Author Archive

Mika Keränen on Tartu linnakirjanik

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 10. jaanuaril andis Tartu linn Mika Keränanile pidulikult üle linnakirjaniku stipendiumi.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartul juba väga hea koostöökogemus esimese linnakirjaniku Kristiina Ehiniga, kes tõi möödunud aasta jooksul kirjanduslinna Tartu ja tartlased teineteisele lähemale. “Loodan, et ka Mika Keränenile annab see aasta loomingulist indu uute teoste loomiseks, samuti head koostööd linnaga erinevates ettevõtmistes.”

Mika Keränen ootab linnakirjanikuna põnevat aastat: “Tahan tuua meie kirjanduse nähtavale nii suurtele kui ka väikestele, nii noortele kui ka vanadele, nii kodukanti kui ka kaugemale. Väga oluline on seegi, et olen olemas kõigile linna kirjanikele ja luuletajatele, sest Tartu kirjanduslinna eriline aura tekib just koostegemise rõõmust.”

Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antava stipendiumi saamiseks esitati viis taotlust. Linnakirjaniku valis nende seast välja ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduste osakonna, O. Lutsu nimelise Tartu linnaraamatukogu, Tartu Kultuurkapitali ja linnavalitsuse esindajad.

Aastane Tartu linnakirjaniku stipendium antakse välja ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale kirjanikule, kes elavdab Tartu kirjanduselu ja aitab kujundada linna mainet rahvusvaheliselt tuntud kirjandussõbraliku linnana. Stipendiumile kandideerimiseks tuli Tartu Kultuurkapitalile esitada nägemus Tartu linnakirjaniku rollist, mida taotleja peab olema stipendiumi saamisel valmis täitma, ning anda ülevaade senisest loomingulisest tegevusest ja tegevusest, mida taotleja kavatseb ellu viia 2018. aastal.

2018. aastal on stipendiumi suurus 11 280 eurot, mis makstakse välja igakuiste osamaksetena 940 eurot kuus.

Esimene linnakirjanik oli 2017. aastal Kristiina Ehin. Stipendiumi antakse välja teist aastat ja see on üks Tartu tegevustest UNESCO rahvusvahelise kirjanduslinnana. Stipendiumi statuudiga saab tutvuda siin.

Lisainfo:
Urmas Klaas, linnapea
tel 7361 221, 513 5145

Allikas: tartu.ee

Algas XIV Nukitsa konkurss!

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kõiki Eestimaa lapsi valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku. Kuni 16-aastasi lapsi oodatakse hääletama raamatukogudes või elektrooniliselt SIIN.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Nukitsa konkurss on eesti lastekirjanduse suursündmus, mis kutsub lapsi valima oma lemmikuid viimastel aastatel ilmunud lasteraamatutest. See on kõige vahetum tagasiside lugejatelt ning võimalus väljendada oma tänu ja kiitust meie lastekirjanikele ja illustraatoritele. Ootame kõiki andma oma panust, et võimalikult paljud lapsed osaleksid konkursil ja hääletaksid oma lemmiku poolt.“

Tänavu võistlevate raamatute nimestik sisaldab 234 raamatut aastatest 2016–2017, sealhulgas võistleb 136 eesti kirjanikku ja 108 illustraatorit. Hääletamine kestab 20. veebruarini.

XIV Nukitsa konkursi võitjad tehakse teatavaks 7. aprillil lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemad laureaadid leiab siit.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

Laste ja noorte kultuuriaasta pööras pilgu noorele loojale ja publikule

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 tõstis kultuurielu keskmesse lapsed ja noored ning innustas nooremat põlvkonda kultuurist osa saama nii looja kui publikuna.

Teema-aasta tunnuslause „Mina ka!” ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine kutsusid ka täiskasvanuid laste ja noorte tegemisi märkama ning neile kultuuriteel suunajaks olema. Lastelt ja noortelt võtab kultuuriaasta traditsiooni 2018. aastal üle Euroopa kultuuripärandiaasta.

„Iga laps ja noor, kes osales suvisel laulu- ja tantsupeol või mõnes teises üleriigilises ja kogukondlikus ettevõtmises, saab öelda: „Mina ka aitasin kaasa, et laste ja noorte kultuuriaasta oleks just nii huvitav, mitmekesine ja suurepärane.“ Ma ei kahtle selles, et see ühine loomine andis meile kõigile julgust, indu ja vastutustunnet Eesti kultuuri arendamiseks veel pikkadeks aastakümneteks,“ ütles Filmimuuseumis toimunud laste ja noorte kultuuriaasta lõpupeol kultuuriminister Indrek Saar.

Laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask ütles, et laste ja noorte kultuuriaasta andis võimaluse mõtestada lastekultuuri olemust, samuti teadvustada kultuuritraditsioonide edasikandmise olulisust ja ka vastutust. „Oleme ehk senisest enam märganud ja väärtustanud meie kõigi ühist kultuuriruumi, mõelnud minevikule ja unistanud tulevikust, kuid ennekõike nautinud põnevat ja elamusterohket olevikku. Eesti lapsed ja noored on helged ja julged, loovad ja nutikad, täis tegutsemistahet, mängulusti ja kodumaa-armastust,“ rääkis Marju Kask.

Laste ja noorte kultuuriaasta tähtsündmuseks olnud XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” pakatas laste ja noorte energiast, peol osales vabas Eestis sündinute põlvkond, kokku 40 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. See pidu puudutas inimeste hinge üle Eestimaa ning pani mõtlema väärtustele, nende kestmisele ja edasikandmisele.

Kultuuriaasta suvel sõitis mööda Eesti teid lustakas elamustuur Laste Vabariik, mis tähistas koos lastega Eesti Vabariigi peatset 100. sünnipäeva kõikides maakondades ning millest sai ühtekokku osa 30 000 inimest. Teema-aasta ideekonkursi toel toimus üle Eesti enam kui 60 lastele ja noortele mõeldud kultuurisündmust. Ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitlusetulemusel sündis koondportree Eesti lapsest, mille Eesti Instituut vormis trükiseks pealkirjaga „Krips-Kraps Eesti laps“. Lastekultuuri foorumil „Kultuuripaun“ jäi kõlama, et iga Eestimaa laps vajab oma kasvuteel kokkupuudet kvaliteetse kultuuriga.

Lastelt ja noortelt võtab kultuuriaasta järje 2018. aastal üle Euroopa kultuuripärandiaasta, mille tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on teema-aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,“ ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,“ rõhutas Raie.

Laste ja noorte kultuuriaasta lustakal lõpupeol lõid mõnusat meeleolu tantsuansambel Leesikad ja Kanutiaia huvikooli näitetrupp ning ukse Euroopa kultuuripärandiaastasse avas Trad Attack! Laste ja noorte kultuuriaasta kutsus ellu Kultuuriministeerium, selle läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Lisainfo:

Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
martha@elk.ee
53449978

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripärandiaasta
projektijuht
annela.laaneots@folkloorinoukogu.ee
5579808

Soome kunstniku disainitud hobune leidis ELK-s endale kodu

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 20. detsembril 2017 jõudis lastekirjanduse keskusesse unikaalne käsitsi valmistatud puidust hobune nimega „Independence 100“. Kingituse annetas keskusele Arto Carpus Castelo Foundation (ACCF). Üleandmisel viibis hobuse disaininud ja valmistanud Soome kunstnik varjunimega Orveli.

Orveli valmistas hobuse Soome ja Eesti 100. iseseisvuspäeva auks. 160 cm kõrgune meistriteos on valmistatud värvitud kasevineerist ning selle kokkupanekul ei ole kasutatud kruvisid, metall- või plastikosi. Hobuse kuju funktsionaalse osa moodustavad lauapind ja riiulid raamatute jaoks. Kunstniku sõnul väljendab hobune vendlust, võrdsust, lootust, samuti rasket tööd ja jõudu. Kunstiteos rõhutab igavest noorust ja avatud südant. Hobuse kujund sümboliseerib mõtteviisi, mis suunab laste eluteed maailma avastamisel.

Direktor Triin Soone: „Rõõmustame väga kingituse üle. Lastekirjanduse keskuse pööning sai tänu sellele veelgi rikkamaks ja põnevamaks. Meie muinasjutupööningul on kujutatud küll erinevaid loomi, kuid hobune oli sealt veel puudu. Ootame peresid pööningule uudistama ja hobusekujuliselt riiulilt raamatuid avastama.“

Kingitust vahendas Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova: „On ütlemata tore, et üle lahe leidub Eesti sõpru, kes naabermaa saavutusi on hinnanud ning järjepidevalt toetanud. Anonüümsust eelistav ACCF esindaja on üks nendest soomlastest, kes alates iseseisvuse taassaavutamise aastatest on tööd ja teadmisi jaganud eesti kunstnikele, disaineritele, palkmajade ehitajatele… Eesti-Soome 100. aastapäeva puhul keskusele üle antud kingitus sümboliseerib kahe maa vahelist sõprust ja kultuurivahetust”.

Soome mittetulunduslik sihtasutus ACCF on loodud toetamaks ja arendamaks väikeettevõtlust. Organisatsiooni filosoofia rõhutab inimese, looduse ja kultuuri seoseid.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
triin@elk.ee

Ilona Gurjanova
Eesti Disainerite Liidu president
edl@edl.ee

Piret Raud ja Kätlin Kaldmaa hakkavad saama kirjanikupalka

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Esmaspäeval, 4. detsembril 2017 selgusid kolm uut kirjanikupalgalist, kelleks on Piret Raud, Kätlin Kaldmaa ja Maimu Berg. 

Valikukomisjoni kuulusid Eesti Kirjanike Liidu (Janika Kronberg, Rein Veidemann, Tiit Aleksejev), Eesti Rahvusraamatukogu (Janne Andresoo), Eesti Kirjastuste Liidu (Kaidi Urmet), Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (Ilvi Liive) ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse (Triin Soone) esindajad.

Seni on palgalisi kirjanikke olnud üheksa. Lastekirjanikest on kirjanikupalk varasemalt määratud Indrek Koffile.

Allikas: kultuur.err.ee

Aasta Rosina auhinna pälvis raamat „Füübits“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 30. novembril 2017 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Mare Müürsepa ja Heli Lukneri kirjutatud ning Angelika Schneideri kujundatud raamatu „Füübits“ (kirjastus Tammerraamat, 2017).

Füübits ehk teisisõnu füüsika aabits on mõeldud teaduse ja tehnika lugemikuna lastele. Raamatus selgitatakse näiteks aatomi, aja, roboti, skafandri ja paljude muude füüsikas oluliste märksõnade tähendust.

Triin Soone: „Eesti oma lasteraamat hakkab tasapisi väljuma traditsioonide raamist ning muutub üha julgemaks ja põnevamaks nii teemadelt, pealkirjadelt kui ka vormilt. Seetõttu oli konkurss aasta omanäolisemale ja erilisemale lasteraamatule üsna tihe. Seekord otsustasime tiitli omistada eesti autorite poolt loodud teadmisteraamatule „Füübits“. Sellel teemal ilmub meil algupärandeid üsna vähe ning valdav osa on endiselt tõlkeraamatud. „Füübits“ oli aga tõeline üllatus – sisukas ja faktirohke, huvitava ja dünaamilise pildikeelega, eakohane ja teadmishimu tekitav ehk meie meelest on selles raamatus olemas kõik see, mis võiks juhatada ühe väikese, aga ka suure lugeja füüsika maailma.“

Autor Mare Müürsepp: „“Füübitsa“ valimine Aasta Rosinaks teeb meid mõistagi väga rõõmsaks, lausa soojendab südant. Kujundaja Angelika Schneideri täpsel ja tundlikul tööl on suur osa selles, et meie raamat silma hakkab ja põnevust ülal hoiab. Tore, kui see raamat aitab nii lastel kui täiskasvanutel uusi teemasid leida ja maailma asjade üle arutleda.“

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Lisainfo:

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

Avatud on jõuluteemalised illustratsiooninäitused

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates 30. novembrist 2017 on lastekirjanduse keskuses avatud jõuluteemalised isikunäitused: Regina Lukk Toompere „Lumemees Ludvigi jõulud“ ja Urmas Viigi „Jõuluvana Teodori juhtum“. Näitused jäävatud avatuks 27. jaanuarini 2018.

Regina Lukk-Toompere (1953) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja IBBY Eesti osakonna liige. Lukk-Toompere on illustreerinud ja kujundanud üle 90 raamatu ja õpiku ning plakateid, plaadiümbriseid, postkaarte, ajakirju ja pakendeid. Oma illustratsioonidega on ta pälvinud rohkelt tunnustust kodu- ja välismaal: olnud korduvalt Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaat ja kantud 2014 IBBY aunimekirja. Isikunäitusel on väljas talve- ja jõuluteemalised illustratsioonid viimastel aastatel ilmunud raamatutest: „Neli kaunist kleiti“ (2008), „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ (2010), „Üle õue õunapuu“ (2012), Aapo Ilves. „Muinasjutud suurtele ja väikestele“ (2012), Avita kirjastuse aabits ja lugemik (2012–2013), „Marjakobar“ (2015), Leelo Tungal. „Lumemees Ludvigi õnn“ (2016), Leelo Tungal. „Halloo!“ (2017) ja ajakiri Mesimumm.

 

Urmas Viik (1961) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige. Viik on interdistsiplinaarne kunstnik, raamatugraafik, on viljelenud graafikat, installatsiooni, videot ja olnud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli professor. Ta on illustreerinud ja kujundanud üle 30 raamatu, mille eest on pälvinud tunnustust Tallinna illustratsioonitriennaalidel ja kantud 2010 IBBY aunimekirja. Näitusel eksponeeritakse pilte Urmas Viigi autoriraamatust „Jõuluvana Teodori juhtum“ (2016). See on klassikaline koomiksiraamat ühe jõuluvana elust, vana ja uue maailma põkkumisest ning südameheaduse tähtsusest. Illustratsioonidest võib leida ka jõuluvanade välimääraja.

Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits 2017

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Nukitsa 23. number käsitleb eesti ja välismaa lastekirjandust. Mari Niitra kirjutab nõukogude lapsepõlvest mälestuslikes lasteraamatutes ning Krista Kumberg mängu kujutamisest eesti lastekirjanduses. Realismi ja fantaasia põimumisest kaasaegses leedu lastekirjanduses on juttu Kęstutis Urba artiklis.

Täispika 2017. aasta Nukitsa sisukorra leiab siit.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud.

Nukitsat saab ka lastekirjanduse keskusest kohapealt osta.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Näitus „Salajased elud“ Tel Avivis

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

28. novembrist 17. detsembrini 2017 on Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disainikolledžis avatud eesti illustraatorite grupinäitus „Salajased elud“.

Näitusel on väljas eesti kunstnike Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Viive Noore ja Urmas Viigi tööd. Ühendavaks lüliks see, et nad kõik on nimekad illustraatorid, keda tuntakse ka väljaspool Eestit. Samuti tegelevad kõik neli lisaks raamatuillustratsioonile teistegi kunstiliikidega. Seejuures on igaühel neist oma väljakujunenud käekiri ja väike salajane maailm – väga muinasjutuline ja väga isiklik. Näituse annabki võimaluse heita pilk sellesse salaellu.

Korraldajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Tel Avivis, Välisministeerium.

Kätlin Vainola ja Ulla Saar festivalil The Children’s Bookshow

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

24. novembril 2017 kell 10.30 esinevad Kätlin Vainola ja Ulla Saar festivali The Children’s Bookshow raames Londoni Euroopa majas.

Autorid tutvustavad oma pildiraamatut „Lift“, mis on lisaks eesti keelele ilmunud itaalia, leedu ja saksa keeles. Üritust modereerib The Sunday Times’i toimetaja Nicolette Jones.

Kell 15.30 osalevad Vainola ja Saar koos Adam Freudenheimi (kirjastus Pushkin Press), Jen Shentoni (Trafalgari väljaku Waterstonesi raamatupoe juhataja) ja Emma Langley’ga (Arts Council England) tõlkeraamatute kirjastamise temaatilises vestlusringis.

25. novembril toimub lisaks autorite töötuba ja esinemine Londoni Eesti Kooli lastele.

Vaata ka: www.thechildrensbookshow.com