Author Archive

Kultuuripaun

KULTUURIPAUN 2. novembril Kumu auditooriumis

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

KultuuripaunLaste ja noorte kultuuriaasta eestvõttel toimub 2. novembril Kumu auditooriumis lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“, kus arutletakse, millises kultuuriruumis Eesti lapsed üles kasvavad ja kes lapsi kultuuri juurde suunavad. Lisaks Eesti teadlastele ja loomeinimestele jagavad foorumil oma kogemusi Soome, Rootsi ja Norra lastekultuuri poliitika kujundajad.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 väärtustab last ja noort kultuurilooja ja -publikuna. Foorumi nimi „Kultuuripaun“ on inspireeritud Põhjamaade riiklikest lastekultuuri strateegiatest ja programmidest, mille kaudu pakutakse lasteaia- ja kooliealistele lastele järjepidevalt kultuurielamusi. Foorumil vaadeldakse eri nurkade alt, milline on Eesti lastekultuur, kuhu me suundumas oleme ning kas meil võiks olla põhjust Põhjamaade praktikatest ideid ammutada.

“Lapsepõlv on parim aeg puutuda kokku kultuuriga kogu selles rikkuses, sest siis on selleks aega ja indu. Lapsepõlve kultuurikogemused kasvatavad publikut ning innustavad ka täiskasvanuna kultuuri nautima ja ise looma,“ rääkis laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask. „Peame oluliseks, et lastele kultuuriprogramme pakkudes tegutseksime üheskoos, läbimõeldult ja parimaid praktikaid eeskujuks võttes. Meie südamesoov on, et Eesti lapse kultuuripaun oleks pungil kultuurielamustest ning see annaks talle eluks kaasa mitmekülgse pagasi,“ lisas Kask.

Lastekultuuri foorumil “Kultuuripaun” jagavad Põhjamaade kogemusi lastekultuuri vallas Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus projektijuht Jaana KokkonenMarju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema lapse kultuuripaunas, Eve Kikas arutleb, kas ja kuidas on muutunud laps ja teda ümbritsev keskkond, Katrin Maiste tutvustab ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad elamuse sünnist, Janno Põldma oma kogemustest vanaisa rollis, Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus ning heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla. Täpsem programm ja esinejate tutvustused SIIN.

Foorumi korraldajad on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Lisainfo:

Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
5344 9978

Kohtumine poola illustraatori Piotr Sochaga 2. novembril

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Neljapäeval, 2. novembril 2017 kell 17 on kõik huvilised oodatud lastekirjanduse keskusesse kohtuma raamatu „Mesilased“ autori Piotr Sochaga. Autoriga vestleb kohapeal raamatu tõlkija Marius Peterson.

Kohtumisel degusteeritakse meehõrgutisi ja lauldakse ühes Jaak Johansoniga Ernst Enno ja Jaak Tuksami laulu „Metsmesilind“. Saatkond annab üle auhinnad viktoriinis osalenud lastele ja tänab mesinikke. Ühtlasi on võimalik vaadata Piotr Socha näitust „Lennake mesipuu poole!“.

Üritust korraldavad Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Kohtumiseni!

Saksa keeles ilmus Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere lasteraamat

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Berliini lasteraamatute kirjastuses Kullerkupp Kinderbuch Verlag ilmus Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere muinasjutt “Lumemees Ludvigi õnn“.

Raamatu tõlkis saksa keelde diplomaat ja estofiil Carsten Wilms ning selle saksakeelne pealkiri on “Schneemann Ludwigs größtes Glück”.

“Lumemees Ludvigi õnn“ ilmus eesti keeles 2016. aastal. Samal aastal sai raamat kaks auhinda: hea lasteraamat ja kauneim Eesti lasteraamat. Tegemist on raamatu esimese võõrkeelse väljaandega ning ühtlasi autorite esimese lasteraamatuga saksa keeles.

24. oktoobril käsitletakse ELK-s lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

24. oktoobril 2017 toimub Tallinnas lastekirjanduse keskuses seminar „Laps kirjanduses 5: Laps ja ajalugu”. Seminari korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Seminari teemade hulka kuuluvad ajaloo kajastamine lastekirjanduses, idüll ja kasvatusteemad eri ajastute teostes, lasteraamatute illustreerimine eri aegadel ning palju muud ajalooga seonduvat. Ettekannetega esinevad Krista Kumberg, Ulrike Plath, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Lea Reitel Høyer, Mari Niitra, Elle-Mari Talivee, Jaak Juske ja Moonika Siimets.

Jaanika Palm: „Nagu kogu kirjandus, on ka lastekirjandus otseselt seotud aja ja ruumiga, kus see sünnib. Seminaril käsitleme nii seda, kuidas ajalugu on mõjutanud lastekirjandust kui ka seda, kuidas on ajalooteemasid erinevatel ajastutel lastekirjanduses kajastatud, ning uurime, kuidas lastele ajalugu elavaks kirjutada või huvitavalt filmilinale tuua.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud lapstegelase olulisust, keskendutud Põhjamaade lastekirjandusele ja tsensuurile ning käsitletud kooliteemasid lastekirjanduses.

Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus www.utkk.ee on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.

Seminari esimest osa kell 10.30–13.00 kannab üle ERRi kultuuriportaal kultuur.err.ee: vaata videot

Seminari kava

Lisainfo:

Jaanika Palm
lastekirjanduse uurija
Eesti Lastekirjanduse Keskus
jaanika@elk.ee, 5343 6586

Elle-Mari Talivee
muuseumiosakonna teadur
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
ellemari@utkk.ee, 672 2846

21. oktoobril algab “Avatud mänguväljade” festival

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

„Avatud mänguväljad“ on kord aastas, sügisesel koolivaheajal toimuv muuseumidevaheline festival lastele ja noortele. Festivali korraldab Elamusõppe Labor MTÜ koostöös Eesti muuseumide, keskuste ja raamatukogudega. Festivali selleaastane teema on “Mängult või päriselt”, milleks andis inspiratsiooni laste ja noorte kultuuriaasta.

Sellel aastal toimub festival 21. oktoobrist kuni 5. novembrini muuseumides ja teistes lastele tegevusi pakkuvates asutustes üle Eesti. Festivali ajal on Tallinna, Tartu ja Pärnu kahekümnes muuseumis kasutusel spetsiaalselt selleks festivaliks loodud uued mängujuhised, mis aitavad teha muuseumikülastuse erilisemaks ja meeldejäävamaks. Mänge on loodud erinevas vanuses lastelele.

Lastekirjanduse keskuse mängujuhis on mõeldud 7-10 aastastele (tase  III). Trükitud mängujuhise saab kätte kohapeal lastekirjanduse keskuses.

Lisainfo:
Keskuse külastamine on tasuta ning selleks kulub umbes 60 minutit.
Alates 10-liikmelise grupiga tulekust tuleb eelnevalt teada anda keskuse raamatukogule: laenutus@elk.ee, tel 617 7235

Mõned lapsevankrid või tõukerattad saab jätta hoiule keskuse fuajeesse.
Ratastoolis saab liikuda 1. ja 2. korrusel, kuid treppidel liikumiseks eritingimusi ei ole (ratastooli on vaja tõsta).

Täna tähistame ettelugemise päeva

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 20. oktoobril 2017 tähistame Eestis ettelugemise päeva, mil tuletame kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, lugemist kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Laupäeval toimub vabariikliku laste ettelugemisvõistluse „Kõik on kõige targemad“ finaal.

Anne Kõrge lastekirjanduse keskusest: “Kuigi raamatuid võib ette lugeda iga päev, siis täna tahame esile tõsta, kui oluline on ettelugemine ning kui suur tähtsus on raamatutel ja lugemisel”. Kõrge näeb ettelugemise rolli ka laiemalt: “Ettelugemiseks on tegelikult vajalikud vaid kolm tegurit – lugeja, tekst ja kuulaja(d) –, kuid see annab meile hoopis midagi enamat. Lisaks jutustatud loole on ju ettelugemise juures oluline ka koosolemine ja üksteise suhtes tähelepanelik olemine.”

21. oktoobril kell 12 kogunevad 4. klasside parimad ettelugejad Eesti Lastekirjanduse Keskusesse Tallinnas. Finaalvõistlusel loevad maakondi ning Tartut ja Tallinna esindavad lapsed ette katkendeid kooliteemalistest raamatutest. Lugemist hindab neljaliikmeline žürii: Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna Poll ja Andri Suga, Eesti Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Lisainfo:

Ettelugemise võistlus teemal „Kõik on kõige targemad“.

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Eesti lasteraamatud pälvivad rahvusvahelise tunnustuse

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Sel nädalal algaval Frankfurdi raamatumessil tutvustab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu Münchenis lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2017“. Väljaandesse on seekord valitud kaks Eesti lasteraamatut: Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak, 2016) ja Jonas Tauli „Öömõtted“ (Draakon & Kuu, 2016).

Rahvusvaheline Noorteraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) on maailma suurim laste- ja noorteraamatukogu. Raamatukogu poolt välja antavasse The White Ravensi kataloogi valitakse parimad lasteraamatud tervest maailmast, sel korral 200 raamatut 56 riigist 38 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. The White Ravensi raamatuid esitletakse lisaks Frankfurdile ka kevaditi maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ peategelane on 11-aastane tüdruk Li, kes koos õe-venna ja naabripoistega tegutseb ühes väikeses Eestimaa paigas 1980. aastatel. Tihti toovad ühised seiklused kaasa äpardusi, millest pääsetakse vaid tänu heale õnnele. Raamat valiti tänavu heade lasteraamatute hulka ja oli Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent. Kirjastaja Leenu Nigu arvates teeb raamatu eriliseks autori suurepärane jutuvestmisoskus. Ta lisab: „Ühtlasi peegeldab see raamat lapsepõlve nüüdseks juba jäädavalt kadunud Nõukogude Eestis ning on seetõttu huvitav lugemine nii väikestele kui ka suurtele.“ Raamatu autori Kätlin Kaldmaa sõnul töötavad Müncheni laste- ja noorteraamatukogus tõelised oma ala spetsialistid, kes on kursis lastekirjanduse rahvusvaheliste arengutega: „Muidugi on väga hea tunne, kui sinu tööd sellisel tasandil tunnustatakse!“

„Öömõtted“ on Jonas Tauli debüüt. Väikses formaadis delikaatsete must-valgete piltidega raamat räägib väiksest poisist ja tema erisugustest mõtetest enne magamajäämist. Raamat valiti 2016. aastal Eesti viie kauneima lasteraamatu hulka ning selle avaldamise vastu on huvi tundnud juba mitmed välismaa kirjastused. Autori Jonas Tauli sõnul innustab kataloogi valimine teda oma loominguga edasi tegelema: „Ma loodan, et kui raamat saab rohkem tähelepanu, eriti väljaspool Eestit, siis saab ka enam lapsi (ja täiskasvanuid), kellel on tekkinud raskeid eksistentsiaalseid küsimusi, sellest lohutust. See ongi see, milleks ma selle raamatu olen loonud.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 69. korda 11.–15. oktoobrini, seekordseks peakülaliseks on Prantsusmaa.

Lisainfo:
Frankfurdi Raamatumess
Rahvusvaheline Noorteraamatukogu

Helena Koch
Välissuhete ja kommunikatsioonijuht
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7238
helena@elk.ee

Ilmunud on eesti parimaid lasteraamatuid tutvustav messikataloog

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Värskelt ilmunud ingliskeelsesse kataloogi “The Best Estonian Children’s Books of All Time” on valitud 19 läbi aegade parimat eesti lasteraamatut, millel on potentsiaali välisturul.

Kataloogi kasutatakse eesti lastekirjanduse tutvustamiseks rahvusvahelistel raamatumessidel, sealhulgas 2018. aasta kevadel toimuval Londoni raamatumessil, mil Eesti, Läti ja Leedu on messi peakülalised. Raamatud on liigitatud vanusegruppide järgi. Lisaks sisututvustustele on mahukamad raamatud varustatud tõlkekatkendiga.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen, Susan Wilson, Ursula Põks ja Kõlli Jacobson.
Kataloogi kujundas Angelika Schneider, trükitud on see trükikojas Printon.

Lehitse kataloogi SIIN.

Kataloogi „The Best Estonian Children’s Books of All Time“ raamatud:

Vanusele: 3+
Kätlin Vainola “Lift” (illustreerinud Ulla Saar)
Piret Raud “Härra Linnu lugu” (illustreerinud Piret Raud)

6+
Eno Raud “Sipsik” (illustreerinud Edgar Valter)
Ellen Niit “Onu Ööbik Öösorri tänavast” (illustreerinud Priit Pärn)
Andrus Kivirähk “Kaka ja kevad” (illustreerinud Heiki Ernits)
Ellen Niit “Pille-Riini lood” (illustreerinud Vive Tolli)
Edgar Valter “Pokuraamat” (illustreerinud Edgar Valter)

8+
Piret Raud “Natuke napakad lood” (illustreerinud Piret Raud)
Eno Raud “Naksitrallid” (illustreerinud Edgar Valter)
Kairi Look “Lennujaama lutikad ei anna alla” (illustreerinud Kaspar Jancis)

9+
Aino Pervik “Kunksmoor” (illustreerinud Edgar Valter)
Piret Raud “Printsess Luluu ja härra Kere” (illustreerinud Piret Raud)
Leelo Tungal “Kristiina, see keskmine” (illustreerinud Kirke Kangro)
Kristiina Kass “Samueli võlupadi” (illustreerinud Kristiina Kass)
Ilmar Tomusk “Kolmanda A kriminalistid” (illustreerinud Hillar Mets)

10+
Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” (illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Andrus Kivirähk “Sirli, Siim ja saladused” (illustreerinud Ilmar Trull)
Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar” (illustreerinud Edgar Valter)

KOGUPERE RAAMAT
Leelo Tungal “Seltsimees laps ja suured inimesed” (illustreerinud Urmas Viik)

24. oktoobril toimub seminar “Laps kirjanduses 5”

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

24. oktoobril 2017 kell 10.30–16.30 korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Laps kirjanduses 5“ teemal „Laps ja ajalugu“.

Seekordsel juubeliseminaril käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid. Vaadeldakse, kuidas on ajalooteemad väljendunud meie lastekirjanduses ning tõmmatakse ses vallas paralleele taani ja norra lastekirjandusega. Uuritakse, kuidas on muutunud idülli kujutamine lasteraamatutes ja kuidas peegelduvad kasvatusteemad eri ajastute teostes. Pööratakse tähelepanu ka muutustele lasteraamatute illustreerimisel ning kirjeldatakse väljakutseid lastele keerukate ajaloosündmuste vahendamisel.

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud on lapstegelase olulisust, süüvitud Põhjamaade lastekirjandusse, keskendutud tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses ning kooli ja kirjanduse suhetele.

Seminar toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas, Pikk tn 73.
Lisainfo: jaanika@elk.ee, ellemari@utkk.ee
Osavõtt on tasuta, registreerimine toimub aadressil elk@elk.ee kohtade täitumiseni. NB! Registreerimine on lõppenud!

Registreerimisel palume ka teada anda, kes soovib osaleda oma kulul lõunasöögil Maaeluministeeriumi Härraste kohvikus.

NB! ERRi kultuuriportaal kannab üle päeva esimese poole!

Kava

10.30 Avasõnad

10.35 Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu). Lasteraamat – uks ajapeeglitagusesse maailma

11.05 Ulrike Plath (Tallinna Ülikool / Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus). Baltisaksa laps ajaloos ja kirjanduses

11.35 Mare Müürsepp (Randvere Kool). Idülli aegruum eesti lastekirjanduses

12.05 Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskus). Lastekasvatus enne ja nüüd. Näiteid eesti lastekirjandusest

12.35 Lea Reitel Høyer (Ellebæki Kool, Kalbyrise osakond, Taani). Lapse kuvand taani ja norra lastekirjanduses läbi aegade

Seminari 1. poolt juhatab Elle-Mari Talivee

13.00–14.00 LÕUNA

14.00 Mari Niitra (Liivi muuseum). Linnulennul eesti autoriraamatust

14.30 Elle-Mari Talivee (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond). Pilguheit lasteraamatu illustratsiooni muutumisele

15.00 Jaak Juske (Gustav Adolfi Gümnaasium, kirjanik). Kuidas kirjutada lastele ajaloost?

15.30 Moonika Siimets (stsenarist ja režissöör). Ajaränd aastasse 1950 ehk kuidas valmis mängufilm „Seltsimees laps“

16.00 Kokkuvõtted, arutelu

Seminari 2. poolt juhatab Jaanika Palm

Seminari toetavad Kultuurkapital ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse Astra projekt.

Kultuuripaun

2. novembril toimub lastekultuuri foorum “Kultuuripaun”

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kultuuripaun2017. aasta on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, mis seab kultuurielu keskmesse meie noorema põlvkonna. Teema-aasta puhul toimub 2. novembril 2017 Kumu auditooriumis lastekultuurile pühendatud foorum “KULTUURIPAUN”, kuhu on oodatud kõik, kes lapsi kultuuri juurde juhatavad ja nende valikuid suunavad.

Küsime, mis on lastekultuur ja kas seda peaks käsitlema eraldi muust kultuurist? Kes loovad laste kultuuriruumi, millist kultuuri lastele pakutakse ning mida nad ise vajavad ja hindavad? Arutleme, kas kultuur on ühtviisi kättesaadav igas Eestimaa paigas elavatele lastele ning kelle ülesanne on lapsi kultuurini juhatada? Saame teada, kuidas Põhjamaades lapsi kultuuri juurde tuuakse, millised on nende lastekultuuri strateegiad ja milliseid tulemusi need on toonud.

Foorumil esinevad Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus.fi projektijuht Jaana Kokkonen. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema ühe lapse kultuuripaunas, koolipsühholoogia professor Eve Kikas aruteb selle üle, mis on ajas muutunud – kas laps, keskkond või mõlemad. Katrin Maiste Eesti Instituudist tutvustab ülemaailmse eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, näitlejad ja ettevõtjad Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad sellest, mida on vaja elamuse sünniks. Filmirezissöör Janno Põldma peegeldab oma kogemusi vanaisa rollis, näitleja ja õpetaja Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus. Heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla.

Lastekultuuri foorum “Kultuuripaun” toimub 2. novembril kell 10.00-16.30 KUMU auditooriumis (Tallinn, Weizenbergi 37 / Valge 1). Osavõtutasu on 30 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab foorumist osavõttu, toitlustamist ja sünkroontõlget. Foorumi töökeeled on eesti ja inglise.

Osalemiseks täitke registreerimisvorm. Registreerimise viimane päev on 27. oktoober 2017.

Foorumi korraldajad on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond ja Eesti Kultuuriministeerium.

Lisainfo:
Marju Kask, laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht, tel 522 8659, marju.kask@elk.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 6177 230, 5919 0363, triin.soone@elk.ee