Author Archive

Prantsuse ja Eesti jutuvestjad lastekirjanduse keskuses 29. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Koostöös Rahvakultuuri Keskuse jutukooli ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldab Prantsuse Instituut frankofooniakuu lõpetuseks reedel, 29. märtsil 2019 kell 12 lastekirjanduse keskuse hubasel pööningul toreda kohtumise prantsuse- ja eestikeelsete lugudega.

Prantsuse keeles esitab lugusid jutuvestja Monique Burg Prantsusmaalt ja samu lugusid jutustab eesti keeles jutuvestja Piret Päär.

Oodatud on kõik suured ja väikesed, kes kasvõi natukene prantsuse keelt mõistavad, seda juba õpivad või veel ei oska, aga tahavad lihtsalt keele ilu nautida ja lugusid kuulda.

Osalemine on eelregistreerimiseta ja tasuta! Üritus sobib kuulajatele alates 6. eluaastast.

Vaata ka: Prantsuse Instituut

 

Piret Raud Leipzigi raamatumessil 22. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

22. märtsil 2019 esineb Leipzigi raamatumessil Piret Raud. Armastatud lastekirjanik tutvustab messil oma värskelt ilmunud raamatut “The Ear”, mis on inglise keeles ilmunud kirjastuses Thames & Hudson ja Eestis kirjastuses Tänapäev. Kohtumine autoriga leiab aset kell 11 Kinderforumis (Lesebude 1: Halle 2, Stand 410/G411).

Piret Raua pildiraamat „Kõrv“ räägib loo kõrvast, kes ärkab ühel hommikul üles ning avastab, et miski on hoopis teisiti kui tavaliselt – ta on päris üksi. Kus on pea, kellega kõrvuti on ta elanud kogu oma elu? Mis nüüd küll saab? Maailm on nii suur ja lai ja mina olen nii üksi, mõtleb ta. Kõrv on suures segaduses, ta on lausa peata. Mis kasu on ilma peata kõrvast, ahastab ta. Ilma peata olen ma ju mitte keegi. Siis aga kuuleb ta, kuidas keegi krooksub. On see keegi, kellel võiks teda vaja olla?

Vaata lisaks:
The Ear (Thames & Hudson)
Leipzig Book Fair 

Külalised Kihnust lastekirjanduse keskuses 14. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2019 kell 12 õpetavad Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastele kihnu keelt ülemere külalised Kolde Külli ja Nõlvaku Evi.

„Obo oob. Obo’ss oob ve? Küll oob!“

Kui nüüd öelda, et „obo“ on hobune ja „oob“ ujub, kas siis läheb teksti mõistmine lihtsamaks? Kihnu keele õppimiseks on välja antud mitmeid raamatuid, nagu näiteks maailma esimene kihnukeelne „Aabets“ ja tähtede õppimise raamat „Aett, eit ning mia“. Nende kirjutamisel on nii Külli Laos kui ka Evi Tõeväli asjaosalised olnud. Koos autoritega õpime emakeelepäevasel kohtumisel kihnukeelseid sõnu, mängime mänge ja saame Kihnu saarega tuttavamaks.

Kes aga tahab kihnu keele laulvat kõla kohe kuulda, võib järelkuulata iganädalaseid Vikerraadio saateid „Kihnukeelsed uudised“, kus noor reporter Kase Kai südikalt siin- ja sealpool merd elavatele kihnlastele uudiseid jagab.

Lisainfo ja klassiga registreerumine:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid ELK-s 12. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 12. märtsil 2019 kell 12 räägivad lastekirjanduse keskuses oma raamatutest 2018. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõik viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Vaata lisaks:
Andrus Kivirähk: mälestused ja mineviku tundmine muudavad maailma kolmemõõtmelisemaks (kultuur.err)
Kertu Sillaste: “Mina olen kunstnik” näitab, et kunst ei ole ainult joonistamine (kultuur.err)
Priit Põhjala: absurditaotlus oli “Onu Mati, loomaarsti” puhul teadlik (kultuur.err)

Ulla Saar esineb 12. märtsil Londoni raamatumessil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

12. märtsil 2019 kell 11.30 esineb Londoni raamatumessil illustraator Ulla Saar. Saar osaleb seminaril „Rising Stars: Children’s Authors and Illustrators from the Baltics“ koos leedu illustraatori Monika Vaicenavičienė ja läti kunstniku Elīna Brasliņaga. Children’s Hub’is toimuvat seminari modereerib Dylan Calder. 

Ulla Saar räägib seminaril oma illustratsioonidest Ühendkuningriigis värskelt ilmunud luulekogus “Kõik on kõige targemad” (teksti autor Contra). Raamatu avaldas 2018. aasta sügisel kirjastus The Emma Press. Lisaks inglise keelele on Saare illustreeritud raamatud ilmunud ka saksa, itaalia ja leedu keeles. Teda on nomineeritud 2018. ja 2019. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinnale. 2019. aasta sügisel ilmub Londoni kirjastuselt Thames & Hudson Huw Lewis Jonesi raamat “The Writer’s Map”, mille üks illustraatoreid on Ulla Saar.

Vaata lisaks: Londoni raamatumess

 

Täna tunnustatakse „Laste Vabariigi“ kultuuriretke läbinud lapsi

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Riigikogu esimees Eiki Nestor annab täna, 15. veebruaril 2019 kell 15 Valges saalis kuldvapi ligi sajale lapsele, kes läbisid Eesti 100. sünnipäevale pühendatud üle-eestilise elamustuuri „Laste Vabariik“.

„Tunnustame kuldvapiga lapsi, kes külastasid kahe aastaga üle kolmekümne erineva muuseumi ja külastuskeskuse ning kogusid „Laste Vabariigi“ passi selle kohta templeid,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor. „Lapsed ja pered said selle elamustuuriga hindamatu kogemuse ja õppisid veelgi paremini tundma oma kodumaad.“

Nestori sõnul on parlament sümboolne koht, kus EV100 tänukingid ja -sõnad edasi anda, sest esmakordselt esitleti elamustuuri just Riigikogus.

„Laste Vabariik“ sündis 2017. aastal lastekirjanduse keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös eesmärgiga võimaldada lastele ja peredele väärtuspõhist kultuurikogemust.

Elamustuur jõudis 53 paika üle Eesti. Lapsed said „Laste Vabariigi“ passi, millega kutsuti üles külastama muuseume ja külastuskeskusi. Täidetud passi saatsid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse 93 last.

Allikas: Riigikogu

Lisainfo:
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Selgusid Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Triin Soone ja Mari Niitra valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed: 

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”. Võitja kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõigi viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Kultuurkapital

Leelo Tungal pälvib riikliku kultuuri elutööpreemia

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 7. veebruaril 2019 otsustas valitsus kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvib ka Leelo Tungal.

Kirjastus Tänapäev tõi oma esildises välja, et Leelo Tungal on peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti olulisemate ja armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on rõõmuga lugenud mitmed põlvkonnad ja luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 värsi- ja proosaraamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab aktiivselt praegugi mitmes žanris. “Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus,” lisati esildises.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm. Tänavu pälvisid elutööpreemia lisaks Tunglale Viivi Luik ja Fred Jüssi.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiad antakse laureaatidele pidulikult üle 24. veebruaril kell 13.30 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike spordipreemiate, teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Allikas: kultuur.err
Vaata ka: Leelo Tungal elutööpreemiast: pidin kaks korda järjest istuma, sest ei osanud seda oodata (kultuur.err)

Selgunud on kauneimad Eesti lasteraamatud

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

6. veebruaril 2019 kuulutati Rahvusraamatukogus välja möödunud aasta 5 kauneimat Eesti lasteraamatut ja 25 kauneimat Eesti raamatut.

Viieks kauneimaks lasteraamatuks hinnati: „Väike armastuse lugu“ (tekst Tia Navi, pildid Kadi Kurema), „Mina, Milda ja meister Michel“ (tekst Anti Saar, pildid Urmas Viik), „Hundi sõbrad“ (tekst Ilmar Tomusk, pildid Catherine Zarip), „Kõik on olemas. Lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest“ (tekst Toon Tellegen, pildid Regina Lukk-Toompere) ning „Mina olen kunstnik“ (tekst ja pildid Kertu Sillaste; raamat pälvis ka lastekirjanduse keskuse eripreemia). Žürii eripreemiad said “Lugu väiksest majast, kes tahtis olla kodu” (tekst ja pildid Piret Raud; pälvis ka kujundusgraafikute liidu eripreemia), „Vihmapilve suur soov“ (tekst Liis Sein, pildid Anne Linnamägi”) ja „Hommikukontsert Matsalus“ (tekst Kaja Lotman, pildid Marju Tammik).

25 kauneima Eesti raamatu hulka valiti tänavu kaks lasteraamatut: „Mida tähed räägivad“ (tekst Helvi Jürisson, pildid Ulla Saar) ja „Nummipealt ja mujalt“ (tekst Aino Pervik, pildid Olga Pärn).

Võiduraamatutega saab tutvuda kuni 26. veebruarini Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis. Lisaks žürii poolt valitud kauneimatele raamatutele on väljas ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2018. aasta menuraamatud. Aprillis saadetakse kauneimad lasteraamatud Bolognas toimuvale maailma suurimale lasteraamatumessile.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkurssi korraldavad: Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Vaata ka:
Galerii ja videod: selgusid 2018. aasta kauneimad raamatud (kultuur.err)
Triin Soone: meisterlik illustraator kannab raamatu terviklikult algusest lõpuni (kultuur.err)

Kristi Kangilaski isikunäituse avamine 30. jaanuaril

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

30. jaanuaril 2019 kell 16 avatakse lastekirjanduse keskuses Kristi Kangilaski isikunäitus. Näitusel saab näha peaasjalikult illustratsioone, mis on küll lasteraamatute jaoks tehtud, kuid pole veel kaante vahele jõudnud. Näitus jääb avatuks 2. märtsini 2019.

Kristi Kangilaski: „Olen joonistamist armastanud nii kaua, kui ma ennast mäletan. Vahepeal tegi elu erinevaid keerdkäike, kuid lõpuks jõudsin ikka välja selleni, millest alati hirmsasti unistasin – raamatute illustreerimiseni. Esimene raamatutäis pilte sai tehtud mu oma teksti juurde, sest kirjutada meeldib mulle vaat et niisama palju, kui joonistada. Iga raamatuga, mida on õnn illustreerida, proovin jälle veidi teisiti teha: et ise areneda ja et igale raamatule uus nägu anda.“

Kristi Kangilaski (1982) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala 2013. aastal. Lisaks illustreerimis- ja kujundustööle tegutseb ta Viljandi kunstikoolis õpetajana. Kangilaski on seni avaldanud kaheksa lasteraamatut. Neist esimesega, „Päike läheb puhkusele” (Päike ja Pilv, 2012) pälvis ta tunnustuse 5 kauneima eesti lasteraamatu konkursil (Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia noorele kunstnikule) ning Hea lasteraamatu tiitli Lastekaitse Liidult. Viimane kunstniku piltidega ilmunud raamat on Evelin Poveli „Ronides sugupuul“ (MTÜ Väärt Vanad Võtted, 2018). Kristi Kangilaski on osalenud mitmetel grupinäitustel Eestis ja välismaal, kuid käesoleva näituse puhul on tegemist autori esimese isikunäitusega. Näituse korraldamist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Viive Noor, kuraator
viivenoor@gmail.com
634 0080, 5557 9930