Author Archive

Detsember 2017. Kadri Lepp „Tüdruk, kellel oli saladus”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Pühadeaeg toob raamatupoodidesse hulgaliselt uusi lasteraamatuid. Palju neist on küll uude vormi valatud vana kraam, nagu näiteks ühtesid ja samu muinasjutte sisaldavad kogumikud, mida üha uuesti, kuigi erinevate pealkirjade all ilmutatakse (sageli veel ülejala tehtud tõlkes ning mannetute illustratsioonidega). Kogenud raamatuostjat taoline pühadekraam ei ahvatle, pigem otsitakse lugemiseks midagi värsket. Õnneks leidub siiski ka uut ja pühadehõngulist, mis esile tõstmist väärib.

„Tüdruk, kellel oli saladus” on igapäevaselt Ugalas näitlejaametit pidava Kadri Lepa kolmas teos lastele. Mullu ilmusid temalt südamlik mudilasraamat „Lugu hiirest, kellel polnud kelku” (Päike ja Pilv) ning algklassilastele mõeldud jutustus „Poiss, kes tahtis põgeneda” (Tänapäev). „Tüdruk, kellel oli saladus” on viimati mainitu mõtteline järg, kuid on edukalt loetav ka ilma esimest osa teadmata. Mõlemad teosed on saanud tuule tiibadesse käsikirjakonkursilt „Minu esimene raamat” – poisiraamat saavutas seal teise, tüdrukuraamat aga lausa esimese koha.

Mõlema raamatu sündmused keerlevad ümber linnapoiss Mardi, kes esimeses osas on lasteaia-, teises aga juba koolipoiss. Kui esimeses osas oli sündmustiku käivitajaks vanemate puhkusereis, mis poisi vanaema juurde suve veetma viis, siis teises osas tulevad vanaema-vanaisa, suvevaheajal leitud sõber Siim ning teda kasvatav vanaema linna Mardi perele jõuluks külla. Nende kodudel hoiab silma peal Nurga-Jaanus, üksinda elav külamees, kellega Mardile on meeldinud suurte filosoofiliste teemade üle arutleda.

Poisid ja nende pered veedavad linnas lõbusalt aega: üheskoos käiakse kinos ja linna peaväljakul kuuske vaatamas, veedetakse aega mängumajas ja küpsetatakse jõulutoite. Kui Mart ühel õhtul imekauneid klaverihelisid kuuleb, sünnib poistel kiire plaan nende helide tekitaja kindlaks teha. Aga nagu sageli ikka – niipea, kui üks müsteerium lahenduse leiab, sünnivad uued mõistatused, mis samuti lahti harutada tuleb. Nii ongi Siimul ja Mardil enne jõulurahuni jõudmist palju teha, kuid õnneks leiavad nutikad tegelased keerulisematestki olukordadest sõprade ja pere toel väljapääsu.

Erinevalt paljudest teistest noortest lastekirjanikest on Kadri Lepp oma teoseis üdini aus ja julge. Avameelselt käsitleb ta näiteks üksilduse ja üksinduse temaatikat, arutleb armastuse ja sõpruse, leppimise ja lootmise olemuse üle. Teemale lähenemine pole aga ühekülgne ja ainuvõimalikke lahendusi pakkuv, vaid avatud ja mitmeid võimalikke valikuid kaaluv. Kõige selle juures ei häbene Kadri Lepp ka idülli, meeleliigutust, ehk pisukest sentimentaalsustki, aga ometi ei muuda see teost läägeks roosamannaks. Pigem tekib tunne, et elu on ilus ning kõik inimesed on head.

Tundliku ja idüllilise laadi poolest tuntud illustraatori Kadri Ilvese pildid sobivad imehästi täiendama Kadri Lepa teksti. Punnispõsksed lapsed ja triibulised villasokid, punasetäpilised kruusid ja romantilised puumajad, pikad kaltsuvaibad ja soojust õhkuvad ahjud – kõik see annab edasi kirjaniku harmoonilist maailmapilti.

Lõpetuseks: kui on tahtmine lugeda midagi ilusat, siirast ja liigutavat, midagi, mis tuletaks meelde, mis on elus oluline, tasub Kadri Lepa raamat kindlasti kätte võtta. Jõulu(ootuse)aeg saab selle kaudu uue mõõtme.

Illustreerinud Kadri Ilves
Tänapäev, 2017
125 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Selgusid Paabeli Torni auhinna laureaadid

Postitatud anukehman poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis neljateistkümnendat korda välja Paabeli Torni auhinna, mille pälvivad parimad tõlgitud lasteraamatud, kusjuures hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Sel aastal anti teist korda välja ka Paabeli Torni auhind pildiraamatule. Žürii valis aasta jooksul ilmunud teostest välja parimad raamatud: juturaamatute kategoorias viis ja pildiraamatute kategoorias kolm nominenti.

Tõlkeraamatu auhinna pälvis Kathleen Glasgow noorteromaanKatkine tüdruk“, mille on tõlkinud  Eve Laur ja välja andnud Päikese kirjastus. „Katkine tüdruk“ on Kathleen Glasgow’ debüütromaan, mida ta kandis endaga üheksa aastat, kirjutades sellest 14 mustandit. Lugu on traumeeritud noorest neiust, kes enda hingevalu enesevigastamisega leevendada püüab. Tüdruk on nii kaudses kui otseses mõttes katki, osavõtmatu ja hoolimatu maailm tema ümber ei tee püüdeid end jälle tervikuks kokku panna kergeks. Lugu on haaravalt kirjutatud, karm ja hell ühtaegu ja samas abikäsi neile noortele, kes end katkisena tunnevad. Tõlkija Eve Laur on ka kõige esimese Paabeli Torni Auhinna laureaat (2004).

Nominendid olid ameerika kirjanik Ali Benjamin raamatuga „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta” (tõlkija Mario Pulver, Pikoprint, 2017), rootsi kirjanik Åsa Lind raamatuga „Liivahundi lood” (tõlkija Ülle Kiivet, Draakon & Kuu, 2017), soome kirjanikud Timo Parvela ja Bjørn Sortland sarjaga „Kepler62” (tõlkija Rain Kooli, Ajakirjade Kirjastus, 2016–2017) ja norra kirjanik Bobbie Peers raamatuga „Lüriidiumivaras” (tõlkija Annika Kupits, Helios, 2017).

Parima tõlgitud pildiraamatu auhinna pälvis Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski raamat „Mesilased”, mille on poola keelest tõlkinud Marius Peterson ja välja andnud kirjastus Varrak. Suurejooneline detailsete piltidega raamat tutvustab mesilaste salaelu, mesinduse ajalugu ning tänapäeva, kõike mee ja mesilastega seonduvat. Illustratsioonid on leidlikud, humoorikad ja tõepärased.

Nominendid olid itaalia autor Davide Cali ja prantsuse illustraator Sébastien Mourrain raamatuga „Väike Klutt” (tõlkija Riina Turi, Koolibri, 2016) ning prantsuse autor Philippe Jalbert raamatuga „Suurte koerustükkide päevik” (tõlke toimetaja Kai Nurmik, Varrak, 2017).

Võiduteoste autorid ja tõlke avaldanud kirjastused said audiplomi, tõlkijad  ka rahalise preemia.

Žüriisse kuulusid lastekirjanduse uurija Krista Kumberg (žürii esimees), 2016. aasta Paabeli Torni auhinna laureaat Mari Klein, tõlkija Sash Uusjärv, illustraator Ulla Saar ja Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Auhind anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul 14. novembril 2017 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Lisainfo:
Krista Kumberg
krista@lib.haapsalu.ee
tel 5910 5502

Raamatu „Krips-kraps, eesti laps” esitlus 9. novembril

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 9. novembril 2017 kell 13 esitleb Eesti Instituut lastekirjanduse keskuses värsket trükist „Krips-kraps, eesti laps”, mille teksti on kirjutanud lastekirjanik Kätlin Vainola ning pildid on loonud illustraator Ulla Saar.

Milline on eesti laps? Sellele küsimusele otsib vastust raamat „Krips-kraps, eesti laps”, mis kajastab eesti laste elu ja tegemisi. Samm-sammult proovitakse välja selgitada, millised eesti lapsed on, mida nad teevad ja mis neile meeldib.

Trükise koostamisel on kasutatud laste ja noorte kultuuriaastal 2017 koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega laste seas läbiviidud küsitluse „Mina ka!” vastuseid.

Esitlusel tutvustavad Tallinna Reaalkooli õpilastele raamatut selle autorid lastekirjanik Kätlin Vainola ja illustraator-kujundaja Ulla Saar.
Tallinna Kanutiaia Huvikooli teatriringi õpilased esitavad raamatu ainetel etüüde, juhendab Meelis Sekk.

Trükis on ilmunud nii eesti kui ka inglise keeles, nii paberil kui ka veebiversioonina.

Raamatut on võimalik soetada Eesti Instituudist (Suur-Karja 14, Tallinn) ning raamatukauplustest üle Eesti.

Trükise väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Eesti Instituut esitleb raamatut ka 11. novembril kl 11 lastehommikul „On ÜKS” Kirjanike Maja Musta laega saalis.

Lisainfo:
Kadi Eslon
lastetrükise toimetaja
Eesti Instituut
+372 631 4355
kadi.eslon@estinst.ee
http://www.estinst.ee 

Näituse „It’s Always Tea-Time“ avamine Budapestis 8. novembril

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 8. novembril 2017 avatakse Ungari pealinnas Budapestis laste ja noorte kunstigaleriis Deák 17 illustratsiooninäitus „It’s Always Tea-Time“. Avamisel osaleb ka näituse kuraator ja idee autor Viive Noor Eestist. Näitus jääb avatuks 20. detsembrini.

Tegemist on rahvusvaheline rändnäitusega, mis on inspireeritud Lewis Carrolli raamatust „Alice imedemaal“, ja kus esineb 19 riigi 72 kunstnikku. Näitust on alates 2015. aasta sügisest eksponeeritud mitmel pool Euroopas: Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Läti Rahvusraamatukogus, Cruselli Kultuurikeskuses Uusikaupungis, Berliini laste- ja noortekirjanduse keskuses LesArt ja kuues Poola linnas.

Näituse üks korraldajaid on Eesti Instituut Ungaris.

Vaata lisaks: kunstigalerii Deák 17

Lisainfo: Viive Noor, kuraator, viivenoor@gmail.com, tel +372 5557 9930

Põlvepikuraamatu konkursi võitjad selgunud!

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 7. novembril 2017 autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat võitjaid. Kuuendat korda toimunud konkursi korraldajateks on kirjastus Päike ja Pilv, Kultuuriministeerium ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Konkursi žürii koosseisus Asta Trummel, Krista Kumberg, Piret Niinepuu, Katrin Reinmaa ja Irma Mets otsustas välja anda kolm auhinda ja neli eripreemiat:

Võidutööd:

  1. koht: käsikiri „Auklik päev“. Tekst Kadri Kiho, illustratsioonid Mirjam Siim;
  2. koht: käsikiri „Ahhaa!“. Tekst Els Heinsalu, illustratsioonid Kristi Kangilaski;
  3. koht: käsikiri „Väike armastuse lugu“. Tekst Tia Navi, illustratsioonid Kadi Kurema.

Eripreemiad:

Teksti eest: käsikiri „Sinu väike ajaraamat“, autor Jaak Kikas;

Illustratsioonide eest: käsikiri „Vihmapilve suur soov“, kunstnik Anne Linnamägi

Parima teemaraamatu eest: käsikiri „Hommikukontsert Matsalu linnuriigis“. Autor Kaja Lotman, kunstnik Marju Tammik

Uue tulija preemia: käsikiri „Tiina saladused“, autor ja kunstnik Ave Hansen

Konkursi korraldaja Katrin Reinmaa: „Žürii liikmete süda jäi rahule, sest esiletõstetute seas oli mitmeid häid uusi tegijaid. Alati on suur rõõm, kui mõni andekas inimene meie konkursi kaudu tuule tiibadesse saab. Saak oli tänavu hea ja kümmekond käsikirja tahaks kohe ilma pikema jututa raamatuks teha.“

Põlvepikuraamatu konkurss toimus sel aastal kuuendat korda. Konkursi eesmärk on rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara omamaiste kvaliteetsete pildiraamatutega. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisainfo:
Katrin Reinmaa
kirjastuse Päike ja Pilv juhataja
katrin.reinmaa@paikejapilv.ee
tel 513 1005

Fotol vasakult: Kadri Kiho, Kristi Kangilaski, Els Heinsalu, Tia Navi, Anne Linnamägi, Ave Hansen ja nominent Liisa Murdvee.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” Järva maakonnas

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 8. novembril 2017 külastavad Heli Illipe-Sootak, Anti Saar ja Kadri Lepp lastekirjanduse keskuse sügistuuri raames Järvamaa Keskraamatukogu Paides ja Türi Raamatukogu.

Kohtumisel tutvustatakse autorite loomingut, loetakse ette lugusid ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ning võimaldada kohtumisi raamatute autoritega. Seni on käidud Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal ja mujal.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Fotol Piret Raud ja Markus Saksatamm lastekirjanduse keskuse kevadtuuril 2017.

Selgumas on Põlvepikuraamatu konkursi võitjad!

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 7. novembril 2017 kell 14 autasustatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat võitjaid. Kuuendat korda toimuva konkursi korraldajateks on kirjastus Päike ja Pilv, Kultuuriministeerium ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Auhinnatud saavad parimad väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute käsikirjad, mida sel aastal laekus 67. Põlvepikuraamatu konkursi eesmärgiks on rikastada lastele mõeldud lugemisvara omamaiste kvaliteetsete pildiraamatutega.

Nagu ka varasematel aastatel, oodati selgi korral käsikirju, millel oleks selge visioon või idee, huvitav vaatenurk, köitev tekst ja seda toetavad pildid. Otsiti käsikirju, millest sündivad lasteraamatud oleksid eesti lastekirjanduse kontekstis uudsed, üllataksid mingist aspektist ning pakuksid lugemis- ja vaatamiselamust nii mudilastele ja koolieelikutele kui ka nende vanematele.

Põlvepikuraamatu konkurssi korraldatakse alates 2006. aastast igal teisel aastal. Tänavu toimus konkurss kuuendat korda. Konkursi võidutööde auhinnad on rahalised, parimad käsikirjad avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisainfo:
Katrin Reinmaa
kirjastuse Päike ja Pilv juhataja
tel 513 1005

Tallinna 5. illustratsioonitriennaali võitis Alessia Bravo

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tallinna 5. illustratsioonitriennaali võitis itaalia kunstnik Alessia Bravo, kes esitas triennaalile tööd Christine Beigeli raamatule „Vaal bussist nr 29”. Rahvusvaheline žürii andis diplomi teiste seas ka Eno Raua „Kiplased” illustreerinud Priit Pärnale.

Kümme võrdset diplomit pälvisid Mohammad Barrangi Fashtami (Iraanist), Lina Dūdaitė (Leedust), Gosia Herba (Poolast), Aušra Kiudulaitė (Leedust), Anita Kreituse (Lätist), Bente Olesen Nyström (Taanist), Marianna Oklejak (Poolast), Priit Pärn (Eestist), Margarita Shchetinskaia (Venemaalt), Pavel Tatarnikau (Valgevenest).

Kunstiteadlane Vappu Thurlow kirjeldab võitjaks valitud Alessia Bravo töid järgmiselt: „Itaallanna Alessia Bravo annab kujukalt edasi lapse „peas” rändavaid mõtteid ja tegelasi: jänkukest, kes pliiatsi otsas istub, kui see kelmikalt paberil hüpleb, ning bussi, mis koos jänestega muretult soojade merede korallisaarte poole purjetab“.

Anti välja ka viis eridiplomit, mille pälvisid:

  • Urmas Viik (Eestist), Eesti Kunstnike Liidu diplom;
  • Catherine Zarip (Eestist), Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom;
  • Laura Merz (Soomest), IBBY Eesti osakonna diplom;
  • Kadi Kurema (Eestist), Eesti Rahvusraamatukogu diplom;
  • Ana Juan (Hispaaniast), Eesti Kujundusgraafikute Liidu diplom.

2017. aasta žürii töös osalesid Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast. Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisainfo:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

November 2017. Piret Raud „Kõik minu sugulased“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Kuu raamat

Eesti nüüdislastekirjanduse edukaima autori Piret Raua uue teose „Kõik minu sugulased“ ilmumine tekitas kohalikul kultuuriväljal ühe raamatu kohta ebahariliku lainetuse. Teema korjasid kiiresti üles nii raadio kui televisioon, trükimeediast ja blogijatest rääkimata. Niisuguseid rahvahulki, nagu Piret Raud oma raamatuesitlustele kokku toob, ei jagu igale kirjanikule. Mis on Piret Raua loomingus sellist, mis köidab nii täiskasvanuid kui lapsi, nii kohalikku kui rahvusvahelist lugejat?

Alates debüüdist 1995. aastal on Piret Raud avaldanud pea paarkümmend lasteraamatut ja illustreerinud nii neid kui ka teiste autorite omi. Tema loomingusse kuulub väga erinevas žanris ja laadis teoseid. On vähese teksti, kuid suure sisuga pildiraamatuid, on vahvaid jutukogusid ja pikemat-põnevat süžeed pakkuvaid jutustusi. Igas neist avaldub autor erineva nurga alt, kuid on seejuures siiski alati ja äratuntavalt tema ise: fantaasiarikas, värske pilgu ja särava sõnastusega. See kõik jätkub ka Piret Raua uusimas raamatus „Kõik minu sugulased“.

Žanrilt liigitub „Kõik minu sugulased“ jutukogude hulka. Nii välimuselt kui ka olemuselt sunnib teos ehk enam paralleele tõmbama mõned aastad tagasi ilmunud kogumikuga „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“. Kui varasemas kogus on lugusid siduvaks niidiks sõbrad ja majakaaslased, siis uues on ühendajaks lähemad ja kaugemad sugulased.

Kogumik algab raamjutuga. Selles pajatab jutustajaks valitud Aadam talle koolitööks antud sugupuu joonistamise ülesandest, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Nimelt on poisil liiga palju sugulasi, et nad puule ära mahuks. Et kõik pildil siiski oma koha saaksid, otsustab Aadam teha hoopis sajajalgse – iga jalg esindab seal üht tema sugulast.

Raamloole järgnevad novellid on omavahel üsna lõdvalt seotud ja soovi korral ka eraldiseisvaina käsitletavad. Need jutustavad poisi erilistest sugulastest, kellest igaüks on pisut omamoodi, veider või lausa kummaline, või siis juhtuvad nendega lood, mis tavalisuse ega realistlikkuse poolest just ei hiilga. Nii näiteks kaotab Aadami suur vend Anton jalgpalli mängides pea ega suuda seda hiljem kuidagi üles leida, nii et on sunnitud lõpuks uue pea kasvatama. Ropu suuga onu Marko saab kalal käies vee-elukatelt hüva nõu ja leiab teda ennastki häirivast olukorrast väljapääsu. Suitsusõltlane Kaupo avastab aga viisi, kuidas kaaslasi oma sõltuvusega vähem häirida.

Vaatluse alla on sattunud nii neid sugulasi, kes Aadamiga tema igapäevaelu jagavad, aeg-ajalt kohatavaid kaugemaid kaime kui ka neid, keda poiss oma silmaga näinudki pole. Raamatu viimane lugu jutustab Aadami tulevasest pojast Sassist, kes liblikana ootab, et sündida. Küllap pakub ta poisile ükskord võrratu võimaluse saada talle toredaks isaks, teistele tulevastele sugulastele aga onuks, vanaonuks või lausa vanavanaonuks. Nõnda leiab rõhutamist suguseltsidele olulisim – jätkumine ja kestmine. Sugulased hoiavad ühte, olgugi nende seas nii neid, kes oma südant jääkapis külmunud herneste kõrval hoiavad, tõelisi sigu kui ka täiesti ilmetuid tegelasi. Ühtekuuluvustunne, vastastikune austus ja armastus ning teineteise väikeste veidruste rõõmsameelne ja kannatlik talumine ühendab suguseltse kõigest hoolimata.

Lisaks süžee- ja tegelaspõhisele analüüsile pakub teos rohkelt võimalusi ka teisteks tõlgendusteks, olgu siis kasvõi autori elul põhinevaks lähenemiseks või probleemistiku seostamiseks nüüdisühiskonna valupunktidega. Ja kuigi neil lugudel on tõesti rohkelt kihte, mida avada, ning tore on teost nõnda nokkida ja nokkimise käigus ehk ühtteist ka kõrva taha panna, on eriti vahva neid lugusid lugeda mingit tagamõtet, teist või kolmandat plaani taga ajamata – lihtsalt lugeda ja nautida. Niivõrd kaasahaarav on kirjaniku fantaasialend, fabuleerimisoskus ja keel – puhas, selge, avar ja värske.

Peale sugulaste-raamatu lugemist pole kahtlustki, et Piret Raua malbe naeratuse ja leebe loomuse taga peidab end enneolematu anne, kuid kombinatsioonis töökuse, järjekindluse ja edasipüüdlikkusega vormub see loominguks, mis terviklik iseendana. Ja just see on võluv ja nauditav nii kodumaal kui siit kaugemalgi.

Illustreerinud autor
Tänapäev, 2017
116 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Täna avatakse Tallinna 5. illustratsioonitriennaal

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 3. novembril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Tallinna 5. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Lisaks avatakse kell 15.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuses triennaali žüriiliikmete Gundega Muzikante ja Anita Paegle ühisnäitus. Avatud on ka kolmanda žüriiliikme Piotr Socha isikunäitus.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.

Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.

Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254