August 2017. Ȧsa Lind „Liivahundi lood”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Põhjamaade lastekirjandust on eesti lugejad ikka armastanud. Olgu siis tegu juba klassikaks kujunenud teostega, nagu Selma Lageröfi Nils Holgerssoni reisid, Astrid Lindgreni Pipi Pikksuka ja Karlssoni jutud või Tove Janssoni muumilood. Omaseks ja armsaks on meie lastele saanud ka nii mõnedki sealsed nüüdismenukid Maria Parri, Timo Parvela, Rose Lagercrantzi jpt sulest. Õige pea võivad selles reas seista juba ka Ȧsa Lindi „Liivahundi lood“.

Ajakirjanikuna töötanud Ȧsa Lind on laste- ja noortekirjanik, kes on laiemat tuntust kogunud just „Liivahundi lugudega“. Tegemist on raamatusarja esimese osaga, millele on omistatud mainekas Nils Holgerssoni auhind (2003) ja mida on tõlgitud 18 keelde. Suve hakul sai teos eesti lugejatele kättesaadavaks tunnustatud tõlkija Ülle Kiiveti vahendusel.

Raamatu peategelaseks on väike Zakarina, kes elab oma vanematega turvalist ja rahulikku suveelu. Väike kena majake mere ääres pakuks perele tõelist idülli, kui vaid vanematel tööd nii palju poleks. Ema kiirustab tihtipeale juba varahommikusele bussile, et õigeks ajaks tööle jõuda, isa kaob tundideks kabinetti või loeb võrkkiiges ajalehte. Sellistel hetkedel tunneb Zakarina end väga üksikuna. Ühel päeval, kui tüdruk mererannas isale lõksu kaevab, leiab ta augu põhjast süsimustalt läikiva nina ja säravad silmad – see on Liivahunt. Vahva loom väidab, et teab vastuseid kõigile maailma küsimustele. Kui tüdruk esitab hundile tema arvates maailma kõige keerukama küsimuse – mispärast peab isa kogu aeg ajalehte lugema –, ja hunt sellele vastust teab, on sõprus sõlmitud. Nüüdsest on Zakarina elu hoopis värvikam. Tal on alati olemas keegi, kellega mängida, rääkida ja midagi huvitavat ette võtta. Üheskoos tehakse maailma kõige raskemat tööd – mittemidagitegemist –, sõidetakse jalgrattaga, juuakse teed ja süüakse liivaküpsiseid jne.

Liivahunt pakub Zakarinale just seda, millest tüdruk hetkel kõige enam puudust tunneb. Nõrkusehetkedel sisendab hunt talle julgust ja enesekindlust, lõbustab teda, kui Zakarina nukker on, lohutab, kui vanemad tüdrukuga pahandavad, ja pakub seltsi, kui ta end üksildasena tunneb. Liivahunt annab tüdrukule ka maailma kohta vastuseid, mida keegi teine talle pakkuda ei suuda. Ta on just selline sõber, kes muudab su paremaks ning maailma sinu ümber küll avaramaks, kuid samas ka hõlmatavamaks ja turvalisemaks.

Liivahunt on justkui väikese Zakarina sisemine kompass, mis aitab tüdrukul leida teed iseendani. Kui külalised Zakarinal laulda paluvad, aga ta häbelikkuse tõttu esialgu keeldub, toob vestlus Liivahundiga soovidesse selguse ja tegutsemisjulguse. Samuti aitab Liivahunt Zakarinal mõista teiste inimeste tundeid. Kui autovõtmed kaotanud isa pahuraks muutub ja tüdrukuga riidleb, jookseb Zakarina randa Liivahundi juurde lohutust otsima. Loomakesega vesteldes aga mõistab tüdruk, miks isa nõnda käitub ning oskab hoopis ise talle toeks olla.

Raamat lõpeb vahva puändiga. Kui vanaema Zakarinale mereäärsesse väikesesse majakesse külla tuleb, näitab ta tüdrukule siledat musta kivi, millele tema vanaema uuristas tüdrukuna oma nime Brita. Zakarina suureks üllatuseks on aga nime kõrval kujutatud ka ühte talle vägagi tuttavat ja armsat looma. Kas tõesti on väikese Zakarina vanaema vanaemagi Liivahundi abil suureks kasvanud?

Tõlkinud Ülle Kiivet
Draakon & Kuu, 2017
220 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Algas algupärase noorteromaani võistlus

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

2016. a noorteromaani võistluse võitjadEesti Lastekirjanduse Keskus ja Kirjastus Tänapäev
kuulutavad välja

ALGUPÄRASE NOORTEROMAANI VÕISTLUSE

– Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

– Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki koos vahedega), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).

– Võistluse auhinnafond on 3200 eurot.

– Iga võistlusele esitatav käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule. Leheküljed on soovitatav nummerdada. Köidetest soovitame MITTE kasutada nn diplomitööde-tüüpi kõva köidet.

Võistlustöid oodatakse 5. jaanuariks 2018.

– Võitjad kuulutatakse välja 2018. aasta kevadel.

Seekordne konkurss on juba järjekorras kümnes!

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel: 6177 234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Fotol: 2016. a noorteromaani võistluse võitjad (vasakult) Mairi Laurik, Marian Suitso, Agnes Kolga ja Margit Sarapik

Eesti illustraatorite näitus „Elas kord…” Minskis

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. juulil 2017 kell 17 avatakse Minskis, Vabariigi Palees asuvas Minski Valgevene Riikliku Kultuuriülikooli kunstigaleriis eesti lasteraamatuillustraatorite näitus „Elas kord…”. Tegemist on harukordse eesti illustratsioonikunsti tutvustava näitusega, mis ringles ligi kaks aastat Itaalias ning pälvis seal erakordselt sooja vastuvõtu.

Näitusel on väljas illustratsioonid vendade Grimmide muinasjuttudele, kokku 59 tööd 20-lt kunstnikult. Näitust saatis Itaalias itaalia- ja ingliskeelne kataloog, millele on kirjutanud eessõna kuraator Viive Noor ning saateteksti kunstiteadlane Vappu Thurlow.

Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel eksponeeritakse pilte järgnevatelt kunstnikelt: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitus jääb avatuks 13. juulini 2017. Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Suursaatkond Minskis. Näituse avamisega tähistab EV Suursaatkond Minskis Eesti saamist Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks.

Täna tähistab 70. juubelit Leelo Tungal

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 22. juunil 2017 täitub Leelo Tunglal, ühel Eesti armastatuimal lastekirjanikul, 70 eluaastat.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: “Leelo Tungal ühendab erinevaid põlvkondi. Ta on lasteaedade ja kooliaktuste lemmikautor, kelle luuletusi lugesid praegused emad-isad ja kannavad mõnuga ette ka nüüdislapsed. Omaaegsed proosalemmikudki, näiteks „Neitsi Maarja neli päeva“ ja „Kristiina, see keskmine“ on läinud uuele ringile. Seda, et Leelo Tungal on üks meie populaarsemaid ja armastatumaid autoreid, tõestavad ka raamatupoodide veebikeskkondades tema teoste kohta sageli kirjutatud märkused „Tiraaž on läbi müüdud“ või „Hetkel otsas“.

Kirjaniku aastatepikkuse loometegevuse kohta saab lähemalt lugeda Leelo Tungla 65. juubeliks kirjutatud artiklist.

Lastekirjanduse keskus soovib autorile palju õnne sünnipäevaks!

22. juunil avatakse Szczecinis näitus „It’s Always Tea-Time“

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Neljapäeval, 22. juunil 2017 avatakse Poolas Szczecinis Pommeri hertsogilossis galeriis Przedmiot illustratsiooninäitus „It’s Always Tea-Time“, mis on inspireeritud Lewis Carrolli raamatust „Alice imedemaal“. Eksponeeritakse 72 kunstniku töid 19 riigist. Näitus jääb avatuks 13. augustini.

Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega näitusega, mida on eksponeeritud alates 2015. aasta sügisest erinevates kohtades üle maailma: Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Läti Rahvusraamatukogus, Cruselli Kultuurikeskuses Uusikaupungis, Gdanski Läänemere Kultuurikeskuses, Wrocławi Nukuteatris, Toruńi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Nobilise galeriis Elblągis ja mujal.

Näituse kuraator ja idee autor on Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Vaata lisaks: Rahvusvahelise illustratsiooninäituse “It’s Always Tea-Time” avamine 2. oktoobril

Lisainfo:
Viive Noor, kuraator, viivenoor@gmail.com, tel 5557 9930

Selgusid lastejutuvõistluse võitjad

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tänavusele konkursile „Minu esimene raamat“ esitati 33 käsikirja. Žürii otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta ja ära märkida kaks tööd avaldamissooviga. Žüriisse kuulusid inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja kirjastusest Tänapäev, lisaks Ilona Martson ajakirjast Täheke. Auhinnafondi suurus oli 3000 eurot.

I koha pälvis Kadri Lepp käsikirjaga „Tüdruk, kellel oli saladus“. Jõulupühi linna veetma tulnud poisid avastavad, et uuel naabril on valus saladus, mida nad üritavad õnnelikult lahendada. Žürii arvates oli tegu seiklusliku jõululooga, mis on kirjutatud hea keeletunnetusega. Tegu on mõttelise järjega raamatule „Poiss, kes tahtis põgeneda“, mis pälvis eelmisel konkursil teise koha. Esikohaga kaasneb preemia 1500 eurot.

II koha pälvis Helen Käit käsikirjaga „Kummitusmaja“. Lugu räägib linnast vanasse maamajja kolinud lastest, kelle uues elukohas hakkab sündima veidraid asju ning tundub, et majas elab kummitus. Teise koha preemia on 1000 eurot.

III koha pälvis Hugo Vaher käsikirjaga „Vääna juurdlusgrupp“. Raamatu peategelased leiavad kohvri röövitud rahaga ja puutuvad peagi kokku selle taga olnud kurjategijatega. Kolmanda koha preemia on 500 eurot.

Ära märgiti kaks tööd: Maali Ilma (pseudonüüm) „Hopspelleri amulett“ ja Pille Kanti käsikiri „Naaskli lood“. Mõlemad tööd on plaanis avaldada. „Hopspelleri amulett“ on ajalooliste sugemetega fantaasiarohke seikluslugu ning „Naaskli lood“ räägivad omamoodi veidrast olendist, kes leitakse ühest kodust.

Lastejutuvõistlus toimus tänavu kaheksandat korda ja esimesest võistlusest on möödunud 13 aastat. Kokku on neile konkurssidele esitatud ligi 300 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud umbes 50. Varasemate konkursside võitjate seas on muuhulgas Piret Raud, Kristiina Kass, Siiri Laidla, Juhani Püttsepp, Kairi Look ja Reeli Reinaus (kaks korda).

 

Riias avati Balti kunstnike ühisnäitus

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Pühapäeval, 11. juunil avati Riias Läti rahvusraamatukogus kolme Balti kunstniku ühisnäitus “Baltijas stāsts”. Näitusel on väljas kunstnike Lina Itagaki (Leedu), Elīna Brasliņa (Läti) ja Ulla Saar (Eesti) illustratsioonid.

Kas ja kui tugeval määral on Eestil, Lätil ja Leedul olemas see ühisosa, mida kolmele riigile tihti omistatakse? Kunstnikud Lina Itagaki, Elīna Brasliņa ja Ulla Saar tõestavad, et lasteraamatuillustratsioonis on see leitav. Kolme balti kunstnikku ühendab sarnane mõtlemine ja käekiri. Nad esindavad kaasaegset illustratsioonikunsti, milles vaimukate piltide kõrval on keskseks sõnum.

Kunstnik Ulla Saare sõnul viitab näituse pealkiri „Baltic Tale“ tulevikus Eestit, Lätit ja Leedut ühendavale rongiliinile Rail Baltic. Näitus kutsub külastajaid illustratsioonikunsti kaudu osa saama Baltimaade lugudest, see on pildireis läbi Eesti, Läti ja Leedu.

Elīna Brasliņa on illustraator, kujundusgraafik ja vabagraafik. Enne Läti Kunstiakadeemiasse astumist õppis ta keeleteadust. Armastus lugemise ja joonistamise vastu tõi ta lasteraamatute illustreerimise juurde. Brasliņa on kokku illustreerinud kümme raamatut. Lisaks töötab ta ühe animatsioonifilmi tootedisainerina.

Ulla Saar on eesti lasteraamatute illustraator, disainer ja kujundusgraafik. 2001. aastal lõpetas ta Kunstiakadeemia tootedisaini erialal. Saar on illustreerinud ja kujundanud mitmeid raamatuid, teinud kaastööd lasteajakirjale Täheke ja disaininud postkaarte, märke ja kalendreid. Tema illustreeritud raamatud on korduvalt pälvinud rahvusvahelist tähelepanu.

Lina Itagaki on leedu illustraator ja koomiksikunstnik. Ta on õppinud jaapani keelt ja majandust Jaapanis Rahvusvahelises Kristlikus Ülikoolis. Lisaks lõpetas ta 2014. aastal Vilniuse Kunstiakadeemia graafika eriala. Itagaki illustratsioonid on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Hetkel teeb kunstnik pilte oma esimesele lasteraamatule.

Näitus „Baltijas stāsts“ jääb Riias avatuks 14. juulini 2017. Varem on näitust esitletud Tallinnas lastekirjanduse keskuses ja Vilniuses Leedu rahvusraamatukogus.

Lisainfo:
Ulla Saar, ulla@ullasaar.net

Juuni 2017. Bobbie Peers „Lüriidiumivaras”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kui laste käest küsida, mida nad healt raamatult ootavad, on vastus sageli üks ja seesama –seiklusi ja põnevust. „Lüriidiumivaras”, uue raamatusarja avaosa, vastab sellele kriteeriumile kindlasti imehästi.

Raamatu peategelaseks on 11-aastane William, kes elab koos vanematega Norras. Varem asus pere küll Inglismaal, kuid kui isa ja poeg sattusid koos ränka liiklusõnnetusse, mis isa ratastooli surus, otsustas pere Inglismaalt lahkuda ning kaugel põhjas uut elu alustada. William oli toona kõigest 4-aastane ning talle juhtunut ei selgitatud. Kuni tänaseni on poisile jäänud arusaamatuks nii see, miks võeti kasutusele varjunimed, kui ka see, miks kodumaalt üldse lahkuti ning kõik senised suhted katkestati.

Nüüd uues keskkonnas ja kohalikus koolis ei tunne William end kuigi koduselt, sest tal pole õnnestunud sõpru leida. Osalt on põhjus selles, et ta on kaasõpilastest vaimselt tunduvalt võimekam, kuid osalt ka poisi kompromissitust iseloomus. Õpetaja ei suuda samuti Williamiga ühist keelt leida ega tema teadmistega võistelda. Ülinupuka poisi katkematu teadmishimu ning küsimused tekitavad väiklases õpetajas vaid kohmetust ning ta tunneb oma autoriteeti seepärast ohus olevat. Tihedad konfliktid nii eakaaslaste kui ka õpetajatega sunnivad poissi üha enam enesesse tõmbuma.

Williamis tekitab suurt segadust ka see, et varem perega elanud vanaisa nendega uuele kodumaale kaasa ei tulnud – ta on nimelt jäljetult kadunud. Oma pereliikmeist on poiss just vanaisaga suuremat hingelist sidet tundnud. Talle meeldib nüüd Norraski üle kõige istuda vanaisale kuulunud kirjutuslaua taga, mõistatada seal peituvate müstiliste kujundite tähendust, uurida vanaisa raamatuid, lahendada koodmõistatusi ning meisterdada väikesi roboteid.

Peadpööritavate sündmuste algpunktiks on klassiekskursioon muuseumisse, kus poissi tõmbab vastupandamatult koodmõistatuse nimega Võimatus lahendamise poole. Kui poiss erinevalt sadadest teistest proovijatest koodi murrab, saab alguse sündmusteahel, mis viib lugeja põnevate tehnikasaavutuste ja keerukate koodide murdmise maailma, milles on oma osa kanda ka Teisel maailmasõjal, teadusspioonidel ning rohkelt võimalusi pakkuval maagilisel ainel lüriidiumil. Nimelt viiakse William õppima Inglismaale, õppima tema vanaisa, kuulsa koodimurdja loodud Posthumaansete Uuringute Instituuti. Kuigi kool ja kogu ümbritsev keskkond on uus, jäävad poisi probleemid kestma. Arusaamatused  kaasõpilastega tekitavad üha uusi kokkupõrkeid ning teadmatus, keda võib usaldada, keda mitte, sunnib poissi üha uutele eneseületustele.

Bobbie Peers on teost luues oskuslikult arvestanud noorte lugejate rahutu loomusega. Sündmused keskenduvad jõulisele, teistest tuntavalt erinevale peategelasele. Ka kõrvalliinid viivad tegevust edasi, kirjeldustele aega ja ruumi ei raisata. Kirjaniku stiil on selge ja lihtne, kuid sugugi mitte labane ja etteaimatav. Laused on lühikesed, dünaamilised, peatükkideks liigendamine optimaalne. Iga osa on paari minutiga läbitav ning lõpeb sageli huvikonksuga. Nii ei märkagi noor lugeja teost enne kõrvale panna, kuni lõpplahendus käes.

Seiklusi ja põnevust ei igatse ainult eesti lapsed. Raamatu on ligi kümme tuhat Norra last valinud aasta parimaks lasteraamatuks, kümned tõlkedki tõestavad selle soovi universaalsust.

Tõlkinud Annika Kupits
Helios Kirjastus, 2017
206 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Põlvepikuraamatu konkurss ootab käsikirju

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 6. juunil 2017 kuulutati välja Põlvepikuraamatu konkurss, kuhu oodatakse väikelastele ja koolieelikutele (kuni 7-aastastele lastele) mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt olulised nii tekst kui ka illustratsioon.

Konkursile esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust.

Käsikirja maksimaalne maht on kuni 1000 sõna. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 16. september 2017. Käsikirjad palume tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Võitjad kuulutatakse välja 7. novembril 2017 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Konkurss, mille eesmärk on rikastada lastele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega, kutsuti ellu 2006. aastal. Üle aasta toimuvat võistlust korraldavad Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv.

Lisainfo:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee