Piret Raud ja Kätlin Kaldmaa hakkavad saama kirjanikupalka

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Esmaspäeval, 4. detsembril 2017 selgusid kolm uut kirjanikupalgalist, kelleks on Piret Raud, Kätlin Kaldmaa ja Maimu Berg. 

Valikukomisjoni kuulusid Eesti Kirjanike Liidu (Janika Kronberg, Rein Veidemann, Tiit Aleksejev), Eesti Rahvusraamatukogu (Janne Andresoo), Eesti Kirjastuste Liidu (Kaidi Urmet), Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (Ilvi Liive) ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse (Triin Soone) esindajad.

Seni on palgalisi kirjanikke olnud üheksa. Lastekirjanikest on kirjanikupalk varasemalt määratud Indrek Koffile.

Allikas: kultuur.err.ee

Detsember 2017. Kadri Lepp „Tüdruk, kellel oli saladus”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Pühadeaeg toob raamatupoodidesse hulgaliselt uusi lasteraamatuid. Palju neist on küll uude vormi valatud vana kraam, nagu näiteks ühtesid ja samu muinasjutte sisaldavad kogumikud, mida üha uuesti, kuigi erinevate pealkirjade all ilmutatakse (sageli veel ülejala tehtud tõlkes ning mannetute illustratsioonidega). Kogenud raamatuostjat taoline pühadekraam ei ahvatle, pigem otsitakse lugemiseks midagi värsket. Õnneks leidub siiski ka uut ja pühadehõngulist, mis esile tõstmist väärib.

„Tüdruk, kellel oli saladus” on igapäevaselt Ugalas näitlejaametit pidava Kadri Lepa kolmas teos lastele. Mullu ilmusid temalt südamlik mudilasraamat „Lugu hiirest, kellel polnud kelku” (Päike ja Pilv) ning algklassilastele mõeldud jutustus „Poiss, kes tahtis põgeneda” (Tänapäev). „Tüdruk, kellel oli saladus” on viimati mainitu mõtteline järg, kuid on edukalt loetav ka ilma esimest osa teadmata. Mõlemad teosed on saanud tuule tiibadesse käsikirjakonkursilt „Minu esimene raamat” – poisiraamat saavutas seal teise, tüdrukuraamat aga lausa esimese koha.

Mõlema raamatu sündmused keerlevad ümber linnapoiss Mardi, kes esimeses osas on lasteaia-, teises aga juba koolipoiss. Kui esimeses osas oli sündmustiku käivitajaks vanemate puhkusereis, mis poisi vanaema juurde suve veetma viis, siis teises osas tulevad vanaema-vanaisa, suvevaheajal leitud sõber Siim ning teda kasvatav vanaema linna Mardi perele jõuluks külla. Nende kodudel hoiab silma peal Nurga-Jaanus, üksinda elav külamees, kellega Mardile on meeldinud suurte filosoofiliste teemade üle arutleda.

Poisid ja nende pered veedavad linnas lõbusalt aega: üheskoos käiakse kinos ja linna peaväljakul kuuske vaatamas, veedetakse aega mängumajas ja küpsetatakse jõulutoite. Kui Mart ühel õhtul imekauneid klaverihelisid kuuleb, sünnib poistel kiire plaan nende helide tekitaja kindlaks teha. Aga nagu sageli ikka – niipea, kui üks müsteerium lahenduse leiab, sünnivad uued mõistatused, mis samuti lahti harutada tuleb. Nii ongi Siimul ja Mardil enne jõulurahuni jõudmist palju teha, kuid õnneks leiavad nutikad tegelased keerulisematestki olukordadest sõprade ja pere toel väljapääsu.

Erinevalt paljudest teistest noortest lastekirjanikest on Kadri Lepp oma teoseis üdini aus ja julge. Avameelselt käsitleb ta näiteks üksilduse ja üksinduse temaatikat, arutleb armastuse ja sõpruse, leppimise ja lootmise olemuse üle. Teemale lähenemine pole aga ühekülgne ja ainuvõimalikke lahendusi pakkuv, vaid avatud ja mitmeid võimalikke valikuid kaaluv. Kõige selle juures ei häbene Kadri Lepp ka idülli, meeleliigutust, ehk pisukest sentimentaalsustki, aga ometi ei muuda see teost läägeks roosamannaks. Pigem tekib tunne, et elu on ilus ning kõik inimesed on head.

Tundliku ja idüllilise laadi poolest tuntud illustraatori Kadri Ilvese pildid sobivad imehästi täiendama Kadri Lepa teksti. Punnispõsksed lapsed ja triibulised villasokid, punasetäpilised kruusid ja romantilised puumajad, pikad kaltsuvaibad ja soojust õhkuvad ahjud – kõik see annab edasi kirjaniku harmoonilist maailmapilti.

Lõpetuseks: kui on tahtmine lugeda midagi ilusat, siirast ja liigutavat, midagi, mis tuletaks meelde, mis on elus oluline, tasub Kadri Lepa raamat kindlasti kätte võtta. Jõulu(ootuse)aeg saab selle kaudu uue mõõtme.

Illustreerinud Kadri Ilves
Tänapäev, 2017
125 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Aasta Rosina auhinna pälvis raamat „Füübits“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 30. novembril 2017 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Mare Müürsepa ja Heli Lukneri kirjutatud ning Angelika Schneideri kujundatud raamatu „Füübits“ (kirjastus Tammerraamat, 2017).

Füübits ehk teisisõnu füüsika aabits on mõeldud teaduse ja tehnika lugemikuna lastele. Raamatus selgitatakse näiteks aatomi, aja, roboti, skafandri ja paljude muude füüsikas oluliste märksõnade tähendust.

Triin Soone: „Eesti oma lasteraamat hakkab tasapisi väljuma traditsioonide raamist ning muutub üha julgemaks ja põnevamaks nii teemadelt, pealkirjadelt kui ka vormilt. Seetõttu oli konkurss aasta omanäolisemale ja erilisemale lasteraamatule üsna tihe. Seekord otsustasime tiitli omistada eesti autorite poolt loodud teadmisteraamatule „Füübits“. Sellel teemal ilmub meil algupärandeid üsna vähe ning valdav osa on endiselt tõlkeraamatud. „Füübits“ oli aga tõeline üllatus – sisukas ja faktirohke, huvitava ja dünaamilise pildikeelega, eakohane ja teadmishimu tekitav ehk meie meelest on selles raamatus olemas kõik see, mis võiks juhatada ühe väikese, aga ka suure lugeja füüsika maailma.“

Autor Mare Müürsepp: „“Füübitsa“ valimine Aasta Rosinaks teeb meid mõistagi väga rõõmsaks, lausa soojendab südant. Kujundaja Angelika Schneideri täpsel ja tundlikul tööl on suur osa selles, et meie raamat silma hakkab ja põnevust ülal hoiab. Tore, kui see raamat aitab nii lastel kui täiskasvanutel uusi teemasid leida ja maailma asjade üle arutleda.“

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Lisainfo:

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

Avatud on jõuluteemalised illustratsiooninäitused

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates 30. novembrist 2017 on lastekirjanduse keskuses avatud jõuluteemalised isikunäitused: Regina Lukk Toompere „Lumemees Ludvigi jõulud“ ja Urmas Viigi „Jõuluvana Teodori juhtum“. Näitused jäävatud avatuks 27. jaanuarini 2018.

Regina Lukk-Toompere (1953) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja IBBY Eesti osakonna liige. Lukk-Toompere on illustreerinud ja kujundanud üle 90 raamatu ja õpiku ning plakateid, plaadiümbriseid, postkaarte, ajakirju ja pakendeid. Oma illustratsioonidega on ta pälvinud rohkelt tunnustust kodu- ja välismaal: olnud korduvalt Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaat ja kantud 2014 IBBY aunimekirja. Isikunäitusel on väljas talve- ja jõuluteemalised illustratsioonid viimastel aastatel ilmunud raamatutest: „Neli kaunist kleiti“ (2008), „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ (2010), „Üle õue õunapuu“ (2012), Aapo Ilves. „Muinasjutud suurtele ja väikestele“ (2012), Avita kirjastuse aabits ja lugemik (2012–2013), „Marjakobar“ (2015), Leelo Tungal. „Lumemees Ludvigi õnn“ (2016), Leelo Tungal. „Halloo!“ (2017) ja ajakiri Mesimumm.

 

Urmas Viik (1961) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige. Viik on interdistsiplinaarne kunstnik, raamatugraafik, on viljelenud graafikat, installatsiooni, videot ja olnud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli professor. Ta on illustreerinud ja kujundanud üle 30 raamatu, mille eest on pälvinud tunnustust Tallinna illustratsioonitriennaalidel ja kantud 2010 IBBY aunimekirja. Näitusel eksponeeritakse pilte Urmas Viigi autoriraamatust „Jõuluvana Teodori juhtum“ (2016). See on klassikaline koomiksiraamat ühe jõuluvana elust, vana ja uue maailma põkkumisest ning südameheaduse tähtsusest. Illustratsioonidest võib leida ka jõuluvanade välimääraja.

Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits 2017

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Nukitsa 23. number käsitleb eesti ja välismaa lastekirjandust. Mari Niitra kirjutab nõukogude lapsepõlvest mälestuslikes lasteraamatutes ning Krista Kumberg mängu kujutamisest eesti lastekirjanduses. Realismi ja fantaasia põimumisest kaasaegses leedu lastekirjanduses on juttu Kęstutis Urba artiklis.

Täispika 2017. aasta Nukitsa sisukorra leiab siit.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud.

Nukitsat saab ka lastekirjanduse keskusest kohapealt osta.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Näitus „Salajased elud“ Tel Avivis

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

28. novembrist 17. detsembrini 2017 on Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disainikolledžis avatud eesti illustraatorite grupinäitus „Salajased elud“.

Näitusel on väljas eesti kunstnike Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Viive Noore ja Urmas Viigi tööd. Ühendavaks lüliks see, et nad kõik on nimekad illustraatorid, keda tuntakse ka väljaspool Eestit. Samuti tegelevad kõik neli lisaks raamatuillustratsioonile teistegi kunstiliikidega. Seejuures on igaühel neist oma väljakujunenud käekiri ja väike salajane maailm – väga muinasjutuline ja väga isiklik. Näituse annabki võimaluse heita pilk sellesse salaellu.

Korraldajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Tel Avivis, Välisministeerium.

Kätlin Vainola ja Ulla Saar festivalil The Children’s Bookshow

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

24. novembril 2017 kell 10.30 esinevad Kätlin Vainola ja Ulla Saar festivali The Children’s Bookshow raames Londoni Euroopa majas.

Autorid tutvustavad oma pildiraamatut „Lift“, mis on lisaks eesti keelele ilmunud itaalia, leedu ja saksa keeles. Üritust modereerib The Sunday Times’i toimetaja Nicolette Jones.

Kell 15.30 osalevad Vainola ja Saar koos Adam Freudenheimi (kirjastus Pushkin Press), Jen Shentoni (Trafalgari väljaku Waterstonesi raamatupoe juhataja) ja Emma Langley’ga (Arts Council England) tõlkeraamatute kirjastamise temaatilises vestlusringis.

25. novembril toimub lisaks autorite töötuba ja esinemine Londoni Eesti Kooli lastele.

Vaata ka: www.thechildrensbookshow.com

Kirjandusliku maagiamängu võitis Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi võistkond

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

22. novembril toimus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, NUKU teatri ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös korraldatud kirjandusliku mälumängu “Maagiamäng” finaal, mille võitis Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi võistkond.

Teiseks jäi Tallinna Reaalkooli 2. grupp ja kolmandaks Randvere kooli võistkond. Finaalis võistlesid veel Reaalkooli 1. grupp ning Tallinna Toomkool.

Finaalis tuli lisaks 11 mälumänguküsimusele vastamisele ja ristsõna lahendamisele  ette valmistada ja esitada stseen „Harry Potteri ja tarkade kivi“ raamatust. Loomingulist ülesannet hindas žürii kirjanik Kätlin Vainola (Draamateater), Mihkel Roolaid (ETMM) ja Hannele Känd (NUKU).

Kokku osales mälumängus, mis toimus neljandat korda, 16 võistkonda. Parimad selgusid kolmes voorus. Mälumängu selle hooaja teemaks olid maagilised raamatud, võistkonnad lugesid mänguks valmistudes läbi J.R.R. Tolkieni “Kääbiku”, J.K. Rowlingu “Harry Potteri ja tarkade kivi” ning J. Krüssi “Timm Thaleri ehk Müüdud naeru” ning tutvusid kirjanike elulugudega. Küsimused koostas mängule Jaak Känd. Mängu auhinnaks said osalejad raamatuid, pileteid NUKU teatrisse ja muuseumisse, prii sissepääsu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse ja Rahva Raamatu kinkekaarte.

Lisainfo
Hannele Känd
NUKU teatri ja muuseumi kommunikatsioonijuht
5669 8839 / 6679 509
hannele.kand@nuku.ee

Selgusid Paabeli Torni auhinna laureaadid

Postitatud anukehman poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis neljateistkümnendat korda välja Paabeli Torni auhinna, mille pälvivad parimad tõlgitud lasteraamatud, kusjuures hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Sel aastal anti teist korda välja ka Paabeli Torni auhind pildiraamatule. Žürii valis aasta jooksul ilmunud teostest välja parimad raamatud: juturaamatute kategoorias viis ja pildiraamatute kategoorias kolm nominenti.

Tõlkeraamatu auhinna pälvis Kathleen Glasgow noorteromaanKatkine tüdruk“, mille on tõlkinud  Eve Laur ja välja andnud Päikese kirjastus. „Katkine tüdruk“ on Kathleen Glasgow’ debüütromaan, mida ta kandis endaga üheksa aastat, kirjutades sellest 14 mustandit. Lugu on traumeeritud noorest neiust, kes enda hingevalu enesevigastamisega leevendada püüab. Tüdruk on nii kaudses kui otseses mõttes katki, osavõtmatu ja hoolimatu maailm tema ümber ei tee püüdeid end jälle tervikuks kokku panna kergeks. Lugu on haaravalt kirjutatud, karm ja hell ühtaegu ja samas abikäsi neile noortele, kes end katkisena tunnevad. Tõlkija Eve Laur on ka kõige esimese Paabeli Torni Auhinna laureaat (2004).

Nominendid olid ameerika kirjanik Ali Benjamin raamatuga „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta” (tõlkija Mario Pulver, Pikoprint, 2017), rootsi kirjanik Åsa Lind raamatuga „Liivahundi lood” (tõlkija Ülle Kiivet, Draakon & Kuu, 2017), soome kirjanikud Timo Parvela ja Bjørn Sortland sarjaga „Kepler62” (tõlkija Rain Kooli, Ajakirjade Kirjastus, 2016–2017) ja norra kirjanik Bobbie Peers raamatuga „Lüriidiumivaras” (tõlkija Annika Kupits, Helios, 2017).

Parima tõlgitud pildiraamatu auhinna pälvis Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski raamat „Mesilased”, mille on poola keelest tõlkinud Marius Peterson ja välja andnud kirjastus Varrak. Suurejooneline detailsete piltidega raamat tutvustab mesilaste salaelu, mesinduse ajalugu ning tänapäeva, kõike mee ja mesilastega seonduvat. Illustratsioonid on leidlikud, humoorikad ja tõepärased.

Nominendid olid itaalia autor Davide Cali ja prantsuse illustraator Sébastien Mourrain raamatuga „Väike Klutt” (tõlkija Riina Turi, Koolibri, 2016) ning prantsuse autor Philippe Jalbert raamatuga „Suurte koerustükkide päevik” (tõlke toimetaja Kai Nurmik, Varrak, 2017).

Võiduteoste autorid ja tõlke avaldanud kirjastused said audiplomi, tõlkijad  ka rahalise preemia.

Žüriisse kuulusid lastekirjanduse uurija Krista Kumberg (žürii esimees), 2016. aasta Paabeli Torni auhinna laureaat Mari Klein, tõlkija Sash Uusjärv, illustraator Ulla Saar ja Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Auhind anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul 14. novembril 2017 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Lisainfo:
Krista Kumberg
krista@lib.haapsalu.ee
tel 5910 5502

Raamatu „Krips-kraps, eesti laps” esitlus 9. novembril

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 9. novembril 2017 kell 13 esitleb Eesti Instituut lastekirjanduse keskuses värsket trükist „Krips-kraps, eesti laps”, mille teksti on kirjutanud lastekirjanik Kätlin Vainola ning pildid on loonud illustraator Ulla Saar.

Milline on eesti laps? Sellele küsimusele otsib vastust raamat „Krips-kraps, eesti laps”, mis kajastab eesti laste elu ja tegemisi. Samm-sammult proovitakse välja selgitada, millised eesti lapsed on, mida nad teevad ja mis neile meeldib.

Trükise koostamisel on kasutatud laste ja noorte kultuuriaastal 2017 koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega laste seas läbiviidud küsitluse „Mina ka!” vastuseid.

Esitlusel tutvustavad Tallinna Reaalkooli õpilastele raamatut selle autorid lastekirjanik Kätlin Vainola ja illustraator-kujundaja Ulla Saar.
Tallinna Kanutiaia Huvikooli teatriringi õpilased esitavad raamatu ainetel etüüde, juhendab Meelis Sekk.

Trükis on ilmunud nii eesti kui ka inglise keeles, nii paberil kui ka veebiversioonina.

Raamatut on võimalik soetada Eesti Instituudist (Suur-Karja 14, Tallinn) ning raamatukauplustest üle Eesti.

Trükise väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Eesti Instituut esitleb raamatut ka 11. novembril kl 11 lastehommikul „On ÜKS” Kirjanike Maja Musta laega saalis.

Lisainfo:
Kadi Eslon
lastetrükise toimetaja
Eesti Instituut
+372 631 4355
kadi.eslon@estinst.ee
http://www.estinst.ee