Lasteraamatute vahetuslaat SULLE-MULLE 26. mail

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 26. mail 2018 ootame kõiki lõbusale lasteraamatute vahetuslaadale, et leida endale uut ja meelepärast lugemist!

Palun too laadale ka terveid lasteraamatuid, mida soovid ära anda. Nendega rõõmustad teisi raamatusõpru!

Laadamelus astuvad üles mõned meie kõige säravamad esinejad – muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste.

KAVA:
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

KOHTUMISENI LAADAL!

Silver Sepp (1982) on eesti muusik, kes on mänginud mitmes tuntud folgiansamblis (näiteks Svjata Vatra ja Ro:Toro), kuid on ka pälvinud tähelepanu kummaliste pillide, näiteks naelapilli mängijana.

Piret Päär (1963) on eesti üks armastatumaid jutuvestjaid, ühtlasi ka jutuvestmise kirglik populariseerija. Samuti on Päär kogunud ja uurinud eestlaste pöidlaküüdilugusid.

Kertu Sillaste (1973) on tuntud kunstnik ja illustraator, kes on töötanud Tallinna Keskraamatukogus kunstnikuna, alates 2014. aastast aga juhendab Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikambrit. Ta on teinud koostööd paljude nimekate eesti lastekirjanikega (Aino Pervik, Mika Keränen, Jaanus Vaiksoo, Kätlin Vainola).

Kirjandusfestival HeadRead lastekirjanduse keskuses 24.–26. maini

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ootame kõiki festivali “HeadRead” ajal lastekirjanduse keskusesse kirjanikega kohtuma ja raamatute vahetuslaadal osalema!

Neljapäeval, 24. mail
10.00 Illustraator Ulla Saar ja lastekirjanik Kätlin Vainola muinasjutupööningul
10.00 Anti Saar saalis
12.00 Reeli Reinaus
14.00 Mika Keränen
16.00 Šotimaa jutuvestja Janis MacKay. Kohtumine toimub inglise keeles.

Reedel, 25. mail
10.00 Soome lastekirjanik Timo Parvela pööningul. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.
10.00 Rootsi lastekirjanik Åsa Lind saalis. Rootsi keelest tõlgib Kaja Sakk.
12.00 Timo Parvela saalis. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.

Laupäeval, 26. mail
12.00-15.00 Lasteraamatute vahetuslaat „SULLE-MULLE“
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

Vaata ka: Kirjandusfestival HeadRead

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla” 15. mail Hiiumaal

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 15. mail 2018 sõidavad Kadri Hinrikus, Kertu Sillaste ja Markus Saksatamm külla Kärdla ja Emmaste raamatukogude lugejatele. Kohtumistel loetakse lastele ette lugusid ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla!” on lastekirjanduse keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Selle ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Seni on külas käidud näiteks Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja mujal.

Lisainfo:
Triin Soone
617 7230
triin.soone@elk.ee

Luulekogu “Mesikäpa esikäpad” pälvis K. E. Söödi lasteluule aastaauhinna

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

11. mail 2018 anti Luunja 29. kirjanduspäeval üle Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind. Tunnustuse pälvis Milvi Panga ja Mare Hundi luulekogu “Mesikäpa esikäpad”.

Žürii esimehe Toivo Ärtise sõnul on võiduraamat soe ja südamlik tervik, mis viib tagasi aega, “mil uksi ei pandudki lukku”. Raamat on detailideni läbi mõeldud, mis viitab loojate pühendumusele teose ettevalmistamisel.

Lastekirjanik Leelo Tungal: “Raamatut lugedes tekib tunne, nagu oleksime käinud külas töökal ja sõnakal maavanaemal. Sellised vanaemad on tänapäeval jäämas aina haruldasemaks – nagu ka neid ümbritsev turvaline ja lihtne, kuid samas ilmatu põnev õhkkond.”

“Mesikäpa esikäpad” valiti ka 2017. aasta 25 kauneima raamatu hulka. Milvi Panga on K.E. Söödi lasteluule aastaauhinna saanud ka 1992. aastal “Tähekeses” ilmunud luuletuste eest.

1988. aastal loodud Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool. Auhinnasaajad valib žürii koostöös Luunja valla lastega. Valik tehakse eelmisel aastal ilmunud luulekogude ja perioodikas ilmunud luuletuste eest. Auhinnaga tunnustatakse lasteluulekogu autorit ja illustraatorit.

Lisainfo:
Rutt Panga
518 9979
rutt.panga@dokumendipank.ee

Kadi Saarso
Luunja valla haridusnõunik
5661 2583
kadi@luunja.ee

Mai 2018. M. G. Leonard „Mardikapoiss“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kas sina tead, kes on puidupurelased, toonesepad, paugujooksikud või põlluliivikad? Kui ei, siis võiksid lugeda M. G. Leonardi esikteost „Mardikapoiss“, mis seiklusliku süžee abil mitte ainult ei tutvusta mitmesuguseid mardikaid, vaid paneb sind ka neid armastma. Pseudonüümi taha varjuv inglanna, kes kannab kodanikunime Maya Gabrielle, oli ise varem putukakartlik, kuid on nüüd tänu oma debüütteosele sest hirmust vabanenud ning kasvatab kodus mitut mardikast lemmikut. Raamatuski ütleb ta, et pole kohanemisvõimelisemat, kütkestavamat ja eriilmelisemat liiki kui mardikalised.

„Mardikapoisi“ peategelane on 13-aastane Darkus Cuttle, eraklik poiss, kellel pole õnnestunud koolis eriti sõpru leida. Tema ema on surnud ja poiss elab loodusmuuseumis töötava isa Bartholomew’ga kahekesi. Kui siis ühel päeval tema kohusetundlikkuse poolest tuntud isa salapäraselt kaduma läheb ning politsei asja edasise uurimise kalevi alla lükkab, tuleb poisil endal saladuse jälile jõuda. Isa vend, poisi onu Maximilian on samuti teadlane. Kui ta Egiptuse väljakaevamistelt Londonisse naaseb, võtab ta Darkuse enda juurde elama. Poiss klapib boheemliku onuga hästi, eriti meeldib talle aga see, et onu arvab nagu temagi, et isa pole surnud ja tuleb lihtsalt üles leida.

Uuest koolist leitud esimesed päris sõbrad Virginia ja Bertolt usuvad samuti Darkust ning on nõus teda isaotsimisprojektis igati aitama. Kui poiss tänavalt veel ka intelligentse ninasarvikpõrnika leiab (õigem oleks küll öelda, et mardikas leiab poisi), on sündinud uurimisrühm, kes tundub esmapilgul võitmatuna. Paraku aga leidub ka neile vääriline vastane. Kurja teadlase rolli täidab pururikas disainer Lucretia Cutter, kes on loodusmuuseumi mardikaliste saali peasponsor ning, nagu hiljem selgub, ka andunud putukakollektsionäär. Siiski õnnestub lastel ja onu Maxil Darkuse isa leida ja vangistajate küüsist päästa. Suureks abiks võidu saavutamisel on ka naabermajast leitud putukad. Kuigi otsustavas lahingus õnnestub peakurjamil kaduda, olen kindel, et loo jätk vaid kinnitab Darkuse sõnu – kui meil jätkub veidike visadust ja pühendumist, oleme võitmatud.

„Mardikapoiss“ on väga põnev teos. Kirjanik haagib nii noored kui ka pisut vanemad lugejad osavalt huvikonksu otsa ja hoiab neid seal kuni teose viimaste ridadeni. Selles on ootamatuid süžeepöördeid, võluvaid karaktereid ja südantsoojendavat huumorit. Lisaks kaasahaaravusele on aga raamat, kui uskuda autorit, ka loodusteaduslikult täpne: teksti on korrigeerinud professionaalne putukauurija. Nende jaoks, kes end putukamaailma mõistetes väga koduselt ei tunne, on autor lisanud raamatu lõppu väikese sõnastiku entomoloogia põhimõistetega, mis algab sõnaga Coleoptera ja lõpeb välisskeleti mõistete selgitustega.

Siinkohal ei saa märkimata jätta teose tõlkija tublit tööd. Tõlkija Martiina Viil on võtnud vaevaks kirjutada märkusi, mis lugejatel teksti mõistmist hõlbustavad. Nii näiteks on ta tekstis sisalduvaid teadlaste nimesid (nt Howard Carter) laiendanud väikese tutvustusega. Enamik kommentaare on aga pühendatud putukaliikidele, millel eesti keeles teaduslikku nimetust veel polegi. Martiina Viil on ära toonud nii ladina- kui ka ingliskeelse nimetuse ja püüdnud neile ise inglise keele põhjal maakeelset nimetust tuletada. Selline hea näide süvenenud ja lugejakeskset tõlketööst mõjub kiirustades ja ülejala tehtud tõlgete taustal äärmiselt nauditavalt.

„Mardikapoiss“ (ingl k 2016) on esimene osa triloogiast. Raamatu lõpulehekülg lubab eesti lugejateni tuua ka järgmise osa „Mardikakuninganna“ („Beetle Queen“, ingl k 2017). Loodetavasti jätkub väljaandjail visadust ja pühendumist ning saame lugeda ka triloogia viimast osa „Mardikasõjad“ („Battle of the Beetles“, 2018).

Tõlkinud Martiina Viil
Illustreerinud Júlia Sardà
Kirjastus Tiritamm 2018
320 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Avatud on Baltimaade illustraatorite näitus „Hundijooks“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Reedel, 4. mail 2018 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite libahundinäitus „Hundijooks“. Näitusega tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Osaleb 43 kunstnikku, kelle seas on nii tuntud klassikuid kui ka uusi tulijaid. Näitus jääb avatuks 1. juunini 2018.

Kuraator Viive Noor: „Libahundi teema on üks läbivaid teemasid Euroopa kultuuriruumis ning selle mõtestamine ühendab ka Baltimaade kunstnikke. Suur rõõm on selle näitusega tähistada Euroopa kultuuripärandiaastat. Ühtlasi on tegemist väljapanekuga, mis oli aprillis üleval Londoni raamatumessil, kus Eesti, Läti ja Leedu olid peakülalised. Näitus annab suurepärase ülevaate Baltimaade illustratsiooni hetkeseisust, kuna väljas on vaid parimate illustraatorite tööd.”

Marju Kõivupuu libahuntidest: „Kuigi rahvapärimus tunneb mitmeid libaloomi, siis libaloomade kuningas või kuninganna on läbi aegade olnud kindlasti libahunt. Inimese ohtlikuks kiskjaks moondumise või moondamise uskumus levis Euroopas laialdaselt eriti keskajal. Hundist kui targast ja arukast kiskjast on saanud iseseisvuse ja julguse sümbol. Huvitav on ka Clarissa Pinkola Estési, populaarse raamatu „Naised, kes jooksevad huntidega“ autori, nägemus huntidest. Tema sõnul on rahvapärimuses nii naistel kui huntidel palju ühist, sealhulgas terav aistmismeel, tugev hingejõud ja kannatlikkus; mõlemad on uudishimulikud ja mängulised, meelekindlad ja vaprad, kohanemisvõimelised ja hoolitsevad.”

Osalevad kunstnikud:

Eestist: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Lucija Mrzljak, Gerda Märtens, Viive Noor, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Ulla Saar, Jonas Taul, Urmas Viik.

Lätist: Elīna Brasliņa, Rūta Briede, Roberts Koļcovs, Gunārs Krollis, Gundega Muzikante, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Anita Paegle, Juris Petraškevičs, Reinis Pētersons, Anda Strautniece, Gita Treice, Anna Vaivare.

Leedust: Ieva Babilaitė, Inga Dagilė, Lina Dūdaitė, Lina Itagaki, Rasa Joni, Dalia Karpavičiūtė, Kęstutis Kasparavičius, Aušra Kiudulaitė, Akvilė Magicdust, Martynas Pavilonis, Rimantas Rolia, Elena Selena, Karolis Strautniekas, Lina Žutautė, Kotryna Zylė.

Lisainfo:
Viive Noor, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Noorteromaanikonkursi võitis Lille Roomets väikelinnas toimuva krimilooga

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tänavuse noorteromaanikonkursi võitis Lille Roomets käsikirjaga „Üks väike valge tuvi“. Karksi-Nuias toimuva romaani peategelane on 16-aastane tüdruk, kelle ema on õnnetuses hukkunud. Tüdruk käib kooli kõrvalt tööl, tema pereelu on muutunud keeruliseks ning kogu lugu muutub kriminaalseks. Peale seiklusliku liini käsitletakse raamatus ka koolikiusamist ja leina teemat.

Lisaks esikohale anti välja kaks teist kohta ning märgiti ära kaks tööd. Teise koha pälvisid Liina Vagula käsikiri „Keegi teine“ ning Ene Sepa „Viimane sõit helesinise rongiga“. „Keegi teine“ on lugu sellest, kuidas 15-aastane tüdruk satub 20 aasta tagusesse aega oma ema kehasse, mis võimaldab võrrelda teismelise elu praegu ja 1990ndatel aastatel. „Viimane sõit helesinise rongiga“ jutustab tüdrukust, kes teispoolsusesse sattudes peab hakkama oma eelnenud elu vigu parandamas käima.

Ära märgiti kaks tööd: Helen Käiti „Põrgulik suvelaager“, mis räägib karmi talupidaja juurde suvisele maatööle läinud noortest, ning Mai Raeti „Valu tühi veetlus“, mille sisuks on väikelinnast suuremasse gümnaasiumisse õppima minek, uued suhted ning kohanemisraskused.

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba kümnendat korda ning konkursile saabus 30 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kümne konkursi jooksul on esitatud kokku üle 250 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 40. Konkursi žürii koosnes lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3200 eurot.

Nagu varasematel aastatel, olid ka seekord põhiteemad seotud kooli, laste omavaheliste ning laste ja vanemate vaheliste suhetega ning muutustega elus – olgu selleks siis kolimine, vanemate lahutus, armastus, halba või heasse seltskonda sattumine, haigus või surm. Endiselt kirjutavad rohkem naised, kümne konkursi 35 auhinnatud tööst on tervelt 34 kirjutatud naiste poolt. Tänavustes käsikirjades sattusime taas täiesti erinevatesse maailmadesse: Vana-Kreekasse ja Karksi-Nuiasse, surmajärgsesse maailma, Muinas-Eestisse, Gröönimaale ja mitmesse fantaasiamaailma. Ei olnud ühte läbivat uut suurt teemat, kuid päris mitmes käsikirjas mainiti koolikatsete karmi maailma, mida võrreldi otseselt tõuaretusega; figureerisid ka telesaadetest tuttavad sensitiivid ning murettekitavalt sageli juhtus liiklusõnnetusi. Noorteromaan on alati olnud ka meid ümbritsevate päevauudiste nägu.
Kõik auhinnatud ja äramärgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

Varasemate konkursside parimad:
2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“
2002 – Helga Nõu, „Kuues sõrm“; Katrin Reimus, „Haldjatants“; Jaan Tangsoo, „Hanejaht“
2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“
2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“
2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“
2011 – 2. koht Reeli Reinaus, „Nahka kriipivad nädalad“; Kristel Kriisa „Piinatud hinged“
2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“
2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“
2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“
2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“

Täiendav teave:
Tauno Vahter, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja, tel 669 1894

Kadri Hinrikus on Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 21. aprillil 2018 kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) tänavune laureaat. Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud.

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja Friida“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Et head haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“ kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle peahõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Kadri Hinrikuse kõrval kõrval Piret Raud raamatuga „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev), Jaanus Vaiksoo luuleraamatuga „Kolm sügist“ (Ärkel), Venno Loosaar raamatuga „Eitahalood“ (Varrak) ja Koidu V.G. Ferreira noorsooraamatuga „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak).

Lapsepõlve auhinna esimesed laureaadid olid Kairi Look ja Andrus Kivirähk. Möödunud aastal läks auhind Reeli Reinausile raamatu „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ eest ja Tartu linn kinkis võitnud raamatu esmakordselt kõigile linna neljanda klassi õpilastele.

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik. Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist.

Vaata ka: Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Täiendav teave:
žürii esimees Aidi Vallik tel 58041475
raamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371 või 53 402784

Aprill 2018. Håkon Øvreås „Pruune“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kui raamatupoe riiulil seda lustliku kaanega lasteraamatut silmitseda, võiks arvata, et tegemist on millegi kergekaalulise ja meelelahutuslikuga. Superkangelase kostüümis poiss jalgratta kõrval, pruunist värvist tilkuv pintsel käes tõotaks justkui ohtralt nalja. Siis aga märkan kaanel kirja, et „Pruune“ on saanud Põhjamaade nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Intriig on püstitatud ja asun põnevusega lugema. Juba esimestest lehekülgedest saab kinnitust ammu tuntud tõsiasi: ära hinda raamatut mitte tema kaane, vaid ikka sisu järgi.

Loo peategelase Rune vanaisa sureb. Rune vanemad on haiglas, poja on nad selleks ajaks tädi Ranveigile hoida viinud. Kui isa õhtul Runele järgi tuleb ja talle vanaisa surmast teatab, suhtub poiss sellesse pealtnäha rahulikult. Vanemate küsimusele „Kas kõik on kombes?“ vastab ta alati jaatavalt, kuid on hingeliselt murtud. Olukorra teeb raskemaks see, et pärast maale kolimist pole Runel lähikonnas eriti sõpru, kellega kaotusvalu jagada. Vaid Atlaga, kellega koos onni ehitatakse, on tekkinud lähemad suhted. Teised naabruskonna lapsed kipuvad Runet ja Atlat kiusama. Tädi Ranveigi keldrist avastatud ja endale küsitud pruuni värviga plaanib Rune esialgu onni üle värvida, kui aga Anton, Pastoripoeg ja Ruben poiste hoolsa kätetöö maatasa teevad, kehastub Rune Pruuneks ning värvib peamise pahategija jalgratta öösel pruuni värviga üle. Peagi liituvad Pruunega superkangelased Mustle ja Sinika ning sündmused koguvad tuure.

Superkangelasena öistel karistusaktsioonidel olles kohtub Rune ka vanaisaga. Tähendusrikkad vestlused inimesega, keda Rune väga armastab, aitavad poisil sõlmida lahtised otsad ja kaotusega leppida.

Håkon Øvreåsi tekst on ääretult huvitav: napp ja selge, kuid sisukas. Tundub, justkui oleks autor maha kraapinud kõik liigse, jättes alles vaid selle, mis tähtis ja oluline. Tekst koosneb suures osas lühikestest lihtlausest, ometi on nende lausete ja sõnade vahele „kirjutatud“ palju sellist, mis sunnib ka lugejat iseendasse vaatama. Kuidas toime tulla leinaga? Milline on parim viis kiusamise lõpetamiseks? Kuidas leida sõpru, neid kümnete pelgalt tuttavate seast ära tunda? Kas kättemaks toob rahulolu? Need on vaid mõned küsimused, mis noore lugeja ette seatakse. Vastused tuleb igaühel endal leida, autor pakub võimalusi paljudeks lahendusteks. Paljude liigse selgitamise-targutamise haigust põdevate lasteraamatute taustal tundub teos, mis austab oma lugeja aega ja usaldab tema vastuvõtuvõimet, vägagi värskendav.

Øyvind Torseteri illustratsioonid on samuti klass omaette. Ta laiendab mõnuga kirjaniku teksti, täidab tema jäetud mõtteaugud oma tõlgendustega, surumata neid ometi lugejale peale.

Håkon Øvreåsi (1974) kohta pole internetis just üleliia materjali. Ei mingeid ülivõrdes anonüümseid kiitusi, kümnetesse keeltesse tõlkeid ega ainult 5+ lugejahinnanguid, nagu Ameerikas sageli väiksema kaliibrigagi autorite puhul tavaks. Øvreåsi teos on kui hästi hoitud saladus, millesse nüüd eesti lugejailgi ühena vähestest on võimalik piiluda.

 

Tõlkinud Minna Salmistu

Illustreerinud Øyvind Torseter

Kirjastus Varrak 2018

136 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tartu linn annab neljandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2017. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Tänavune võitja kuulutatakse välja 21. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Aidi Vallik, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Piret Raua „Kõik minu sugulased“, Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“, Koidu V.G.Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“, Venno Loosaare „Eitahalood“ ja Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Aidi Vallikule Ädu Neemre ja Kristi Läänesaar linnaraamatukogust, Annika Haga mänguasjamuuseumist ja õpetaja Piret Kimmel. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Esimese hooga jäi žürii sõelale 15 kandidaati, kõik väga head raamatud. Ilma suurte erimeelsusteta valiti välja esiviisik, mille seast selgub ka laureaat. Valikus on raamatuid koolieelikutele, põhikooliealistele ja teismelise eas noortele, esmakordselt ka üks luuleraamat.

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus, peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (Tammerraamat) kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. See on ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele.

Esimese Lapsepõlve auhinna sai 2015. aastal Kairi Look, teise Andrus Kivirähk ja kolmanda Reeli Reinaus. Neljas Lapsepõlve auhinna laureaat selgub 21. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.