21. oktoobril algab “Avatud mänguväljade” festival

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

„Avatud mänguväljad“ on kord aastas, sügisesel koolivaheajal toimuv muuseumidevaheline festival lastele ja noortele. Festivali korraldab Elamusõppe Labor MTÜ koostöös Eesti muuseumide, keskuste ja raamatukogudega. Festivali selleaastane teema on “Mängult või päriselt”, milleks andis inspiratsiooni laste ja noorte kultuuriaasta.

Sellel aastal toimub festival 21. oktoobrist kuni 5. novembrini muuseumides ja teistes lastele tegevusi pakkuvates asutustes üle Eesti. Festivali ajal on Tallinna, Tartu ja Pärnu kahekümnes muuseumis kasutusel spetsiaalselt selleks festivaliks loodud uued mängujuhised, mis aitavad teha muuseumikülastuse erilisemaks ja meeldejäävamaks. Mänge on loodud erinevas vanuses lastelele.

Lastekirjanduse keskuse mängujuhis on mõeldud 7-10 aastastele (tase  III). Trükitud mängujuhise saab kätte kohapeal lastekirjanduse keskuses.

Lisainfo:
Keskuse külastamine on tasuta ning selleks kulub umbes 60 minutit.
Alates 10-liikmelise grupiga tulekust tuleb eelnevalt teada anda keskuse raamatukogule: laenutus@elk.ee, tel 617 7235

Mõned lapsevankrid või tõukerattad saab jätta hoiule keskuse fuajeesse.
Ratastoolis saab liikuda 1. ja 2. korrusel, kuid treppidel liikumiseks eritingimusi ei ole (ratastooli on vaja tõsta).

Eesti lasteraamatud pälvivad rahvusvahelise tunnustuse

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Sel nädalal algaval Frankfurdi raamatumessil tutvustab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu Münchenis lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2017“. Väljaandesse on seekord valitud kaks Eesti lasteraamatut: Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak, 2016) ja Jonas Tauli „Öömõtted“ (Draakon & Kuu, 2016).

Rahvusvaheline Noorteraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) on maailma suurim laste- ja noorteraamatukogu. Raamatukogu poolt välja antavasse The White Ravensi kataloogi valitakse parimad lasteraamatud tervest maailmast, sel korral 200 raamatut 56 riigist 38 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. The White Ravensi raamatuid esitletakse lisaks Frankfurdile ka kevaditi maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ peategelane on 11-aastane tüdruk Li, kes koos õe-venna ja naabripoistega tegutseb ühes väikeses Eestimaa paigas 1980. aastatel. Tihti toovad ühised seiklused kaasa äpardusi, millest pääsetakse vaid tänu heale õnnele. Raamat valiti tänavu heade lasteraamatute hulka ja oli Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent. Kirjastaja Leenu Nigu arvates teeb raamatu eriliseks autori suurepärane jutuvestmisoskus. Ta lisab: „Ühtlasi peegeldab see raamat lapsepõlve nüüdseks juba jäädavalt kadunud Nõukogude Eestis ning on seetõttu huvitav lugemine nii väikestele kui ka suurtele.“ Raamatu autori Kätlin Kaldmaa sõnul töötavad Müncheni laste- ja noorteraamatukogus tõelised oma ala spetsialistid, kes on kursis lastekirjanduse rahvusvaheliste arengutega: „Muidugi on väga hea tunne, kui sinu tööd sellisel tasandil tunnustatakse!“

„Öömõtted“ on Jonas Tauli debüüt. Väikses formaadis delikaatsete must-valgete piltidega raamat räägib väiksest poisist ja tema erisugustest mõtetest enne magamajäämist. Raamat valiti 2016. aastal Eesti viie kauneima lasteraamatu hulka ning selle avaldamise vastu on huvi tundnud juba mitmed välismaa kirjastused. Autori Jonas Tauli sõnul innustab kataloogi valimine teda oma loominguga edasi tegelema: „Ma loodan, et kui raamat saab rohkem tähelepanu, eriti väljaspool Eestit, siis saab ka enam lapsi (ja täiskasvanuid), kellel on tekkinud raskeid eksistentsiaalseid küsimusi, sellest lohutust. See ongi see, milleks ma selle raamatu olen loonud.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 69. korda 11.–15. oktoobrini, seekordseks peakülaliseks on Prantsusmaa.

Lisainfo:
Frankfurdi Raamatumess
Rahvusvaheline Noorteraamatukogu

Helena Koch
Välissuhete ja kommunikatsioonijuht
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7238
helena@elk.ee

Ilmunud on eesti parimaid lasteraamatuid tutvustav messikataloog

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Värskelt ilmunud ingliskeelsesse kataloogi “The Best Estonian Children’s Books of All Time” on valitud 19 läbi aegade parimat eesti lasteraamatut, millel on potentsiaali välisturul.

Kataloogi kasutatakse eesti lastekirjanduse tutvustamiseks rahvusvahelistel raamatumessidel, sealhulgas 2018. aasta kevadel toimuval Londoni raamatumessil, mil Eesti, Läti ja Leedu on messi peakülalised. Raamatud on liigitatud vanusegruppide järgi. Lisaks sisututvustustele on mahukamad raamatud varustatud tõlkekatkendiga.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen, Susan Wilson, Ursula Põks ja Kõlli Jacobson.
Kataloogi kujundas Angelika Schneider, trükitud on see trükikojas Printon.

Lehitse kataloogi SIIN.

Kataloogi „The Best Estonian Children’s Books of All Time“ raamatud:

Vanusele: 3+
Kätlin Vainola “Lift” (illustreerinud Ulla Saar)
Piret Raud “Härra Linnu lugu” (illustreerinud Piret Raud)

6+
Eno Raud “Sipsik” (illustreerinud Edgar Valter)
Ellen Niit “Onu Ööbik Öösorri tänavast” (illustreerinud Priit Pärn)
Andrus Kivirähk “Kaka ja kevad” (illustreerinud Heiki Ernits)
Ellen Niit “Pille-Riini lood” (illustreerinud Vive Tolli)
Edgar Valter “Pokuraamat” (illustreerinud Edgar Valter)

8+
Piret Raud “Natuke napakad lood” (illustreerinud Piret Raud)
Eno Raud “Naksitrallid” (illustreerinud Edgar Valter)
Kairi Look “Lennujaama lutikad ei anna alla” (illustreerinud Kaspar Jancis)

9+
Aino Pervik “Kunksmoor” (illustreerinud Edgar Valter)
Piret Raud “Printsess Luluu ja härra Kere” (illustreerinud Piret Raud)
Leelo Tungal “Kristiina, see keskmine” (illustreerinud Kirke Kangro)
Kristiina Kass “Samueli võlupadi” (illustreerinud Kristiina Kass)
Ilmar Tomusk “Kolmanda A kriminalistid” (illustreerinud Hillar Mets)

10+
Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” (illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Andrus Kivirähk “Sirli, Siim ja saladused” (illustreerinud Ilmar Trull)
Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar” (illustreerinud Edgar Valter)

KOGUPERE RAAMAT
Leelo Tungal “Seltsimees laps ja suured inimesed” (illustreerinud Urmas Viik)

24. oktoobril toimub seminar “Laps kirjanduses 5”

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

24. oktoobril 2017 kell 10.30–16.30 korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Laps kirjanduses 5“ teemal „Laps ja ajalugu“.

Seekordsel juubeliseminaril käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid. Vaadeldakse, kuidas on ajalooteemad väljendunud meie lastekirjanduses ning tõmmatakse ses vallas paralleele taani ja norra lastekirjandusega. Uuritakse, kuidas on muutunud idülli kujutamine lasteraamatutes ja kuidas peegelduvad kasvatusteemad eri ajastute teostes. Pööratakse tähelepanu ka muutustele lasteraamatute illustreerimisel ning kirjeldatakse väljakutseid lastele keerukate ajaloosündmuste vahendamisel.

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud on lapstegelase olulisust, süüvitud Põhjamaade lastekirjandusse, keskendutud tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses ning kooli ja kirjanduse suhetele.

Seminar toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas, Pikk tn 73.
Lisainfo: jaanika@elk.ee, ellemari@utkk.ee
Osavõtt on tasuta, registreerimine toimub aadressil elk@elk.ee kohtade täitumiseni. NB! Registreerimine on lõppenud!

Registreerimisel palume ka teada anda, kes soovib osaleda oma kulul lõunasöögil Maaeluministeeriumi Härraste kohvikus.

NB! ERRi kultuuriportaal kannab üle päeva esimese poole!

Kava

10.30 Avasõnad

10.35 Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu). Lasteraamat – uks ajapeeglitagusesse maailma

11.05 Ulrike Plath (Tallinna Ülikool / Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus). Baltisaksa laps ajaloos ja kirjanduses

11.35 Mare Müürsepp (Randvere Kool). Idülli aegruum eesti lastekirjanduses

12.05 Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskus). Lastekasvatus enne ja nüüd. Näiteid eesti lastekirjandusest

12.35 Lea Reitel Høyer (Ellebæki Kool, Kalbyrise osakond, Taani). Lapse kuvand taani ja norra lastekirjanduses läbi aegade

Seminari 1. poolt juhatab Elle-Mari Talivee

13.00–14.00 LÕUNA

14.00 Mari Niitra (Liivi muuseum). Linnulennul eesti autoriraamatust

14.30 Elle-Mari Talivee (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond). Pilguheit lasteraamatu illustratsiooni muutumisele

15.00 Jaak Juske (Gustav Adolfi Gümnaasium, kirjanik). Kuidas kirjutada lastele ajaloost?

15.30 Moonika Siimets (stsenarist ja režissöör). Ajaränd aastasse 1950 ehk kuidas valmis mängufilm „Seltsimees laps“

16.00 Kokkuvõtted, arutelu

Seminari 2. poolt juhatab Jaanika Palm

Seminari toetavad Kultuurkapital ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse Astra projekt.

Oktoober 2017. Iben Akerlie „Lars lol“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Noor norra autor Iben Akerlie (1988) on seni kogunud tuntust ennekõike kui näitleja, kuigi on muuhulgas töötanud ka eripedagoogina. Peale esikteose „Lars lol“ ilmumist möödunud aastal teavad Iben Akerlie nime aga tõenäoliselt ka paljud norra lapsed, sest just tema raamat kuulutati ARKi lastekirjandusauhinna võitjaks. Eestikeelse tõlke tagakaanelt loeme, et teose poolt hääletas koguni kümme tuhat last vanuses 10–13 aastat. Põhjus, miks teos võidu saavutas, saab lugedes kiiresti selgeks – realistlikud, nüüdisnoori puudutavad probleemid, mis on viidavad üksikjuhtumilt laiemale alusele ning pakuvad mõtlemisainet kauemaks kui vaid lugemisajaks, on põimitud põnevaks süžeeks ning esitatud mõnusas, kergelt humoristlikus laadis.

Raamatu ajaliseks alguspunktiks on valitud uue kooliaasta esimene päev. Teose peategelane on Amanda, kes möödunud kooliaastal oli kõrvuni armunud oma klassivenda Adamisse. Suvel on ta teinud endaga palju tööd, et poisist üle saada, kuid vaheaja lõpus selle ürituse siiski lootusetuks kuulutanud – nii südamesse on poiss talle pugenud. Uuel kooliaastal on Amandal plaan haarata härjal sarvist ja poissi lõpuks ometi kõnetada. Ehk siis märkab Adam viimaks, kuivõrd hästi nad sobida võivad. Kui tüdruk esimesel vahetunnil poisile läheneb ning küsib, kuidas tollel suvi möödus, saab ta vastuseks vaid põgusa mühatuse ja valangu poisi veepudelist. Läbimärja ja üdini õnnetuna otsustab Amanda poisi peast visata ning õppimisele ja sõpradele keskenduda.

Kui aga õpetaja otsustab ka kauaoodatud tugiõpilaste jaotamisel Amandale armsa esimese klassi juntsu asemel hoopis uue klassikaaslase, Downi sündroomiga Larsi hoolealuseks määrata, on see tüdruku jaoks liiast. Kuna neutraalsus ja tähelepanu keskpunktis oleku vältimine on talle tähtsam kui miski muu, ei näita ta oma tundeid küll välja, vaid jagab neid ainult sõprade Sari ja Kay ning vanematega. Tüdruku lähedasi Larsi diagnoos ei heiduta ja nad julgustavad teda olukorrast parimat võtma. Amandat aga häirib ikka olukorra uudsus ja teadmatus, kuidas puudega inimestega suhelda. Tasapisi võõristusest üle saades muutub tüdruk aga päev päevalt Larsiga ikka lähedasemaks ning leiab, et poisiga on vägagi huvitav koos aega veeta.

Larsiga suhtlemine valmistab raskusi ka teistele klassikaaslastele. Seda eriti põhjusel, et eelnevat selgitustööd õpilastega koolis ei tehta ning mingit ettevalmistust situatsiooniga toimetulekuks nad ei saa. Õige pea kutsuvad klassi popimad õpilased ellu veebilehe „Lars lol“ ehk „Lars laughing out loud“ (mis võiks eesti keeles kõlada kui „Larsi üle naerdes“), kuhu hakatakse koguma pilte Larsist koomilistes situatsioonides. Kui Amanda saab veebilehe loojatele jälile, teab ta küll, kuidas oleks õige käituda, kuid tegelikkuses teeb ta miskipärast hoopis vastupidi. Üks asi viib teiseni ning peagi jõuab kogu lugu avalikkuse ette. Amanda aga leiab end isolatsioonist. Sõbrad on keeranud talle selja ning emal ja isalgi on raske oma pettumust varjata.

Köitvalt ja elutruult kirjeldab kirjanik, kuivõrd lihtne on kaasa minna kiusajate kambaga ning kuivõrd raske on noorel asuda üksi grupi vastu. Ühel hetkel on Amanda sundseisus. Ta ei saa enam olla talle nii harjumuspärases ja mugavas olukorras – neutraalne ja nähtamatu, mitte kedagi häiriv ega kuidagi ette jääv. Ta peab valima, kas järgida oma südametunnistust ja astuda mõnedele inimestele vastu või eirata seda ja saavutada hetkeline rahuseis.

Raskete teemadega tegelemiseks on noor kirjanik leidnud sobivaima viisi – emotsionaalne ratsionaalsus on ühitatud mõistva toetamisega. Iben Akerlie ei noomi, tänita ega targuta, vaid kirjeldab ettetulevaid sündmusi kergelt humoristlikus võtmes, ometi olukorra tõsidust mööndes. Ta ei pisenda ega suurenda, ta vaatleb, ilma konkreetseid hinnanguid andmata, mõistes kõiki osapooli. Ilma et liigitaks tegelasi üheselt headeks või halbadeks, püüab ta mõista nende tegutsemismotiive. Igaüks võib ju vahel eksida, oluline on, mida sa siis edasi teed, näikse kirjanik ütlevat.

Tõlkinud Riina Hanso
Kirjastus Eesti Raamat, 2017
224 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Kultuuripaun

2. novembril toimub lastekultuuri foorum “Kultuuripaun”

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kultuuripaun2017. aasta on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, mis seab kultuurielu keskmesse meie noorema põlvkonna. Teema-aasta puhul toimub 2. novembril 2017 Kumu auditooriumis lastekultuurile pühendatud foorum “KULTUURIPAUN”, kuhu on oodatud kõik, kes lapsi kultuuri juurde juhatavad ja nende valikuid suunavad.

Küsime, mis on lastekultuur ja kas seda peaks käsitlema eraldi muust kultuurist? Kes loovad laste kultuuriruumi, millist kultuuri lastele pakutakse ning mida nad ise vajavad ja hindavad? Arutleme, kas kultuur on ühtviisi kättesaadav igas Eestimaa paigas elavatele lastele ning kelle ülesanne on lapsi kultuurini juhatada? Saame teada, kuidas Põhjamaades lapsi kultuuri juurde tuuakse, millised on nende lastekultuuri strateegiad ja milliseid tulemusi need on toonud.

Foorumil esinevad Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus.fi projektijuht Jaana Kokkonen. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema ühe lapse kultuuripaunas, koolipsühholoogia professor Eve Kikas aruteb selle üle, mis on ajas muutunud – kas laps, keskkond või mõlemad. Katrin Maiste Eesti Instituudist tutvustab ülemaailmse eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, näitlejad ja ettevõtjad Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad sellest, mida on vaja elamuse sünniks. Filmirezissöör Janno Põldma peegeldab oma kogemusi vanaisa rollis, näitleja ja õpetaja Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus. Heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla.

Lastekultuuri foorum “Kultuuripaun” toimub 2. novembril kell 10.00-16.30 KUMU auditooriumis (Tallinn, Weizenbergi 37 / Valge 1). Osavõtutasu on 30 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab foorumist osavõttu, toitlustamist ja sünkroontõlget. Foorumi töökeeled on eesti ja inglise.

Osalemiseks täitke registreerimisvorm. Registreerimise viimane päev on 27. oktoober 2017.

Foorumi korraldajad on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond ja Eesti Kultuuriministeerium.

Lisainfo:
Marju Kask, laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht, tel 522 8659, marju.kask@elk.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 6177 230, 5919 0363, triin.soone@elk.ee

Muusikapäeva kontserdid lastekirjanduse keskuses 1. oktoobril

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muusikapäeval, 1. oktoobril 2017 kell 11.30, esineb Eesti Lastekirjanduse Keskuses noor laulja Lucas Christopher Varema, kes astub üles oma ema Mari-Katrina Sussiga (viiul) ja vanaisa Kaido Sussiga (kitarr). Kell 12 esineb viiulil Sänni Noormets. Olete väga oodatud!

Lucas Cristopher Varema on osalenud lastelaulu konkursil Laulukarussell ja telesaates Väikesed hiiglased, 2017. aastal võitis ta Eesti Meestelaulu Seltsi X üle-eestilisel poiste-solistide võistulaulmisel oma vanuserühmas esikoha. Muusikute perest pärit noormees annab laste- ja noortekultuuriaasta puhul kontserdi lastekirjanduskeskuses koos oma muusikust ema Mari-Katrina Sussi ja vanaisa Kaido Sussiga.

Sänni Noormets on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2014) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (2017) pärimusmuusikat õppinud viiuldaja, kes peab lugu traditsioonilisest pillimängust ja laulust. EMTAs omandas Sänni pärimusmuusika magistratuuris ka heliloomingulisi teadmisi Helena Tulvelt ja Tõnu Kõrvitsalt, on tegev muusik rahvusvahelises koosseisus Estbel ja õpetab viiulit Vanalinna Hariduskolleegiumis Tallinnas.

Muusikapäeval toimub üle Eesti enam kui 100 tasuta kontserti ning need on jaotatud avalikeks ning asutusesisesteks kontsertideks. Muusikapäeva kommunikatsiooniplaan on lai ning kontsertide kajastust leidub erinevates kanalites. Päevale paneb punkti traditsiooniline muusikapreemiate tseremoonia Estonia kontserdisaalis, kus Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu jagavad silmapaistvatele muusikaelu tegelastele preemiad. Tseremooniat on kõigil huvilistel võimalik jälgida algusega kell 19 ETV otseülekande vahendusel.

Indrek Koff esineb Göteborgi raamatumessil

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Põhja-Euroopa suurimal, Göteborgi raamatumessil esindab Eestit sel korral kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. Indrek Koff on messilaval neljapäeval, 28. septembril 2017 koos poola kirjaniku Piotr Socha ja Cristina Andonega Rumeeniast, kes arutlevad lastekirjanduse, kunsti ja muusika seoste üle ning sellest, kuidas arendada laste fantaasiat ja loomingulisust.

Reedel, 29. septembril vestleb Indrek Koff Ühenduse Euroopa Liidu Kultuuriinstituudid Stockholmis (EUNIC Stockholm) messiboksi laval poola ja rumeenia kirjanikega teemal, kuidas võita noorte tähelepanu ning milline on kirjaniku roll loo ja sõnumi edastajana.

Göteborgi raamatumess toimub 28. septembrist 1. oktoobrini. Messil tutvustatakse eesti kirjandust erinevate ajakirjade ja materjalidega, sel korral on suurem rõhk lastekirjandusel, mida tutvustab kohapeal Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Lisaks messiesinemistele kohtub Indrek Koff Göteborgi Eesti majas piirkonnas elavate eesti lastega, kes õpivad eesti keelt kohalikus keeleklubis Kaja Jakobseni juhendamisel.

Eesti kirjaniku esinemine kuulub Ühenduse Euroopa Liidu Kultuuriinstituudid Stockholmis (EUNIC Stockholm) programmi. Kirjaniku visiit saab teoks Eesti Suursaatkonna Stockholmis, Eesti Instituudi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kultuurkapitali kaasabil.

Allikas: Eesti Instituut

Lisainfo:
Eesti Instituut
+372 631 4355
estinst@estinst.ee

Kutsume kõiki osalema juubelimängus Eesti kohta!

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates tänasest saab lastekirjanduse keskuses järgneva 24 nädala jooksul iga nädal vastata ühele küsimusele Eesti kohta. Küsimuse ja vastuste passi saab keskuse raamatukogust. Iga õige vastuse eest saab passi tähetempli.

Kui vastamist alustatakse hiljem, saab ka eelmiste nädalate küsimustele vastata.

3. märtsil 2018 ootame kõiki vastajaid lastekirjanduse keskusesse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva perehommikule!

Lisainfo: laenutus@elk.ee, 617 7235

Laste Vabariigi kodanikuks sai sel suvel 16 000 last

Postitatud Helena Nagelmaa poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

EV100 ning laste ja noorte kultuuriaasta üks suuremaid ettevõtmisi, lastele ja peredele mõeldud elamustuur Laste Vabariik tähistas sel suvel 53 paigas mänguliselt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Laste Vabariigi teatrit, mänguala ja töötubasid külastas viie kuu jooksul üle 30 000 inimese, lastele kingiti 16 000 Laste Vabariigi passi, mis annavad järgmise aasta lõpuni soodsama sissepääsu kümnetesse kultuuriasutustesse, 75 korda mängiti Kätlin Vainola etendust „Kõige parem kingitus“ ning läbi viidi 254 töötuba. Suvi kinnitas, et mängida ja lustida saab iga ilmaga!

Laste Vabariigi idee autori, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul võib elamustuuri igati kordaläinuks lugeda. „Laste Vabariigi mõte oli viia killuke Eesti lastekultuurist igasse maakonda, ja just väikestesse paikadesse, ning teha seda viisil, mis kõnetaks ja kutsuks tegutsema nii väikeseid kui ka suuri. Koos heade partneritega, keda oli kokku üle paarisaja, valmis terviklik ja mitmekesine, just lapse huvide ja oskustega arvestav mänguala ja programm,“ rääkis Triin Soone. „Eesti lapsed tahavad ja oskavad mängida, nad on nutikad, loovad ja uudishimulikud. Suurim tänu oli see, kui Laste Vabariigist ei lahkutud enne päeva lõppu ning juba peeti plaani, kus õnnestuks veel kohtuda,“ rääkis Triin Soone.

Laste Vabariigi kultuuriprogrammi andsid lisaks näitlejatele, mänguala loojatele ja töötubade tegijatele oma osa ka ligi 2000 last üle Eesti, kes Laste Vabariigi laval üles astusid. Mitmest paigast saatsid lapsed ja noored ka video, miks just nende linnas või külas on hea kasvada. Elamustuur sündis kõikjal koostöös kohalike inimestega, põhipartneriks oli Eesti Avatud Noortekeskuste võrgustik.

Laste Vabariigi produtsent, laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask: „Laste Vabariik andis kogemuse, kuidas koos kogukondade ja partnerasutustega üle Eesti luua midagi suurt ja enneolematut. Laste ja noorte ehedad etteasted pakkusid palju rõõmu ning tõestasid, et kõikjal Eestis on lastel võimalus osa saada laulust, tantsust, pillimängust ning neid suunavad ja juhendavad tõelised oma ala entusiastid. Päeva õnnestumisse andsid igal pool oma osa ka noored vabatahtlikud, kes panustasid üheskoos üle 2000 töötunni.”

Laste Vabariik sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös, et viia Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti. EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa: “Laste Vabariik oli tõeline laste pidu  – täis naeru, nalja ja mängu. Just nii nagu üks õige sünnipäevapidu olema peab. Samal ajal räägiti meile lugu saja-aastasest Eesti Vabariigist, omariikluse olulisusest, meie keelest ja kultuurist. Nii kujundas Laste Vabariik ka laste teadmisi ja pilti oma kodumaast.”

Laste Vabariik numbrites: 5 kuud, 7000 km, 53 sihtkohta, 61 Laste Vabariigi päeva, 75 etendust, 252 töötuba, 30 120 külastajat, 16 000 Laste Vabariigi passi, 1980 kohalikku esinejat, 415 vabatahtlikku.

Laste Vabariigi aitasid teele EV100, Silberauto, Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Avatud Noortekeskuste Ühendus, RGB ja Büroodisain. Elamustuuril osalesid paljud muuseumid, elamuskeskused, maa- ja omavalitsused, ettevõtted ja head koostööpartnerid üle Eesti.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus. Laste Vabariigi fotod: goo.gl/3cPZv8

Lisainfo:
Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
martha@elk.ee
5344 9978