Külalised Kihnust lastekirjanduse keskuses 14. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2019 kell 12 õpetavad Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastele kihnu keelt ülemere külalised Kolde Külli ja Nõlvaku Evi.

„Obo oob. Obo’ss oob ve? Küll oob!“

Kui nüüd öelda, et „obo“ on hobune ja „oob“ ujub, kas siis läheb teksti mõistmine lihtsamaks? Kihnu keele õppimiseks on välja antud mitmeid raamatuid, nagu näiteks maailma esimene kihnukeelne „Aabets“ ja tähtede õppimise raamat „Aett, eit ning mia“. Nende kirjutamisel on nii Külli Laos kui ka Evi Tõeväli asjaosalised olnud. Koos autoritega õpime emakeelepäevasel kohtumisel kihnukeelseid sõnu, mängime mänge ja saame Kihnu saarega tuttavamaks.

Kes aga tahab kihnu keele laulvat kõla kohe kuulda, võib järelkuulata iganädalaseid Vikerraadio saateid „Kihnukeelsed uudised“, kus noor reporter Kase Kai südikalt siin- ja sealpool merd elavatele kihnlastele uudiseid jagab.

Lisainfo ja klassiga registreerumine:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Tiia Selli ja Katrin Ehrlichi „Rõõmus Miia“ pälvis tunnustuse Lätis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tiia Selli lasteraamat „Rõõmus Miia“, mille on illustreerinud Katrin Ehrlich, pälvis auhinna Läti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lugemisprogrammis „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii 2018“.

Programmis osaleb lugejaid üle kogu Läti. Osalejad hindavad lastekirjanduse ekspertide poolt välja valitud teoseid (sh tõlkekirjandus) viies vanuserühmas: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+; lapsevanemad. Igas vanuserühmas loetakse 6 teost ja antakse neile hinnang. „Rõõmus Miia“ ja selle toredad illustratsioonid meeldisid läti noortele lugejatele väga ja lapsed vanuses 5+ andis raamatule kolmanda koha.

Programmi tulemused kuulutati välja 9. märtsil 2019 Riias Läti Rahvusraamatukogus toimunud Suurel Lugemisfestivalil, millest võtsid osa raamatukogud, kirjanikud, kirjastajad, tõlkijad, illustraatorid ja aktiivsed lugejad.

Raamatu “Rõõmus Miia” andis aastal 2012 Eestis välja kirjastus Dolce Press ja aastal 2017 Lätis kirjastus Jāņa Rozes apgāds. Raamatu tõlkis läti keelde Maima Grīnberga. Aastal 2018 pälvis raamat Jānis Baltvilksi auhinna, mis on kõige olulisem lastekirjanduse auhind Lätis.

Selgunud on 2018. aasta Head lasteraamatud ja Head noorteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2018. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja head laste- ja noorteraamatud. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul. Kokku valiti välja 15 lasteraamatut ja 8 noorteraamatut.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi arvates on heade laste- ja noorteraamatute valimine tore traditsioon, mille tulemusi innukalt oodatakse, kuna valik annab ülevaate ilmunust ja peegeldab kenasti meie lastekirjandust selle mitmekülgsuses. „Esile tõstmist väärivaid teoseid leidus igale vanuse- ja huvigrupile, seda nii pildiraamatute kui jutukirjanduse vallas. Loodetavasti on need raamatud aga vaid lugemisisu tekitajaiks, sest teoseid, mida kätte võtta tasub, leidub mullu ilmunud kirjavara seas kindlasti rohkemgi,“ lausus Palm.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu leiab, et head meeleolu loovate ja mõtlemisele kaasa aitavate raamatute valimine on oluline, et kasvatada lugemisoskusega põlvkonda. „Laps kasvab väga kiiresti ning alati ei ole lihtne leida talle eakohast kirjandust, mis toetaks lapse arengut. Me oleme väga tänulikud raamatukoguhoidjatele ja lastekirjanduse sõpradele, et nad panustavad igal aastal valimaks välja just neid raamatuid, mis kõige rohkem lastele ja noortele sobivad ning teevad nii poes kui raamatukogus käimise lihtsaks. Kuna teist aastat valitakse ka häid noorteraamatuid, saame öelda, et igas vanuses laps leiab eelmise aasta uudiskirjandusest endale midagi head ja arendavat lugemiseks,“ sõnas Poopuu.

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus annavad tunnustust headele lasteraamatutele välja alates 2009. aastast. See aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud eakohaste illustratsioonidega. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist eneseleidmise käänulisel ent põneval teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsudega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde plakatid: Plakatid printimiseks A4 ja Plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2018

Väiksematele:

  • Marianne Dubuc. Postihiire tööpäev. Kirjastus Draakon & Kuu
  • Katri Kirkkopelto. Popi. Kirjastus Helios
  • Margarita del Mazo. Minu suur karu, minu väike karu ja mina. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Piret Raud. Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Seisa siin, Pärt! Kirjastus Päike ja Pilv
  • Kertu Sillaste. Mina olen kunstnik. Kirjastus Koolibri
  • Ilmar Tomusk. Hundi sõbrad. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Julian Clary. Perekond Julged. Kirjastus Tammerraamat
  • Cressida Cowell. Olid kord võlurid. Kirjastus Pegasus
  • Andrus Kivirähk. Tilda ja tolmuingel. Kirjastus FD Distribution
  • M. G. Leonard. Mardikapoiss. Kirjastus Tiritamm
  • Maria Parr. Väravavaht ja meri. Kirjastus Eesti Raamat
  • Aino Pervik. NummiPealt ja mujalt. Kirjastus Tänapäev
  • Stefanie Taschinski. Caspar ja Unustuse Meister. Kirjastus Pegasus
  • David Walliams. Härra Hais. Kirjastus Tänapäev

Hea Noorteraamat 2018

  • Emily Barr. Flora Banksi ainus mälestus. Kirjastus Pegasus
  • Sarah Crossan. Õun ja vihm. Kirjastus Varrak
  • John Green. Kilpkonnad alla välja. Kirjastus Pegasus
  • Wolfgang Herrndorf. Miks me varastasime auto. Kirjastus Eesti Raamat
  • S. J. Kincaid. Põrguline: loodud kaitsma, loodud hävitama. Päikese Kirjastus
  • Nina LaCour. Meiega on kõik korras. Päikese Kirjastus
  • Ene Sepp. Taeva tühjad tribüünid. Kirjastus Tänapäev
  • Anna Woltz. Sada tundi ööd. Kirjastus Varrak

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid ELK-s 12. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 12. märtsil 2019 kell 12 räägivad lastekirjanduse keskuses oma raamatutest 2018. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõik viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Vaata lisaks:
Andrus Kivirähk: mälestused ja mineviku tundmine muudavad maailma kolmemõõtmelisemaks (kultuur.err)
Kertu Sillaste: “Mina olen kunstnik” näitab, et kunst ei ole ainult joonistamine (kultuur.err)
Priit Põhjala: absurditaotlus oli “Onu Mati, loomaarsti” puhul teadlik (kultuur.err)

Ulla Saar esineb 12. märtsil Londoni raamatumessil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

12. märtsil 2019 kell 11.30 esineb Londoni raamatumessil illustraator Ulla Saar. Saar osaleb seminaril „Rising Stars: Children’s Authors and Illustrators from the Baltics“ koos leedu illustraatori Monika Vaicenavičienė ja läti kunstniku Elīna Brasliņaga. Children’s Hub’is toimuvat seminari modereerib Dylan Calder. 

Ulla Saar räägib seminaril oma illustratsioonidest Ühendkuningriigis värskelt ilmunud luulekogus “Kõik on kõige targemad” (teksti autor Contra). Raamatu avaldas 2018. aasta sügisel kirjastus The Emma Press. Lisaks inglise keelele on Saare illustreeritud raamatud ilmunud ka saksa, itaalia ja leedu keeles. Teda on nomineeritud 2018. ja 2019. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinnale. 2019. aasta sügisel ilmub Londoni kirjastuselt Thames & Hudson Huw Lewis Jonesi raamat “The Writer’s Map”, mille üks illustraatoreid on Ulla Saar.

Vaata lisaks: Londoni raamatumess

 

Kevadnäitusel eesti kunstnikud & Appias Albina Leedust

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kevadnäitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruumides avatud 5. märtsist 6. aprillini. Võimalik on näha nii eesti kunstnike kui Leedust pärit illustraatori Appias Albina töid.

Andekaid ja häid illustraatoreid on Eestis palju ja sugugi mitte kõik neist ei osale teema- või esindusnäitustel, vaid teevad oma igapäevast illustraatoritööd. Kevadnäitus annab võimaluse ka nendel kunstnikel koos teistega oma loomingut näidata. See on kuues eesti illustraatorite kevadnäitus alates 2008. aastast. Tänavu eksponeeritakse illustratsioone nii juba ilmunud kui ka peatselt ilmuvatest raamatutest. Mõned tööd on ka spetsiaalselt kevadnäituse jaoks loodud. Näitusel osalevad staažikate illustraatorite kõrval ka need, kes alles oma teed alustavad. Lisaks saab sel korral näha Leedust pärit külalisesineja töid, kes oma must-valgete liblikapiltidega kenasti kevadnäitust täiendab.

Näitusel on välja pandud üle 50 töö 24 kunstnikult: Anne Linnamägi, Sveta Aleksejeva, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Mare Hunt, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Lembe Keskpaik, Liisa Kruusmägi, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Olivia Lipartia, Regina Lukk-Toompere, Gerda Märtens, Viive Noor, Sirly Oder, Ede Peebo, Ulla Saar, Maris Siimer, Elina Sildre, Joonas Sildre, Kertu Sillaste, Vera Staniševskaja ja Appias Albina (Leedu).

Olete oodatud!

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Katrin Ehrlichi illustratsioon

Prantsuse ja Eesti jutuvestjad lastekirjanduse keskuses 29. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Koostöös Rahvakultuuri Keskuse jutukooli ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldab Prantsuse Instituut frankofooniakuu lõpetuseks reedel, 29. märtsil 2019 kell 12 lastekirjanduse keskuse hubasel pööningul toreda kohtumise prantsuse- ja eestikeelsete lugudega.

Prantsuse keeles esitab lugusid jutuvestja Monique Burg Prantsusmaalt ja samu lugusid jutustab eesti keeles jutuvestja Piret Päär.

Oodatud on kõik suured ja väikesed, kes kasvõi natukene prantsuse keelt mõistavad, seda juba õpivad või veel ei oska, aga tahavad lihtsalt keele ilu nautida ja lugusid kuulda.

Osalemine on eelregistreerimiseta ja tasuta! Üritus sobib kuulajatele alates 6. eluaastast.

Vaata ka: Prantsuse Instituut

 

Täna tunnustatakse „Laste Vabariigi“ kultuuriretke läbinud lapsi

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Riigikogu esimees Eiki Nestor annab täna, 15. veebruaril 2019 kell 15 Valges saalis kuldvapi ligi sajale lapsele, kes läbisid Eesti 100. sünnipäevale pühendatud üle-eestilise elamustuuri „Laste Vabariik“.

„Tunnustame kuldvapiga lapsi, kes külastasid kahe aastaga üle kolmekümne erineva muuseumi ja külastuskeskuse ning kogusid „Laste Vabariigi“ passi selle kohta templeid,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor. „Lapsed ja pered said selle elamustuuriga hindamatu kogemuse ja õppisid veelgi paremini tundma oma kodumaad.“

Nestori sõnul on parlament sümboolne koht, kus EV100 tänukingid ja -sõnad edasi anda, sest esmakordselt esitleti elamustuuri just Riigikogus.

„Laste Vabariik“ sündis 2017. aastal lastekirjanduse keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös eesmärgiga võimaldada lastele ja peredele väärtuspõhist kultuurikogemust.

Elamustuur jõudis 53 paika üle Eesti. Lapsed said „Laste Vabariigi“ passi, millega kutsuti üles külastama muuseume ja külastuskeskusi. Täidetud passi saatsid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse 93 last.

Allikas: Riigikogu

Lisainfo:
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Selgusid Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Triin Soone ja Mari Niitra valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed: 

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”. Võitja kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõigi viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Kultuurkapital

Veebruar 2019. Stefanie Taschinski „Caspar ja Unustuse Meister“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Saksa kirjanik Stefanie Taschinski (1969) on oma kodumaal tuntud eelkõige lugudega väikesest daamist, millest peagi on valmimas ka film. Kirjastuse Pegasus vahendusel ja Goethe Instituudi toetusel jõudis temalt eesti lasteni aga hoopis põnev fantaasialugu „Caspar ja Unustuse Meister“. See on teos, mis tuletab meelde, et oma perekonda ei tohiks kiires elutempos unarusse jätta, vaid sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata ning lähedaste seltsis veedetud aega kõrgemalt hinnata.

Jutustaja rollis on pere keskmine laps, Caspar. Tal on hiljuti kuueaastaseks saanud väikevend Till, kes, nagu pere väiksemad ikka, on omajagu tüütu. 13-aastane õde Greta on aga tubli ja asjalik tüdruk, kes vanematele abiks olles end juba pooleldi täiskasvanuna tunneb. Caspargi tahab, et tema nukuteatri omanikest vanemad teda täiskasvanuna kohtleksid – on ta ju vaid mõni aasta Gretast noorem, kuid paraku tundub Caspar neile ikka veel pisikese ja asjatundmatu lapsena. Vaid perekonna hea abiline nukumeister Anatol oskab hinnata poisi panust juba sajandeid perekonna valduses oleva nukuteatri arengusse – ikka kutsub ta Casparit töökotta appi, innustab ja õpetab teda.

Kuna tulemas on suur vana-aastaõhtu esietendus, on kõigil kiire. Caspar saab aga kõige tüütuma ülesande – valvata väikevend Tilli, samal ajal kui kõik teised saavad teha miskit põnevat: harjutada etenduseks, valmistada ette kavasid või seada teatrit külastajate jaoks valmis. Koos lähevad vennad uisutama, kuid uiske jalga pannes märkavad nad võõrast tüdrukut nende seljakoti kallal toimetamas. Kodus avastavad nad kotist pooliku marionettnuku, kel puudub pea. Samal õhtul ilmub teatrisse, kus Caspar saabuvate külastajatega tegeleb, salapärane võõras, kes poisile nuga laenab. Need on aga vaid eelsündmused, mis kulmineeruvad Tilli kadumisega. Niigi keerulise olukorra teeb veel raskemaks see, et vanemad on ta unustanud ja kõik väikevennaga seotud esemed on haihtunud, justkui teda poleks kunagi olemas olnudki. Kuigi kõik soovitavad Casparilgi Tilli lihtsalt unustada ja eluga edasi minna, otsustab poiss mitte alla anda ja väikevenna, maksku mis maksab, üles otsida. Alguse saavad tormilised sündmused, mis viivad poisi kokku Unustuse Meistriga, kes lapsi nende kodudest röövib, neid senist elu unustama paneb ning endale allutab. Kõige selle põhjus peitub aga sajandeid tagasi sõlmitud julmas lepingus, mida seni keegi pole murda suutnud.

Stefanie Taschinski jutustamislaad on selge ja loogiline, seda on noorel lugejal lihtne ja mugav jälgida. Samas on selles aga piisavalt salapära ja müstilisust, mis järjekindlalt põnevust loob ja ülal hoiab. Pidevalt on miskit, mida lugejate ees varjatakse või saladuses hoitakse. Lugu oleks justkui lõngakera, vähehaaval ja tasapisi avanevad selle sügavamad kihid, mis panevad sündmustele uue pilguga vaatama. Uusi tähendusnüansse ja tõlgendusvõimalusi loovad ka teosesse osavalt sulandatud viited lastekirjanduse klassikalistele teostele nagu Carlo Collodi „Pinocchio seiklused“ või Hans Christian Anderseni muinaslood.

Caspari-raamatus on nukuteatritemaatika ühendatud elu näitelava teemaga. Autor tundub küll teooriale kõike korraldavast saatuse sõrmest või jumala juhtivast käest tublisti vastu vaidlevat. Pigem eelistab ta vaba valikut, igaühe iseenda otsustusvõimet. Et seda tagada, on oluline anda lapsele eluteele kaasa võimalikult palju lugusid, millest laps ise saab õppida ja oma järeldused teha. Lood on ellu astujale kui turvavõrk, mis raskuste korral appi tuleb. Samuti nagu perega üheskoos veedetud aeg ja selle jooksul loodud mälestused on need, mis meil aitavad üle ka tuleviku karmimatest hetkedest.

Stefanie Taschinski raamat Casparist ja Unustuse Meistrist tundub rõhutavat tema kaasmaalase Albert Einsteini rohkelt tsiteeritud tõde: kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, lugege neile muinasjutte, ja kui tahate, et nad oleksid väga intelligentsed, lugege neile veel rohkem muinasjutte. Tore juhtmõte, mida tasub igal ajal meeles hoida ja ellu viia.

Tõlkinud Piret Pääsuke
Illustreerinud Cornelia Haas
Pegasus, 2018
256 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm