Jana Maasik pälvis Lapsepõlve auhinna

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 20. aprillil 2019 anti Tartu Mänguasjamuuseumis üle Lapsepõlve auhind. Auhinnaga pärjatakse ühte autorit, kes avaldas eelmisel aastal laste- või noorteraamatu. Sel korral kuulutati laureaadiks Jana Maasik raamatu „Hopspelleri amulett“ eest.

„Hopspelleri amuleti“ peategelasteks on mõisnikutütar Pipa, vabrikandipoeg Egon ja aednikupoiss Mattis. Üheskoos hakkavad erineva sotsiaalse taustaga mängukaaslased lahendama mõisast kadunud lauahõbeda ja kalliskivide mõistatust, pistes seejuures rinda värvikate kurikaeltega. Žürii esinaise Reeli Reinausi sõnul muudab teose eriliseks: „20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine.“

Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Lisaks on tema sulest ilmunud raamat „Seotus“ ning pseudonüümi Janka Lee Leis alt romaan „Vihmasaatjad“.

2018. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute hulgast valis viieliikmeline žürii välja viis parimat. Valik tehti rohkem kui 100 ilmunud teose seast. Lisaks Maasikule jäid žüriile silma Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“. Žürii tööd juhtis varasem auhinna laureaat Reeli Reinaus ja selle koosseisu kuulusid Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist.

Lapsepõlve auhind anti välja juba viiendat korda ja varasemate laureaatide hulka kuuluvad Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koostöös mänguasjamuuseumiga.

Lastekirjanduse keskus tunnustas noori kirjandusteadlasi

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

16.–17. aprillil 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestival, kus auhinnati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid uurimistöid. Lastekirjanduse keskus tunnustas noori humanitaarteadlasi ja andis välja eripreemia õpilastele, kelle uurimisteema seostus kirjandusega.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia pälvis Tamsalu Gümnaasiumi projekt „Lugemisrõõm – mida lugeda esimeses klassis?“. Selle autorid on 1. klassi õpilased Jessica Hint ja Helery Neeme, nende juhendaja Maris Uudeküll.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kirjeldas tunnustuse pälvinud tööd järgnevalt: „Jessica ja Helery projekt oli üks väheseid kirjanduse vallast ning keskendus 1. klassi õpilaste lugemisvarale. Uuriti, milliseid teoseid ja kuidas selles nii olulises lugemihuvi tekitamise faasis loeti, mis meeldis rohkem, mis mitte nii palju. Loodame, et noorte humanitaarteadlaste põnevast projektist panevad ühtteist kõrva taha ka õpetajad, et kirjandus ja lugemine ka edasistes klassides noorte huviorbiidist ei kaoks. Täname ka laste juhendajat Maris Uudekülli, kes juhtis laste tähelepanu kirjandusele, ühele mitmekülgsemale uurimisvaldkonnale.“

Noorte humanitaarteadlaste lugemissoovituste hulka kuulusid muuhulgas Eno Raua „Sipsik”, Ellen Niidu „Triinu ja Taavi lood”, Aino Perviku „Paula lood” ja Astrid Reinla „Pätu.

Lastekirjanduse keskuses tunnustati häid lugejaid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 16. aprillil 2019 tunnustati lastekirjanduse keskuses usinaid lugejaid. Hea lugeja märgi ja aukirja said noored, kes keskuse raamatukogu ikka innuga külastavad ja on jäänud silma oma suure lugemishuviga.

Lastega kõneles raamatute kirjutamisest ja lugemisest kirjanik Anti Saar. Lisaks Pärdi lugude lugemisele demonstreeris ta noortele raamatuhuvilistele, kuidas teha pätti. Lapsed jagasid “Pärdi lugude” autorile vastutasuks aga raamatusoovitusi. Samuti käis üritusel külas ajakiri Hea Laps, sest head lugejad on tihtipeale ka head kirjutajad.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on tragisid lugejaid tunnustanud juba üle kümne aasta. Kõik head lugejad saavad tänukirja ning kirjutavad oma nime auraamatusse. Samuti on neil võimalus kohtuda mõne armastatud lastekirjanikuga. Varasematel aastatel on heade lugejatega kõnelemas käinud Reeli Reinaus, Mika Keränen, Ilmar Tomusk jt.

Selgunud on Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Uudised

Tartu linn annab viiendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2018. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Tänavune võitja kuulutatakse välja 20. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis auhinna varasem laureaat kirjanik Reeli Reinaus, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Andrus Kivirähki „Tilda ja Tolmuingel“, Jana Maasiku „Hopspelleri amulett“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare „Pärt ja ploomid“. Valitud esiviisiku seast selgub ka tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat.

Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” (FD Distribution) on mõtlema ärgitav lasteraamat nii suurele kui väikesele lugejale. Selles tõsisetest asjadest kirjutatud südamlikus loos põrkuvad tänapäeva maailma tarbimis- ja tehnoloogiakultus kogu oma praktilisuses ja küünilisuses ning lapselik usk maagiasse ja õnnelikesse lõppudesse.

Jana Maasik „Hopspelleri amulett“ (Tänapäev) on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine. Raamat viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.

Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt” (Tänapäev) on üsna ebaharilik raamat, mille iga järgmine lehekülg viib lugeja justkui täiesti uue raamatu juurde. Teos koondab endas nii jutte NummiPea linnas elavatest inimestest kui ka limerikke – lühikesi absurdseid luuletusi. Lugudesse võib suhtuda ühelt poolt lõbusa muigega, kuid teravama silmaga lugeja võib raamatus kohatud tegelasi leida igapäevaselt ka enda ümbert.

Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst” (Tänapäev) on humoorikas ja kohati heas mõttes absurdnegi raamat loomaarst Matist, kes hoolitseb kõikide loomaaia sõraliste, kabjaliste, käpaliste, loivaliste, tiivuliste ja uimeliste eest. Naljakate juhtumite varjus on Priit Põhjala oskuslikult püüdnud noort lugejat loomi, nende harjumusi ja elustiili puudutavate teadmistega varustada.

Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” (Päike ja Pilv). Teinekord võivad igapäevased asjad tohutult keerulised tunduda, eriti siis, kui oled veel üsna väike. Anti Saar on elanud oskuslikult sisse väikese Pärdi hingeellu ning kirjeldab poisi hirme ja ootusi, mis kindlasti äratab noores lugejas äratundmist.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Reeli Reinausile Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Lapsepõlve auhinna neli senist laureaati on Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Viies Lapsepõlve auhinna laureaat selgub žürii valitud esiviisiku seast 20. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!” 15. mail

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

2019. aasta on pühendatud eesti keelele, mis annab õiguse veel kõvemini trummi põristada, kui tähtis lugemine ikka on. Selle aasta õpipäeva ettekanded keskenduvad keelele ja laste lugema innustamisele, sekka pakume muud kasulikku ja inspireerivat töös laste ja raamatutega.

Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi.

 

Aeg: 15. mai 2019 kell 10.30-15.30

Koht: Eesti Lastekirjanduse Keskus (Pikk 73, Tallinn)

 

PÄEVAKAVA:

10.30 Triin Soone avasõnad, Muhvi auhinna üleandmine

10.40-11.10 Ilmar Tomusk „Miks ma kirjutan?“

Ilmar Tomusk nimetab end ametnikuks, kes töö kõrvalt aeg-ajalt kirjutab ka mõne raamatu. Oma ettekandes räägib ta sellest, miks ta vanas eas (olles üle 40)  lastele kirjutama hakkas, kuidas raamatud sünnivad ja miks on need just sellised, nagu need on.

11.10-11.50 Andra Kütt „Lastekeelest Keeleiluni“

Tallinna Ülikooli lingvistika doktorant Andra Kütt räägib lastekeele uurimisest ning Lugemissemude lugemisringi ja Keeleilu erahuvikooli tegevusest.

12.00-13.00 Sini Helminen „Kirjavinkkaus – kuidas innustada lapsi lugema?“

Lasteraamatukoguhoidja, kirjanik ja kirjavinkkari (ee ’raamatusoovitaja’) Sini Helminen räägib Soome raamatusoovituse uuematest suundadest. Mida kujutavad endast draamavinkkaus (’draamasoovitus’) ja sokkovinkkaus (’pimesoovitus’) ning kuidas saab blogide ja vlogide kaudu seda tegevust sotsiaalmeediasse laiendada?

Ettekannet tõlgib Kaja Sakk.

LÕUNA 13.00-14.00

Eelregistreerunute toitlustus Maaeluministeeriumi Härraste kohvikus (Lai 39/41).

Päeva jooksul on lastekirjanduse keskuses võimalus tutvuda erinevate HÖP tegevusvahenditega. HÖP on kirjastus, mis loob lastele arendavaid tegevusraamatuid ning seob mängu õppimise, meisterdamise ja joonistamisega.

14.00 -14.20 Priit Põhjala „Sõnal sabast“

Raamatutoimetaja ja kirjanik Priit Põhjala tutvustab mõnede lastekirjanduseski sageli kohatavate igihaljate ja päevapõnevate sõnade kaudu oma Õpetajate Lehes ilmuvat artiklisarja „Sõnal sabast“.

14.20 -14.40 Kätlin Vainola „Hea Laps“

Aasta algusest ajakirja Hea Laps peatoimetajana tööle asunud Kätlin Vainola räägib, millised on äsja 25. tegutsemisaastat tähistanud ajakirja edasised plaanid ning kuidas kasutada ajakirja töös lastega. Loomisel on Hea Lapse klubi, millega võivad liituda kõik huvilised. Loodavas klubis saavad kaasa lüüa kirjutamisest, joonistamisest, meisterdamisest ja koostööst huvitatud põhikooli lapsed ja nende juhendajad.

14.40-15.00 Inge Pikkoja „Uhtna laste lugemisisu“

Uhtnas on laste lugemisisu tõstmisega tegeldud üle 70 aasta. 2018/2019 õppeaastal alustati laste aitamist raamatute juurde RAMPSU riiuli, lugemispassi ja „Lugemisisu“ mängudega. Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja annab vastuseid küsimustele: Mis nüüd teisiti on? Mida lapsed RAMPSUST arvavad? Kuidas meeldivad lastele „Lugemisisu“ mängud ja kohalikud „raamatukogu õpetaja“ (laste antud tiitel) väljamõeldud mängud?

15.00-15.20 Rahel Otsa „Keelega mängimise rõõm“

Rahel Otsa on improteatriga tegelenud juba kümme aastat ning lisaks rahvusvahelise improteatrite festivali Tilt korraldamisele saabus ta äsja töötubasid tegemast Austraalias ja Aasias. Improteatri juures meeldib Rahelile, et põhivahendeid tundes võib selle abil luua lõputul hulgal mänge, milles osalemine pakub kõigile rõõmu ja eneseteostust. Õpipäeva raames tutvustabki ta mõningaid neist, mis on seotud just keelega ning sobivad igas vanuses osalejatega mõnusaks ajaveetmiseks.

15.20–15.30 Kokkuvõte

Olete oodatud!

 

Osavõtt on tasuta.

Kohad õpipäevale on täitunud ja eelregistreerimine lõppenud ( SIIN)

Lisainfo: Anneli Kengsepp anneli@elk.ee, tel 617 7233

 

Korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Toetaja: Soome Instituut

Eesti lasteraamatuillustraatorite näitus “Elas kord…” Poolas

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

2. aprillil avati Poolas Opole linnaraamatukogus eesti lasteraamatuillustraatorite näitus „Elas kord…”. Näitus on osaks 29.03–30.04 toimuvatest 16. Laste- ja Noorte kirjanduse päevadest „Muinasjutu jõud” (Moc baśni).

Näitusel eksponeeritakse 20 Eesti kunstniku illustratsioone vendade Grimmide muinasjuttudele. Näha saab nii juba kogenud kui alles alustavate illustraatorite loomingut.

Lastekirjanduse keskuse kunstiekspert Viive Noor ütleb, et kunstnikud on illustreerimiseks valinud muinasjutud, mis on neile endale kõige hingelähedasemad. Samuti lisas ta, et näituselt leiab igaüks endale mõne huvitava töö: On töid, mille adressaadiks on lapsed, on töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka: Igaüks leiab oma. Mitmekihilised pildid harutatakse lahti ikka nii, nagu elukogemus võimaldab. Kellele pelgalt pealmine kiht, kellele kõige sügavamad ja salajasemad. Pettuma ei pea küll keegi ja süngete nootide kõrval lohutatakse helgete ja heledatega.

Näitusel eksponeeritakse pilte järgnevatelt kunstnikelt: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Varem on näitust eksponeeritud Eestis, Valgevenes ja Itaalias, kus see sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks. Alates 2018. aastast on näitus rännanud ringi Poolas.

Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Suursaatkond Varssavis.

Illustratsioon: Kristi Kangilaski

Illustraator Ulla Saar osaleb Pop Up festivalil Ühendkuningriigis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ulla Saar osaleb Ühendkuningriigis toimuval lastekirjandusele pühendatud Pop Up festivalil. Ta juhendab 11. juunil 2019  kahte töötuba, kus kokku osaleb 60 last 3.–6. klassidest. 

Töötoad toimuvad St Andrew’s Church of England algkoolis, kus Saar tutvustab teiste hulgas oma illustratsioonidega luuleraamatut “Kõik on kõige targemad”, mille tekstide autoriks on Contra. Raamatu andis möödunud aastal ingliskeeles välja kirjastus The Emma Press. Festival varustab töötoas osalejaid raamatu eksemplaridega.

Pop Up festival toimub Inglismaa ja Walesi koolides 10.–21. juunini 2019 ja see innustab noori lugema lõbu pärast, harrastama loovkirjutamist ja jutustama lugusid visuaalseid vahendeid kasutades. Õpilased alg-, põhi- ja erikoolidest viiakse kokku mitmete autorite ning illustraatoritega. Noored lugejad tutvuvad üle 100 teosega ja osalevad juunis nende autorite juhendatud loovkirjutamise ning illustratsiooni töötubades, mis toimuvad raamatukogudes, galeriides ja muuseumides üle kogu riigi.

Osalemine Pop Up festivalil on jätkuprojekt 2017.–2018. aastal toimunud rahvusvahelisele illustraatorite vahetusprojektile Pop Up Baltic Exchange. Lisaks kajastatakse festivalil osalevaid kunstnikke ajakirjas Pop Up Magazine, mille sihtgrupiks on koolilapsed ja raamatukogud. Kokku on ajakirjal üle 12 000 lugeja.

Lastekirjanduse Keskuses avatakse Nino Chakvetadze isikunäitus

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

10. aprillil 2019 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses rahvusvaheliselt tuntud Gruusia maalikunstniku ja illustraatori Nino Chakvetadze isikunäitus. Avamisel on kohal kunstnik ühes oma perekonnaga ning  Gruusia suursaadik. Näitus on avatud 4. maini 2019.

Nino Chakvetadze stiili iseloomustab soojus ja emotsionaalsus ning tema piltide peategelasteks on enamasti lapsed. Kunstnik ammutab inspiratsiooni igapäevastest hetkedest ja tema tööd kujutavad armastust, sõprust, inimsuhteid ja rahu. Kunstniku sõnul jõudis ta oma eripärase stiili juurde aastal 2010 ning tema nostalgilisi tundeid äratav looming toetub mälestustele, mis tekitavad äratundmisrõõmu paljudes vaatajates.

Oma loomingut kirjeldab kunstnik veebilehele Georgian Journal järgnevalt: „Ma arvan, et minu maale on abstraktsete joonistustega võrreldes lihtsam mõista. Ammutan inspiratsiooni tavalistest argielu hetkedest. Võib-olla meenutavad need inimestele sündmusi või hetki nende minevikust, seetõttu tekitavad need publikus nii palju emotsioone. Proovin alati oma töödesse peita sügavama tähenduse.“

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstieksperdi ja näituse kuraatori Viive Noore sõnul on temalt vahel küsitud, miks on lapsed kunstniku piltidel nii kurvad: „Minu jaoks on see kummaline küsimus ja näitab pigem küsijate pealiskaudsust ja vähest empaatiavõimet. Laps ei pea sugugi olema pildil suu kõrvuni, nagu oleks ta hambapasta reklaamplakatil. Ja inimene, kes ei naera, ei pea olema sugugi mitte kurb. Ka laps oskab mõelda, vaadata elule ja asjadele sügavamalt. Ka lapsel võib olla keeruline hingeelu. Ja minu meelest Nino Chakvetadze kujutatud lapsed just sellised ongi – mõtlikud, endasse süüvinud, maailma mõista püüdvad, tundlikud.“ Noor leiab, et kunstniku pildid puudutavad vast seetõttu inimesi, et neis kajastub mingi sügavam tarkus, peenem tundeelu, mis igapäevaaskeldustes tihti märkamatuks jääb, aga mis on meis siiski kõigis kusagil tallel.

Kunstniku looming on populaarne tema kodumaal Gruusias, kus ta on üles astunud rohkem kui 18 näitusel. Lisaks on tema töid eksponeeritud Leedus ja Saksamaal. Eestis oli võimalik kunstniku loominguga viimati tutvuda aastal 2017, mil Löwenruh’ pargis oli avatud Chakvetadze tänavanäitus ja kunstnik esines ka Rahva Raamatus.

Nino Chakvetadze sündis Tbilisis. Ta on õppinud Nikoladze nim. Kunstiinstituudis (1986–1990) ja Tbilisi Riiklikus Kunstiakadeemias (1990–1996). Ta on Gruusia Kunstnike Liidu liige alates 1997. aastast. Chakvetadze loomingut kasutavad oma töös nii terapeudid kui õpetajad, lastes lastel kunstniku piltide järgi lugusid jutustada.

Näituse korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Gruusia Suursaatkond Eestis.

Lisainfo:
Viive Noor
näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Selgusid üle-eestilise kirjandusmängu võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 6. aprillil 2019 toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis üleriigilise kirjandusmängu finaal. Pealinna tulid omavahel mõõtu võtma paikkondlike eelvoorude võitjad. Kokku oli esindatud 16 maakonda ja linna.

Juba neljandat aastat aset leidev kirjandusmäng on suunatud 3.–4. klasside õpilastele ja selle eesmärgiks on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid. Sel aastal esitati lastele küsimusi Põhjamaade autorite raamatute põhjal.

„Kirjandusmäng annab hea võimaluse tutvustada noorele kirjandushuvilisele uusi ja põnevaid teoseid ning väike võistlusmoment lisab lugemisele lusti ja hasarti. Sel aastal olid valikus Põhjamaade jutud, sest viimastel aastatel on tõlgitud palju kvaliteetset skandinaavia laste- ja noortekirjandust,“ kirjeldab mängu Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja ja mängu üks korraldaja Anne Kõrge.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Tartust, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt.

Võitjaks kuulutati Pärnumaa võistkond koosseisus Loretta Orav, Stella Volmer ja Anneliis Lõhmus. Teise koha pälvis Põlvamaa võistkond (Steffi Carlotta Pukk, Katriin Põder ja Karolin Saare). Kolmandale kohale võitles end Tartumaa võistkond (Mirtel Marran, Arlo Leon Tuvikene ja Leelo Leinberg). Võitjaid ootasid toredad auhinnad.

Pärnumaad esindanud Anneliis luges mängu jaoks läbi 10 raamatut. Tema lemmikuks oli Maria Parri “Vilgukivioru Tonje”. Anneliis ütles mängu järel: “Minu tiimikaasased tegid väga head tööd ja mulle meeldis kirjandusmäng väga”.  Ta soovitas kõikidel lugemishuvilistel ka järgmisel aastal mängust osa võtta, sest “siin on nii tore ja targemaks saab ka.”

Päeva juhtis rootsi lastekirjaniku Sven Nordqvisti raamatust tuttav Pettson (näitleja Karol Kuntsel) ning vaheajal oli lastel võimalik osaleda toredates töötubades. Peale mängu suunduti avastusretkele ning orelipooltundi lähedalasuvasse Niguliste kirikusse.

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. Ettevõtmist toetavad Apollo, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahva Muuseum, Iloni Imedemaa, Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Niguliste Muuseum, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Tallinna Teletorn.

Kirjandusvõistluse raamatute valikus olnud Põhjamaade jutud:

Timo Parvela „Ella merereisil“ 2016
Timo Parvela „Ella ja seitse ohmut“ 2018
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Kutse“ 2016
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Start“ 2016
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Reis“ 2017
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Pioneerid“ 2017
Tuutikki Tolonen „Kollivalve“ 2017
Kristina Ohlsson „Klaaslapsed“ 2016
Maria Parr „Vilgukivioru Tonje“ 2013
Jo Nesbø „Doktor Proktori ajavann“ 2013
Bobbie Peers „Lüriidiumivaras“ 2017
Aðalsteinn Ásberg Sigurðsson „Kääbusekivi“ 2010

Kertu Sillaste osaleb Pop Up festivalil Ühendkuningriigis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Illustraator ja pildiraamatute autor Kertu Sillaste osaleb 7.–11. juunil 2019 Ühendkuningriigis toimuval lastele suunatud Pop Up kirjandusfestivalil. Kunstnikud ja illustraatorid viivad festivalil läbi töötube 3.–6. klasside õpilastele.

Sillaste tutvustab osalejatele oma raamatut “Mina olen kunstnik”, mis jäi silma festivali korraldajatele: “Neile meeldis raamatu kontseptsioon ja ega neid laste kunstiraamatuid üleliia palju ei ole. Kuna raamatut ei ole veel inglise keeles välja antud, ostetakse lastele kasutamiseks ja tutvumiseks hoopis eestikeelsed teosed,” kõneles Sillaste. Kõik osalevad klassid varustatakse 15 raamatu eksemplariga.

Töötoa esimese pooles tutvustataksegi osalejatele raamatu sisu ühes tõlkija Sarah Ardizzonega. Loovale tõlke- ja lugemisosale järgneb praktilisem pool, kus tehakse nöörijoonistusi ja paberobjekte. Illustraatori sõnul on töötoa mõte “anda lastele võimalus katsetada kunstniku töömeetodeid, millega nad tõenäoliselt varem kokku puutunud ei ole, ja pakkuda neile üks hea koostöö- ja kunsti tegemise kogemus.”

Töötoad toimuvad Buckinghamshire’is, imelises Waddesdoni mõisas, mis pakub ideaalset keskkonda kunstitöötubade tegemiseks, sest mõisa juurde kuulub ka kena kunstikollektsioon. Lisaks kajastatakse festivalil osalevaid kunstnikke ajakirjas Pop Up Magazine, mille sihtgrupiks on koolilapsed ja raamatukogud. Kokku on ajakirjal üle 12 000 lugeja.

Pop Up festival innustab noori üle Ühendkuningriigi lugema lõbu pärast, harrastama loovkirjutamist ja jutustama lugusid visuaalseid vahendeid kasutades. Õpilased alg-, põhi- ja erikoolidest viiakse kokku mitmete autorite ning illustraatoritega. Noored lugejad tutvuvad üle 100 teosega ja osalevad juunis nende autorite juhendatud loovkirjutamise ning illustratsiooni töötubades, mis toimuvad raamatukogudes, galeriides ja muuseumides üle kogu riigi.

Osalemine Pop Up festivalil on jätkuprojekt 2017.–2018. aastal toimunud rahvusvahelisele illustraatorite vahetusprojektile Pop Up Baltic Exchange.

Foto: Dmitri Kotjuh