Selgusid Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

 

 

 

 

Täna, 18. mail 2019 kell 12.00 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud pidulikul auhinnatseremoonial välja 27. Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad.

Kirjandusvõistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Muinasjutte võis kirjutada vabalt valitud teemal. Kokku saadeti võistlusele 273 muinasjuttu ning osalejaid oli 50 koolist.

Võistlusel pälvis esikoha Maarja Katariina Kerge J. V. Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikoolist muinasjutu “Printsess, kes röövis lohe” eest. Teise koha sai Jasper Klippberg Palivere Põhikoolist muinaslooga “Öised seiklused” ja kolmandaks tuli Katarina Ojaperv Tartu Kivilinna Koolist looga “Interneti päästmine”. Lisaks anti välja hulgaliselt eriauhindu. Parimad tööd avaldatakse ajakirjas Hea Laps.

“Ilma Steni muinasjutuvõistluse ärgituseta jääksid mitmed head lood hoopis sündimata. Ja hulk lapsi ei saakski teada, et nad on Eestimaa parimad jutukirjutajad,” lausus žüriiliige Krista Krumberg. “Kirjandushuvilisi lapsi motiveerib võistlus kirjutama ja katsetama. Korraldajate eesmärk on anda just sellistele lastele väljund ja võimalus silma paista, et hoida ning edendada ilusas eesti keeles kirjutamise oskust ja sõnaseadmismõnu.”

Muinasjutuvõistlus algatati aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roosi poolt nende varalahkunud poja Steni mälestuseks. Alates 2018. aastast võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Žüriisse kuulusid võistluse algatajad Ann ja Ants Roos, Krista Kumberg Läänemaa keskraamatukogust, Kätlin Vainola ajakirjast Hea Laps, raamatukoguhoidja Leida Olszak, Risto Järv Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Ülle Väljataga Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Tutvu täpsema võitjate nimekirjaga.

Muhvi auhinna laureaadid Piia Tuule ja Anu Amor-Narits

Muhvi auhinna pälvisid Piia Tuule ja Anu Amor-Narits

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

15. mail 2019 kell 10.30 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Muhvi auhinna võitjad. Auhinnaga tunnustatakse meediaväljaannetes lastekirjandust ja lugemist puudutava sisu loojaid, et tänada neid panuse eest lastele mõeldud lugemisvara tutvustamisel.

Tänavu saavad Muhvi auhinna Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna töötajad Piia Tuule ja Anu Amor-Narits, kes veavad ajaveebi „Head lasteraamatud“. Tegemist on praktiliselt ainukese omalaadse kirjandusblogiga, mis paistab teiste hulgast silma, sest keskendub ainult lastekirjandusele. Ajaveebi eesvedajad teevad järjepidavat tööd uute raamatute tutvustamisel noorele lugejale mõistetavas vormis, kaasates postitusi kirjutama ka teisi autoreid.
Tartlaste blogi esindab ühtlasi teistegi raamatukogude tööd, kus lasteraamatuid soovitatakse kõikvõimalikul moel: kodulehel tutvustustena, üldistes raamatublogides või nimekirjadena.

„Muhvi auhinnaga tõstame me esile ja kiidame lastekirjandusest kirjutajaid. Lastekirjandust ilmub palju ja seetõttu on lugejatele väga teretulnud tutvustused ja soovitused raamatute valikuks. Kahjuks ilmub meil kirjanduskriitikat ja analüüsi vähe, ootaks palju enamat. Samas on rõõmustav, et leidub südikaid uue meedia tegijaid, kes keskendunud just lastekirjandusele. Neid me täna tunnustamegi ja loodame, et see eeskuju on nakkav,“ lausus Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Trükiväljaannetest tõstis žürii esile kultuurilehte Sirp, mis paistab silma süveneva lähenemise poolest. Iga-aastasi mahukaid lastekirjanduse ülevaateid teavad huviga oodata nii raamatukoguhoidjad, õpetajad, kirjastajad kui ka teoste autorid. Märkimist väärib ka Sirbi põhjalik ja kaasamõtlev toimetajatöö.

Muhvi auhinda antakse välja alates 2001. aastast üle aasta. Žürii koosneb lastekirjanduse keskuse töötajatest, kes võtavad kandidaadi valikul aluseks kahe eelnenud aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud lastekirjanduse ja laste lugemise alased kirjutised ning tele- ja raadiosaated. Hinnatakse kirjutiste ja saadete aktuaalsust, originaalsust ja asjatundlikkust. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhv ja rahaline preemia.

Varasemad Muhvi auhinna laureaadid on Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Leelo Tungal, Viive Noor, Ave Mattheus, Jaanika Palm, Kadri Tiisel, Tiina Vilu ja Jaak Urmet. Väljaannetest on äramärkimist leidnud Eesti Päevaleht, Postimees, Õpetajate Leht, Hea Laps ja Eesti Ekspress.

Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn „Kõrvalised isikud“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Need, kel Ilmar Tomuski ja Priit Pärna nimed varasemast tuttavad, ei oskaks muud kui head kraami oodatagi, aga see, mis nende värskest raamatust vastu vaatab, ületab ka julgeimad ootused. Värske, vaimukas, leidlik, stiilne on vaid mõned võimalikest omadussõnadest iseloomustamaks „Kõrvalisi isikuid“.

Raamat sisaldab 18 piltlikele keeleväljendeile üles ehitatud lugu. Sissejuhatuses pealkirjaga „Mida sõnad tegelikult tähendavad“ soovitatakse väiksematel lastel endaga kampa võtta vanemad, õpetaja või mõni teine täiskasvanu, kes sõnadest paremini aru saavad ja nende erinevaid tähendusi seletada oskavad. Õigupoolest on üsna võimatu, ehk isegi patt lugeda „Kõrvalisi isikuid“ üksipäini – raamat on niivõrd vahva, et ikka ja jälle leiad miskit, mida tahaks jagada.

Lasteajakirjandusega kursis olija on nii mõndagi neist lugudest märganud hiljuti 25. sünnipäeva tähistanud ajakirjast Hea Laps. Raamatu jaoks on kirjanik aga juurde kirjutatud teist samapalju jutte.

Lugude keskmes on väike tore perekond: isa, ema ja lasteaiapoiss Martin. Tegutsetakse harmoonilises igapäevaelu rütmis, käiakse poes ja kelgutamas, koristatakse tube ja tehakse süüa. Aeg-ajalt juhtub ka üht-teist erakordsemat: kolitakse uude majja, peetakse soolaleivapidu, käiakse inglise keele kursustel jmt. Siduvaks teljeks saab aga meie keele piltlikkus, väljendid, mis on kohati nõnda kinnistunud, et nende otseses tähenduses kasutamine loob mõnusalt mitmetähendusliku nalja.

Tunneme Tomuskit kui keskmisest keeletundlikumat kirjanikku, ometi toob just see formaat tema tugevused esile jõulisemalt kui varem. Ühelt poolt on Tomuskil nüüdseks juba piisavalt kogemust, et osata lapslugejaga arvestada, teisalt laseb selline keelemäng tema andekusel, huumorimeelel, aga ka sihikindlusel ja töökusel eriti särada. „Kõrvalised isikud“ on kui ülemlaul eesti keelele, selle mitmekülgsusele, mängulisusele, rikkusele ja piltlikkusele. Kõik see on esitatud kujul, mis lugejagi fantaasia tööle paneb ja – oma kogemusest võin öelda – hirmus kergesti külge hakkab.

Ühele teemale või võttele pühendatud teosel on väga suur oht muutuda tüütuks, kirjutajale lõbusamaks kui lugejale. Halvimal juhul võib kirjandus kui kunst hoopis unustuse hõlma vajuda ning jääb vaid eesmärgi, kava või plaani täitmine. Tomuski lood on sellest patust puhtad. Tõsi, on näha, et neisse tekstidesse on sulandatud tavalisest rohkem piltlikke väljendeid, kuid see ei häiri ega domineeri üleliia.

Priit Pärn, kes lubab endale viimastel aastatel võluvaid põikeid lastekirjandusse, on saanud Tomuski juttude näol hea lõuendi. Pärn ei piirdu pelgalt teksti illustreerimisega, vaid lisab sellele mõnuga omapoolseid nüansse. Vaatamata sellele, et Tomusk on tekstile niigi juba päris mitu vinti peale keeranud, õnnestub Pärnal ikka leida uusi üllatavaid nüansse. Nii näiteks pole kinga saamise loos sõnagi juttu saiast, kuid pildil on Pärn paigutanud saia kinga sisse, kommentaariga „sai kinga“. Juttu „Emal on hea nina“ täiendab (lisaks ebatrafaretselt kujutatud ninadele) pilt pead kinni hoidvast jumalast ning pattu langevaist Aadamast ja Eevast. Juuresolev tekst nendib: „Ninatark õpib teiste, jumal iseenda vigadest“. Pigisoleku-loo illustratsiooniks toodud postkaart Bulgaariast Varnast tundub esmapilgul täiesti kontekstiväline, kuid pisuke mõtlemine siin toob kaasa omad järeldused. Pärna lugude edasiarendused on võluvalt laiahaardelised, pole üheselt võetavad ega hetkega dekodeeritavad. Just nõnda pannakse lugeja-vaataja fantaasia täistiirudel tööle.

Nagu heale kunstiteosele omane, aeg mitte ei võta, vaid hoopis lisab teosele uusi nüansse – olgu või algselt vanadest vesternifilmidest tuttav mustade ja valgete kaabude teema, mis asetub tänases poliitilises situatsioonis juba hoopis teise tähendusruumi, või siis vihjed turbulentsele omastehoolduse teemale, millele Pärn osutab peata ratsaniku kaudu.

Lisaks juttudele sisaldab raamat ka kaht mängu, mõlemal reeglid kenasti juures ja puha. Esimeselt sisekaanelt leiame lauamängu „Ema läheb“, milles mängija ülesmäge, ülemeelikuks ja poodi mineku eest pluss-, kraavi, endast välja ja liimist lahti mineku eest aga miinuspunkte teenib. Raamatu lõpus olev mäng „Isa tegutseb“ annab plusse naha üle kõrvade tõmbamise, vasikaga võidu jooksmise ja kastanite tulest toomise eest, miinuseid saab aga mihklipäeval oinaks olemise, susside püsti ajamise ja vedru välja viskamise eest.

Mis siis muud kui lugema, vaatama, mängima – nautima!

Illustreerinud Priit Pärn
Tammerraamat, 2019
92 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla!” Pärnumaal

Postitatud Anneli Kengsepp poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 7. mail 2019 viib lastekirjanike tuur kirjanduslikud kohtumised Pärnumaale. Kirjanikud Kätlin Vainola, Kairi Look ja nende mõlema raamatuid illustreerinud kunstnik Ulla Saar sõidavad külla Pärnu Ülejõe Põhikooli ja Paikuse raamatukogude noortele lugejatele.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!“ on Eesti Lastekirjanduse Keskuse traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal ja tuure korraldatakse kahel korral aastas. Külaskäikude ideeks on tuua lapsi raamatutele lähemale tutvustades neile uuemat Eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Liis Sein
617 7231
elk@elk.ee

 

Saksa illustraatori Axel Scheffleri isikunäitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

8. maist 7. juunini 2019 on lastekirjanduse keskuses võimalik näha saksa illustraator Axel Scheffleri isikunäitust. Meie publikule eelkõige Grühvli-raamatute kaudu tuntud illustraator esineb 24. mail festivali HeadRead 2019 raames ka keskuse pööningusaalis.

Axel Scheffleri äratuntav käekiri, soojad ja vaimukad pildid on tuntud üle maailma. Scheffler sündis 1957. aastal Saksamaal Hamburgis, kus ta veetis oma lapsepõlve. 1982. asus ta elama Inglismaale ja alustas kunstiõpinguid Bathi Kunstiakadeemias Corshamis. Pärast kooli lõpetamist alustas ta tööd vabakutselise illustraatorina, tehes kaastööd ajalehtedele. Esimene Axeli illustratsioonidega raamat – Helen Cresswelli “The Piemakers” – ilmus 1988. aastal.

Kunstniku pikaajaline partnerlus kirjaniku ja luuletaja Julia Donaldsoniga sai alguse 1992. aastal, mil ilmus nende esimene pildiraamat “A Squash and a Squeeze“. Tänaseks on nende koostöös ilmunud üle kahekümne pildiraamatu, millest tuntuim on tänavu 20. juubelit tähistav „Grühvel“. „Grühvlit“, mis juba ilmumise aastal võitis Nestlé Smarties’ raamatuauhinna, on tõlgitud 76 keelde ja müüdud üle 13,5 miljoni eksemplari. Eesti keeles on autorite duolt ilmunud seitse pildiraamatut ja neli mudilaste papiraamatut.

Kokku on Scheffler illustreerinud üle 100 raamatu, tehes koostööd nii Inglise, Saksa kui Hollandi autoritega, kelle hulka kuuluvad Jon Blake, Paul Shipton, David Henry Wilson, Uwe Timm, Paul van Loon ja Toon Tellegen. Lisaks on ta kujundanud Ühendkuningriigi jõulumarke ning osalenud paljudes heategevuslikes projektides (Grühvel marssis ka Brexitivastasel meeleavaldusel). Tema töid on eksponeeritud rahvusvahelistel näitustel, talle on omistatud mitmeid auhindu ja teda on nomineeritud Astrid Lindgreni mälestusauhinnale.

Illustraator elab oma perega Londonis.

Vaata lisa Alex Scheffleri veebilehelt.

Viive Noor
näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Viive Noor pälvis tunnustuse Sharjah’ rahvusvahelisel illustratsiooninäitusel

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Araabia Ühendemiraatides leidis 17.–27. aprillil 2019 aset Sharjah’ laste lugemisfestival. Festivalil toimunud rahvusvahelisel illustratsiooninäitusel auhinnati parimaid kunstnikke, kelle hulgas märgiti ära ka Eestist pärit Viive Noor. 

Sharjah’ laste lugemisfestival toimus juba 11. korda ja selle programmis on olulisel kohal illustratsioonikunst. Alates 2012. aastast korraldatakse festivali raames Sharjah’ rahvusvahelist lasteraamatuillustratsioonide näitust. Sel korral osales näitusel 320 illustraatorit 55 riigist.

Võitjatele andis auhinnad üle Sharjah’ emiir šeik Sultan bin Muhammad Al-Qasimi. Näitusel pälvis esimese koha Yael Frankel Argentinast, teise koha vääriliseks tunnistati Masanobu Sato Jaapanist ja kolmandale kohale jäi Mohammad Barrangi, kes esindas Iraani ja Ühendkuningriiki. Lisaks märgiti ära Viive Noor Eestist, Fatima Kawtharani Liibanonist ja Amanda Mijangos ning Armando Fonseca Mehhikost.

Sharjah’ laste lugemisfestivali korraldab Sharjah raamatuamet ja selle eesmärgiks on lugemise ja enesetäiendamise populariseerimine laste, noorte ja lapsevanemate seas. Möödunud aastal külastas festivali rohkem kui 306 000 kirjandushuvilist.

Sel korral oli festivali teemaks „Avasta teadmised!“ ja seal osales 198 külalist 56 riigist, kes korraldasid tuhandeid hariduslikke ja lõbusaid tegevusi, et innustada lapsi raamatutega aega veetma. Külastajatel oli võimalik osaleda ka Viive Noore juhendatud illustratsioonitöötubades.

Muuseumiöö 2019 lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse keskus tähistab ühes teiste Eesti mäluasutustega üleeuroopalist muuseumiööd 18. mail 2019. Sel aastal kannab programm pealkirja “Öös on mustreid” ja keskus avab külastajatele uksed kell 18–23.

Muuseumiöö kutsub inimesi „tabama mustreid elus meie ümber: kultuuris, ühiskonnas, looduses ja küsima milliste mustrite osad me ise oleme.“ Lastekirjanduse keskuses saavad huvilised osaleda lastekirjandusest ja raamatutest inspireeritud tegevustes. Teise korruse saalis meisterdatakse üheskoos mustrimotiive, et teha nendega geomeetrilist varjuteatrit illustraator Kertu Sillaste juhendamisel. Muinasjutupööningul värvitakse, meisterdatakse ning on avatud märgikoda.

Samuti on külastajatel võimalik tutvuda muinasjutulises majas avatud kunstinäitusega, kus eksponeeritakse tunnustatud saksa illustraatori Axel Scheffleri töid, ning uudistada keskuse püsiekspositsiooni Edgar Valteri galeriis ning Varakambris. Edgar Valteri galeriis saab imetleda armastatud kunstniku originaalillustratsioone, vaadata Valteri tegelaskujudega multikaid ja lavastusi, uurida pokukoda ja kuulata loodushääli. Varakambris pakume ülevaadet eesti lastekirjandusest läbi aegade. Lisaks sellele saab selgeks, kuidas sünnib üks lasteraamat.

Muuseumiöö toimub Eestis juba 10. aastat ja selgi korral avanevad mustrite uurimiseks osalevate muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed huvilistele täiesti tasuta. Eelmisel aastal tehti Muuseumiööl 125 000 muuseumikülastust, mis on üle kümme tuhande külastuse rohkem kui aasta varem.

Lisainfo muuseumiööst lastekirjanduse keskuses: Irma Mets, 6177 233, irma@elk.ee

Põlvepiku loomekonkursi logo

Loomekonkurss Põlvepikuraamat ootab käsikirju

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Põlvepiku loomekonkursi logoEesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium kuulutasid täna, 26. aprillil 2019 välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 12. september 2019. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja ühes käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhi Katrin Reinmaa sõnul on tal väga hea meel, et seitsmendat korda toimuvast konkursist on kujunenud traditsioon, mida oodatakse. „Algajale kirjanikule või illustraatorile on konkurss suurepäraseks võimaluseks siseneda lasteraamatumaailma. Kirjastusel aitab Põlvepikuraamat leida kvaliteetseid pildiraamatuideid ja uusi andekaid tegijaid. Enamikust konkursi võidutöödest on saanud raamatud ning mitmed neist on tõlgitud ka teistesse keeltesse: inglise, saksa, hispaania, korea, hiina …”

Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv ja võitjaid ootab rahaline preemia. Võitjad kuulutatakse välja 19. novembril 2019 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba seitsmes. Varasemate võistlustööde hulgast on raamatuna ilmunud näiteks Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?”, Piret Mildebergi „Notsu ja nälg”, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus” jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Lisainfo:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Jana Maasik pälvis Lapsepõlve auhinna

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 20. aprillil 2019 anti Tartu Mänguasjamuuseumis üle Lapsepõlve auhind. Auhinnaga pärjatakse ühte autorit, kes avaldas eelmisel aastal laste- või noorteraamatu. Sel korral kuulutati laureaadiks Jana Maasik raamatu „Hopspelleri amulett“ eest.

„Hopspelleri amuleti“ peategelasteks on mõisnikutütar Pipa, vabrikandipoeg Egon ja aednikupoiss Mattis. Üheskoos hakkavad erineva sotsiaalse taustaga mängukaaslased lahendama mõisast kadunud lauahõbeda ja kalliskivide mõistatust, pistes seejuures rinda värvikate kurikaeltega. Žürii esinaise Reeli Reinausi sõnul muudab teose eriliseks: „20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine.“

Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Lisaks on tema sulest ilmunud raamat „Seotus“ ning pseudonüümi Janka Lee Leis alt romaan „Vihmasaatjad“.

2018. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute hulgast valis viieliikmeline žürii välja viis parimat. Valik tehti rohkem kui 100 ilmunud teose seast. Lisaks Maasikule jäid žüriile silma Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“. Žürii tööd juhtis varasem auhinna laureaat Reeli Reinaus ja selle koosseisu kuulusid Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist.

Lapsepõlve auhind anti välja juba viiendat korda ja varasemate laureaatide hulka kuuluvad Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koostöös mänguasjamuuseumiga.

Lastekirjanduse keskus tunnustas noori kirjandusteadlasi

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

16.–17. aprillil 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestival, kus auhinnati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid uurimistöid. Lastekirjanduse keskus tunnustas noori humanitaarteadlasi ja andis välja eripreemia õpilastele, kelle uurimisteema seostus kirjandusega.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia pälvis Tamsalu Gümnaasiumi projekt „Lugemisrõõm – mida lugeda esimeses klassis?“. Selle autorid on 1. klassi õpilased Jessica Hint ja Helery Neeme, nende juhendaja Maris Uudeküll.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kirjeldas tunnustuse pälvinud tööd järgnevalt: „Jessica ja Helery projekt oli üks väheseid kirjanduse vallast ning keskendus 1. klassi õpilaste lugemisvarale. Uuriti, milliseid teoseid ja kuidas selles nii olulises lugemihuvi tekitamise faasis loeti, mis meeldis rohkem, mis mitte nii palju. Loodame, et noorte humanitaarteadlaste põnevast projektist panevad ühtteist kõrva taha ka õpetajad, et kirjandus ja lugemine ka edasistes klassides noorte huviorbiidist ei kaoks. Täname ka laste juhendajat Maris Uudekülli, kes juhtis laste tähelepanu kirjandusele, ühele mitmekülgsemale uurimisvaldkonnale.“

Noorte humanitaarteadlaste lugemissoovituste hulka kuulusid muuhulgas Eno Raua „Sipsik”, Ellen Niidu „Triinu ja Taavi lood”, Aino Perviku „Paula lood” ja Astrid Reinla „Pätu.