Valmis Pop UP projekti tutvustav lühifilm

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Valminud on rahvusvahelist illustratsiooniprojekti POP UP tutvustav lühifilm “Pop Up Creators”. Filmi on loonud läti filmitegija Janis Abizars. 

Vaata filmi youtube’ist.

Illustratsiooniprojekt POP UP Creators sai alguse 2017. aasta alguses. Selles osales 18 professionaalset illustraatorit ja koomiksikunstnikku neljast riigist, kes õpetasid 16–24aastaseid noori 16 erinevast ülikoolist ja kolledžist. Õpetajate käe all lõid 160 üliõpilast ja õpilast illustreeritud lood, mis kirjastati voldikraamatu formaadis osalevate riikide partnerkirjastuse poolt. Voldikraamatuid tutvustati Londoni raamatumessil 2018. aasta kevadel, mil Baltimaad olid esmakordselt messi peakülalised. Lisaks kogunesid projektis osalenud 2018. aasta juunis lastekirjanduse keskuses Tallinnas POP UP sümpoosionil.

Vaata ka:
Käimas on rahvusvaheline illustratsiooniprojekt Pop Up
Rahvusvahelisele illustratsiooniprojektile POP UP pannakse pidulikult punkt

Andrus Kivirähk esineb Helsingi raamatumessil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

25. oktoobril 2018 kell 12.30 esineb Helsingi raamatumessil Esplanadi laval armastatud lastekirjanik Andrus Kivirähk.

Kivirähk tutvustab oma uusimat soomekeelset raamatut „Karneval ja kartulisalat“ („Kun Musti muni mummon“, WSOY 2018). Kirjanikuga vestlevad Heli Laaksonen ja Anja Salokannel.

Andrus Kivirähkil on soome keeles ilmunud ka kaks teist raamatut: “Leiutajateküla Lotte” (Otava 2008) ja “Kaka ja kevad” (Otava 2016).

Vaata lisaks:
Helsingi raamatumess
Messi ajakiri “Helsingin Kirjamessut”

Foto: Dmitri Kotjuh

Ilmus „Eesti lastekirjanduse kuldvara“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kogumik tõstab eesti lastekirjanduse rikkalikust varamust esile 100 raamatut alustades F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude” (1866) ja lõpetades Andrus Kivirähki „Oskari ja asjadega” (2015). Tutvustavad esseed kaheteistkümnelt lastekirjanduse asjatundjalt mõtestavad tähtteoste kohta kultuuriloos ja analüüsivad populaarsuse tagamaid.

Tutvustusi saadavad illustratsioonid raamatute erinevatest väljaannetest. Nõnda annab kogumik hea ülevaate meie lastekirjandusest ja illustratsioonist läbi aegade.

Peatoimetaja Jaanika Palm: „Teose lugejatena näeme kõiki, keda huvitab eesti lastekirjandus: õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, ennekõike aga lapsevanemaid. Loodetavasti pakub kogumik värskeid lähenemisnurki teada-tuntud lasteraamatutele ning avastusrõõmu seni märkamata või unustuse hõlma vajunud väärtteostest.“

Esseede autorid: Annika Aas, Kaie Belkov, Maire Iro, Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mare Müürsepp, Mari Niitra, Jaanika Palm, Liisa Randmaa, Elle-Mari Talivee, Tiina Undrits.
Toimetajad: Jaanika Palm (peatoimetaja), Anu Kehman, Ülle Väljataga.
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik.

Raamatu andis välja Eesti Lastekirjanduse Keskus, teose ilmumist toetas Eesti Kultuurikapital. Raamatuga tähistab Eesti Lastekirjanduse Keskus oma 85. sünnipäeva.

„Eesti lastekirjanduse kuldvara“ saab soetada Eesti Lastekirjanduse Keskusest ning raamatupoodidest üle Eesti.

Vaata ka: SISUKORD

Laps kirjanduses 6: kas igal põlvkonnal on oma Nublu, Sipsik ja Lotte?

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

23. oktoobril 2018 korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas lastekirjanduse keskuses seminari „Laps kirjanduses 6: Milleks meile klassika”. Esitletakse ka keskuse eestvõttel valminud koguteost „Eesti lastekirjanduse kuldvara“.

Mõnevõrra provotseerivalt on seekordse seminaripäeva huvikeskmes lastekirjanduse klassika olulisus ja olemus. Teemat lahkavad lastekirjanduse uurijad ja kirjandusteadlased Arne Merilai, Maarja Vaino, Jaak Urmet, Elle-Mari Talivee, Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Mari Niitra, Ilona Martson ja Ave Mattheus. Lisaks esitletakse trükisooja raamatut „Eesti lastekirjanduse kuldvara“.

„Eesti lastekirjanduse kuldvara” tõstab eesti lastekirjanduse rikkalikust varamust esile 100 raamatut alustades F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude” (1866) ja lõpetades Andrus Kivirähki „Oskari ja asjadega” (2015). Tutvustavad esseed kaheteistkümnelt lastekirjanduse asjatundjalt mõtestavad tähtteoste kohta kultuuriloos ja analüüsivad populaarsuse tagamaid. Tutvustusi saadavad illustratsioonid raamatu erinevatest väljaannetest. Nõnda annab kogumik hea ülevaate meie lastekirjandusest ja illustratsioonist läbi aegade.

Jaanika Palm: „Teose lugejatena näeme kõiki, keda huvitab eesti lastekirjandus: õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, ennekõike aga lapsevanemaid. Loodetavasti pakub kogumik värskeid lähenemisnurki teada-tuntud lasteraamatutele ning avastusrõõmu seni märkamata või unustuse hõlma vajunud väärtteostest.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaetud lapstegelase olulisust, keskendutud Põhjamaade lastekirjandusele ja tsensuurile, käsitletud kooliteemat lastekirjanduses ning lastekirjanduse ja ajaloo suhteid.

Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus www.utkk.ee on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.

Seminari teist osa kell 14–16 kannab üle ERRi kultuuriportaal kultuur.err.ee.
Seminari kava

Lisainfo:
Jaanika Palm
Lastekirjanduse uurija
Eesti Lastekirjanduse Keskus
jaanika.palm@elk.ee, 5343 6586

Elle-Mari Talivee
Vanemteadur
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
ellemari@utkk.ee, 51911810

Üleriigilise ettelugemise võistluse tulemused

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eestis tähistatakse 20. oktoobril ettelugemise päeva alates 1994. aastast. Juba 13. korda märgiti seda päeva ära üleriigilise ettelugemise võistlusega.

Laupäeval, 20. oktoobril 2018 kogunesid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse võistulugemisele „Kus hundist räägitakse“ Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Laste ettelugemist hindas kolmeliikmeline žürii: NUKU muuseumi juhataja Maria Usk, Eesti Rahvusringhäälingu saatejuht Kristo Elias ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Fotosid vaata Pildigaleriist ja  Facebookist

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Kata Karlis, Läänemaa, Haapsalu Põhikool (fotol)

II koht – Linda Männik, Saaremaa, Kuressaare Gümnaasium

III koht – Kärolin Peterson, Pärnumaa, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

 

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Annabel Aadumäe, Ida-Virumaa, Jõhvi Põhikool

Henriette Ausmaa, Harjumaa, Jüri Gümnaasium

Meribel Ebber, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, õpetaja Ülle Sirel

Anni Hiiemets, Hiiumaa, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool

Marten Kaljas, Raplamaa, Kivi-Vigala Põhikool

Kert-Kristjan Kask, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja Gümnaasium

Romet Lepik, Viljandimaa, Suure-Jaani Kool

Robert Luik, Võrumaa, Võru Kreutzwaldi Kool

Erik Muttik, Valgamaa, Tsirguliina Kool

Marten Mändoja, Tartu, Tartu Forseliuse Kool

Maritte Arianne Plaado, Põlvamaa, Viluste Põhikool

Liisa Tollimägi, Tartumaa, Alatskivi Kool

Meribel Tšetšotka, Järvamaa, Imavere Põhikool

Lehola Vaarpuu, Jõgevamaa, Jõgeva Põhikool

Vaheajal rääkis ulukiuurija Marko Kübarsepp lastele oma kohtumistest huntidega. Võistluse lõppedes korraldati osalejatele koos saatjatega jalutuskäik Tallinna vanalinna tornides. Üritust toetas Tallinna Linnamuuseum.

Lisainfo:
Anne Kõrge
anne.korge@elk.ee
tel 617 7237

Täna on ettelugemise päev!

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 20. oktoobril 2018 tähistame Eestis ettelugemise päeva, mil tuletame kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, lugemist kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas toimub vabariikliku ettelugemisvõistluse „Kus hundist räägitakse“ finaal.

Triin Soone: „Ettelugemine on lapse arengule ülioluline. Lisaks sellele, et see on tore peretraditsioon ja koos veedetud aeg, saab just ettelugemisest ja ühisest raamatuvaatamisest alguse lapse kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. See on teeviit teatri-, filmi- ja teadusemaailma. Kuid ettelugemine ei ole ainult lastega seotud ühistegevus. See on sisukas ajaveetmise viis ka täiskasvanutele, kellel näiteks iselugemine on raskendatud. Jutte-luuletusi on alati tore lugeda ja kuulata, võtkem selleks vaid aega.“

Vabariikliku ettelugemisvõistluse finaalis loevad parimad 4. klasside ettelugejad Tallinnast, Tartust ja kõigist maakondadest ette katkendeid hundilugudest. Teemavalikut on inspireerinud Euroopa kultuuripärandiaasta ja hundi valimine Eesti rahvusloomaks. Lugemist hindab kolmeliikmeline žürii: NUKU muuseumi juhataja Maria Usk, ERR saatejuht Kristo Elias ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Lisainfo:

Ettelugemise võistlus teemal „Kus hundist räägitakse“.

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Leelo Tungal tutvustab Riias oma raamatut „Seltsimees laps“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

19.-21. oktoobrini 2018 on armastatud lastekirjanik Leelo Tungal Riias, et tutvustada oma raamatut „Seltsimees laps ja suured inimesed”

Tungal kohtub lugejatega koolides, osaleb Riia raamatufestivalil ning Moonika Siimetsa samanimelise filmi ekraniseeringul Riia filmifestivalil IFF.

Raamatu „Seltsimees laps ja suured inimesed“ avaldas sel aastal läti keeles kirjastus Liels un Mazs. Varasemalt on sama kirjastus avaldanud Tungla luulekogu “Daudzpusīgais ronis” (“Mitmekülgne hüljes”, 2014). Mõlemad raamatud tõlkis Guntars Godiņš.

2018. aasta novembris ilmub lisaks läti kirjastuses Janis Roze Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere pildiraamat “Lumemees Ludvigi õnn”.

Anti Saar esineb Poolas ja Ungaris

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Oktoobri lõpus esineb lastekirjanik Anti Saar Poolas ja Ungaris ning tutvustab oma raamatut “Kuidas meil asjad käivad”.

19.–21. oktoobrini 2018 on Anti Saar Ungaris Budapestis Margó kirjandusfestivalil ja raamatumessil ning tutvustab oma värsket ungarikeelset raamatut (tõlkis Bence Patat, kirjastas Cser). 25.–28. oktoobrini on lastekirjanik Poolas, et tutvustada sama raamatut poola keeles (tõlkis Anna Michalczuk, kirjastas Widnokrąg).

26. oktoobril kell 11-13 esineb Anti Saar Krakówi raamatumessil eelkooliealistele lastele. Kell 18 esineb kirjanik kultuuriklubis Przegorzały.
27. oktoobril kell 12 astub Saar üles Krakówis Conradi festivalil Czeczotka palees. Samal päeval kell 15 esineb kirjanik messil lastekirjanduse festivalil. Kõik esinemised toimuvad koos tõlkija Anna Michalczukiga.

Anti Saare raamat “Kuidas meil asjad käivad” on lisaks poola ja ungari keelele ilmunud ka läti (Liels un Mazs, 2017) ja vene keeles (Eesti kirjastuses KPD, 2017). Kirjaniku sõnul on ungari ja poola keelde jõudmine rõõmustav just sellepärast, et paljud tema enda lapsepõlve lemmikraamatud pärinevad just nendest keeltest.

Selgusid 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 16. oktoobril 2018 kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri ja NUKU teatriga.

Näidendivõistluse žürii, kuhu kuulusid Krista Kumberg, Rita Rätsepp, Mihkel Seeder, Liis Sein, Kirsten Simmo ja Taavi Tõnisson, valis kahekümne kuue näidendi hulgast välja kuus:

I preemia (2500.-) Reeli Reinaus “Maailm, kuhu ma kuulun”
II preemia (1500.-) Jaanika Juhanson “Kummituste suvi”
III preemia (2×1000.-) Martin Nõmm “Kõik saab korda” ja Tia Navi “Kas tead, kool?”

Eraldi tõsteti esile:
Laura Pürjema “Võõrandumine”
Raivo Kütt “Lootuste tänaval”

Võistluse peapreemia sai Reeli Reinausi näidend “Maailm, kuhu ma kuulun”. See on pinev ja südamlik, peenelt tabatud ja edasi antud lugu skisofreeniadiagnoosiga Rolandist, kelle maailmas sulandub igapäevareaalsus ühte mütoloogiaga, kuid kus on ruumi ka sõprusele, vendlusele ja armastusele.

Teise preemia saanud Jaanika Juhansoni kaasahaarav, sündmusterohke ja liigutav “Kummituste suvi” on põnevuslugu, kus kaks maailma – elavate ja surnute oma, põimuvad nii, et laste valus ja jõhker argielu leiab läbi teispoolsuse oma helge ja lootusrikka väljapääsu.

Kolmanda preemia laureaate hüüti välja kaks: näidendi “Kõik saab korda” autor Martin Nõmm käsitleb aina rahvusvahelisemaks muutuvas Eestis hädavajalikke teemasid. “Kõik saab korda” ei lähe ekstreemsustesse, mida tumedanahalise poisi Eesti koolis õppimine kaasa võiks tuua, vaid vaatleb paineid ning küsimusi, mida tekitab esmapilgul ohutu argielu. Tia Navi näidendi “Kas tead, kool?” peategelane õpetaja Mart oskab olla toeks ja anda nõu ning kuigi ta tegutseb asendusõpetajana vaid kolm kuud, jõuame me näha teismeikka jõudnud klassi arenemist üksmeelseks ja hoolivaks kambaks.

Eraldi esile tõsteti Laura Pürjema vormimänguline lühinäidend “Võõrandumine” ning Raivo Kütti suhtedraama noorte tänavaelust “Lootuste tänaval”.

“Rõõmu tegi, et olime võrdlemisi üksmeelsed. Igaühel oli oma aspektist lähtuv vaade ja neist vaadetest sai kokku, arvan et õiglane, otsus,” kirjeldab oma kogemust žüriiliikmena lastekirjanduse spetsialist Krista Kumberg. Näidendivõistluse teemahaare oli tema sõnul lai: “Tõstatati teravalt kahevaheloleku, eneseks saamise, enese määramise teema. Segati kummituste maailm tõsieluga. Osutati vaimsele tervisele, taimetoidu eetilisusele võrreldes liha söömisega, naise füsioloogia iseärasustele, DNA-ga tehtavate katsete tagajärgedele jne.” Laste- ja näitekirjanik Liis Sein kinnitab kokkuvõtvalt: “Võistlustöid lugedes tõusidki esile pigem noortenäidendid, kus oli käsitletud põnevaid teemasid, loodud värvikirevaid tegelasi ja mängitud vormiga. Veidi tagasihoidlikum pilt avanes lastenäidendite osas.”

Värskelt premeeritud näidendeid saavad kõik huvilised aga kuulata neljapäeval, 15. novembril kell 16.00 NUKU teatris, kus loetakse esmakordselt ette Reeli Rainausi “Maailm, kuhu ma kuulun” ja Jaanika Juhansoni “Kummituste suvi”.

Näidendivõistlusi on Eesti Teatri Agentuur (enne 2008. aastat Eesti Näitemänguagentuur) korraldanud alates 1995. aastast. Seekordne laste- ja noortenäidendite võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ning teatritega VAT ja NUKU, kelle esindajad kuulusid ka võistluse žüriisse. Lastele ja noortele suunatud näidendite võistlust korraldasime kolmandat korda – varasemad toimusid aastatel 2002 ja 2010. Võistlust toetavad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitalid.

Lisainfo:
Heidi Aadma
628 2342
heidi@teater.ee

Oktoober 2018. Kadri Hinrikus „Ära muretse mu pärast“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kadri Hinrikus on oma loomingu eest pälvinud mitmeid tunnustusi: ta on mullune Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat, korduv kultuurkapitali aastaauhinna ning hea lasteraamatu nominent. Rohkelt potentsiaali tunnustusteks on värskeski teoses.

„Ära muretse mu pärast“ toob noore lugeja ette kaks perekonda. Maagilise metsa Lõunanõlval elab lustakas Murueit oma seitsme tütrega. Anna ja Berta, Cita ja Dora, kaksikud Eeva ja Friida ning väikene Gerda teevad seda, mis neile parasjagu pähe tuleb. Ema küll õpetab ja juhendab neid maailma avastamisel, kuid tüdrukuid üldiselt keelama ei kipu. Niimoodi ühiselt tegutsedes saavad selgeks metsas varitsevad ohud ja lihvitud eluks vajalikud oskused.

Põhjanõlva hämaras tihnikus elaval Mureeidel on aga üksainus tütreke – Moon. Ema muretseb ta pärast alati. Ta valutab südant, kui laps liiga kauaks välja jääb või kui ta mere äärde läheb või liiga vähe riideid selga paneb. Mureeit püüab hoida oma ainukest tütart kõigest vähegi ohtlikust eemale. Nii ongi Moonile maailmas nii mõndagi keelatud, köitvaimaks meelelahutuseks on tüdrukul matemaatika. Ühel päeval aga juhtub paratamatu – Murueide vallatud tütred ja Mureeide Moon kohtuvad.

Žanrilt võiks teost pidada kunstmuinasjutuks, kuid sel on samapalju ka muinasjutule mitteomaseid jooni. Kasutatud on küll muinasjuttudes levinud maagilist numbrit seitse, tegevustik toimub väljamõeldud maal Lõunanõlva ja Põhjanõlva vahel mere ääres, aeg on määratlemata jne, kuid tegemist pole kindlasti klassikalise muinaslooga, mis ühtse tegevustiku arengu tõusu ja kulminatsiooni kaudu lõpplahenduse poole sõuab. Kadri Hinrikuse tekst on märksa haralisem ja sellest tulenevalt ka rohkem tõlgendusvõimalusi pakkuv. Suurem psühholoogilisus ja dilemmade püstitamine ongi see, mis raamatu nii võluvaks muudab.

Tekstisse lisavad kihte elutruult mitmeplaanilised ja arenevad karakterid. Tegelaskujude avamiseks kasutab Kadri Hinrikus lisaks kirjeldusele ka ohtralt sisekaemust. Nii näiteks kujutab kirjanik Mooni teose algusosas sõnakuuleliku tütrena, kes ema vaateid igati jagab, järgneb uudishimu ja lust uutest tegevustest, seejärel vaadeldakse aga Mooni hingepiinu ema eest saladuse hoidmisel. Loo lõpuosas näeme tüdruku tumedamaid tunge. Sellist mitmekülgsust oskab noor lugeja hinnata, teab ju temagi oma napile elukogemusele tuginedes, et igaühes on peidus erinevaid tundeid.

Kadri Hinrikuse suurim pluss on ikka olnud elu märkamine. Ühiskonnas õhus olev on tema teostes järjepidevalt kajastamist leidnud. Laste vaesus ja üksildus, kärgpered ja vanemate pidetus – need on vaid mõned teemad, mis elu avali vaatlejal kahe silma vahele jääda ei saa. Oma uues teoses näikse kirjanik küsivat, kust tulevad lumehelbekesed, miks neid just nüüd nii palju on ning mida teha, et kasvada saaksid tublid, eluterved ja optimistlikud lapsed. Vastus, nagu ikka, ei peitu mitte lastes, vaid pigem neid kasvatavates täiskasvanutes. Kui palju kergem on lihtsalt ohule viidates keelata, selle asemel et õpetada ohte vältima! On meil piisavalt mahti, et koos oma lastega tegutseda, heade ja halbade valikute tagamaid selgita? Kas raatsime lasta lastel ise oma valikuid teha või kammitseme neid oma elutarkusega põhjendades? Kelle huvides me nõnda teeme?

Kadri Hinrikus näikse mõistvat, et vanemate mure oma lapse pärast ei lõpe kunagi, kuid rõhutab, et selle taustal ei tohiks unustada ka elurõõmu ja tegutsemislusti. Usk, et meie lapsed on vähemalt sama targad kui meie ning võimelised ise oma otsused tegema ja selle eest ka vastutuse võtma, jääb teose lõpus kajama.

Loo muinasjutulisust rõhutavad Katrin Ehrichi illustratsioonid. Need on juba alates kaanepildist võluvalt poeetilised, aidates noorel lugejal enne tekstini jõudmist raamatuilma siseneda. Mahe rohekas-pruunikas koloriit loob kena tausta, mida maitsekalt täiendatakse särtsakate punaste ja oranžide, sügavlillade või hallide lisandustega. Emotsioon on selgesti tunnetatav näoilmetest, kuulugu need siis inimestele, loomadele või lindudele. Värsked ja vaimukad on ka peatükkide algusvinjetid. Harmooniliselt liiguvad need aastaaegade rütmis, luues mahedat meeleolu ja suunates lugejat delikaatselt sõnadeni, sealt edasi aga juba omaenda mõteteni.

Illustreerinud Katrin Ehrlich
Tammerraamat, 2018
68 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm