Piret Raud Leipzigi raamatumessil 22. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

22. märtsil 2019 esineb Leipzigi raamatumessil Piret Raud. Armastatud lastekirjanik tutvustab messil oma värskelt ilmunud raamatut “The Ear”, mis on inglise keeles ilmunud kirjastuses Thames & Hudson ja Eestis kirjastuses Tänapäev. Kohtumine autoriga leiab aset kell 11 Kinderforumis (Lesebude 1: Halle 2, Stand 410/G411).

Piret Raua pildiraamat „Kõrv“ räägib loo kõrvast, kes ärkab ühel hommikul üles ning avastab, et miski on hoopis teisiti kui tavaliselt – ta on päris üksi. Kus on pea, kellega kõrvuti on ta elanud kogu oma elu? Mis nüüd küll saab? Maailm on nii suur ja lai ja mina olen nii üksi, mõtleb ta. Kõrv on suures segaduses, ta on lausa peata. Mis kasu on ilma peata kõrvast, ahastab ta. Ilma peata olen ma ju mitte keegi. Siis aga kuuleb ta, kuidas keegi krooksub. On see keegi, kellel võiks teda vaja olla?

Vaata lisaks:
The Ear (Thames & Hudson)
Leipzig Book Fair 

Ilmunud on eesti lastekirjanduse 2019. aasta messikataloog

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Äsja ilmunud inglisekeelset kataloogi „Children’s Books From Estonia“ kasutatakse eesti laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel rahvusvahelistel raamatumessidel. Sellest leiab infot põhiliselt 2017. ja 2018. aastal ilmunud tunnustatud ja populaarsete raamatute kohta. 

Raamatud on kataloogi liigitatud vanusegruppide järgi ja valikus on teosed, millel on potentsiaali välisturul. Lisaks lühikesele sisututvustusele leiab huviline kataloogist informatiivsed nupukesed teoste autorite ja illustraatorite kohta. Samuti kaunistavad kataloogi lehti sinna valitud raamatute illustratsioonid ning mahukamad raamatud on varustatud tõlkekatkenditega.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen ja Susan Wilson. Kaanepildi autor on Anne Pikkov, kujundaja Katrin Kaev, trükitud trükikojas Printon.

 

Lehitse 2019. aasta kataloogi

Kataloogi raamatud:

Vanusele 3+
Piret Raud. „Kõrv“ (illustreerinud Piret Raud)
Piret Raud. „Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu“ (illustreerinud Piret Raud)
Ellen Niit. „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ (illustreerinud Catherine Zarip)
Hilli Rand. „Aitäh, kõht on täis!“ (illustreerinud Gerda Märtens)

5+
Tia Navi. „Väike armastuse lugu“ (illustreerinud Kadi Kurema)
Margit Saluste. „Tunnete karussell“ (illustreerinud Margit Saluste)
Liis Sein. „Vihmapilve suur soov“ (illustreerinud Anne Linnamägi)

6+
Kertu Sillaste. „Mina olen kunstnik“ (illustreerinud Kertu Sillaste)
Ilmar Tomusk. „Hundi sõbrad“ (illustreerinud Catherine Zarip)
Jonas Taul. „Öömõtted“ (illustreerinud Jonas Taul)

7+
Kätlin Vainola. „Poiss, kes joonistas kaarte“ (illustreerinud Ulla Saar)
Anti Saar. Pärdi-sari (illustreerinud Anna Ring)
Anti Saar. „Külaskäik“ (illustreerinud Anna Ring)
Piret Raud. „Kõik minu sugulased“ (illustreerinud Piret Raud)

8+
Kadri Hinrikus. „Katariina ja herned“ (illustreerinud Anne Pikkov)
Priit Põhjala. „Onu Mati, loomaarst“ (illustreerinud Anni Mäger)
Aino Pervik. „NummiPealt ja mujalt“ (illustreerinud Olga ja Märt Rudolf Pärn)

9+
Helen Käit. „Kummitusmaja“ (illustreerinud Sirly Oder)
Andrus Kivirähk. „Tilda ja tolmuingel“ (illustreerinud Takinada)

10+
Reeli Reinaus. „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Reeli Reinaus. „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“ (illustreerinud Marja-Liisa Plats)

YA
Ene Sepp. „Taeva tühjad tribüünid“

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia pälvis Andrus Kivirähk

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

14. märtsil 2019 kuulutati Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Lastekirjanduse kategoorias pälvis laureaaditiitli Andrus Kivirähk oma teose “Tilda ja tolmuingel” eest. 

Laureaadi valis välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žürii, kes hindas eelmisel aastal ilmunud tekste. Lastekirjanduse hulgast valisid parima Jaanus Vaiksoo, Mari Niitra ja Triin Soone. Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul näitab Andrus Kivirähki “Tilda ja tolmmuingel” kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust.

Autor on kõnelenud, et raamat sündis tema varasematest teostest pisut teistmoodi. Esmalt olid olemas pildid ühest kummalisest elukast, mille joonistas kunstnik Takinada (Irina Šabarova). Tema pöörduski Kivirähki poole ja tegi ettepaneku, et sellest tegelasest võiks olla ka mingi lugu või raamat.

Sellest kummalisest elukast saigi auhinnatud teose eripärane peategelane – tolm. Paljude jaoks olmelist nuhtlust tähistav tolm toob raamatu keskmesse mineviku, mälu ja meenutamise. “Kivirähk võrdleb tolmu pehme samblaga, kassipoegade ja mesilassülemiga. Tolm oskab imekenasti tantsida ning päikeselaikudes heljuda. Tolm on miski, milles sisalduvad minevik ja mälestused. Kui tolmu poleks, poleks inimestel ka mälestusi olnust,” ütleb raamatu ainese kohta lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Lisaks Kivirähki raamatule olid lastekirjanduse preemiale nomineeritud ka Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiad määratakse eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind). Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal.

Varasemad lastekirjanduse preemia laureaadid leiab siit.
Teiste kategooriate laureaatide kohta leiab infot siit.

Märts 2019. Piret Raud „Kõrv“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Nüüdisaja visuaalirõhuga kirjandussituatsioonis pole uue pildiraamatu ilmumine kuigivõrd eriline sündmus. Kui just ei ole tegemist väga hea teosega. Meie edukaima lastekirjaniku Piret Raua uus raamat „Kõrv“ on eriline veel ka seepärast, et see ilmus kõigepealt maineka Inglise-Ameerika kirjastuse „Thames & Hudson“ tellimusena inglise keeles. Eestikeelse variandi andis aga välja kirjastus Tänapäev.

Raamatu peategelaseks on kõrv, kes ühel hommikul üles ärgates leiab end päris üksi olevat. Pea, kellega kõrvuti on ta elanud kogu oma elu, on kadunud. Kõrv on suures segaduses ning tunneb end üksiku ja väärtusetuna. Siis aga kuuleb ta, kuidas keegi krooksub – konn vajab kuulajat. Peagi on kohal teisedki, kel vaja justnimelt kõrva, mitte pead. Nõnda võiks lühidalt kokku võtta Piret Raua värske lasteraamatu sisu. Kuid raamatu ridade vahele, kõrvale, üles ja alla on peidetud väga palju enamat.

Olen „Kõrva“ tänaseks lugenud paarkümmend korda, erinevas meeleolus ja situatsioonides. Vahel on teos tundunud mustavalt masendav, teinekord kevadiselt optimistlik, kord rääkinud ennekõike lahutusest, siis eneseleidmisest, vahetevahel on kumanud rohkem läbi üksteise kuulamise teema, siis jälle sõprade, nn oma inimeste leidmise lugu. Kord rongis sõites taas teost sirvides hakkas tunduma, et kõrvaraamat on kui vahejaam, millest iga lugeja oma suunas edasi sõidab. Tore, kui vahel ka lugejat usaldatakse ja edasiste valikute tegemine tema hooleks jäetakse.

Lisaks mõtterohkusele väärib eraldi esiletõstmist Piret Raua rikas keelekasutus. Pole meil just ülemäära palju kirjanikke, kes valdaks erinevaid keeleregistreid, kasutaks kõne- ja kõlakujundeid nii loomulikult ja lihtsalt, et lugejal jääb üle ainult nautida ja imestada. Ei mingit peenutsemist või uhkeldamist sealjuures. Sama kehtib ka Pireti illustratsioonide kohta. Ta on üks meie omapärasemaid autoreid, kes võrdselt andekas nii kirja- kui illustreerimiskunstis. Kõik need täpid, keerud, tilgad toonitud valgel – imekena, kuid samas loomulik ja naturaalne, päris.

Kuigi Piret Raud on ikka armastanud teemasid, mida lastekirjanikud väga näppima ei kipu, jõudis mulle just „Kõrvaga“ kuidagi eriti selgelt kohale, et Raud ei kirjuta lasteraamatuid, tema teosed on ea-ülesed. Neid ei naudi mitte ainult mudilased ja lapsed, vaid ka vanemad ja vanavanemad. Ju on see lihtsalt kirjandus, kunst selle kõige paremas, õilsamas tähenduses ilma ainsagi piirita.

Illustreerinud Piret Raud
Tänapäev, 2018
32 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Külalised Kihnust lastekirjanduse keskuses 14. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2019 kell 12 õpetavad Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastele kihnu keelt ülemere külalised Kolde Külli ja Nõlvaku Evi.

„Obo oob. Obo’ss oob ve? Küll oob!“

Kui nüüd öelda, et „obo“ on hobune ja „oob“ ujub, kas siis läheb teksti mõistmine lihtsamaks? Kihnu keele õppimiseks on välja antud mitmeid raamatuid, nagu näiteks maailma esimene kihnukeelne „Aabets“ ja tähtede õppimise raamat „Aett, eit ning mia“. Nende kirjutamisel on nii Külli Laos kui ka Evi Tõeväli asjaosalised olnud. Koos autoritega õpime emakeelepäevasel kohtumisel kihnukeelseid sõnu, mängime mänge ja saame Kihnu saarega tuttavamaks.

Kes aga tahab kihnu keele laulvat kõla kohe kuulda, võib järelkuulata iganädalaseid Vikerraadio saateid „Kihnukeelsed uudised“, kus noor reporter Kase Kai südikalt siin- ja sealpool merd elavatele kihnlastele uudiseid jagab.

Lisainfo ja klassiga registreerumine:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Tiia Selli ja Katrin Ehrlichi „Rõõmus Miia“ pälvis tunnustuse Lätis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tiia Selli lasteraamat „Rõõmus Miia“, mille on illustreerinud Katrin Ehrlich, pälvis auhinna Läti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lugemisprogrammis „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii 2018“.

Programmis osaleb lugejaid üle kogu Läti. Osalejad hindavad lastekirjanduse ekspertide poolt välja valitud teoseid (sh tõlkekirjandus) viies vanuserühmas: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+; lapsevanemad. Igas vanuserühmas loetakse 6 teost ja antakse neile hinnang. „Rõõmus Miia“ ja selle toredad illustratsioonid meeldisid läti noortele lugejatele väga ja lapsed vanuses 5+ andis raamatule kolmanda koha.

Programmi tulemused kuulutati välja 9. märtsil 2019 Riias Läti Rahvusraamatukogus toimunud Suurel Lugemisfestivalil, millest võtsid osa raamatukogud, kirjanikud, kirjastajad, tõlkijad, illustraatorid ja aktiivsed lugejad.

Raamatu “Rõõmus Miia” andis aastal 2012 Eestis välja kirjastus Dolce Press ja aastal 2017 Lätis kirjastus Jāņa Rozes apgāds. Raamatu tõlkis läti keelde Maima Grīnberga. Aastal 2018 pälvis raamat Jānis Baltvilksi auhinna, mis on kõige olulisem lastekirjanduse auhind Lätis.

Selgunud on 2018. aasta Head lasteraamatud ja Head noorteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2018. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja head laste- ja noorteraamatud. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul. Kokku valiti välja 15 lasteraamatut ja 8 noorteraamatut.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi arvates on heade laste- ja noorteraamatute valimine tore traditsioon, mille tulemusi innukalt oodatakse, kuna valik annab ülevaate ilmunust ja peegeldab kenasti meie lastekirjandust selle mitmekülgsuses. „Esile tõstmist väärivaid teoseid leidus igale vanuse- ja huvigrupile, seda nii pildiraamatute kui jutukirjanduse vallas. Loodetavasti on need raamatud aga vaid lugemisisu tekitajaiks, sest teoseid, mida kätte võtta tasub, leidub mullu ilmunud kirjavara seas kindlasti rohkemgi,“ lausus Palm.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu leiab, et head meeleolu loovate ja mõtlemisele kaasa aitavate raamatute valimine on oluline, et kasvatada lugemisoskusega põlvkonda. „Laps kasvab väga kiiresti ning alati ei ole lihtne leida talle eakohast kirjandust, mis toetaks lapse arengut. Me oleme väga tänulikud raamatukoguhoidjatele ja lastekirjanduse sõpradele, et nad panustavad igal aastal valimaks välja just neid raamatuid, mis kõige rohkem lastele ja noortele sobivad ning teevad nii poes kui raamatukogus käimise lihtsaks. Kuna teist aastat valitakse ka häid noorteraamatuid, saame öelda, et igas vanuses laps leiab eelmise aasta uudiskirjandusest endale midagi head ja arendavat lugemiseks,“ sõnas Poopuu.

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus annavad tunnustust headele lasteraamatutele välja alates 2009. aastast. See aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud eakohaste illustratsioonidega. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist eneseleidmise käänulisel ent põneval teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsudega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde plakatid: Plakatid printimiseks A4 ja Plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2018

Väiksematele:

  • Marianne Dubuc. Postihiire tööpäev. Kirjastus Draakon & Kuu
  • Katri Kirkkopelto. Popi. Kirjastus Helios
  • Margarita del Mazo. Minu suur karu, minu väike karu ja mina. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Piret Raud. Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Seisa siin, Pärt! Kirjastus Päike ja Pilv
  • Kertu Sillaste. Mina olen kunstnik. Kirjastus Koolibri
  • Ilmar Tomusk. Hundi sõbrad. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Julian Clary. Perekond Julged. Kirjastus Tammerraamat
  • Cressida Cowell. Olid kord võlurid. Kirjastus Pegasus
  • Andrus Kivirähk. Tilda ja tolmuingel. Kirjastus FD Distribution
  • M. G. Leonard. Mardikapoiss. Kirjastus Tiritamm
  • Maria Parr. Väravavaht ja meri. Kirjastus Eesti Raamat
  • Aino Pervik. NummiPealt ja mujalt. Kirjastus Tänapäev
  • Stefanie Taschinski. Caspar ja Unustuse Meister. Kirjastus Pegasus
  • David Walliams. Härra Hais. Kirjastus Tänapäev

Hea Noorteraamat 2018

  • Emily Barr. Flora Banksi ainus mälestus. Kirjastus Pegasus
  • Sarah Crossan. Õun ja vihm. Kirjastus Varrak
  • John Green. Kilpkonnad alla välja. Kirjastus Pegasus
  • Wolfgang Herrndorf. Miks me varastasime auto. Kirjastus Eesti Raamat
  • S. J. Kincaid. Põrguline: loodud kaitsma, loodud hävitama. Päikese Kirjastus
  • Nina LaCour. Meiega on kõik korras. Päikese Kirjastus
  • Ene Sepp. Taeva tühjad tribüünid. Kirjastus Tänapäev
  • Anna Woltz. Sada tundi ööd. Kirjastus Varrak

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid ELK-s 12. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 12. märtsil 2019 kell 12 räägivad lastekirjanduse keskuses oma raamatutest 2018. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõik viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Vaata lisaks:
Andrus Kivirähk: mälestused ja mineviku tundmine muudavad maailma kolmemõõtmelisemaks (kultuur.err)
Kertu Sillaste: “Mina olen kunstnik” näitab, et kunst ei ole ainult joonistamine (kultuur.err)
Priit Põhjala: absurditaotlus oli “Onu Mati, loomaarsti” puhul teadlik (kultuur.err)

Ulla Saar esineb 12. märtsil Londoni raamatumessil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

12. märtsil 2019 kell 11.30 esineb Londoni raamatumessil illustraator Ulla Saar. Saar osaleb seminaril „Rising Stars: Children’s Authors and Illustrators from the Baltics“ koos leedu illustraatori Monika Vaicenavičienė ja läti kunstniku Elīna Brasliņaga. Children’s Hub’is toimuvat seminari modereerib Dylan Calder. 

Ulla Saar räägib seminaril oma illustratsioonidest Ühendkuningriigis värskelt ilmunud luulekogus “Kõik on kõige targemad” (teksti autor Contra). Raamatu avaldas 2018. aasta sügisel kirjastus The Emma Press. Lisaks inglise keelele on Saare illustreeritud raamatud ilmunud ka saksa, itaalia ja leedu keeles. Teda on nomineeritud 2018. ja 2019. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinnale. 2019. aasta sügisel ilmub Londoni kirjastuselt Thames & Hudson Huw Lewis Jonesi raamat “The Writer’s Map”, mille üks illustraatoreid on Ulla Saar.

Vaata lisaks: Londoni raamatumess

 

Kevadnäitusel eesti kunstnikud & Appias Albina Leedust

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kevadnäitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruumides avatud 5. märtsist 6. aprillini. Võimalik on näha nii eesti kunstnike kui Leedust pärit illustraatori Appias Albina töid.

Andekaid ja häid illustraatoreid on Eestis palju ja sugugi mitte kõik neist ei osale teema- või esindusnäitustel, vaid teevad oma igapäevast illustraatoritööd. Kevadnäitus annab võimaluse ka nendel kunstnikel koos teistega oma loomingut näidata. See on kuues eesti illustraatorite kevadnäitus alates 2008. aastast. Tänavu eksponeeritakse illustratsioone nii juba ilmunud kui ka peatselt ilmuvatest raamatutest. Mõned tööd on ka spetsiaalselt kevadnäituse jaoks loodud. Näitusel osalevad staažikate illustraatorite kõrval ka need, kes alles oma teed alustavad. Lisaks saab sel korral näha Leedust pärit külalisesineja töid, kes oma must-valgete liblikapiltidega kenasti kevadnäitust täiendab.

Näitusel on välja pandud üle 50 töö 24 kunstnikult: Anne Linnamägi, Sveta Aleksejeva, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Mare Hunt, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Lembe Keskpaik, Liisa Kruusmägi, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Olivia Lipartia, Regina Lukk-Toompere, Gerda Märtens, Viive Noor, Sirly Oder, Ede Peebo, Ulla Saar, Maris Siimer, Elina Sildre, Joonas Sildre, Kertu Sillaste, Vera Staniševskaja ja Appias Albina (Leedu).

Olete oodatud!

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Katrin Ehrlichi illustratsioon