Jaanuar 2010. Aino Pervik. „Ühes väikses veidras linnas”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Pervik-Uhes-vaiksesPildid joonistanud Jüri Mildeberg
Kirjastus Tänapäev, 2009
83 lk

A. Perviku „Ühes väikses veidras linnas“ on veidralt paeluv raamat veidratest inimestest veidras NummiPea linnas. A. Perviku juttude ja Jüri Mildebergi kaunilt veidrate piltide kaudu avaneb portreede galerii sellistest tegelastest, nagu linnapeaproua KummiPea, härra LugemisHull, härra SünnipäevaSõber, preili RõõmuRikkuja, härra HirmuHigi, härra SealTagaReas, preili NuuksuNunnu.

Esmapilgul võiks tunduda, et tegu on ühe toreda sõnamängulise lasteraamatuga. Lugude edenedes hakkasin seda aga järjest enam pidama täiskasvanute lektüüriks. Raamatusse on peidetud ohtralt alltekste ja kihistusi, mida saab täielikult nautida alles toetudes vanusele ja elukogemusele. Ning raamatut lõpetades olin juba peaaegu kindel, et tegu on lastepärase „suurte inimeste“ raamatuga.

Detsember 2009. Leida Tigane. „Vares keedab hernesuppi”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Tigane-varesPildid joonistanud Piret Mildeberg
TEA kirjastus, 2009
40 lk

Jõulukuu raamatut andis kaua oodata… Eks sai ju isegi kuni viimse hetkeni vaadatud ja loodetud uute imede ilmumist. Aga ei tulnud neid imesid enam viimases lõpus suurt juurde. Jõulumüügiks olid kõik kohale jõudnud.

Ei olnud kehv aasta ega olnud kehv ka viimane kuu. Raamatuid jagus igale maitsele nii lugemise kui vaatamise poole päält. Rõõmu tegi nii mõnigi neist ja valikut teha ei ole enamasti sugugi lihtne. Et aga minu osaks on pöörata erilist tähelepanu just raamatute pildipoolele, siis polnudki jõulukuusse raamatu valimine liialt kontimurdev ülesanne.

November 2009. John Boyne. „Poiss triibulises pidžaamas”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Boyne-poiss-triibulisesInglise keelest tõlkinud Triin Tael
Fookus Meedia, 2009
160 lk.

Esikaas: kaks naeratavat poissi istuvad rahulikult teine teisel pool suurte aukudega traattara. Üks, see taratagune, on riietatud triibulisse pidžaamasse ja sõrmitseb nagu muuseas okastraati. Täiskasvanud lugejas äratab pilt uudishimu ja ühtlasi tekitab ohutunde. Laps küllap tunneb ainult uudishimu.

Tagakaas: tühermaa, palju rohkem okastraati ja selgesõnaline hoiatus: lugemist alustades ei tohi teada, millest lugu räägib. Ja kuigi peategelane on üheksa-aastane, pole see raamat mõeldud temavanustele lastele.

Täiskasvanu loeb nüüd läbi viimase lehekülje, eelviimase lehekülje, kiikab eelviimase peatüki lõppu: „Ja siis läks ruumis hästi pimedaks ja vaatamata järgnenud kaosele avastas Bruno, et hoiab endiselt Šmueli kätt oma peos ja mitte miski siin maailmas poleks suutnud teda veenda lahti laskma.“ No selge, mis juhtus, aga kuidas see võimalik on?! Pole parata, tuleb ikka hakata algusest peale. Laps (vanem kui üheksa-aastane, aga võib-olla ka mitte) üsna tõenäoliselt alustab samuti lõpust, aga palju targemaks ei saa ning (järgides kolmandat tagakaanel toodud soovitust) asub rännakule koos üheksa-aastase poisi Brunoga, et jõuda koos temaga lõpuks traataiani, milletaolist ta päriselus loodetavasti nägema ei pea.

16. ettelugemise päev “Loeme Edgar Valterit”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatus – tähistada iga aasta 20. oktoobril ettelugemise päeva – rõõmustab meid tänavu juba 16. korda. Sel päeval on eestimaalased ikka püüdnud leida hetke raamatu jaoks ning mis peamine – jaganud seda ka oma lähikondsetega. Seekord mõtleme vanameister Edgar Valterile, kelle 80. sünniaastapäeva hiljuti tähistasime. Tuntud kui rohkete lasteraamatute illustraator, on ta lastele kirjutanud-joonistanud rohkem kui tosin värvirõõmsat ja humoorikat raamatut – „Pokuraamat“, „Kassike ja kakuke“, „Pintselsabad“,„Kullast vilepill“, „Kuidas õppida vaatama“ jt.

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Õpetajate Maja algõpetuse ainsektsioon korraldavad 20. oktoobril kell 14 Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinna koolide 4. klassi õpilastele Edgar Valteri päeva. Lapsed lahendavad viktoriini Edgar Valteri loomingust ja loevad ette katkendeid Edgar Valteri raamatutest. Üritusel osaleb 12 kolmeliikmelist võistkonda.

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Oktoober 2009. Kätlin Vainola. „Metsaelu aabits”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Vainola-metsaelu_aabitsPildid joonistanud: Helen Luks, Tiina Neljandik, Tiina Paltser
Hääled ja helid CD-l: Fred Jüssi ja ERR kogud
Menu Kirjastus ja RMK, 2009
63 lk

Aabits on meie esimene õpik. Kukeaabits, Mõmmiaabits ja nüüd ka Metsaelu aabits.

Inimese elu on miskipärast nii seatud, et mida aeg edasi, seda kaugemale ja võõramaks kipub paljude jaoks jääma elu algase – loodus. Ometi on ta siinsamas meie kõrval ja elab oma elu. Metsaelu aabits on mõeldud küll lastele, kuid tänu raamatuga kaasasolevale CD-le on heaks audio-aabitsaks ka emmedele-issidele.

Muidugi on õige enne plaadi kuulamist raamat läbi lugeda. Autor Kätlin Vainola on hästi läbi mõelnud ja tunnetanud aastaringi kirjelduse ühe meie levinuma looma – rebase elus. Mõnusate ja elutruude illustratsioonide taustal pole tekst liiga pikk ja see teeb raamatu kergesti loetavaks, seda enam, et tahaks ju kohe-kohe loodushääli plaadilt kuulata.

September 2009. Tiit Kändler. „Päikeselt näeb kaugemale”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kandler-paikeselt-naebVäike teadusraamat lastele
Pildid joonistanud Eerik Kändler
Ajakirjade Kirjastus, 2009
111 lk

September on teadmiste kuu. Rõõm on märkida, et üle pika-pika aja on taas ilmunud üks eesti autori kirjutatud teadusraamat lastele. Ja mitte ainult lastele. Ka täiskasvanud saavad siit raamatust vastuse paljudele küsimustele või hakkavad senituntu üle mõtlema hoopis teisest vaatenurgast.

Kas teil on kunagi tekkinud küsimus, kas lumememm on naine või mees? Eestlased on üks väheseid rahvaid, kellel on „lumememm“. Aga inglastel on „snowman“ ja paljud teisedki rahvad peavad teda meheks. Miks see on nii kujunenud, saate teada raamatust.

Veel leiame sellest laste teadusraamatust vastuseid ja selgitusi paljudele teistele probleemidele ja nähtustele. Näiteks kuidas saavad kalad talvel elada, kui veekogud on külmunud, millal ja kuidas said koerast ja kassist koduloomad, mida kujutab endast tegelikult vikerkaar või miks vihm üles ei saja. Autor on vastused andnud läbi mõnusa huumori, sest kõige keerulisemadki asjad võivad vahel olla natuke naljakad.

August 2009. Leelo Tungal, Peep Pedmanson. „Miriami lood”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Leelo Tungal ja Peep Pedmanson. „Miriami lood”. Eesti Päevaleht, 2009, kujundanud Mait LaasEesti Päevaleht, 2009
88 lk + 1 DVD
Leelo Tungla ja Peep Pedmansoni raamat „Miriami lood“ on üks kentsakas üllitis. Üheltpoolt on tegemist seni ainulaadse teosega eesti lastekirjanduse maastikul, samas oleks see võinud ilmuda ka 20 aasta eest. Just tasakaal uudsuse ja traditsionaalsuse vahel loob nauditava kogupereraamatu.

Milles siis asi? Tegevus keerleb ühe peaaegu tavalise perekonna ümber, kuhu kuuluvad Miriam, väikevend, ema, isa… ja kana. Raamat koosneb neljast loost, millest jõuab läbi joosta hulk värvikaid tegelasi – kohtab nii õudusfilmilikult ketšupist nõretavat kodulindu, hernehirmutist, maduussi, lendavat kana kui ka Punamütsikest ja kurja hunti. Lisaks jääb meelde keeleline leidlikkus, sisse on põimitud ka „varesele valu“ ehk viide eesti pärimuskultuurile. Just raamatu tekst meenutab vanema põlvkonna lasteraamatuid, seda eelkõige oma heatahtlikkusega.

Juuli 2009. Leelo Tungal. „Naljatilgad lähevad laulupeole”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Leelo Tungal. „Naljatilgad lähevad laulupeole”. Menu Kirjastus, 2009, illustreerinud Kirke KangroPildid joonistanud Kirke Kangro
Menu Kirjastus, 2009
71 lk,ill

Millal siis veel, kui mitte nüüd
Kes siis veel, kui mitte Leelo Tungal

Laulupidu on selleks korraks lõppenud, lauljad koju jõudnud ja väsimus (kui seda üldse tekkis) välja puhatud. Aga üks raamat, mis jõudis poelettidele just vahetult enne laulupidu, tahab tutvustamist.

Tegemist on Leelo Tungla lasteraamatuga „Naljatilgad lähevad laulupeole“. See on lustakas lugu kuueaastase tüdruku Maria Tilga ja tema pere laulupeoks valmistumisest ja laulupeol juhtuvatest sündmustest. Perekond Tilk koosneb ema Tiinast, kes on koorijuht, isa Andresest, kes on autojuht ja nende kolmest tütrest Piretist, Kristiinest ehk Kritust ja Mariast ehk Mannist. Tõe huvides tuleb küll lisada, et vanem õde Piret ei olegi päriselt Tilk, vaid hoopis Reisner ja tema pärisisa on hoopis onu Viktor. Sellise imeliku peremudeli üle murravad küll nooremad õed vahel pead, aga ema on lubanud neist elulistest asjadest hiljem rääkida, kui naljatilgad suuremaks kasvavad. Piret ongi see, kes nooremaid õdesid naljatilkadeks kutsub ja hull on see, et nemad Piretile samaga vastata ei saa, …sest naljareisner ei kõla üldse mõnusalt, vähemalt mitte eesti keeles…

Juuni 2009. Tiia Toomet. „Suur karuraamat”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Toomet-Suur-karuraamatIllustreerinud Mare Hunt
Tänapäev, 2009
207 lk

URSUS SEMPER FIDELIS ehk IGAVESTI TRUU KARU

Nüüd on see meil lõpuks olemas – päris oma „Suur karuraamat”, autor ootuspäraselt Tartu Mänguasjamuuseumi asutaja ja kirjanik Tiia Toomet. Pealkirja täiendav lubadus, et siin leidub „kogu tõde kaisukarudest, nende ajaloost, liikidest ja väljapaistvamatest isenditest”, samuti raamatu maht (207 lk) ning pildirohkus lubavad oletada ammendavat ülevaadet kodukarundusest meil ja mujal. Kodukarude ajalugu pole Eestis seni eriti põhjalikult uuritud (folklorist Mare Kõiva), mistõttu on „Suurel karuraamatul” meie rahvuslikus mängumaailmas eriline tähendus.

Kõigepealt tuleks märkida selle mängult suurteose teksti ja pildi mõnusat proportsiooni, mis kinnitab kogu tõde kahekordselt ja võimaldab lugejal-lehitsejal asja tõepoolest uurida ning ühtlasi isiklike kogemustega võrrelda. Kordamata teiste taoliste võõrkeelsete teoste laiaulatuslikku haaret, on autor saavutanud nii sisu kui mahu poolest meeliköitva eestipärase lahenduse.

Mai 2009. Nicola Davies. „Kes meid söövad?”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Davies-Kes-meid-soovadInglise keelest tõlkinud Triin Pappel
Kunst, 2009
61 lk

Teose alapealkiri „Parasiidid ja nende tegelik elu“ täpsustab, kellest lähemalt juttu tuleb. Raamatu autor Nicola Davies on hariduselt zooloog, kes tuntust kogunud nii kirjanikuna kui ka populaarsete loodusteemaliste lastesaadete autorina BBC-s.

Parasiidid on olevused, kes elavad teiste loomade kehade peal või sees. Nad on oma elupaigaks valinud elusolendite naha, karva, suled, vere või siseelundid. Parasiite on väga palju. Ka inimene kuulub loomariiki ja on parasiitide eluase. Ehkki tänapäeva inimesed oskavad enamasti oma tervise eest hoolitseda ja peavad lugu hügieenireeglitest, on kindlasti kasulik parasiitidest rohkem teada. Oma vaenlast tuleb tunda ja sõpru hoida! Pealegi on parasiitide elu põnev.