Juuli 2009. Leelo Tungal. „Naljatilgad lähevad laulupeole”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Leelo Tungal. „Naljatilgad lähevad laulupeole”. Menu Kirjastus, 2009, illustreerinud Kirke KangroPildid joonistanud Kirke Kangro
Menu Kirjastus, 2009
71 lk,ill

Millal siis veel, kui mitte nüüd
Kes siis veel, kui mitte Leelo Tungal

Laulupidu on selleks korraks lõppenud, lauljad koju jõudnud ja väsimus (kui seda üldse tekkis) välja puhatud. Aga üks raamat, mis jõudis poelettidele just vahetult enne laulupidu, tahab tutvustamist.

Tegemist on Leelo Tungla lasteraamatuga „Naljatilgad lähevad laulupeole“. See on lustakas lugu kuueaastase tüdruku Maria Tilga ja tema pere laulupeoks valmistumisest ja laulupeol juhtuvatest sündmustest. Perekond Tilk koosneb ema Tiinast, kes on koorijuht, isa Andresest, kes on autojuht ja nende kolmest tütrest Piretist, Kristiinest ehk Kritust ja Mariast ehk Mannist. Tõe huvides tuleb küll lisada, et vanem õde Piret ei olegi päriselt Tilk, vaid hoopis Reisner ja tema pärisisa on hoopis onu Viktor. Sellise imeliku peremudeli üle murravad küll nooremad õed vahel pead, aga ema on lubanud neist elulistest asjadest hiljem rääkida, kui naljatilgad suuremaks kasvavad. Piret ongi see, kes nooremaid õdesid naljatilkadeks kutsub ja hull on see, et nemad Piretile samaga vastata ei saa, …sest naljareisner ei kõla üldse mõnusalt, vähemalt mitte eesti keeles…

Juuni 2009. Tiia Toomet. „Suur karuraamat”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Toomet-Suur-karuraamatIllustreerinud Mare Hunt
Tänapäev, 2009
207 lk

URSUS SEMPER FIDELIS ehk IGAVESTI TRUU KARU

Nüüd on see meil lõpuks olemas – päris oma „Suur karuraamat”, autor ootuspäraselt Tartu Mänguasjamuuseumi asutaja ja kirjanik Tiia Toomet. Pealkirja täiendav lubadus, et siin leidub „kogu tõde kaisukarudest, nende ajaloost, liikidest ja väljapaistvamatest isenditest”, samuti raamatu maht (207 lk) ning pildirohkus lubavad oletada ammendavat ülevaadet kodukarundusest meil ja mujal. Kodukarude ajalugu pole Eestis seni eriti põhjalikult uuritud (folklorist Mare Kõiva), mistõttu on „Suurel karuraamatul” meie rahvuslikus mängumaailmas eriline tähendus.

Kõigepealt tuleks märkida selle mängult suurteose teksti ja pildi mõnusat proportsiooni, mis kinnitab kogu tõde kahekordselt ja võimaldab lugejal-lehitsejal asja tõepoolest uurida ning ühtlasi isiklike kogemustega võrrelda. Kordamata teiste taoliste võõrkeelsete teoste laiaulatuslikku haaret, on autor saavutanud nii sisu kui mahu poolest meeliköitva eestipärase lahenduse.

Mai 2009. Nicola Davies. „Kes meid söövad?”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Davies-Kes-meid-soovadInglise keelest tõlkinud Triin Pappel
Kunst, 2009
61 lk

Teose alapealkiri „Parasiidid ja nende tegelik elu“ täpsustab, kellest lähemalt juttu tuleb. Raamatu autor Nicola Davies on hariduselt zooloog, kes tuntust kogunud nii kirjanikuna kui ka populaarsete loodusteemaliste lastesaadete autorina BBC-s.

Parasiidid on olevused, kes elavad teiste loomade kehade peal või sees. Nad on oma elupaigaks valinud elusolendite naha, karva, suled, vere või siseelundid. Parasiite on väga palju. Ka inimene kuulub loomariiki ja on parasiitide eluase. Ehkki tänapäeva inimesed oskavad enamasti oma tervise eest hoolitseda ja peavad lugu hügieenireeglitest, on kindlasti kasulik parasiitidest rohkem teada. Oma vaenlast tuleb tunda ja sõpru hoida! Pealegi on parasiitide elu põnev.

Aprill 2009. Ilmar Tomusk. „Vend Johannes”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Tomusk-Vend-JohannesPildid joonistanud Illu Erma
Tänapäev, 2009
183 lk, ill.

Viimaste kuude jooksul ilmunud lasteraamatutest intrigeeris mind kui komplekteerijat raamat „Vend Johannes“ oma sisu ja vormi vastuolu tõttu – ühelt poolt sari „Minu esimene raamat“ ja teiselt poolt raamatus tegutsemas 14-aastane noormees. Ma ei ole küll eriline Tarbijakaitsega suhtleja aga seekord tekkis küll tahtmine kirjutada. Kirjutasingi…hoopis raamatu autorile – küsisin, kas tal oli sarja suhtes kõhklusi. Ilmar Tomusk vastas mulle nii – tsiteerin:

„Kui kirjastuses raamatu vormist rääkisime, sai selle „Minu esimese raamatu“ sarja panemise põhiargumendiks see, et kirjastuse sõnul pole sarja näol enam tegemist n.ö titekaga, sest kasvõi „Arabella“, „Veli Oliver“ ja mitmed teised selles sarjas ilmunud raamatud sobivad ka vanematele lastele. Põhimõtteliselt on ju mõlemad mu raamatud n.ö kogupereraamatud (2007. a ilmus „Tere, Volli“), sellist sarja ma aga kusagilt ei leidnud. Johannes on raamatus küll 14-aastane, kuid minu mõtetes võiks ta olla n.ö eeskujuks pigem 9–12-aastastele poistele. Küllap raamatukogud oskavad noori lugejaid ka „värviliste kaantega“ raamatute juurde suunata, kui sisu on sobilik. Iga raamat leiab oma lugeja lõpuks kindlasti üles.“

Märts 2009. Cathy Cassidy. „Ingveripräänik”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Cassidy-IngveripraanikInglise keelest tõlkinud Maia Boltovsky
Varrak, 2009
235 lk

Mis võiks olla tähtsam välimusest ja sõpradest?

Ei miski. Vähemalt varateismeliste inglise tütarlaste elus olulisemat pole, vahest siis ainult poisid…aga nende mehelik sarm peaks olema vähemalt Orlando Bloomi või Daniel Radcliffe’i omaga võrreldav.

Ginger Brown pole selles osas mingi erand. Ainult et tema hädad algavad juba mittetõsiseltvõetavast nimest. (Ginger Brown – ingl. keeles ingveripruun) Mis teha, Gingeri vanemad tahtsid tõenäoliselt olla originaalsed ja lahedad.

Kui mu juuksed poleks riivitud porgandi värvi, siis suudaksin ma neile ehk andeks anda….sellise nimega nagu Ginger polnud mul mingit võimalust.

Saatus on silmatorkavale juustevärvile ja kummalisele nimele lisanud veel lapseliku trullakuse, mistõttu Gingerile omistatakse üksildase tuupuri maine. Ta on keegi, kellega ei seltsita, keda ei kutsuta kinno ega pidudele ning kelle üle tagaselja naerdakse.

Veebruar 2009. Jaan Tangsoo. „Mina ja minu pere”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Tangsoo-Mina-ja-minu-perePildid joonistanud Ülle Marks
Varrak, 2008
160 lk, ill.

Öeldakse, et iga inimene võib kirjutada vähemalt ühe raamatu – oma elust. Selgub, et seda võib teha ka iga koer või küülik… kui leiab selleks kaasautori või sekretäri.

J. Tangsoolt on ilmunud järjekordne minajutustuse vormis lasteraamat, kus peategelaseks lemmikloom, seekord koer nimega Kutsa.
Esimene samalaadne raamat oli “Vahva jänes Tillu” (Koolibri, 2006) – lugu, mis pakub huvi väikestele (ja suurtele) küülikuomanikele ning on põnev lugemine ka neile, kes kääbusküülikutega varem pole kokku puutunud. Sellepärast tasuks peale “Mina ja minu pere” lugemist (taas) kätte võtta raamat Tillust.
Juba Tillu-raamatus saab lugeja tuttavaks perekonnaga, keda nimetatakse lihtsalt perenaiseks ja peremeheks, kuid kelle taga aimuvad äratuntavalt kirjanik ja tema abikaasa. Kutsa-raamatus tegutseb seesama pererahvas, nüüd juba originaalilähedasemalt Jantsa ja Jantsaproua nime all.

Jaanuar 2009. Charlie Fletcher. „Kivisüda”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Fletcher-KivisudaInglise keelest tõlkinud Peeter Veltson
Koolibri, 2008
303 lk

Kui tunnete end tõrjutu ja üksildasena ning iga asi, mida te teete, muudab olukorra vaid hullemaks, ärge mingil juhul vihastage!

Vastasel juhul võite leida end samast olukorrast kui George, 12-aastane poiss, kes ühe käeliigutuse tagajärjel leiab end ühtäkki paralleelmaailmas oma elu eest võitlemast. Kõik on Londonis pealtnäha endine, ainult et George’i jälitab end Loodusmuuseumi fassaadilt lahti rebinud kivist pterodaktülos. Ja keegi teine peale George’i teda ei näe…

“Nahktiibadega päikest varjates kasvas ta poisi ees kuidagi suuremaks. Suu avanes ja sealt õhkas vana haisu, mis oli vastikum kui miski, mida George kunagi nuusutanud oli, ja selles polnud midagi loomalikku, see oli vana ja ebainimlik lõhn ja ajas koleda hirmu nahka.”

Detsember 2008. Lewis Carroll. „Alice Imedemaal. Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Carroll-AliceTõlkinud Jaan Kross ja Risto Järv
Pildid joonistanud John Tenniel
Tallinn : Tänapäev, 2008
350 lk

„Irvik Kiisu,“ alustas Alice üsna ujedalt, sest ta ei teadnud, kas niisugune nimi kassile meeldib, aga see irvitas ainult veel veidi laiemalt. „Näe, esialgu on ta sellega rahul,“ mõtles Alice ja jätkas: „Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?“
„See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda,“ ütles Kass.
„Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu – “ vastas Alice.
„Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed,“ sõnas kass.
„– kui ma ikka kuskile jõuan,“ lisas Alice seletuseks.
„Oh, selle peale võid kindel olla,“ ütles Kass, „kui sa ainult kõnnid küllalt kaua.“

November 2008. Trace Moroney. „Armastus”. „Headus”. „Kadedus”. „Üksildus”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Moroney-UksildusTallinn: Koolibri, 2008.

Kuu raamatuks valitud väikelasteraamatud on märgilise tähendusega – nad rõhutavad pildi ja sõna suurt rolli ning lisaks muidki kriteeriume, mida hea lasteraamatu puhul silmas peetakse. Sisukus ja sõnaseadmisoskus on lasteraamatutes sama olulised kui suurtele mõeldud kirjanduses. Hea lasteraamat peab aga sageli tegema ära ka selle töö, mille tarvis täiskasvanute maailmas on „eneseabiõpikud”. Peab õpetama, kasvatama, seletama, aitama. Sageli on laste küsimused ja probleemid tavavanema jaoks ammendavalt vastamiseks liigagi keerulised. Kindlasti oleme kõik kogenud, et just igapäevaste ja lihtsate asjade lahtiseletamine on vaat et kõige raskem. On hea, kui abi riiulist võtta.

Trace Moroney on 1965. aastal sündinud nimekas Uus-Meremaa kunstnik, kes aastaid illustreerinud väikelasteraamatuid. Tema armsaid ja südamlikke pilte olen alati oma üliõpilastele eeskujuks toonud kui suurepärast näidet sellest, kuidas on võimalik ka päris väikestele mõeldud raamatutes kunsti teha. Sest just illustratsioonikunst on see, mis Trace Moroney puhul kõige enam võlub ja isegi hämmastab. Kohtab ju sellist lähenemist eriti väikelasteraamatutes suhteliselt harva. Tema pildid on küll igati armsad „nunnupildid”, kuid mingit lääget magusust seal pole. Palju väikesi toredaid detaile, vaimukaid leide, lihtne ja võluv pildikeel, väga maitsekas koloriit. Isegi roosat värvi oskab kunstnik nõnda nüansirikkalt ja meeleolukalt esile tuua, et hetkekski ei teki seost teatud tüüpi tüdrukuteraamatutega, mille olemasoluga tuleb pika hambaga leppida…

15. ettelugemise päev 2008 “Loeme Ellen Niitu”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. oktoobril tähistatakse üle Eesti juba viieteistkümnendat korda ettelugemise päeva. Tänavu on see pühendatud meie armastatud lastekirjaniku Ellen Niidu loomingule seoses tema 80. sünnipäevaga. Olgu ettelugemise päev hea põhjus tuletada meelde Ellen Niidu luuletusi ja lugusid, mida on ajapikku kogunenud lugematu hulk.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimub esmaspäeval, 20. oktoobril algusega kell 12.30 Ellen Niidu lasteluuletuste võistulugemine, kus osalevad linnade ja maakondade 4.-5. klasside parimad ettelugejad.
Võistluse žüriisse kuulub ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse patroon Evelin Ilves.