Lasteraamatute vahetuslaat SULLE-MULLE 26. mail

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 26. mail 2018 ootame kõiki lõbusale lasteraamatute vahetuslaadale, et leida endale uut ja meelepärast lugemist!

Palun too laadale ka terveid lasteraamatuid, mida soovid ära anda. Nendega rõõmustad teisi raamatusõpru!

Laadamelus astuvad üles mõned meie kõige säravamad esinejad – muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste.

KAVA:
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

KOHTUMISENI LAADAL!

Silver Sepp (1982) on eesti muusik, kes on mänginud mitmes tuntud folgiansamblis (näiteks Svjata Vatra ja Ro:Toro), kuid on ka pälvinud tähelepanu kummaliste pillide, näiteks naelapilli mängijana.

Piret Päär (1963) on eesti üks armastatumaid jutuvestjaid, ühtlasi ka jutuvestmise kirglik populariseerija. Samuti on Päär kogunud ja uurinud eestlaste pöidlaküüdilugusid.

Kertu Sillaste (1973) on tuntud kunstnik ja illustraator, kes on töötanud Tallinna Keskraamatukogus kunstnikuna, alates 2014. aastast aga juhendab Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikambrit. Ta on teinud koostööd paljude nimekate eesti lastekirjanikega (Aino Pervik, Mika Keränen, Jaanus Vaiksoo, Kätlin Vainola).

Kirjandusfestival HeadRead lastekirjanduse keskuses 24.–26. maini

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ootame kõiki festivali “HeadRead” ajal lastekirjanduse keskusesse kirjanikega kohtuma ja raamatute vahetuslaadal osalema!

Neljapäeval, 24. mail
10.00 Illustraator Ulla Saar ja lastekirjanik Kätlin Vainola muinasjutupööningul
10.00 Anti Saar saalis
12.00 Reeli Reinaus
14.00 Mika Keränen
16.00 Šotimaa jutuvestja Janis MacKay. Kohtumine toimub inglise keeles.

Reedel, 25. mail
10.00 Soome lastekirjanik Timo Parvela pööningul. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.
10.00 Rootsi lastekirjanik Åsa Lind saalis. Rootsi keelest tõlgib Kaja Sakk.
12.00 Timo Parvela saalis. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.

Laupäeval, 26. mail
12.00-15.00 Lasteraamatute vahetuslaat „SULLE-MULLE“
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

Vaata ka: Kirjandusfestival HeadRead

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla” 15. mail Hiiumaal

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 15. mail 2018 sõidavad Kadri Hinrikus, Kertu Sillaste ja Markus Saksatamm külla Kärdla ja Emmaste raamatukogude lugejatele. Kohtumistel loetakse lastele ette lugusid ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla!” on lastekirjanduse keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Selle ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Seni on külas käidud näiteks Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja mujal.

Lisainfo:
Triin Soone
617 7230
triin.soone@elk.ee

Luulekogu “Mesikäpa esikäpad” pälvis K. E. Söödi lasteluule aastaauhinna

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

11. mail 2018 anti Luunja 29. kirjanduspäeval üle Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind. Tunnustuse pälvis Milvi Panga ja Mare Hundi luulekogu “Mesikäpa esikäpad”.

Žürii esimehe Toivo Ärtise sõnul on võiduraamat soe ja südamlik tervik, mis viib tagasi aega, “mil uksi ei pandudki lukku”. Raamat on detailideni läbi mõeldud, mis viitab loojate pühendumusele teose ettevalmistamisel.

Lastekirjanik Leelo Tungal: “Raamatut lugedes tekib tunne, nagu oleksime käinud külas töökal ja sõnakal maavanaemal. Sellised vanaemad on tänapäeval jäämas aina haruldasemaks – nagu ka neid ümbritsev turvaline ja lihtne, kuid samas ilmatu põnev õhkkond.”

“Mesikäpa esikäpad” valiti ka 2017. aasta 25 kauneima raamatu hulka. Milvi Panga on K.E. Söödi lasteluule aastaauhinna saanud ka 1992. aastal “Tähekeses” ilmunud luuletuste eest.

1988. aastal loodud Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool. Auhinnasaajad valib žürii koostöös Luunja valla lastega. Valik tehakse eelmisel aastal ilmunud luulekogude ja perioodikas ilmunud luuletuste eest. Auhinnaga tunnustatakse lasteluulekogu autorit ja illustraatorit.

Lisainfo:
Rutt Panga
518 9979
rutt.panga@dokumendipank.ee

Kadi Saarso
Luunja valla haridusnõunik
5661 2583
kadi@luunja.ee

Avatud on Baltimaade illustraatorite näitus „Hundijooks“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Reedel, 4. mail 2018 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite libahundinäitus „Hundijooks“. Näitusega tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Osaleb 43 kunstnikku, kelle seas on nii tuntud klassikuid kui ka uusi tulijaid. Näitus jääb avatuks 1. juunini 2018.

Kuraator Viive Noor: „Libahundi teema on üks läbivaid teemasid Euroopa kultuuriruumis ning selle mõtestamine ühendab ka Baltimaade kunstnikke. Suur rõõm on selle näitusega tähistada Euroopa kultuuripärandiaastat. Ühtlasi on tegemist väljapanekuga, mis oli aprillis üleval Londoni raamatumessil, kus Eesti, Läti ja Leedu olid peakülalised. Näitus annab suurepärase ülevaate Baltimaade illustratsiooni hetkeseisust, kuna väljas on vaid parimate illustraatorite tööd.”

Marju Kõivupuu libahuntidest: „Kuigi rahvapärimus tunneb mitmeid libaloomi, siis libaloomade kuningas või kuninganna on läbi aegade olnud kindlasti libahunt. Inimese ohtlikuks kiskjaks moondumise või moondamise uskumus levis Euroopas laialdaselt eriti keskajal. Hundist kui targast ja arukast kiskjast on saanud iseseisvuse ja julguse sümbol. Huvitav on ka Clarissa Pinkola Estési, populaarse raamatu „Naised, kes jooksevad huntidega“ autori, nägemus huntidest. Tema sõnul on rahvapärimuses nii naistel kui huntidel palju ühist, sealhulgas terav aistmismeel, tugev hingejõud ja kannatlikkus; mõlemad on uudishimulikud ja mängulised, meelekindlad ja vaprad, kohanemisvõimelised ja hoolitsevad.”

Osalevad kunstnikud:

Eestist: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Lucija Mrzljak, Gerda Märtens, Viive Noor, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Ulla Saar, Jonas Taul, Urmas Viik.

Lätist: Elīna Brasliņa, Rūta Briede, Roberts Koļcovs, Gunārs Krollis, Gundega Muzikante, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Anita Paegle, Juris Petraškevičs, Reinis Pētersons, Anda Strautniece, Gita Treice, Anna Vaivare.

Leedust: Ieva Babilaitė, Inga Dagilė, Lina Dūdaitė, Lina Itagaki, Rasa Joni, Dalia Karpavičiūtė, Kęstutis Kasparavičius, Aušra Kiudulaitė, Akvilė Magicdust, Martynas Pavilonis, Rimantas Rolia, Elena Selena, Karolis Strautniekas, Lina Žutautė, Kotryna Zylė.

Lisainfo:
Viive Noor, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Noorteromaanikonkursi võitis Lille Roomets väikelinnas toimuva krimilooga

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tänavuse noorteromaanikonkursi võitis Lille Roomets käsikirjaga „Üks väike valge tuvi“. Karksi-Nuias toimuva romaani peategelane on 16-aastane tüdruk, kelle ema on õnnetuses hukkunud. Tüdruk käib kooli kõrvalt tööl, tema pereelu on muutunud keeruliseks ning kogu lugu muutub kriminaalseks. Peale seiklusliku liini käsitletakse raamatus ka koolikiusamist ja leina teemat.

Lisaks esikohale anti välja kaks teist kohta ning märgiti ära kaks tööd. Teise koha pälvisid Liina Vagula käsikiri „Keegi teine“ ning Ene Sepa „Viimane sõit helesinise rongiga“. „Keegi teine“ on lugu sellest, kuidas 15-aastane tüdruk satub 20 aasta tagusesse aega oma ema kehasse, mis võimaldab võrrelda teismelise elu praegu ja 1990ndatel aastatel. „Viimane sõit helesinise rongiga“ jutustab tüdrukust, kes teispoolsusesse sattudes peab hakkama oma eelnenud elu vigu parandamas käima.

Ära märgiti kaks tööd: Helen Käiti „Põrgulik suvelaager“, mis räägib karmi talupidaja juurde suvisele maatööle läinud noortest, ning Mai Raeti „Valu tühi veetlus“, mille sisuks on väikelinnast suuremasse gümnaasiumisse õppima minek, uued suhted ning kohanemisraskused.

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba kümnendat korda ning konkursile saabus 30 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kümne konkursi jooksul on esitatud kokku üle 250 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 40. Konkursi žürii koosnes lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3200 eurot.

Nagu varasematel aastatel, olid ka seekord põhiteemad seotud kooli, laste omavaheliste ning laste ja vanemate vaheliste suhetega ning muutustega elus – olgu selleks siis kolimine, vanemate lahutus, armastus, halba või heasse seltskonda sattumine, haigus või surm. Endiselt kirjutavad rohkem naised, kümne konkursi 35 auhinnatud tööst on tervelt 34 kirjutatud naiste poolt. Tänavustes käsikirjades sattusime taas täiesti erinevatesse maailmadesse: Vana-Kreekasse ja Karksi-Nuiasse, surmajärgsesse maailma, Muinas-Eestisse, Gröönimaale ja mitmesse fantaasiamaailma. Ei olnud ühte läbivat uut suurt teemat, kuid päris mitmes käsikirjas mainiti koolikatsete karmi maailma, mida võrreldi otseselt tõuaretusega; figureerisid ka telesaadetest tuttavad sensitiivid ning murettekitavalt sageli juhtus liiklusõnnetusi. Noorteromaan on alati olnud ka meid ümbritsevate päevauudiste nägu.
Kõik auhinnatud ja äramärgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

Varasemate konkursside parimad:
2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“
2002 – Helga Nõu, „Kuues sõrm“; Katrin Reimus, „Haldjatants“; Jaan Tangsoo, „Hanejaht“
2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“
2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“
2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“
2011 – 2. koht Reeli Reinaus, „Nahka kriipivad nädalad“; Kristel Kriisa „Piinatud hinged“
2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“
2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“
2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“
2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“

Täiendav teave:
Tauno Vahter, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja, tel 669 1894

Kadri Hinrikus on Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 21. aprillil 2018 kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) tänavune laureaat. Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud.

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja Friida“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Et head haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“ kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle peahõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Kadri Hinrikuse kõrval kõrval Piret Raud raamatuga „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev), Jaanus Vaiksoo luuleraamatuga „Kolm sügist“ (Ärkel), Venno Loosaar raamatuga „Eitahalood“ (Varrak) ja Koidu V.G. Ferreira noorsooraamatuga „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak).

Lapsepõlve auhinna esimesed laureaadid olid Kairi Look ja Andrus Kivirähk. Möödunud aastal läks auhind Reeli Reinausile raamatu „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ eest ja Tartu linn kinkis võitnud raamatu esmakordselt kõigile linna neljanda klassi õpilastele.

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik. Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist.

Vaata ka: Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Täiendav teave:
žürii esimees Aidi Vallik tel 58041475
raamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371 või 53 402784

Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tartu linn annab neljandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2017. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Tänavune võitja kuulutatakse välja 21. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Aidi Vallik, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Piret Raua „Kõik minu sugulased“, Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“, Koidu V.G.Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“, Venno Loosaare „Eitahalood“ ja Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Aidi Vallikule Ädu Neemre ja Kristi Läänesaar linnaraamatukogust, Annika Haga mänguasjamuuseumist ja õpetaja Piret Kimmel. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Esimese hooga jäi žürii sõelale 15 kandidaati, kõik väga head raamatud. Ilma suurte erimeelsusteta valiti välja esiviisik, mille seast selgub ka laureaat. Valikus on raamatuid koolieelikutele, põhikooliealistele ja teismelise eas noortele, esmakordselt ka üks luuleraamat.

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus, peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (Tammerraamat) kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. See on ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele.

Esimese Lapsepõlve auhinna sai 2015. aastal Kairi Look, teise Andrus Kivirähk ja kolmanda Reeli Reinaus. Neljas Lapsepõlve auhinna laureaat selgub 21. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

19.-21. aprillil toimub Tallinna raamatumess

Postitatud Anneli Kengsepp poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Nagu viimastel aastatel tavaks, leiab ka sel kevadel Eesti Rahvusraamatukogus aset Tallinna raamatumess, millel kirjastused saavad tutvustada oma toodangut ja suhelda lugejatega, korraldada raamatuesitlusi ning kohtumisi kirjanikega. 19.–21. aprillini 2018 toimub hulk sündmusi nii lastele kui ka suurtele, oodatud on nii eesti kui ka vene keelt kõnelejad.

Raamatumessi programmis on oma kindla koha leidnud kirjandusfoorum ja tüpograafiaseminar. Raamatuid müüvad ligi 20 kirjastust, toimuvad kohtumised autoritega, raamatuesitlused, töötoad, tegemist jätkub nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Eesti Lastekirjanduse Keskus tegutseb messi lastealal väikeses konverentsisaalis reedel, 20. aprillil:

10.00–11.45
Muinasjututund lasteaialapsele
Muinasjututunnis arutame lasteaialastega, mis on muinasjutt ja mis muistend, kes neid jutte kirjutasid ja kuidas käib jutuvestmine. Lavastame ja mängime ette ühe kuulsa muinasloo.
Gruppidel palume eelnevalt registreeruda aadressil raamatumess@gmail.com

12.00–13.30
Tähemängud Nukitsaga
Nukits ootab 1. klasside lapsi, et mängida tähemänge, lugeda toredat juttu ja meisterdada täheloomi.
Gruppidel palume eelnevalt registreeruda raamatumess@gmail.com

14.00–15.45
Raamatututvustus
Iga aasta ilmub Eestis ohtralt uusi lasteraamatuid, milles orienteerumine võib esmapilgul lausa segadust tekitada. Uutest ahvatlevatest raamatutest ja nende autoritest tuleb juttu Tallinna Raamatumessil, kus lasteaedade õpetajatele tutvustab raamatuid lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge. Registreerumine SIIN.

Messi korraldavad Eesti Kirjastuse Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Tallinna Kirjanduskeskuse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Kirjanike Liidu  ja mitmete kirjastustega.

Kohtumiseni raamatumessil!

Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Hillar Mets

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 7. aprillil 2018 kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XIV Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2016. ja 2017. aastal ilmunud lasteraamatute seast. Lastekirjanduse keskuses toimunud auhinnapeole oli lisaks võitjatele kutsutud 70 hääletuses osalenud last üle Eesti, kes valiti loosi teel proportsionaalselt maakonnas või linnas hääletanute arvule.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt üle aasta korraldatav lugejaküsitlus, kus lapsed hindavad kahe eelneva aasta jooksul ilmunud algupäraseid lasteraamatuid. Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku-kunstnikku Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

XIV Nukitsa konkursil võistles 234 raamatut – 206 esmatrükki 139 eesti kirjanikult ja 108 eesti kunstniku pildid 201 raamatule. Hääletusest võttis osa 6396 kuni 16-aastast last. E-hääletuses osales 698 last.

Konkurss sai teoks tänu kõigi maakondade ja linnade rahva- ja kooliraamatukogude tublile tööle. Kõige rohkem osavõtjaid oli Tallinnast (889), järgnesid Pärnumaa (672), Võrumaa (611) ja Lääne-Virumaa (493).

Kirjanike edetabel       Kunstnike edetabel

Parimad kirjanikud:

  • I koht: Ilmar Tomusk

„Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, kirjastus Tammerraamat, 2016-2017)

  • II koht: Mika Keränen

„Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, kirjastus Keropää, 2016–2017)

  • III koht: Priit Põhjala

„Mu vanaisa on murdvaras!“ (kirjastus Tänapäev, 2016)

Parimad kunstnikud:

  • I koht: Hillar Mets

pildid Ilmar Tomuski raamatutele „Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, Tammerraamat, 2016-2017)

  • II koht: Marja-Liisa Plats

pildid Mika Keräneni raamatutele „Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, Keropää, 2016–2017)

  • III koht: Britt Samoson

pildid Margus Karu raamatule „Hobune Henry unenägu“ (Margus Karu sihtasutus, 2017)

Täiendav info: Triin Soone, direktor, 617 7230, +372 591 90 363, triin@elk.ee
Koostaja: Helena Koch, välissuhete ja kommunikatsioonijuht, +372 556 45 335, helena@elk.ee