Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia pälvis Andrus Kivirähk

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

14. märtsil 2019 kuulutati Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Lastekirjanduse kategoorias pälvis laureaaditiitli Andrus Kivirähk oma teose “Tilda ja tolmuingel” eest. 

Laureaadi valis välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žürii, kes hindas eelmisel aastal ilmunud tekste. Lastekirjanduse hulgast valisid parima Jaanus Vaiksoo, Mari Niitra ja Triin Soone. Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul näitab Andrus Kivirähki “Tilda ja tolmmuingel” kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust.

Autor on kõnelenud, et raamat sündis tema varasematest teostest pisut teistmoodi. Esmalt olid olemas pildid ühest kummalisest elukast, mille joonistas kunstnik Takinada (Irina Šabarova). Tema pöörduski Kivirähki poole ja tegi ettepaneku, et sellest tegelasest võiks olla ka mingi lugu või raamat.

Sellest kummalisest elukast saigi auhinnatud teose eripärane peategelane – tolm. Paljude jaoks olmelist nuhtlust tähistav tolm toob raamatu keskmesse mineviku, mälu ja meenutamise. “Kivirähk võrdleb tolmu pehme samblaga, kassipoegade ja mesilassülemiga. Tolm oskab imekenasti tantsida ning päikeselaikudes heljuda. Tolm on miski, milles sisalduvad minevik ja mälestused. Kui tolmu poleks, poleks inimestel ka mälestusi olnust,” ütleb raamatu ainese kohta lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Lisaks Kivirähki raamatule olid lastekirjanduse preemiale nomineeritud ka Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiad määratakse eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind). Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal.

Varasemad lastekirjanduse preemia laureaadid leiab siit.
Teiste kategooriate laureaatide kohta leiab infot siit.

Külalised Kihnust lastekirjanduse keskuses 14. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2019 kell 12 õpetavad Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastele kihnu keelt ülemere külalised Kolde Külli ja Nõlvaku Evi.

„Obo oob. Obo’ss oob ve? Küll oob!“

Kui nüüd öelda, et „obo“ on hobune ja „oob“ ujub, kas siis läheb teksti mõistmine lihtsamaks? Kihnu keele õppimiseks on välja antud mitmeid raamatuid, nagu näiteks maailma esimene kihnukeelne „Aabets“ ja tähtede õppimise raamat „Aett, eit ning mia“. Nende kirjutamisel on nii Külli Laos kui ka Evi Tõeväli asjaosalised olnud. Koos autoritega õpime emakeelepäevasel kohtumisel kihnukeelseid sõnu, mängime mänge ja saame Kihnu saarega tuttavamaks.

Kes aga tahab kihnu keele laulvat kõla kohe kuulda, võib järelkuulata iganädalaseid Vikerraadio saateid „Kihnukeelsed uudised“, kus noor reporter Kase Kai südikalt siin- ja sealpool merd elavatele kihnlastele uudiseid jagab.

Lisainfo ja klassiga registreerumine:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Tiia Selli ja Katrin Ehrlichi „Rõõmus Miia“ pälvis tunnustuse Lätis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tiia Selli lasteraamat „Rõõmus Miia“, mille on illustreerinud Katrin Ehrlich, pälvis auhinna Läti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lugemisprogrammis „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii 2018“.

Programmis osaleb lugejaid üle kogu Läti. Osalejad hindavad lastekirjanduse ekspertide poolt välja valitud teoseid (sh tõlkekirjandus) viies vanuserühmas: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+; lapsevanemad. Igas vanuserühmas loetakse 6 teost ja antakse neile hinnang. „Rõõmus Miia“ ja selle toredad illustratsioonid meeldisid läti noortele lugejatele väga ja lapsed vanuses 5+ andis raamatule kolmanda koha.

Programmi tulemused kuulutati välja 9. märtsil 2019 Riias Läti Rahvusraamatukogus toimunud Suurel Lugemisfestivalil, millest võtsid osa raamatukogud, kirjanikud, kirjastajad, tõlkijad, illustraatorid ja aktiivsed lugejad.

Raamatu “Rõõmus Miia” andis aastal 2012 Eestis välja kirjastus Dolce Press ja aastal 2017 Lätis kirjastus Jāņa Rozes apgāds. Raamatu tõlkis läti keelde Maima Grīnberga. Aastal 2018 pälvis raamat Jānis Baltvilksi auhinna, mis on kõige olulisem lastekirjanduse auhind Lätis.

Selgunud on 2018. aasta Head lasteraamatud ja Head noorteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2018. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja head laste- ja noorteraamatud. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul. Kokku valiti välja 15 lasteraamatut ja 8 noorteraamatut.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi arvates on heade laste- ja noorteraamatute valimine tore traditsioon, mille tulemusi innukalt oodatakse, kuna valik annab ülevaate ilmunust ja peegeldab kenasti meie lastekirjandust selle mitmekülgsuses. „Esile tõstmist väärivaid teoseid leidus igale vanuse- ja huvigrupile, seda nii pildiraamatute kui jutukirjanduse vallas. Loodetavasti on need raamatud aga vaid lugemisisu tekitajaiks, sest teoseid, mida kätte võtta tasub, leidub mullu ilmunud kirjavara seas kindlasti rohkemgi,“ lausus Palm.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu leiab, et head meeleolu loovate ja mõtlemisele kaasa aitavate raamatute valimine on oluline, et kasvatada lugemisoskusega põlvkonda. „Laps kasvab väga kiiresti ning alati ei ole lihtne leida talle eakohast kirjandust, mis toetaks lapse arengut. Me oleme väga tänulikud raamatukoguhoidjatele ja lastekirjanduse sõpradele, et nad panustavad igal aastal valimaks välja just neid raamatuid, mis kõige rohkem lastele ja noortele sobivad ning teevad nii poes kui raamatukogus käimise lihtsaks. Kuna teist aastat valitakse ka häid noorteraamatuid, saame öelda, et igas vanuses laps leiab eelmise aasta uudiskirjandusest endale midagi head ja arendavat lugemiseks,“ sõnas Poopuu.

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus annavad tunnustust headele lasteraamatutele välja alates 2009. aastast. See aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud eakohaste illustratsioonidega. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist eneseleidmise käänulisel ent põneval teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsudega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde plakatid: Plakatid printimiseks A4 ja Plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2018

Väiksematele:

  • Marianne Dubuc. Postihiire tööpäev. Kirjastus Draakon & Kuu
  • Katri Kirkkopelto. Popi. Kirjastus Helios
  • Margarita del Mazo. Minu suur karu, minu väike karu ja mina. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Piret Raud. Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Seisa siin, Pärt! Kirjastus Päike ja Pilv
  • Kertu Sillaste. Mina olen kunstnik. Kirjastus Koolibri
  • Ilmar Tomusk. Hundi sõbrad. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Julian Clary. Perekond Julged. Kirjastus Tammerraamat
  • Cressida Cowell. Olid kord võlurid. Kirjastus Pegasus
  • Andrus Kivirähk. Tilda ja tolmuingel. Kirjastus FD Distribution
  • M. G. Leonard. Mardikapoiss. Kirjastus Tiritamm
  • Maria Parr. Väravavaht ja meri. Kirjastus Eesti Raamat
  • Aino Pervik. NummiPealt ja mujalt. Kirjastus Tänapäev
  • Stefanie Taschinski. Caspar ja Unustuse Meister. Kirjastus Pegasus
  • David Walliams. Härra Hais. Kirjastus Tänapäev

Hea Noorteraamat 2018

  • Emily Barr. Flora Banksi ainus mälestus. Kirjastus Pegasus
  • Sarah Crossan. Õun ja vihm. Kirjastus Varrak
  • John Green. Kilpkonnad alla välja. Kirjastus Pegasus
  • Wolfgang Herrndorf. Miks me varastasime auto. Kirjastus Eesti Raamat
  • S. J. Kincaid. Põrguline: loodud kaitsma, loodud hävitama. Päikese Kirjastus
  • Nina LaCour. Meiega on kõik korras. Päikese Kirjastus
  • Ene Sepp. Taeva tühjad tribüünid. Kirjastus Tänapäev
  • Anna Woltz. Sada tundi ööd. Kirjastus Varrak

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid ELK-s 12. märtsil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 12. märtsil 2019 kell 12 räägivad lastekirjanduse keskuses oma raamatutest 2018. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõik viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Vaata lisaks:
Andrus Kivirähk: mälestused ja mineviku tundmine muudavad maailma kolmemõõtmelisemaks (kultuur.err)
Kertu Sillaste: “Mina olen kunstnik” näitab, et kunst ei ole ainult joonistamine (kultuur.err)
Priit Põhjala: absurditaotlus oli “Onu Mati, loomaarsti” puhul teadlik (kultuur.err)

Ulla Saar esineb 12. märtsil Londoni raamatumessil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

12. märtsil 2019 kell 11.30 esineb Londoni raamatumessil illustraator Ulla Saar. Saar osaleb seminaril „Rising Stars: Children’s Authors and Illustrators from the Baltics“ koos leedu illustraatori Monika Vaicenavičienė ja läti kunstniku Elīna Brasliņaga. Children’s Hub’is toimuvat seminari modereerib Dylan Calder. 

Ulla Saar räägib seminaril oma illustratsioonidest Ühendkuningriigis värskelt ilmunud luulekogus “Kõik on kõige targemad” (teksti autor Contra). Raamatu avaldas 2018. aasta sügisel kirjastus The Emma Press. Lisaks inglise keelele on Saare illustreeritud raamatud ilmunud ka saksa, itaalia ja leedu keeles. Teda on nomineeritud 2018. ja 2019. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinnale. 2019. aasta sügisel ilmub Londoni kirjastuselt Thames & Hudson Huw Lewis Jonesi raamat “The Writer’s Map”, mille üks illustraatoreid on Ulla Saar.

Vaata lisaks: Londoni raamatumess

 

Kevadnäitusel eesti kunstnikud & Appias Albina Leedust

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kevadnäitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruumides avatud 5. märtsist 6. aprillini. Võimalik on näha nii eesti kunstnike kui Leedust pärit illustraatori Appias Albina töid.

Andekaid ja häid illustraatoreid on Eestis palju ja sugugi mitte kõik neist ei osale teema- või esindusnäitustel, vaid teevad oma igapäevast illustraatoritööd. Kevadnäitus annab võimaluse ka nendel kunstnikel koos teistega oma loomingut näidata. See on kuues eesti illustraatorite kevadnäitus alates 2008. aastast. Tänavu eksponeeritakse illustratsioone nii juba ilmunud kui ka peatselt ilmuvatest raamatutest. Mõned tööd on ka spetsiaalselt kevadnäituse jaoks loodud. Näitusel osalevad staažikate illustraatorite kõrval ka need, kes alles oma teed alustavad. Lisaks saab sel korral näha Leedust pärit külalisesineja töid, kes oma must-valgete liblikapiltidega kenasti kevadnäitust täiendab.

Näitusel on välja pandud üle 50 töö 24 kunstnikult: Anne Linnamägi, Sveta Aleksejeva, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Mare Hunt, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Lembe Keskpaik, Liisa Kruusmägi, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Olivia Lipartia, Regina Lukk-Toompere, Gerda Märtens, Viive Noor, Sirly Oder, Ede Peebo, Ulla Saar, Maris Siimer, Elina Sildre, Joonas Sildre, Kertu Sillaste, Vera Staniševskaja ja Appias Albina (Leedu).

Olete oodatud!

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Katrin Ehrlichi illustratsioon

Täna tunnustatakse „Laste Vabariigi“ kultuuriretke läbinud lapsi

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Riigikogu esimees Eiki Nestor annab täna, 15. veebruaril 2019 kell 15 Valges saalis kuldvapi ligi sajale lapsele, kes läbisid Eesti 100. sünnipäevale pühendatud üle-eestilise elamustuuri „Laste Vabariik“.

„Tunnustame kuldvapiga lapsi, kes külastasid kahe aastaga üle kolmekümne erineva muuseumi ja külastuskeskuse ning kogusid „Laste Vabariigi“ passi selle kohta templeid,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor. „Lapsed ja pered said selle elamustuuriga hindamatu kogemuse ja õppisid veelgi paremini tundma oma kodumaad.“

Nestori sõnul on parlament sümboolne koht, kus EV100 tänukingid ja -sõnad edasi anda, sest esmakordselt esitleti elamustuuri just Riigikogus.

„Laste Vabariik“ sündis 2017. aastal lastekirjanduse keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös eesmärgiga võimaldada lastele ja peredele väärtuspõhist kultuurikogemust.

Elamustuur jõudis 53 paika üle Eesti. Lapsed said „Laste Vabariigi“ passi, millega kutsuti üles külastama muuseume ja külastuskeskusi. Täidetud passi saatsid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse 93 last.

Allikas: Riigikogu

Lisainfo:
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Selgusid Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Triin Soone ja Mari Niitra valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed: 

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”. Võitja kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõigi viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Kultuurkapital

Leelo Tungal pälvib riikliku kultuuri elutööpreemia

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 7. veebruaril 2019 otsustas valitsus kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvib ka Leelo Tungal.

Kirjastus Tänapäev tõi oma esildises välja, et Leelo Tungal on peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti olulisemate ja armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on rõõmuga lugenud mitmed põlvkonnad ja luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 värsi- ja proosaraamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab aktiivselt praegugi mitmes žanris. “Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus,” lisati esildises.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm. Tänavu pälvisid elutööpreemia lisaks Tunglale Viivi Luik ja Fred Jüssi.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiad antakse laureaatidele pidulikult üle 24. veebruaril kell 13.30 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike spordipreemiate, teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Allikas: kultuur.err
Vaata ka: Leelo Tungal elutööpreemiast: pidin kaks korda järjest istuma, sest ei osanud seda oodata (kultuur.err)