Jaanuar 2009. Charlie Fletcher. „Kivisüda”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Fletcher-KivisudaInglise keelest tõlkinud Peeter Veltson
Koolibri, 2008
303 lk

Kui tunnete end tõrjutu ja üksildasena ning iga asi, mida te teete, muudab olukorra vaid hullemaks, ärge mingil juhul vihastage!

Vastasel juhul võite leida end samast olukorrast kui George, 12-aastane poiss, kes ühe käeliigutuse tagajärjel leiab end ühtäkki paralleelmaailmas oma elu eest võitlemast. Kõik on Londonis pealtnäha endine, ainult et George’i jälitab end Loodusmuuseumi fassaadilt lahti rebinud kivist pterodaktülos. Ja keegi teine peale George’i teda ei näe…

“Nahktiibadega päikest varjates kasvas ta poisi ees kuidagi suuremaks. Suu avanes ja sealt õhkas vana haisu, mis oli vastikum kui miski, mida George kunagi nuusutanud oli, ja selles polnud midagi loomalikku, see oli vana ja ebainimlik lõhn ja ajas koleda hirmu nahka.”

Detsember 2008. Lewis Carroll. „Alice Imedemaal. Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Carroll-AliceTõlkinud Jaan Kross ja Risto Järv
Pildid joonistanud John Tenniel
Tallinn : Tänapäev, 2008
350 lk

„Irvik Kiisu,“ alustas Alice üsna ujedalt, sest ta ei teadnud, kas niisugune nimi kassile meeldib, aga see irvitas ainult veel veidi laiemalt. „Näe, esialgu on ta sellega rahul,“ mõtles Alice ja jätkas: „Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?“
„See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda,“ ütles Kass.
„Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu – “ vastas Alice.
„Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed,“ sõnas kass.
„– kui ma ikka kuskile jõuan,“ lisas Alice seletuseks.
„Oh, selle peale võid kindel olla,“ ütles Kass, „kui sa ainult kõnnid küllalt kaua.“

November 2008. Trace Moroney. „Armastus”. „Headus”. „Kadedus”. „Üksildus”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Moroney-UksildusTallinn: Koolibri, 2008.

Kuu raamatuks valitud väikelasteraamatud on märgilise tähendusega – nad rõhutavad pildi ja sõna suurt rolli ning lisaks muidki kriteeriume, mida hea lasteraamatu puhul silmas peetakse. Sisukus ja sõnaseadmisoskus on lasteraamatutes sama olulised kui suurtele mõeldud kirjanduses. Hea lasteraamat peab aga sageli tegema ära ka selle töö, mille tarvis täiskasvanute maailmas on „eneseabiõpikud”. Peab õpetama, kasvatama, seletama, aitama. Sageli on laste küsimused ja probleemid tavavanema jaoks ammendavalt vastamiseks liigagi keerulised. Kindlasti oleme kõik kogenud, et just igapäevaste ja lihtsate asjade lahtiseletamine on vaat et kõige raskem. On hea, kui abi riiulist võtta.

Trace Moroney on 1965. aastal sündinud nimekas Uus-Meremaa kunstnik, kes aastaid illustreerinud väikelasteraamatuid. Tema armsaid ja südamlikke pilte olen alati oma üliõpilastele eeskujuks toonud kui suurepärast näidet sellest, kuidas on võimalik ka päris väikestele mõeldud raamatutes kunsti teha. Sest just illustratsioonikunst on see, mis Trace Moroney puhul kõige enam võlub ja isegi hämmastab. Kohtab ju sellist lähenemist eriti väikelasteraamatutes suhteliselt harva. Tema pildid on küll igati armsad „nunnupildid”, kuid mingit lääget magusust seal pole. Palju väikesi toredaid detaile, vaimukaid leide, lihtne ja võluv pildikeel, väga maitsekas koloriit. Isegi roosat värvi oskab kunstnik nõnda nüansirikkalt ja meeleolukalt esile tuua, et hetkekski ei teki seost teatud tüüpi tüdrukuteraamatutega, mille olemasoluga tuleb pika hambaga leppida…

Oktoober 2008. Kadri Hinrikus. „Miia ja Friida”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Hinrikus-Miia-ja-FriidaKujundaja ja illustraator Urmas Viik
Eesti Ekspress, 2008
159 lk

Suurepärast lugemisnaudingut pakkus mulle äsja loetud raamat “Miia ja Friida”. Hea oli lugeda, kuna noorkirjanik Kadri Hinrikus, keda me kõik teame riigitelevisiooni toimetajana-saatejuhina, istus vaimusilmas mu kõrval kui vana hea tuttav – kord malbelt naeratades, kord mõtlikult jälgides. Mina ise nautisin ja sain tõelise elamuse. Ilus raamat on, ja seda nii seest kui väljast.

September 2008. Stephenie Meyer. „Videvik”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Meyer-videvikInglise keelest tõlkinud Marge Paal
Tallinn : Pegasus, 2008
461 lk

Lugejatele, kes üles kasvanud Harry Potteri vaimus ning ahnelt ja kiirelt läbistanud kõik teisedki fantaasiasugemetega romaanisarjad nagu Trudi Canavani „Musta võluri triloogia“ või Maite Carranza „Nõidade sõda“, on USA kirjaniku Stephenie Meyeri vastilmunud noorteromaan „Videvik“ (orig. 2005) tõeline maiuspala. Romaanil on kõik taolisele teosele vajalikud omadused – üleloomuliku aine põhjalik läbitöötatus, lihtsakoelised tegelased, kiirelt arenev tegevustik ning autori köitev jutustamisviis. Taoliste raamatute poolt loodud maailmades elutsevad lisaks kõigele vägagi realistlikele tegelastele ka nõiad, libahundid ja vampiirid, kellele nõidumine ja loitsimine on sama igapäevane kui söömine ja magamine.

„Videviku“ autor on tegelaste loomisel nii mõndagi üleloomulikku ära kasutatud – antud juhul koondub tegevustik nn heade vampiiride klanni ümber. Tegelastel teisigi üleloomulikke võimeid, kuid selleks, et tegevustik ikkagi kannaks, on nii mõndagi jäetud ka saatuse või juhuse hooleks. Nii suudab teose peategelane küll tulevikku ette näha, kuid see võib iga hetk muutuda, kui selles osalevad inimesed oma langetatud otsuseid muudavad. Ka teine peategelane, kes üldjuhul suudab kaaslaste mõtteid lugeda, ei oma seda võimet tegevustiku seisukohast kõige olulisema tegelase suhtes.

August 2008. Siiri Laidla. „Armas hunt”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Laidla-armas-huntPildid joonistanud Kertu Sillaste
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2008
80 lk

Siiri Laidla pole eesti lastekirjandusilmas enam uus tegija. Lastele on lugemisrõõmu pakkunud muinasjutusugemetega seiklusjutt „Apteegitont Aavi“ (Tänapäev 2006), noortele jutustus “Sandra kevad ja suvi” (Tormikiri 2006) ning kaheosaline romaan/jutustus „Pärnaõietee“ (Canopus 2006, 2007).

Autori trükivärske raamatu „Armas hunt“ näol on tegemist on samuti reaalse taustaga muinasjuturaamatuga – tundub, et jututüüp, milles reaalelu on fantaasiailmaga õrnalt segatud, on autorile südamelähedane. Varasema loominguga seovad uut teost ka südamlikkus ja hingesoojus, mis eelkõige näikse antud raamatu laadi iseloomustavat.

Juuni 2008. Kate DiCamillo. „Kõik Winn-Dixie pärast”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Winn Dixie girl 75Tõlkinud Leelo Märjamaa
Tallinn : Draakon & Kuu, 2008
143 lk

„Kõik Winn-Dixie pärast“ on ameerika kirjaniku Katrina Elisabeth DiCamillo ehk kirjanikunimega Kate DiCamillo (s. 25. märts 1964) debüütteos, mis nüüd hiljuti Leelo Märjamaa tõlkes eesti lasteni jõudis. (Varem on samalt autorilt eesti keeles ilmunud „Lugu hiirest nimega Despereaux“.)

Aastal 2000 kodumaal ilmununa saatis raamatut „Kõik Winn-Dixie pärast“ suur edu. Teos lisati kiiresti aasta parimate raamatute nimekirja ning sai Josette Franki ja Parent’s Choice Gold auhinna, samuti nimetati teos Newbery preemia aunimekirja. Lisaks täiskasvanud lugejate eelpoolnimetatud kiitvale hinnangule sai raamat rohkelt ka laste poolt määratud auhindu, nt Dorothy Canfield Fisheri ja Blubonneti auhinnad. 2005. aastal väntas 20th Century Fox raamatust ka filmi.

Kuidas sündis selline menuteos? Autori sõnul asus ta raamatut kirjutama ajal, mil oli just kolinud päikeselisest Floridast talvisesse ja kõledasse Minnesotasse. Lisaks koduigatsusele vaevas teda ka koeraigatsus, kuna ta oli sunnitud elama korteris, kus koduloomad olid keelatud. Juba aastaid kirjanikuametist unistanud Kate DiCamillo asuski, esialgu küll vaid iseendale lohutuseks, kirjutama raamatut soojast lõunast, sõprusest, tüdrukust ja tema koerast.

Mai 2008. Georgia Byng. „Molly Mooni hämmastav hüpnoosiraamat”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Byng-Molly-MooniInglise keelest tõlkinud Kristina Uluots
Tallinn : Tiritamm 2008
296 lk

Raamatu peategelane Molly on 11-aastane orb. Tüdruk on kondine ja äbarik, tal on liiga lähestikku asetsevad rohelised silmad ja pruunid pulstis kräsujuuksed. Ta pole milleski eriliselt tubli – ta ei oska kiiresti joosta, ei tule toime argitoimetuste ega õppetööga. Samas aga on Mollyl suurepärane kujutlusvõime, mis aitab tal argipäevade raskemate hetkedega toime tulla.

Molly elab väljamõeldud linnas Briersville’is (Kibuvitsalinn) Hardwick House’i (Vaevamaja) nimelises orbudekodus. See on maja, kus nii täiskasvanute kui ka seal viibivate laste seas valitseb omamoodi hierarhia. Elukord, mida orbudekodus rakendatakse, on kaotanud inimestes eneseusu ja lootuse paremale elule. Lootusetust ja kurbust tunnevad nii suured kui väikesed Hardwick House’i elanikud.