Edgar Valter


Vali autor




21/09/1929 - 04/03/2006


Ametid

lastekirjanik, illustraator, karikaturist


Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986.

Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua „Naksitrallid” ja „Sipsik”, Ellen Niidu „Krõlli-raamat”, Aino Perviku „Kunksmoor”, J. Rannapi „Nublu”, O. Lutsu „Nukitsamees” jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt.

E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on mitu karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafišše, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu.

1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat – „Pokuraamat”. Kokku on E. Valter kirjutanud 15 autoriraamatut lastele, lisaks J. Mildebergi illustratsioonidega postuumselt avaldatud „Noodaspea luiskelood”. Edgar Valter oli sajandivahetuse üks viljakamaid ja tunnustatumaid eesti lastekirjanikke. Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on ta vastanud: „Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud.”

E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja „Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk.



Autoriraamatud:
Ikka veel kummitab! (2005)
Pokulood (Elmatar, 2004, 2009)
Natuke naljakad pildid (Elmatar, 2003)
Pokuaabits (Elmatar, 2002, 2003, 2006, 2009)
Kuidas õppida vaatama? (Elmatar, 2000, 2010)
Metsa pühapäev (Elmatar, 1999; sama võru keeles: Mõtsa pühäpäiv, 1999)
Iika: nii noor, aga juba nõid! (Elmatar, 1998; Ajakirjade Kirjastus, 2013)
Pintselsabad (Elmatar, 1998, 2006)
Isand Tuutu ettevõtmised (Elmatar, 1997; Tammerraamat, 2014)
Kullast vilepill (Elmatar, 1996)
Ahaa, kummitab! (Elmatar, 1995; 2. tr raamatus „Ikka veel kummitab“ 2005)
Kassike ja kakuke (Ulvi Postkaart, 1995; Elmatar, 2006)
Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist (Sinisukk, 1995; Ajakirjade Kirjastus, 2013)
Pintselsabad (luuletus, Elmatar, 1995)
Pokuraamat (Ulvi Postkaart, 1994, 1995; Elmatar, 2001, 2003, 2006, 2009)

Illustratsioonid teiste autorite raamatutele (valik):
Beekman, Vladimir. „Aatomik”; „Aatomik ja Küberneetiline Karu”
Kiik, Heino. „Maailma viljad 1.-4. ”
Kross, Jaan. „Mardileib”
Lindgren, Astrid. „Meisterdetektiiv Blomkvist”; „Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu”
Luts, Oskar. „Nukitsamees”
Niit, Ellen. „Karud saavad aru”
Niit, Ellen. „Krõlli-raamat”
Niit, Ellen. „Oma olemine, turteltulemine”
Niit, Ellen. „Suur maalritöö”
Niit, Ellen. „Triinu ja Taavi jutud”
Pervik, Aino. „Arabella, mereröövli tütar”
Pervik, Aino. „Kunksmoor”; „Kunksmoor ja kapten Trumm”
Rannamaa, Silvia. „Kadri”
Rannap, Jaan. „Agu Sihvka annab aru”
Rannap, Jaan. „Koolilood”
Rannap, Jaan. „Maari suvi”; Maja metsa ääres”
Rannap, Jaan. „Nublu”
Raud, Eno. „Naksitrallid 1.-2.”; „Jälle need naksitrallid 1.-2”
Raud, Eno. „Sipsik”
Hiiepuu, Ene; Tungal, Leelo. „Aabits”
Vaidlo, Robert. „Lood Kukeleegua linnast”; „Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis”

„Arvan, et teen vajalikku tööd. Olen veendunud, et lasteraamatud peavad olema pildirikkad. Sest laps vajab pilte. Palju pilte. Tekst kõrvale toeks. Annaks vaid head jumalad, et satuks kokku hea tekst ja head pildid.”
Nii ütles kunstnik 2005. a Postimehele antud intervjuus. Ta oli selleks ajaks illustreerinud umbes 250 raamatut nii täiskasvanutele kui lastele, sealhulgas õpikuid ja teatmeteoseid, teinud arvukalt pilte ajakirjadele, joonistanud koomikseid ning karikatuure, maalinud, kujundanud eksliibriseid, plakateid, postkaarte, teatriafišše, loonud lavakujundusi ning pälvinud illustraatori ning karikaturistina tunnustust ja mitmeid auhindu.

Edgar Valter sündis 21. septembril 1929. aastal Tallinnas. Ta oli kaheksalapselise pere neljas laps ja esimene, kes nägi ilmavalgust Eestis. Tulevase kunstniku isa Adolf Valter teenis tsaariarmees, kohtus Venemaal noorukese lätlanna Emma Kruminšiga, nad abiellusid ja elasid esialgu Ufaas. Kui Eesti iseseisvus, tuldi Venemaalt tagasi kodumaale.

Kunstniku kutse ja joonistamise peale Valter ei mõelnud. Ta lihtsalt joonistas. Koolis oli paberit piisavalt käepärast ja seal liikus koomiksite väljalõikeid. Tulevane kunstnik joonistas neid maha ja ta ise nimetas seda oma esimeseks kunstikooliks. Neljandas klassis käies toimus tema „pressidebüüt”. Joonistusõpetaja kirjutas Päevalehele artikli laste kunstiõpetusest ja valis seda illustreerima Edgar Valteri pildi „Ema pesu pesemas”. Järgmine tema töö ilmus ajakirjanduses siis, kui ta oli 14-aastane ja käis seitsmendas klassis. Ühele joonistusvõistlusele saadetud miniplakat „Edasi läände!” trükiti ära ajalehes Sirp ja Vasar. Esimese, päris iseseisva sammu ajakirjandusse tegi Valter 15-aastaselt karikatuuriga „Rindejoone õgvendajad”, mis avaldati Õhtulehes. Edaspidi söandas Valter oma naljapilte pakkuda ka Noorte Häälele ja Sädemele.

Edgar Valter lõpetas 1945. aastal Pelgulinna 17. mittetäieliku keskkooli ja haridus – 7 klassi – oli käes. Suure pere laps ei saanud mõelda haridustee jätkamise peale. Tuli minna tööle. Valter proovis mitmeid ameteid: katsetas lukksepaõpilasena tehases Volta ja sattus seal koguni autahvlile kui eesrindlik tööline. Soov meremeheks saada viis Valteri Riikliku Merelaevanduse ukse taha ja ta võetigi madruseks. Seejärel töötas Valter maalrina, siis keemiakombinaadis transporditöölisena, edasi trükitöölisena trükikojas Oktoober ja õpilasena Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljees. Seda peab kunstnik senistest parimaks töökohaks. Sel ajal astus Valter kunstiinstituuti, ehkki tal puudus vajalik keskkoolitunnistus. Ühekorraga õppis ta õhtukeskkoolis, instituudis ja käis samal ajal veel tööl. Paraku lõppesid kõrgkooliõpingud puuduva paberi tõttu paari kuu pärast ära ja Valter jätkas iseõppija teed. „Joonistasin igal vabal hetkel. Tänaval, parkides, siseruumides. See oli mu kool. Ja ma tahtsin olla hea õpilane,” ütles kunstnik ühes usutluses.

Esimene Valteri illustreeritud raamat ilmus 1948. aastal. See oli Ellu Elleri lasteraamat „Vanaema jutukera”. Järgmine tema piltidega raamat – Heino Väli „Kui vanaema tukastab” – avaldati 9 aastat hiljem (1957). Järgnevatel aastakümnetel andis kunstnik välimuse paljudele eesti lastekirjanduse tippteoste tegelastele: Aatomik (1959), Kadri (1959), Sipsik (1962), Nublu (1972), Naksitrallid (1972), Nukitsamees (1973), Kunksmoor (1973), Agu Sihvka (1973), Krõll (1979), Arabella (1982) jpt. Mitmeid raamatuid on ta mitmel korral illustreerinud, olgu siis põhjuseks loomingulised otsingud või kaotsi läinud originaalid.

Raamatuillustratsioonid ja karikatuurid ning pildid ajalehtedes-ajakirjades hakkasid varsti nii palju sisse tooma, et aastast 1950 sai kunstnikust vabakutseline. 1956. aastast on Valter Kunstnike Liidu ning 1958. aastast Ajakirjanike Liidu liige.

Aastal 1987 kolis põline linnamees Võrumaale Pöörismäe tallu. Seal sündisid tema autoriraamatud. Otsa tegi 1994. aastal lahti „Pokuraamat” ja kokku sai neid viisteist. Kunstniku Võrumaa aega jääb ka Leelo Tungla ja Ene Hiiepuuga koostöös sündinud aabits (1997). Mõte luua kodukanti Pokumaa teemakeskus teostus alles pärast kunstniku lahkumist.

Lasteraamatuid illustreerides mõtles kunstnik eelkõige lastele – olgu lapsel huvitav ning lõbus, aidaku pilt teda lugusid-luuletusi enese jaoks visualiseerida. Valter andis kõrvaltegelase näoilme või mõne detailiga lisarosina, mida kirjaniku tekstis ehk otsesõnu sees polnudki ja suunas lugeja-vaataja edasimõtlemise teeotsale. Kunstnik ei realiseerinud ennast ja oma otsinguid laste arvelt. Ta katsetas ja kasutas üha uusi tehnikaid, varieeris oma stiili kord impressionistide laadis töötades, kord katsetas nurklikkust ja kubismi elemente, tekitas ootamatuid vaatenurki. Kunstilised otsingud ja areng olid alati laste teenistuses.

Valteri piltidel on lusti ja liikumist. Näib nagu tormaksid mänguhoos kriimupõlvelised jõngermannid kohe-kohe leheküljelt välja. Samas näeme pilte, mis on täis lüürikat, õrnust ja vaoshoitud emotsioone. Näeme unustamatuid karaktereid, kümneid näoilmeid, mis väljendavad kõikvõimalikke tundetoone. Tegu võib olla nii lapse, vanainimese kui ka looma või sootuks elutu objektiga. Kuidas ta seda teeb? Pealtnäha on vaid jooneke silma servas, kriipsuke suunurgas. Jah, ja selle taga suur hulk tähelepanelikkust, hoolimist, armastust. Vaid üht asja ei osanud kunstnik Valter joonistada – see on kurjus: „Pean nähtavasti tunnistama oma võimetust kujutada tõelist kurjust, nii sõnas kui ka pildis. Ma ei tea, kas pidada seda plussiks või miinuseks.”

Krista Kumberg

Illustraatorina:
2006 Nukitsa konkurss, 2. koht (postuumselt) kunstniku kategoorias („Pokulood”)
2005 Eesti Kunstnike Liidu auliige
2005 Lasteraamatukonkurss „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”, elutööpreemia
2004 Nukitsa konkurss, 3. koht kunstniku kategoorias („Natuke naljakad pildid”)
2003 Lasteraamatukonkurss „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”, diplom (L. Tungal. „Anna ja Aadma lood”)
2002 Lasteraamatukonkurss „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”, eridiplom („Pokuaabits”)
2002 Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia (kunstnik ja lastekirjanik, sealhulgas laste loodusearmastust süvendavate raamatute „Pokuraamatu” ja „Pokuaabitsa” autor; Pokumaa looja)
2002 Nukitsa konkurss, 2. koht kunstniku kategoorias („Kuidas õppida vaatama”)
2001 Valgetähe III klassi teenetemärk
2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind (raamatugraafik, lastekirjanik ja karikaturist)
2000 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstniku kategoorias („Pintselsabad”)
2000 Nukitsa konkurss, 2. koht kunstniku kategoorias („Metsa pühapäev”)
1996 Riigi kultuuripreemia (aastapreemia) kunsti alal („Pokuraamat” jt lasteraamatud)
1996 IBBY aunimekiri (IBBY Honour List) („Pokuraamat”, illustratsioonid)
1996 AS Kultuurilehe ja AS Bürootarve lasteraamatukujundusvõistlus, 1. auhind (E. Valter. „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist” ja E. Niit. „Krõlli pannkoogitegu”)
1996 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstniku kategoorias („Pokuraamat”)
1996 Nukitsa konkurss, 2. koht kunstniku kategoorias („Kassike ja kakuke”)
1995 Kultuurilehe ja AS BürooTarve Eesti lasteraamatute kujundusvõistlus, 1. auhind („Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist”; Ellen Niit. „Krõlli pannkoogitegu”)
1994 Kultuurilehe ja AS BürooTarve Eesti lasteraamatute kujundusvõistlus, peaauhind („Pokuraamat”)
1992 Nukitsa konkurss, 3. koht kunstniku kategoorias (R. Parve. „Suur sõnelus”)
1991 Huumoriauhind „Meie Mats”
1989 Gabrovo huumorifestival, Grand Prix „Kuldne Aisopos” õlimaali „Serenaad” eest
1988 Rahvusvaheline karikatuurinäitus „Viva la Musica” (Tallinn), I auhind
1987 Gabrovo huumorifestival, ajakirja Pulss eriauhind
1986 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
1971 Leipzigi raamatukunstinäitus, diplom (U. Leies. „Atsi patsid”, kujundus)