Archive for 2018

Detsember 2018. Cressida Cowell „Olid kord võlurid“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Cressida Cowell ei ole eesti kirjandushuvilisele kuigi tuntud nimi. Kui aga meenutada tema menukaimat teost, 2009. aastal eestikeelsenagi ilmunud fantaasiajutustust „Kuidas taltsutada lohet?“ (Tiritamm), mille järgi valminud filmi meil hästi teatakse, oskame ilmselt juba paremini ennustada, millist elamust võib pakkuda tema uus raamat – fantaasiatriloogia esimene osa „Olid kord võlurid“.

Nagu loheraamatutes ja -filmides, toimub ka võluri-triloogia tegevus kaua aega tagasi, autori sõnul „nii igiammu, et Briti saared ei teadnud veel isegi, et nad on Briti saared“ (lk 11). Üsna loomulikuna, isegi endastmõistetavana tunduvad siis ka sel ajal toiminud võluvägi, elanud sortsid, sõdalased ja müstiline maagia, mis seda kõike varjutab. Mõndagi öeldakse otsesõnu, kuid rohkem jääb siiski saladuseks, igaühele endale arvata ja tunnetada.

Teose peategelasteks on kahe vaenutseva hõimu nooremad liikmed. Kuulsa sõdalaskuninganna Sychoraxi noorim tütar Soov tunneb end oma täiusliku ema ja vaprate õdede kõrval äpardina, sest ei ole nii osav, julge ja edukas kui nemad. Pidevalt komistab ta või rikub midagi ära, ka õppetükid eesotsas kirjutamise ja lugemisega, mida tema klannis esmatähtsaks peetakse, ei edene kuigi hästi. Sarnaselt tunneb end ka võlurikuninga Encanzo Manaja noorim poeg Zar. Võlurivägi, mis tavaliselt ilmneb teismeea alguses, pole temal veel mingeid märke ilmutanud ning poiss tunneb end läbikukkununa. Vaatamata sellele, et isa on andnud oma pojale parimad kaaslased – palju õhuhaldjaid, lumekassid, hiiglase Murdja ja nõuandja ronk Caliburni –, ei õnnestu Zaril kuidagi end tõestada ega isa ning vanemate vendade austust ja imetlust ära teenida. Meeleheide viib poisi Pahametsa, et püüda seal kinni sorts ja tema verest saadava musta maagia abil lõpuks ometi võluvõimed omandada. Kui ülesseatud lõksu satub aga Soov oma ihukaitsja abi Piigiga, ootavad noori ees uskumatud seiklused, mis panevad nad mõlemad ümber hindama nii iseennast kui ka maailma enda ümber.

Cowell oskab suurepäraselt lugejaga arvestada ja teda kaasata. Juba alates esimestest lehekülgedest võtab ta noore lugeja justkui käekõrvale ja aitab tal enda loodud fantaasiamaailmaga kontakti saada. Kõigepealt tutvustab ta põgusalt peategelasi, seejärel esitab eelloo ehk proloogi ning alles siis asub põhisündmustiku kallale. Sellegi jooksul ei unusta ta lugejat, vaid pöördub koduvalt adressaadi poole, olgu siis ütte abil või talle küsimusi esitades. Nõnda jääbki tunne, et oled Soovi ja Zariga nende elu suurel seiklusel kaasas, otse sündmuste tulipunktis – kord meeleheitel ja hirmunud, siis aga sama vapper, õiglane ja aus.

Vaatepunktiga seoses on veel üks huvitav aspekt: nimelt juba loo alguses palub jutustaja lugejal arvata, kes ta on ja millist rolli loos kannab. See on põnev arvamismäng. Jutustaja on kõikenägev ja -teadev. Tal on mälestus muistse mineviku lugudest, mis mängivad jutustuses määravat rolli, samuti suudab ta näha iga tegelase hinge, olgu selleks siis ihukaitsja abi Piik või väike õhuhaldjas, karmi maski kandev jääkülm kuninganna või enesekindlusega kimpus olev teismeline. Lisaks erinevatele aegadele liigub ta sujuvalt ja kiiresti ka erinevates ruumides: samaaegselt võib ta viibida nii sõdalaskindluses kui võlurimetsas. Jutustaja isikut kattev saladusloor jääb esimeses osas langemata.

Tekst on illustratsiooniga lausa sünergilises seoses. Noort lugejat õhutatakse kaasa mõtlema ja edasi lugema ka põneva kujunduse abil. Teksti esitatakse erinevates kirjatüüpides, elavdamiseks kasutatakse piltide allkirjastamist, jutumulle jt koomiksitest tuttavaid elemente. Vahel kulgeb lugu edasi aga ainult illustratsioonide abil. Täiskasvanud lugejainimesele, kes pidevalt sellist poputamist ei vaja, võib see kohati ka tüütuna tunduda, kuid pildilise ja pidevalt vilkuva maailmaga harjunud lapsed tunnevad taolistest nippidest ilmselt tuge.

Tõlkija Eve Laur on teinud suurepärast tööd. Polnud tõenäoliselt just kõige kergem ülesanne anda autori rikkaliku fantaasia poolt sünnitatud elukatele eestikeelsed nimed. Eriti keeruliseks tegi ülesande aga see, et mõned neist nimedest peavad omavahel kokku kõlama, teised ei tohi aga seda kindlasti mitte teha. Rääkimata veel raamatus leiduvatest vihjetest Shakespeare’i viimasele teosele „Torm“. Rohke mõttetöö on kandnud head vilja. Vahvaid leide on teisigi, näiteks kasvõi jääpurikatest naeratus kuninganna näos. Hästi on hakkama saadud ka luuletõlgetega, mis kõlavad sama lummavalt ja loitsivalt nagu originaalis.

Need, kellel peale Cowelli võluriloo lugemist iidvanast Inglismaast ja maagiast veel väheks jääb, võivad pikkade pühade ajal meelelahutuseks ja hingekosutuseks lugeda teisigi värskeid briti fantaasiaraamatuid. Näiteks Jessica Townsendi maagilist ja mahedat romaani „Nevermoor. Morrigan Crow’ tuleproovid“ (Eesti Raamat) või meiegi laste seas juba üsna tuntud autori David Walliamsi uut teost „Pururikas laps“ (Tänapäev). Täiusliku meelte-elamuse saamiseks võiks lugemise kõrvale valmistada ka tassikese parimat teed, piima ja küpsistega muidugi.

Tõlkinud Eve Laur
Illustreerinud Cressida Cowell
Kirjastus Pegasus 2018
320 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

8. detsembril toimub ELKs heategevuslik jõulupidu

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

8. detsembril 2018 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja MTÜ Saagu Parem heategevuslik laste jõulupidu „Nukitsa juturada“.

Jõulupeol jagub mõnusat saginat koos Nukitsaga igale lastekirjanduse keskuse korrusele. Edgar Valteri galeriis kuulatakse koos päkapikk Leeviga talviseid metsahääli ja luuakse improviseeritud linnukoor. Pööningul satuvad lapsed muinasloosse ja sirutavad end päkapikk Säsi juhendamisel. Tegemisi juhendavad Teoteatri näitlejad. Lisaks meisterdatakse jõulukaarte, mis leiavad tee muinasjutumajast adressaadini. Peolt ei puudu ka jõuluaja oodatuim külaline jõuluvana.

Kingikott on täitunud tänu kirjastustele Tammerraamat, Draakon & Kuu, Päike ja Pilv ning Varrak.

Aasta Rosin: vastab lastekirjanik Anti Saar

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse keskus andis 6. detsembril 2018 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Anti Saare teksti ja Urmas Viigi piltidega raamatu „Mina, Milda ja meister Michel“ (Eesti Kunstimuuseum, 2018). Sellega seoses palusime Anti Saarel vastata paarile küsimusele. 

1) Mida Aasta Rosina tunnustus Teile tähendab?

Rõõmustan Aasta Rosina üle väga, sest see kinnitab mulle, et suudan autorina jätkuvalt üllatada, pakkuda midagi, mida pole oodatud. Loodan väga, et ei anna kunagi põhjust öelda “Anti Saar oma tuntud headuses” või “vana hea Anti Saar”…

2) Mis Teie meelest selle raamatu eriliseks teeb?

Seda peaks vist pigem küsima lugejalt. Ja ma loodan, et kogu erilisus ei peitu tema jaoks raamatu hiiglaslikus formaadis. Kindlasti paistab see silma eriilmelise visuaalse lahenduse, julgete värvide ja joonistuste poolest. Mulle kui kirjutajale oli eriliseks väljakutseks etteantud ajalooline aines. N-ö tellimise peale polegi ma vist varem kirjutanud.

3) Mõni huvitav seik raamatu sünniloost…

Kirjutamine ise on seiklus, kui leiad selleks mõnusa rutiini. Selle eest aitäh sõber Kairile*, kes mulle möödunud talvel oma Pariisi korterit laenas, ja Genklubile Tartus, kus igapäevaselt üheainsa kohvi kõrval tundide kaupa pastakat vedada võisin.

*Anti Saar viitab lastekirjanik Kairi Loogile

Küsimused: Helena Koch

Foto: Dmitri Kotjuh

Aasta Rosina auhinna pälvis raamat „Mina, Milda ja meister Michel“

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 6. detsembril 2018 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Anti Saare teksti ja Urmas Viigi piltidega raamatu „Mina, Milda ja meister Michel“ (Eesti Kunstimuuseum, 2018).

Raamat „Mina, Milda ja meister Michel“ ilmus seoses Kumu kunstimuuseumi näitusega „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (08.06.–16.09.2018). Lugu viib lapsed seiklema nii tänasesse päeva kui ka 500 aasta tagusesse aega, mil maalikunstnik Michel Sittow elas, maalis ja rändas ringi mööda Euroopa kuningakodasid. Põneva loo ja mänguliste piltide abil tutvustatakse raamatus nii maalikunstis kasutusel olnud võtteid, vararenessansi ajastu eluolu ja kunstnikuks olemist kui ka laiemalt kunsti loomise ja uurimisega seotud teemasid.

Triin Soone: „Selle aasta võitja üllatab teemakäsitluse poolest, sest meil ei kirjutata kunstist lastele just palju. Omapärane on pildilahendus: pilt ja tekst kõnnivad väga tihedalt käsikäes, see on atraktiivne ja põnev ning kutsub süüvima-uurima. Üllatuseks on ka formaat, kuna nii suuri lasteraamatuid ilmub üliharva. See raamat on tõeline maiuspala neile, kel sügavam kunstihuvi juba olemas, ja hindamatu avastamisallikas neile, kes ses vallas alles esimesi samme teevad.“

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Vaata ka: Kolm küsimust Anti Saarele

Täiendav info: Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits 2018

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Nukitsa 24. number käsitleb eesti ja välismaa lastekirjandust. Ele Süvalep kirjutab asjadest tänapäeva muinasjuttudes, Jaanika Palm aegruumist värskes lastekirjanduses, Kaisa Laaksonen soome laste- ja noorekirjandusest.

Täispika 2018. aasta Nukitsa sisukorra leiab SIIT.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Kertu Sillaste raamat valiti 100 parima laste- ja noorteraamatu hulka

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

2. detsembril 2018 valiti 59. Müncheni Bücherschaul välja möödunud aasta 100 parimat laste- ja noorteraamatut. Valituks osutus ka Kertu Sillaste pildiraamat “Igaüks teeb isemoodi kunsti”, mis ilmus Saksamaal 2017. aastal (tõlkis Carsten Wilms, kirjastas Kullerkupp Kinderbuch Verlag). Žüriisse kuulusid Roswitha Budeus-Budde, Hilde Elisabeth Menzel ja Ulrike Schultheis.

Kirjastaja Bettina Wilmsi sõnul rõõmustab iga kunstiõpetaja Kertu Sillaste raamatu üle, mis sobib imeliselt nii algklassi- kui kunstitundidesse: “Tegemist on jutustava aimeraamatuga, mis on rõõmsavärviliselt illustreeritud ja ärgitab lastes loovust. On uhke tunne, et Kertu on valitud selliste autorite sekka nagu Lauris Gundars ja Piotr Socha. See tunnustus on meie kirjastuse ja lastekirjanduse keskuse eduka koostöö vili.”

Münchner Bücherschau on Münchenis toimuv raamatunäitus, mida korraldatakse alates 1959. aastast. Näitusel esitleb oma raamatuid üle 300 saksakeelse kirjastuse. Üritust külastab igal aastal ligi 160 000 inimest.

Vaata ka:
Münchner Bücherschau
Kullerkupp Kinderbuch Verlag

9. detsembril jõuab eesti kunstnike näitus “Elas kord” Gdanskisse

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

9. detsembril 2018 avatakse Gdanskis Shakespeare’i teatris vendade Grimmide muinasjuttudele pühendatud illustratsiooninäitus “Elas kord…”. Näituse kuraator on Viive Noor. Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini. 

Kuraator Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel on 59 tööga esindatud 20 kunstnikku: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitust “Elas kord” eksponeeriti 2015.–2016. aastal eri paigus Itaalias, 2017. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas ning Minskis. Alates 2018. aastast on näitus ringelnud Poolas.

Illustratsioon: Urmas Viik

Ulla Saar osaleb Vilniuses laste- ja noortekirjanduse festivalil

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

8. detsembril 2018 osaleb illustraator Ulla Saar Vilniuses festivalil „Laste Jõulusaar“. Tegemist on iga-aastase kirjandusfestivaliga lastele ja noortele kuni 18. eluaastani.

Festivali raames toimub raamatulaat ja mitmesuguseid erinevaid üritusi nagu töötoad, teatrietendused, kohtumised autoritega jne. Festival toimub teist aastat järjest ning kestab tänavu 7.–9. detsembrini.

Ulla Saare piltidega on leedu keeles ilmunud raamat „Lift“ (tekst Kätlin Vainola, kirjastus 700 eilučių 2016). Lisaks on kunstniku raamatud ilmunud soome, inglise, itaalia ja saksa keeles.

4. detsembril avatakse Olga Ionaitise isikunäitus

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

4. detsembril 2018 kell 17 avatakse lastekirjanduse keskuses Moskva kunstniku Olga Ionaitise isikunäitus. Avamisel viibib ka kunstnik. Näitus jääb avatuks 26. jaanuarini 2019. 

Olga Ionaitis alustas oma loometeed 1987. aastal. Tänaseks on ta illustreerinud üle 150 raamatu, teinud kaastööd ajakirjadele, osalenud paljudel näitustel ja korraldanud neid ise. Tema panusest annavad tunnistust terve hulk erinevaid auhindu. Kunstniku stiil on klassikaline, vahelduvad moevoolud pole suutnud seda oluliselt mõjutada. Selline stiil eeldab kunstnikult suurepärast joonistusoskust ja meisterlikku akvarellitehnika valdamist.

Olga Ionaitise pildid on soojad, fantaasiarikkad, muinasjutulised. Illustreerinud on ta pea kõiki tuntud muinasjutte ja kirjandusteoseid alates vene klassikast ja lõpetades  F. H. Burnetti „Salaaia“ ja C. Dickensi „Oliver Twistiga“. Pildikeel on suunatud lastele, aga äratab kahtlemata heldimust ja nostalgiat ka täiskasvanutes. Kuraator Viive Noore sõnul on näituse meeleolu jõululik, kuna palju on talve- ja jõulupilte, rõhutatud on hubasust, headust ja soojust.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kuraator
viivenoor@gmail.com
634 0080, 5557 9930

 

Libahundinäitus „Jookseb koos huntidega“ jõuab 1. detsembril Wrocławisse

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Wrocławi mediateek-raamatukogus avatakse 1. detsembril 2018 Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite näitus “Jookseb koos huntidega“. Oma töödega on näitusel esindatud 25 Baltimaade kunstnikku. Näitus jääb avatuks 3. jaanuarini.

Eesti Lastekirjanduse Keskus esitles veebruarist märtsini 2018 eesti illustraatorite näitust “Jookseb koos huntidega” ning maist juunini 2018 Baltimaade illustraatorite näitust „Hundijooks“. Mõlema näitusega tähistati Euroopa kultuuripärandiaastat.

Näituse peakorraldaja on Eesti Suursaatkond Varssavis.

Vaata lisaks: Wrocławi mediateek-raamatukogu