fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Laste ja noorte kultuuriaasta pööras pilgu noorele loojale ja publikule

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 tõstis kultuurielu keskmesse lapsed ja noored ning innustas nooremat põlvkonda kultuurist osa saama nii looja kui publikuna.

Teema-aasta tunnuslause „Mina ka!” ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine kutsusid ka täiskasvanuid laste ja noorte tegemisi märkama ning neile kultuuriteel suunajaks olema. Lastelt ja noortelt võtab kultuuriaasta traditsiooni 2018. aastal üle Euroopa kultuuripärandiaasta.

„Iga laps ja noor, kes osales suvisel laulu- ja tantsupeol või mõnes teises üleriigilises ja kogukondlikus ettevõtmises, saab öelda: „Mina ka aitasin kaasa, et laste ja noorte kultuuriaasta oleks just nii huvitav, mitmekesine ja suurepärane.“ Ma ei kahtle selles, et see ühine loomine andis meile kõigile julgust, indu ja vastutustunnet Eesti kultuuri arendamiseks veel pikkadeks aastakümneteks,“ ütles Filmimuuseumis toimunud laste ja noorte kultuuriaasta lõpupeol kultuuriminister Indrek Saar.

Laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask ütles, et laste ja noorte kultuuriaasta andis võimaluse mõtestada lastekultuuri olemust, samuti teadvustada kultuuritraditsioonide edasikandmise olulisust ja ka vastutust. „Oleme ehk senisest enam märganud ja väärtustanud meie kõigi ühist kultuuriruumi, mõelnud minevikule ja unistanud tulevikust, kuid ennekõike nautinud põnevat ja elamusterohket olevikku. Eesti lapsed ja noored on helged ja julged, loovad ja nutikad, täis tegutsemistahet, mängulusti ja kodumaa-armastust,“ rääkis Marju Kask.

Laste ja noorte kultuuriaasta tähtsündmuseks olnud XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” pakatas laste ja noorte energiast, peol osales vabas Eestis sündinute põlvkond, kokku 40 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. See pidu puudutas inimeste hinge üle Eestimaa ning pani mõtlema väärtustele, nende kestmisele ja edasikandmisele.

Kultuuriaasta suvel sõitis mööda Eesti teid lustakas elamustuur Laste Vabariik, mis tähistas koos lastega Eesti Vabariigi peatset 100. sünnipäeva kõikides maakondades ning millest sai ühtekokku osa 30 000 inimest. Teema-aasta ideekonkursi toel toimus üle Eesti enam kui 60 lastele ja noortele mõeldud kultuurisündmust. Ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitlusetulemusel sündis koondportree Eesti lapsest, mille Eesti Instituut vormis trükiseks pealkirjaga „Krips-Kraps Eesti laps“. Lastekultuuri foorumil „Kultuuripaun“ jäi kõlama, et iga Eestimaa laps vajab oma kasvuteel kokkupuudet kvaliteetse kultuuriga.

Lastelt ja noortelt võtab kultuuriaasta järje 2018. aastal üle Euroopa kultuuripärandiaasta, mille tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on teema-aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,“ ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,“ rõhutas Raie.

Laste ja noorte kultuuriaasta lustakal lõpupeol lõid mõnusat meeleolu tantsuansambel Leesikad ja Kanutiaia huvikooli näitetrupp ning ukse Euroopa kultuuripärandiaastasse avas Trad Attack! Laste ja noorte kultuuriaasta kutsus ellu Kultuuriministeerium, selle läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Lisainfo:

Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
martha@elk.ee
53449978

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripärandiaasta
projektijuht
annela.laaneots@folkloorinoukogu.ee
5579808