Mis jäi silma 2013. aasta lasteosakondade ja maaraamatukogude tööst

Andmed lasteosakondade aruannetest ja Kultuuriministeeriumi kodulehelt maakondade aastaaruannetest.

Sirve Valdmaa, Põlva Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

Kus me töötame – majad, ruumid

Teeme kõik lastesõbraliku õhkkonna loomiseks. Kasuks tuleb raamatukogu asukoht – kooli või lasteaiaga ühes majas olemist on positiivse küljena ära märkinud väga paljud oma aruannetes (Järvamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Ruume said juurde lastetoa näol Kohtla-Järve, osad kohad Harjumaal ja Põlvamaal (Ahja). Valgas uuendati muinasjututorni. Võru laiendas hoidlapinna arvelt lugejateeninduse ala.

Veidi põhinäitajaid

Tabelis esitatakse 2013. aasta põhinäitajad ning edasi- või tagasiminekud protsentides. Arvud on võetud maakondade sõnalistest aruannetest.

Lugejad 2013

Võrreldes eelmise aastaga % + –

Külastused 2013

%

+ –

Kojulaenutused 2013

%

+ –

Harjumaa

11663

6

217953

5

146273

-3

Keila lo

923

1

16243

24

12532

2

Hiiumaa

1084

1

22639

0,1

14859

-3

Kärdla lo

483

4

7680

-1

6100

1

Ida-Virumaa

2333

1

36846

-7

25401

-17

Jõhvi lo

717

0,3

9417

-11

13010

-18

Kohtla-Järve lo

2140

4

32224

14

26048

10

Narva lo

4681

1

49983

-6

80178

-12

Sillamäe lo

1343

3

36514

4

34084

5

Jõgevamaa

3597

-4

78370

-3

60967

-15

Põltsamaa lo

676

-2

16720

-14

18885

-10

Järvamaa

2845

-3

57330

-4

40458

-9

Paide lo

592

-7

6826

-17

6018

-7

Läänemaa

2128

3

42289

-9

31699

-5

Haapsalu lo

990

-3

17373

-9

19290

-5

Lääne-Virumaa

5628

-2

101859

-8

91019

-12

Rakvere lo

1784

6

26896

-7

27902

-7

Pärnumaa

6590

-3

90774

-4

81321

-8

Pärnu lo

3308

1

37129

2

44387

-3

Põlvamaa

3119

-2

64081

-6

48953

-0,3

Põlva lo

1004

-2

15900

-4

14747

-8

Raplamaa

3253

-5

61574

-6

40953

-6

Rapla lo

588

-3

7897

-4

6779

-1

Saaremaa

2601

-2

48192

-6

30584

-5

Kuressaare lo

1080

-4

21785

-11

8888

-14

Tallinn

24501

7

198726

-1

177734

-3

KRK lo

6298

10

47332

5

43462

-3

Tartu linn

37769

2

569819

-7

1438263

-6

Tartumaa

4820

-1

98057

1

68476

-2

Kõrveküla lo

314

5

12592

-3

5343

12

Valgamaa

3076

-0,2

42705

-7

49000

-6

Valga lo

1076

-9

11204

-20

15476

-8

Viljandimaa

4300

-5

75911

-9

56152

-10

Viljandi lo

1734

6

23802

0,1

23495

-11

Võrumaa

3988

1

69085

-5

86439

1

Võru lo

1687

-2

32102

2

48553

7

Kui neid protsente analüüsida, siis lugejate arv kasvab kõige jõudsamalt suurtes linnades, (Tallinn, Kohtla-Järve, Sillamäe) – keskmiselt 20,4%, kasvanud on ka pea pooltes keskkogude lasteosakondades – keskmiselt 0,3%. Maakondades tervikuna on lugejate arv vähenenud, keskmine näitaja -1%.
Põhjendused on niisugused:
Maaelanikkonna vähenemine ja koolide reorganiseerimine, mis on paljude maakondade – Viljandimaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Saaremaa – märksõnad. Ka ühe aktiivse lasterikka perekonna piirkonnast ärakolimine mõjutab külastatavust oluliselt – Võrumaa.
Tublid lugejad kasvavad lasteosakonnast välja, sama häid asemele ei tule – Valgamaa.
Õnnelikud on aga mõned kohad, kus on olemas suvelugejad ning ja tulemas uusigi – Pärnumaa.

Külastuste ja kojulaenutustega on asi hoopis hullem. Külastuste arv kasvas ainult suurtes linnades ja sedagi keskmiselt 0,8%. Maakondades langes keskmiselt 4,5% ja lasteosakondades 4,9%.
Põhjendused on järgmised:
Külastused sagenesid neis piirkondades, kus kasvas rahvaarv või paranesid töötingimused, näiteks Harjumaal. Kohtla-Järve märkis avameelselt: paremad ruumid = parem teenindus.
Hästi mõjub see, kui raamatukogu asub lasteaia või kooliga samas majas.
Õpilaste infovajadus on väiksem, kahjuks on ka raamatukogude arvutite riistvara vananenud, teenus pole enam vajalikul tasemel, lapsed löövad oma nutiseadmetega meie võimalused üle – nii kirjutasid Raplamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa.
Kõige kurvemad numbrid on laste kojulaenutuses. Siin on tagasiminek pea kõigis raamatukogudes ja keskmiselt maakondades – 6,7%, lasteosakondades – 4,7%. Ka linnades oli kasv ainult 1,2%. Mainimisväärsed edasiminekud on Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tartus ja Võrus.
Peamiseks põhjuseks asjaolu, et lasteraamatuid laenutavad täiskasvanud ja need laenutused lähevad täiskasvanute arvestusse. Laps küll loeb raamatut, aga lugejana ja külastusena see statistikas ei kajastu. Kohati on tagasiminek siiski väiksem, ehk pidurdub, mine tea.
Raamatukogust on saanud pigem ajaviitepaik. Lauamängude ja arvutite kasutamine või ajakirjade sirvimine on tore küll, aga kahju headest raamatutest, mis niisama seisavad.

Positiivseid killukesi ka:
Lapse soovitus mõjub eakaaslasele kõige paremini – Lääne-Virumaa.
Pimekohting raamatuga (16 üllatuspakki, mis leidsid endale lugejad) – Tartu.

2013. aasta märksõnad

  • PÄRIMUSAASTA

Suuremad ettevõtmised
Kõige populaarsemaks rahvapärimuslikuks tegelaseks osutus kratt. Rakveres – Kultuuripärandi aasta kratimäng. Lapsed kehastusid krattideks, kelle ülesandeks oli koguda kodukandi pärandvara (lugusid, fakte, kirjeldusi jm). Üritusega sisustati eelkõige suvist koolivaheaega. Algul kratte koolitati, lisaks koostati ka selgitav slaidiprogramm. Raamatukogupäevadel loeti „tibud” ehk kratid ja nende kogutu kokku, saagist tehti näitus ja korraldati kratipäev. Parimad said loomulikult premeeritud.
Kratte tegutses veel mujalgi vabariigis. Näiteks Jänedal „Kratid ja raamatukoid” (jutud, kombed, kratiks moondumine).
Pärandiaasta kirjanduslik täringumäng toimus Viljandis.
Nimelood (kust lapse nimi on tulnud ja kuidas vanemad selle talle leidsid ja panid) – Türi.
Ajapilt (mälestused oma esimesest raamatust) – Pärnu.

Juubeliüritused:
Kuressaare 450, Pühajärve 100, Tsirguliina 90, Jäneda 660 jt.
Põltsamaal lasteraamatukogu 60. sünnipäev – eelnevalt uuriti laste arvamusi raamatutest ja raamatukogust, millest valmis ka album; lisaks fotonäitus „Üritusi lasteraamatukogus läbi aegade”.
Kuressaare linna sünnipäevaks koguti kokku Saaremaa laste kirjutatud krimijutud. Anti välja jutukogumik ja loodetavasti loodi sellega osa tulevikupärimusest. Samuti käib Kuressaare linna sünnipäeval raamatukogus kohtumas mõni tuntud linnakodanik. Sel aastal oli külaliseks muuseumi peavarahoidja.
Kanepis ja Savernas (Põlvamaa) korraldati raamatukogude juubeliks omaloomingukonkurss „Mina, raamat, raamatukogu”.
Toimusid lihtsalt kodukoha pärimusega seotud üritused, Jõgevamaal näiteks Kalevipoja teemal.
Muuseumiöö aardejaht (Jõhvi 75) – Jõhvi.
Muugal (Lääne-Virumaa) Simuna kihelkonnakoolide jutu- ja luulekonkurss „Meie kiisul kriimud silmad…”.
Suvised mustrimängud, kus rahvusmustritega sai ise kaunistada kõikvõimalikke pisiesemeid – Rakvere.
Kohamuistendite kava „Ennemuistsed lood Võrumaast” – Võru.
Pöörati lihtsalt tähelepanu kodukohale, -linnale, Haapsalus koguti külaliste arvamusi linna kohta: Haapsalu – särav pärl minu suvehelmestes.

Näitused
Pärandatud ja pärandatavad (asjad) – Kuressaare.
Minu kodu kõige vanem asi – Libatse (Pärnumaa). Hiljem toimus ka samasisuline üritus.
Esivanemate tööd ja tegemised – Põltsamaa.
Näitused „Rahvakalendri tähtpäevad” kuude kaupa – mitmel pool vabariigis.
Esemed vanast ajast ja etnograafiast inspireeritud laste omalooming (kokku mitmel näitusel) – Võru.

  • ENO RAUD

Otsimismäng (elu ja loomingu tundmine, erinevates viktoriinivariantides) – Põlva, Paide, Kivi-Vigala (Raplamaa); teatri- ja kirjandusmäng „Roostevaba Raud” – Pärnu.
Erinevad teemahommikud – paljudes raamatukogudes.
Põhjalikud raamatunäitused Eno Raua elust ja loomingust kõikjal vabariigis.

  • ELLEN NIIT

Vabariikliku etluskonkursi „Ellen Niiduga Midrimaal” eelvoorud pea kõigis lasteosakondades.
Midrimaa mängud perepäeval – Rakvere.
Luuletund – Orissaare.
Põhjalikud raamatunäitused igal pool.

Lapse vaba aeg raamatukogus

  • Lugemissaal on mängutoaks ja päevakeskuseks nii väikesele kui suurele.
  • Lauamängud ja nende osatähtsuse kasv laste vaba aja sisustamisel – need kaks arvamust on pea kõigis aruannetes.
  • Meisterdamine (taaskasutus, koos huvitava inimesega, meisterdamisklubi) – mainitud jällegi kõikides maakondade aruannetes.
  • Filmiklubi – Põltsamaa; Filmineljapäevad – Valga.
  • Teeme teatrit – Rõduteater – Ahja (Põlvamaa); jõuluetendused – Pärnu; lastemuusikal Pöial-Liisi” etendus Märjamaal; Tooliteater – Võru.
  • Raamatukogu majas toimuvad ka väiksemad kontserdid ja etendused – Haapsalu.
  • Raamatukogu kui tugipunkt ärksatele lastele (aktiivsed lapsed kogunevad ja õpetavad ka teistele lastele mänge ja muud põnevat) – Viitna (Lääne-Virumaa).
  • Lugemistundide korraldamine koer Susiga – Tallinn.
  • Kampaania „Raamatuga priiks” (viivisest loeti end priiks 277 korral, kokku 9284 minutit (1 sent = 1 minut), loetava raamatu valib laps ise, hea õppetund lapsele, et aeg on raha ja vastutama peab ise. Populaarsem aeg lugemiseks oli 9-15 minutit) – Tallinn.

Näitused

Lisaks tavapärastele kirjanike-kunstnike juubeliteks tehtavatele ning erinevatele teemanäitustele korraldati muudki:
Erakogude näitused – Keila (jänesed – Kuressaare, kaisukarud – Asuküla (Läänemaa)).
Raamatukogus, huvikoolis, lasteaias või koolis valminud meisterdused ning joonistused, mida eksponeeritakse meeleldi kõikjal.
3D pildinäitus – Haapsalu.
Muud kunstinäitused, ka raamatuillustratsioonide näitused, kui on selleks sobivaid ruume.
Päästeameti fotokonkursi „Tuleohutus” paremad tööd – Jõgeva.

Väikelapsed – meie tulevased lugejad
Tundub, et kõige suurema tähelepanu alla oleme võtnud eelkooliealise lapse. Loomulikult on see parim vanus kasvatada uut ja uudishimulikku lugejat. Väikelastele ilmub hulgaliselt raamatuid ja ajakirju ning raamatukogu on hea koht, kus nendega tutvuda, neid vaadata ja laenutada. Siit ka väike tähelepanek Võru aruandest – väikelaste vanemad eeldavad sageli tasuta lastehoiuteenust. Jõudumööda püütakse soovidele vastata, aga kahjuks ei kajastu see raamatukogude kasutusarvudes.
Töös väikelapsega on olulisteks paikadeks lugemispesad, lastenurgad.
Varutakse juurde nn papikaid, erikujulisi, piuksuvaid-prääksuvaid raamatuid.
Lisaks mugavatele lastenurkadele töötavad paljude raamatukogude juures kõikvõimalike nimedega beebikoolid: Beebikool – Narva, Mürakarukool – Pärnu.
Pisipõnni pooltund ja veidi vanematele mudilastund – Viljandi.

  • Mudilase jutulaupäev – Võru (kirjeldused veebilehe tegevuskroonikas, luba ideid ja kavu kõigil kasutada).
  • Jututare – Rakvere.
  • Muinasjututund – Tartu.
  • Karude jututuba – Pärnu.
  • Põnnituba (harukogudes erinevate nimedega) – Tallinn.

Lasteaiad käivad rühmiti raamatukogus (raamatukogutunnid, meisterdamised, ettelugemised, teemaüritused).
Võru lasteosakond avas kahes lasteaias välisteeninduspunktid. Viitinal (Võrumaa) külastab raamatukogupäkapikk lasteaeda.
Märkus aruandest: väiksemates külades ei saa teha lasteüritusi sageli, aga suvel on raamatukogutöötajal aega väikelapsega rohkem tegelda: lugeda, joonistada, mängida, samal ajal kui lapsevanem valib raamatut – Võrumaa.

1. ja 2. kooliaste – oskab juba ise lugeda

Kõige populaarsemad ürituste vormid algklasside lastele on raamatukogu- ja muinasjututunnid.
Viljandis filosofeeritakse 2. klassi õpilastega –. Lapsed tahavad rääkida tunnetest, sellest, mida nad arvavad neid ümbritsevatest inimestest, mida nad hindavad, mis teeb neile muret, rõõmu. Nt üks teema oli sõprus – loeti kirjandusest tekste, milles oli juttu sõprusest, hoolivusest. Juturingis arutlesid lapsed nende jaoks väga tähtsatel teemadel, kes on sõber, kuidas aru saada, milline on tõeline sõber jne. (Järeldus – väga hea töövorm, raamatukogust on võtta palju algtekste. Lapsed õpivad end väljendama, teisi kuulama, arvestama teiste mõtetega.)
Raamatupuu lemmiktegelastega – Kohtla-Järve.
Kirjandusvõistlus „Lugemine teeb targaks” – Paide.
Infootsivõistlus 5. klassile ja Kultuurikonksuke – Viljandi. Kultuurikonksuke on kahes voorus terve aasta kestev viktoriinisari ajakirjadest Hea Laps ja Täheke.
Võrukaela näiteringi 10. tegevusaasta (etendus Kreutzwaldi näidend „Kuidas Kalevipoeg kuningaks sai”) – Võru.
Etendus „Sööbik ja Pisik” – Orissaare.
Koomiksite joonistamise võistlus teemal „Suur pahandus” 1.-4. kl. õpilastele (osa neist ilmus kogumikus „Omad jutud 2”) – Tallinn.
Jõuluvana koos lastega raamatukogus raamatuid vaatamas – Saksi (Lääne-Virumaa).
3.-4. klasside õpilaste luulevõistluse „Olen peatselt koolilaps” tekstidest valmis kooliminejatele värviraamat – Kehtna.

3. kooliaste – teismeline, meie valulaps

Sellest vanusest hakkab aktiivne lugeja kaduma. Vabatahtlikult enam üritusele ei tulda, tullakse ainult kooliajast ja koos õpetajaga. Paljude sõnul on aga kohalesaabunud teismeline tubli ja aktiivne. Kas pole raamatukogu piisavalt prestiižne ja atraktiivne koht? Olen kuulnud, kui raamatukogus viibiv laps vastab telefonis küsimusele, kus oled, nii: ah, tšillin niisama kaupsis.
Lugeja suust kuuleb ka nõudmist, et raamat oleks normaalne, st 100 lehekülge ega räägiks haldjatest – Jõhvi raamatukogu tähelepanek.

Võistlused, viktoriinid, mängud
Aruannete põhjal on kõige populaarsemaks ürituse vormiks kõikvõimalikud võistlused. Neid on ulatuslikke tervele maakonnale, ajaliselt kauem kestvaid või ühe päevaküsimusega. Võistlusmoment on lapsele ajast aega meeldinud ja seda on arukas ära kasutada.
Otsimismäng teatmeteostest – Kääpa (Võrumaa).
Põhikoolide mälumäng „Pähklipureja” – Viljandi.
Loterii-allegri (ühepäevane, mingil kindlal sellele päevale omasel teemal) – Põlva.
Koolivaheaja kirjandusmäng – Põltsamaa.
Fotokonkurss „Muundu raamatutegelaseks” – Tallinn, Noorteka Facebooki lehel.
Tee ise raamatunäitus – Põltsamaa. 7.-9. klassi õpilased koostasid kas üksikult või grupitööna raamatunäituse. Töö käigus said nad esmalt koolituse raamatukogus, siis koduse tööna koostasid näituse, kasutades e-kataloogi RIKSWEB-is, raamatukogu kodulehte ning raamatukogu fondi. Seejärel esitlesid oma tööd klassikaaslastele. Kokku koostati 10 võistlustööd.
Võrus toimus kaks etluskonkurssi: Juhan ja Jakob Liivi maakondlik konkurss ning koostöös Võru Instituudiga „Kullõ’, ma loe sullõ!”.

  • Igakuised noorte omaloominguõhtud (13-19-aastastele) – Haapsalu.
  • Volbriöö öökino (ööbimine raamatukogus, filmide vaatamine) – Kääpa (Võrumaa).
  • Raamatukoguring – Vinni-Pajusti (Lääne-Virumaa).
  • Projektinädal – Põlva. Nn raamatukogu töötuba põhikooli õpilastele. Korraga on raamatukogus 10-15 5.-7. klassi õpilast. Kõik saavad personaalsed ülesanded teemal „Leia õige raamat ja õige vastus!” Aega antakse 2 koolitundi. Preemiaks hinne õpetajalt, kiitus raamatukogutöötajalt ja rõõm tööst. Juba mitmel aastal toimunud projektinädalast võtavad osa ka niisugused lapsed, kes muidu kuidagi raamatukokku tulla ei taha.

Lasteaiakasvataja, õpetaja, lapsevanem

Rahvusvaheline muinasjutukonverents (eelkõige laste lugemise juhtidele) – Haapsalu.
Maakonna lasteaiasektsiooni õpetajate õppepäev – Võru.
Sõrmemängude ja rütmisalmide nimestik Võru lasteosakonna veebilehel.
Teemapäringud on suundunud peamiselt tänu arvutite kättesaadavusele lastelt täiskasvanutele.

Kohtumised (raamatu kirjutab elus inimene)

Mainitud on üle 40 autori, kõige populaarsemad kohtujad lugejatega on Mika Keränen, Ilmar Tomusk, Contra, Siiri Laidla, Jaanus Vaiksoo, Ilmar Trull.
Kirjanike tuur – 9 kirjanikku kokku 6 kohas kohtumas.
Kohalike autorite raamatuesitlused (Reet Bobõlski, Urve Tinnuri, Karin Hansson) – Rakvere.
Myrakas ja Kristi Kivestu (mõlemad Viljandist) – Jõhvi.

Koolivaheaeg

Kõige populaarsem suvine töövorm on vaieldamatult suvelugemine. Kahes maakonnas (Võru- ja Raplamaal) käivitati suvelugemise projektid kogu maakonnale.
Raplas on eri vanuseastmetele oma nimestikud, küsitlus- ja tagasisidelehed, passid, pitsatid. Eeltööna tutvustati projekti koolides. Kokku oli valikus 86 raamatut, mille kaanepiltidest koostati raamatupuu. Lapsed said hinnata raamatuid värviliste täppidega. Sügisel rippus puu veel tükk aega raamatukogus (hea soovitusnipp!). Lõppüritusele kutsuti kõik projektis osalenud lapsed, tublimad lugejad said tänukirjad ja kingitused.

  • Võistulugemine „Laste-raamatu-suvi” Võrumaal. Kõigis raamatukogudes said lapsed valida lasteosakonna poolt koostatud nimekirja järgi raamatuid, vastata sisulistele küsimustele, joonistada ning kirjutada. Valikus oli 30 raamatut, laps pidi lugema vähemalt 7. Üks osaleja luges läbi kõik raamatud. Programmi läbinutele oli auhinnaks kutse kohtumisele Mika Keräsega.
  • Lahedaima suveraamatu valimine – Rakvere.
  • Võistlus „Suvi raamatukogus” – Viljandi.
  • Kasutatud lasteraamatute laat – Järva-Jaani.
  • Keelelaagri ja linnalaagri külastused raamatukokku – Jõhvi.
  • Suvepidu Muumisõpradele – Valga.
  • Suvi Iloni aias (jututunnid koos mängude ja meisterdamisega) – Haapsalu.
  • Suvel muinasjutunädal ja teadusnädal – Karepa (Lääne-Virumaa).
  • Vaba aja veetmise kool – Narva.

Lisaks suvevaheajale sisustatakse ka teisi koolivaheaegu. Selle nädala jooksul tegutsetakse töötubades (erinevas vormis ja stiilis meisterdamised).

Raamatukogust väljas või väljaspool ametlikku tööaega

Öö on kõige huvitavam aeg raamatukogus viibimiseks. Siit ka suur populaarsus „ööraamatukogude” organiseerimisel. Eriti lahe on neid korraldada väiksemates raamatukogudes.
Raamatukogu kotis – Narva.

26. oktoobril olid Eestimaa rahvamajad avatud 24 tundi. Põlvas korraldati kultuurimajas kahe tunni jooksul nn perehommik ning Kiltsis (Lääne-Virumaal) toimus „Raamatukoguöö kultuurimajas”.
Tegelus rattapäeval (telk, raamatunäitus) – Võru.
Kirjanduslik orienteerumismäng kahes voorus – Rakvere linnas (töötajatele endile töömahukas ja hariv).
Kirjanduslik orienteerumismäng pargis – Ruusmäe (Võrumaa).
Osalemine kirjandusfestivalil Prima Vista – Tartu.
Krõllipäev lastekaitsepäeval (töötoad) – Orissaare.
Jõululinnas ja Mänguasjamuuseumi sünnipäeval tegutsesid meisterdamistoad – Tartu.

Tunnustame

Tunnustame lugejaid
Tunnustame paremaid lugejaid – Kohtla-Järve, Märjamaa, Rapla vald, Pärnu, Rakvere, Sindi. Tubli lugeja tunnistus – Rakvere, Pärnu. Lisaks tublile laps-lugejale tunnustab Sindi raamatukogu ka raamatukogusõbraliku õpetaja tiitliga seda kooli- või lasteaiaõpetajat, kes kasutab ise aktiivselt raamatukogu ja toob lapsed sinna.

Tunnustame töötajaid
Auhinna „Aasta lasteraamatukoguhoidja” nominente tunnustati mõnel pool ka kohaliku tänukirjaga – Põltsamaa.
Ahja (Põlvamaa) külaraamatukogu sai kohalike noorte tunnustuse noorte- ja lastetoa sisustamise eest.
Läänemaa kultuuritegija, aasta noorsootöötaja ja Haapsalu linna kultuurielu edendaja tunnustuse sai Marika Matvei – Haapsalu.
Mitmeid raamatukogude töötajaid tunnustati kultuuriministeeriumi, maavalitsuste või kohalike omavalitsuste tänukirjadega.

Tunnustame autoreid
Tallinna Keskraamatukogu andis välja juba 9. aastat järjest auhinna „Järje hoidja” enim loetud eesti lasteraamatu autorile, sel korral Ilmar Tomuskile.

Kõike ise ei jõua (koostöö)

VABATAHTLIKUD
Vabatahtlikke abilisi on jõudnud Jõhvi, Rakvere, Haapsalu raamatukogudesse. Lisaks veel:

  • 14 vabatahtlikku kohalikku tähtsat inimest koolis ja lasteaias ette lugemas vastaval päeval – Põltsamaa.
  • Näitlejad lugesid Pärnus.
  • Raamatukogupäevadel külalislaenutajaks ehtne sepp – Pärnu.
  • Kohalik käsitööring kinkis Järvamaa lasteosakonnale istumispadjad.
  • Haapsalus tegi Tallinna Ülikooli tudeng vabatahtlikku praktikat raamatukogus.

KOOSTÖÖ
Ilmselt üks tähtsamaid võtmesõnu meie praeguses töös ja edaspidigi.
Koostööpartneriteks on koolid, lasteaiad, noortekeskused, huvikoolid, koolide ainesektsioonid, kultuurimajad, teised raamatukogud.
Välisesindused: Poola Vabariigi Suursaatkond Poola kirjaniku Janusz Korczaki 135. sünnipäeva ja tema raamatu „Kuningas Macius Esimese” ilmumise 90. aastapäeva puhul; Põhjamaad – Tallinn, Kuressaare, Pärnu.
Sisekaitseakadeemia kadetid – Jõhvi.
Koostöö teater Ugalaga Viljandis, Nukuteatriga Kohilas.
Seltsid, muuseumid, rahvakultuuri keskused – Haapsalu, Pärnumaa, Rakvere, Võrumaa, Põlvamaa.
Välismaa raamatukogud: Soome – Rakvere; Slovakkia, Sloveenia, Venemaa – Tartu.

Kodulehekülg

Lasteleht on olemas pea kõigil keskkogudel, samuti mitmel linnaraamatukogul. Lastelehte ei leidnud Kohtla-Järve, Järvamaa, Jõhvi, Harjumaa ja Põlva raamatukogu kodulehelt. Enamik kodulehti sisaldavad kasutuseeskirju, lahtiolekuaegu, veidi viitasid ja linke. Blogi vormis Lastekas on Narval. Sisukad lastelehed, kus leiduks ka laste kaastöid, kommentaare, mänge, viktoriine, on vähestel raamatukogudel. Lapsesõbralikena mõjuvad Tallinna, Tartu ja Rakvere omad. Pärnus uuendati lastelehte, nüüd saavad noored inimesed kirjutada soovitusi rubriiki „Ise lugesin”. FB kontot mainivad Kuressaare, Põltsamaa.
Võru lastelehele lisati nimestik sõrmemängudest ja liisusalmidest kõigile vabaks kasutamiseks.
Tallinnas tehti muudatusi lastelehel „Miti” ( muudeti mängu „Arva ära”).
Rakvere kodulehel on järjehoidjast „Õpsile” kahe esimese raamatukogutunni-külastuse lahtiseletused. Sealt saaks mõtteid ka teised.
Väga vahva ja armas kolleegide tutvustus Pärnu lastelehel – tädide lapsepõlvefotod.
Kõige rohkem on tähelepanu pööratud raamatututvustustele-soovitustele.

Probleeme, muresid

Õppekavas käsitletud raamatud vahetuvad kiiresti, raamatukogus pole piisavat eksemplaarsust. Nende hankimiseks võiks olla riiklik toetus – Rakvere.
Laste funktsionaalne lugemisoskus jätab soovida – Rakvere (siit tundide vajadus?).
Raamatukoguprogrammi U3 kasutamisel esineb probleeme.

Rõõmud

Kultuuripärandi aasta läks lastele korda, oli võimalus teha teema lastele mokkamööda.
Toimusid perepäevad nii raamatukogus, linnas, külas kui ka kultuurimajas.
Rahalist toetust saab oskusliku küsimise korral üsna hästi (Lääne-Virumaa), ka kirjastused aitavad, kui suudetakse kokkuleppeid saavutada (Tartu).

Kokkuvõte

Oli tegus ja huvitavate tegemiste aasta. Sisustatud said nii laste kooli- kui vaba aeg.
Raamatukokku peavad korraga ära mahtuma erineva vanusega ja erinevate soovidega lugejad-külastajad, kelle teenindamisega oleme hästi hakkama saanud.
Olgem ikka lootusrikkad!