Lugemaõppimise nipid

Jagame teile mõned lihtsad näpunäited, kuidas lastes raamatuhuvi tekitada ja neid varakult lugema suunata.

Esmalt soovitame oma lapsi mitte väga rangelt kasvatada ja sundida, vaid minna nende loomuliku arenguga kaasa ja seda soodustada. Väga oluline on kasvukeskkond, sest laste võimalused on suuresti vanemate valikud. Kui kodus raamatud puuduvad, neist ei räägita ja neid ei loeta, on ka väikelapsel väga keeruline raamatutega suhestuda ja omandada lugemisharjumus kogu eluks.

Usume, et ei ole olemas väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. Küll aga on juba päris pisikestel erinev maitse raamatute osas, mida neil lugeda või kuulata meeldib. Keerulisemaks läheb asi koolieas, kuid ka selles vanuses on iga lapse jaoks raamat, raske on lihtsalt neid õigeid üles leida. Selles aitavad teid meie raamatukogu asjatundjad ja kodulehel avaldatud raamatusoovitused.

Igaõhtune unejutu lugemine lastele on tore peretraditsioon, mis paneb punkti tegusale päevale ja annab alguse ilusatele unenägudele. See on vahva ja sisukas koosolemine – väärt aeg, mida saab veeta juba koos beebieas lastega, mil ema-isa rahustav hääl loob turvatunde ning laps saab nautida vanemate tähelepanu. Just ettelugemisest saab alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning tee iselugemiseni. Koos lugemine rikastab sõnavara, õpetab kuulama ning arendab loovust.

Ei ole mingi saladus, et väikelapse arengut mõjutab enim perekond. Lapse kirjanduslik kasvamine pole siin mingi erand. Seepärast võiks emadele-isadele soovida rõõmsat meelt ja kannatlikkust. Olge loovad ja nautige oma lapse kasvamist raamatulapseks!

Vaata Eesti Lugemisühingu väljannet “Soovitused ja nipid, kuidas meelitada last lugema”

Päris pisikestele (0-2 aastat)
  • Kasutage rahvaluulesalme koos liigutustega. „Kuts läks karja“, „Patsu, patsu kooki“, „Tii, tii, tihane“ on emadel enda lapsepõlvest peas, vaja on ainult need meelde tuletada. Salmid on ette kantavad liigutuste saatel, mis päris väikestele väga meeldib ning aitab emade ja laste päeva rikastada. Samas pakub see ka suurematele lastele võimalust oma väikese venna või õega aega veeta, sest nad ju nii ootavad, et titaga mängida saaks. Sageli on lastega nii, et esimesel kahel eluaastal jäävad nad magama lauluga, seejärel mingil ajal eelistavad jutustatud lugusid ja luuletusi ning alles seejärel ettelugemist.
  • Siduge kirjandus igapäevaeluga. See on kasulik mitmel moel. Lapsed saavad sel kombel aimu lastekirjanduse klassikast, teisalt õpetab kirjandus last märksa tõhusamalt kui kuivad õpetussõnad. Näiteks Eno Raua “Porist” on eriti aktuaalne sügistalvisel hooajal, Ellen Niidu “Jussi suss” aitab sokid-sussid jalga saada ning pesemaminekut innustab Paul-Eerik Rummo ”Pinni ja panni“ või Ellen Niidu “Silmapesulaul”.
  • Raamatuid ei pea väikelapsel olema palju, sest kogu raamatukuhjast valib ta välja vaid mõned, mida talle korduvalt lugeda meeldib. Tõenäoliselt on tegemist raamatuga, millele on iseloomulik visuaalsus, piltide kiire vahetumine, tegevuse domineerimine, aga ka poeetilisus ja mängulisus. Samuti on oluline lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Tehke ise lapsele tema raamat. Päris vahvaid raamatuid saab lapsele ise valmistada nt jogurtipakkidest, albumist ja vanadest kaartidest või kataloogidest ja reklaamlehtedest. Ka fotosid meeldib lastele väga vaadata ja “lugeda”.
  • Ärge näidake tüdimust ühte ja sama raamatut korduvalt lugedes. Püüdke teksti laiendada uute nüansside leidmisega, küsimuste või kommentaaridega.
  • Paigutage lapse raamatud elutuppa, mitte kabinetti vm eraldi ruumi ja sellisele kõrgusele, et ta ka ise need kenasti kätte saab. See annab lapsele võimaluse märku anda, millal ta tahab, et talle loetaks.
  • Lugege-vaadake koos ajalehti ja ajakirju. Lugege koos näiteks ilmateadet ja ka kõige pisem saab suurepäraselt aru, milline ilm on tulekul ja kas õue saab. Lastele meeldivad ka värvikirevad reklaamlehed, kust saab õppida erinevate toiduainete ja esmatarbekaupade nimetusi.
Veidi suurematele (2-4 aastat)
  • Alustage õhtujutu lugemisega. Lubage lapsel ise raamatuid valida, kuid suunake teda pisut enam väljakutset pakkuvate tekstideni. Lugege ka muul ajal, mitte ainult õhtul. Selles vanuses lastele mõeldud lood on nii lühikesed, et see on vaid ettevõtmise asi.
  • Rääkige ja arutlege loetud raamatute üle, see aitab lastel lugu paremini mõista ja toime tulla tekstist saadud emotsioonidega.
  • Väga oluline on isiklik eeskuju. Lugege ise lapse nähes ja uppuge raamatusse, st ärge laske end raamatu juurest nii kergesti ära meelitada. Lapsed saavad aru, et kirjandus pakub ka vanemale põnevust. Samas annab see ka teile võimaluse rääkida lapsele oma lugemiselamusest.
  • Tellige koju lasteajakiri, näiteks Täheke, kus on ehedad ja head eesti asjad kirjas. Ühtlasi on see teile endile igakuine meeldetuletus, et laste lugemine on tähtis ja tore. Lastele meeldib leida ajakirja postkastist ja teada, et õhtul on suurem lugemine tulekul.
Natuke veel suurematele (4-6 aastat)
  • Minge raamatukogusse ja tehke lapsele tema oma lugejapilet. See innustab üsna tublisti, kui mitte lugema, siis vähemalt raamatuid sirvima, ja sealt pole enam ka kuigi pikk tee lugemiseni.
  • Külastage raamatuüritusi, mida toimub kõikjal Eestis juba üsna rohkesti. Sageli innustavad teised lapsed teie last lugema rohkemgi kui teie ise, pealegi saab sealt leida teisi raamatuhuvilisi sõpru.
  • Külastage koos raamatupoodi ja usaldage vahel ka lapse maitset.
  • Vahetage sõpradega lasteraamatuid, sest see tekitab juba päris noores eas raamatute üle mõtete vahetamise kombe.
  • Ärge unustage ettelugemist. Selles vanuses võiksid õhtujutud pikemaks venida ja mõnel õhtul võite ju teie lapse “lugemist” kuulata. Kaasake lugemisüritusse ka vanaemad ja vanaisad, pisut vanemad õed ja vennad, kes juba oskavad lugeda. Tavaliselt neile meeldib ette lugeda ja vanavanematel ka oma lapsepõlvest lugusid rääkida. See on suurepäerane koosolemise aeg.
  • Ärge õpetage lapsi paaniliselt lugema, sest lugema õpivad nad ühel heal päeval niikuinii. Kui raamatuhuvi on olemas, tuleb lugemine üsna valutult. Tuleb toetada ja julgustada, kui laps huvi tunneb, mitte sundida või asja ebameeldivaks teha. Ometigi oleks hea luua kõik tingimused, et lapsel oleks võimalik seda loomulikku huvi üles näidata. Seega ostke koju täheklotsid, tähekaardid (või tehke need ise), erinevad lugemismängud jne.
  • Muutke lugemine lapsele mõnusaks. Ärge keelake lastel lugedes miskit head süüa või muusikat kuulata, suurematel lastel pühapäevahommikuti raamatuga kauem voodis vedeleda. Samuti poole ööni raamatuid lugeda või raamatuid õue viia. Mitte mingil juhul ärge sundige last lugemiseks laua taha toolile istuma. Kui paljud meist, täiskasvanuist, ikka niimoodi viksilt loevad! Lugemine peab olema ja on mõnus ja hubane tegevus.