Kogud

Igas kogus on peidus aardeid. Mida vanem kollektsioon, seda väärikam ja rikkam on sisu. Lastekirjanduse Keskuse kogude komplekteerimisele pandi alus juba pea kaheksa aastakümmet tagasi, 12. novembril 1933. aastal, kui Tallinna Keskraamatukogu juurde asutati Noorteraamatukogu. Kogutud raamatuvara on pikkade aastate vältel hästi hoitud ja tänagi leidub meie arhiivkogus Tallinna Noorteraamatukogu templiga trükiseid, mida naljatamisi „meie juurteks” nimetame. Seisuga 1. jaanuar 2018 oli keskuse kogudes 64 466 arvestusüksust. Kõik teavikud on sisestatud e-kataloogi RIKS ja RIKSWEBi abil huvilistele leitavad.

Kui majas on palju raamatuid, siis peab nende paigutamisel valitsema kindel kord. Kogudest parema ülevaate saamiseks kaardistasime kogud ja töötasime välja kogude struktuuri. 2017. aastal valmis kogude komplekteerimise ja liigendamise alusdokument „Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogude struktuur ja teavikute komplekteerimise juhend”. Meie fondis olevad trükised on jagatud kolme kogusse: arhiivkogu, lugejateeninduse kogu ja teabetalituse kogu. Lisaks on keskusel illustratsioonikogu, kuhu kuuluvad originaalraamatuillustratsioonid.

Arhiivkogu

Arhiivkogus hoiustame eesti keeles ja Eestis ilmunud lasteraamatuid, Estonicat ning valikut võõrkeelsest lastekirjandusest. Viimaste valikukriteeriumiks on trükise kuuluvus maailma lastekirjanduse klassikasse või võidetud kirjandusauhind. Arhiivkogus olevad trükised on ainueksemplarid ja kuuluvad igavesele säilitamisele. Seetõttu on need kasutuspiiranguga.

Pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud trükiseid laenutame kohalkasutamiseks juhul, kui lugeja soovib teavikut kasutada teadus- ja õppetööks, kogus ei ole täiendavaid eksemplare ning trükise kasutamine ei kahjusta säilituseksemplari. Arhiivkogu trükiseid koju laenata ei saa.

Arhiivkogu sisaldab väiksemaid allkogusid. Sundeksemplaride kogu loodi 1998. aastal, kui keskus hakkas sundeksemplari seaduse alusel saama osalist sundeksemplari. See tähendab, et arhiivkogusse jõuab üks eksemplar kõigist Eestis ilmuvatest lasteraamatutest ja lasteajakirjadest.

Vanaraamatute kogus säilitame enne 1945. aastat ilmunud lasteraamatuid ja -ajakirju. Meie fondis on 37 rariteeti, mille ilmumine jääb aastatesse 1815-1860. Vanim raamat meie kogus on „Luggemisse-Ramat hinge kassuks, maenitsusseks ning Öppetusseks” (1815). Raamatu tõlkijad on C. F. Hoffmann ja J. C. Schreiber. Vanaraamatute kogu pärlid on piltidega lasteraamat „Rõõmus süda” ja J. Oro värssjutustus „Laste elu”. Trükiste ilmumisaeg on dateerimata. Nimetatud teoste haruldust tõestab fakt, et neid ei ole kirjeldatud Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis.

Kui tänane Lastekirjanduse Keskus, tolleaegne Eesti Lasteraamatukogu ostis 1997. aastal raamatuantikvaarilt Tarmo Kolgilt 4000 lasteraamatut ja -ajakirja aastatest 1820-1944, moodustati Kolgi kogu. Selle ostuga jõudis meie arhiivkogusse üks Eestimaa täielikumaid ning paremas seisukorras olevaid lastekirjanduse erakogusid. Austusest kogu endise omaniku vastu hoitaksegi omandatud trükiseid Kolgi koguna. Sellest kogust väärivad eraldi tähelepanu kaks raamatut. Need on Eesti esimeses väikelastele mõeldud värvitrükis pildiraamatute sarjas „Kuldne kodu” tekstiilile trükituna ilmunud „Loomade pidu” (autor Hendrik Laid) ja „Hilinenud jõulumees” (autor Aino Lass). Mõlemad raamatud ilmusid 1938. aastal ja neid trükiti nii paberile kui ka kalingurkangale. Just tekstiilraamatud on vaatamata oma suhteliselt hilisele ilmumisaastale haruldased väljaanded, mida on säilinud vaid üksikud eksemplarid. 2009. aastal täienes Kolgi kogu uue ostuga härra Kolgilt. Arhiivkogusse lisandus 255 aabitsat. Vanim aabits meie riiulitel on 1853. aastal Tallinnas ilmunud „ABD=Ramat”.

Estonica kogu sisaldab Eestis mistahes keeltes avaldatud ning välismaal eesti keeles ilmunud lastekirjanduse trükiseid, eestikeelsete lasteraamatute tõlkeid ja Eestist pärit autorite võõrkeelseid teoseid.

Lugejateeninduse kogu

Kogu ülesanne on rahuldada eelkooliealiste laste ja põhikooli õpilaste lugemishuve. Trükiste hankimisel lähtume põhikooli õppekava ja Kultuuriministeeriumi valdkondliku arengukava soovitusi. Raamatukogu lugejateks on oodatud kõik lastekirjanduse huvilised vanusest hoolimata. Lugejateeninduse kogu kujundamisel järgime lasteraamatukogu tööpõhimõtteid. Suur osa raamatutest on avariiulitel. Väikelasteraamatud on lastesõbralikel madalatel laudidel. Kuna avariiulite pind on piiratud, asub pool lugejateeninduse fondist hoidlas. Heade raamatute unustusehõlma vajumist väldime hoidla ja laenutusruumi vahelise rotatsiooniga. Kuigi e-kataloogi on kogu kõik raamatud lugejatele kättesaadavad, on eeskätt nooremale lugejale meelepärane valida raamatuid otse riiulilt, oma kätt ja silma usaldades. Lugejateeninduse kogu raamatuid ja ajakirju saab raamatukogust koju laenata ja kohapeal lugeda.

Teabetalituse kogu

Siin on lastekirjandust ja -kultuuri kui aineala käsitlevad teatmeteosed, monograafiad, kirjandusnimestikud ning keskuse enda kirjastatud väljaanded.

Alaliselt säilitame lasteraamatuid ja lastele mõeldud perioodikaväljaandeid. Säilitamisele mittekuuluvate perioodikaväljaannete lastekirjanduse valdkonda puudutavatest kirjutistest teeme paberkoopiad, millega saab tutvuda vastavates kaustades. Esmapilgul arhailisena näiv koopiate säilitusviis on end praktikas igati õigustanud ja kaustad on teabetalituse lugejate hulgas internetiajastulgi populaarsed.

Teabetalituse kogus on kuus lastekirjanduse alast võõrkeelset ajakirja, millest neli („1000 und 1 Buch”, „Bookbird”, „Tyyris Tyllerö” ja „Children’s Literature Association Quarterly”) on Eesti ainueksemplarid.

Teabetalituse kogus olevaid trükiseid laenutame soovijatele koju. Raamatunäituste korraldamiseks lõime näitustekogu, mis koondab ilusa pildiga algupäraseid lasteraamatuid.

Illustratsioonikogu

2006. aastal pandi alus lasteraamatu originaalillustratsioonide kogule. Kogu täiendamisel (erinevalt Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogu koostamise põhimõttest) ei osteta kõiki konkreetse raamatu pilte, vaid eelistame parimaid näiteid konkursi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” võitnud raamatute illustratsioonidest ning suurtel illustratsiooninäitustel ja isikunäitustel eksponeeritud töödest.

Kogusse kuulub enam kui 300 tööd 35 kunstnikult: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Mare Hunt, Kadri Ilves, Alvar Jaakson, Anu Kalm, Aleksei Kornilov, Henno Käo, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Maiu Mooses, Naima Neidre, Viive Noor, Enno Ootsing, Ede Peebo, Juss Piho, Anne Pikkov, Ülo Pikkov, Piret Raud, Kristina Reineller, Tiina Reinsalu, Catherine Zarip, Tiina Tammetalu, Vive Tolli, Milvi Torim, Kelli Valk, Maarja Vannas-Raid, Asta Vender, Urmas Viik ja Silvi Väljal.

Igal aastal lisandub kogusse mõni uus kunstiteos kas siis ostu või annetusena. Keskuse uue maja galeriid avati 2008. aastal Eesti illustraatorite näitusega. Kõik näitusel väljas olnud tööd annetati kunstnike poolt seemneks kunstikogule. Annetuses osales 32 kunstnikku ja kingiti 79 tööd. Tagasihoidlikele võimalustele vaatamata oleme aastate jooksul soetanud juurde 157 kunstiteost 21 kunstnikult. Lisandunud on annetused Vive Tollilt, Enno Ootsingult ja Mare Hundilt. Kingitusena on kogus tööd kahelt väliskunstnikult: Anita Paeglelt (Läti) ja Natalja Egupetsilt (Pihkva, Venemaa).

2007. aastal otsustasid Edgar Valteri pärijad suure osa oma valdustes olevatest vanameistri originaalillustratsioonidest keskusele hoiule anda. Nii moodustus kunstikogu osana Edgar Valteri kogu, kus on esindatud 2477 originaalillustratsiooni, sh arvukalt vinjette ja mõned šrifti näidised. Keskuses on tallel Edgar Valteri illustreeritud 30 lasteraamatu kõik illustratsioonid, mida valiknäitustena eksponeerime Valteri galeriis. Edgar Valteri autoriraamatute (st nii tekst kui ka pilt on vanameistri looming) piltidest on meie kogus kõik illustratsioonid raamatutele „Kassike ja kakuke”, „Kuidas õppida vaatama”, „Kullast vilepill” „Metsa pühapäev”, „Pokulood”, „Pokuaabits”, „Pintselsabad” jmt. Eesti lastekirjanduse kuldvarast on kunstikogus Edgar Valteri originaalillustratsioonid raamatutele Ellen Niit „Veel ja veel Krõlliga maal ja veel” ja „Suur maalritöö”, Eno Raud „Naksitrallid” ja „Jälle need Naksitrallid”, Robert Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast” ja „Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis”, Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar”.

Illustratsioonikogu taiestest koostatud näitusi saavad soovijad sobivate ruumide olemasolul tellida enda juures eksponeerimiseks. Kirjastused võivad autori või autori esindajaga kokkuleppel kasutada originaalillustratsioone trükis avaldamiseks. Eraisikutele me illustratsioonikogus olevaid töid ei laenuta.

Kogude komplekteerimise põhimõtted

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogude struktuur ja teavikute komplekteerimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Käesolev juhend määratleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse (edaspidi Keskus) kogude struktuuri ning teavikute komplekteerimise alused ja korra.
1.2. Käesolevas juhendis määratletu aluseks on:
– Eesti Lastekirjanduse Keskuse põhimäärus;
– Kultuuriministeeriumi valdkondlikud arengukavad ja poliitikad;
– põhikooli riiklik õppekava.

2. Kogude struktuur

2.1. Arhiivkogu, kuhu kuuluvad pikaajalisele säilitamisele määratud teavikud:
2.1.1. Säilituskogu;
2.1.2. Vanaraamatute kogu, milles on enne 1945. aastat ilmunud trükised;
2.1.3. Kolgi kogu, milles on raamatuantikvaar Tarmo Kolgilt ostetud lasteraamatute kogu;
2.1.4. Eesti lastekirjanduse tõlked;
2.1.5. Keskuse väljaannete kogu, milles on keskuse poolt kirjastatud trükised.
2.2. Lugejateeninduse kogu, kuhu kuuluvad kojulaenutuses kasutatavad teavikud.
2.3. Teabetalituse kogu, kuhu kuuluvad:
2.3.1. Näituseraamatute kogu;
2.3.2. Teatmekirjanduse kogu.
2.4. Illustratsioonikogu, kuhu kuuluvad Eesti kunstnike raamatuillustratsioonide originaalid.

3. Teavikute komplekteerimise alused

3.1. Kogude kujundamisel lähtutakse Keskuse funktsioonidest, eesmärkidest ja ülesannetest.
3.2. Võimalikult täielikult komplekteeritakse järgmisi teavikuid:
Eestis ilmunud
– eesti autorite laste- ja noorteraamatud;
– lasteajakirjad;
välismaal ilmunud
– eestikeelsed laste- ja noorteraamatud;
– eesti lastekirjanduse tõlked.
3.3. Tõlkekirjandust komplekteeritakse valikuliselt, lähtudes kasutajate vajadustest. Ei komplekteerita värvimis- ja kleepsuraamatuid jmt.
3.4. Võõrkeelsetest lasteraamatutest ostetakse Keskusesse  rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnike poolt illustreeritud lasteraamatuid.
3.5. Erialaraamatukogu funktsiooni täitmiseks komplekteeritakse lastekirjandusalaseid võõrkeelseid teadusajakirju, teatmeteoseid, monograafiaid ja käsiraamatuid.
3.6. Komplekteeritavate väljaannete laadid on:
– raamatud;
– jadaväljaanded (ajalehed, ajakirjad, jätkväljaanded);
– auvised;
– elektroonilised teavikud.

4. Komplekteerimise kord

4.1. Teavikuid komplekteerib kogude talitus. Komplekteerimise ettepanekuid teevad teabe- ja lugejateeninduse talitus, kunstiekspert ning välissuhete ja kommunikatsioonijuht.
4.2. Kogude talituse pädevusse kuulub:
4.2.1. Keskuse kogude arenduse põhimõtete väljatöötamine;
4.2.2. Komplekteerimiseelarve projekti koostamine;
4.2.3. Konsultantide (kogude töögrupi liikmed, lastekirjanduse uurijate töörühma liikmed) kaasamine komplekteerimisküsimuste lahendamisse;
4.2.4. Esitatud ettepanekute täitmine;
4.2.5. Teavikute järelkomplekteerimine tuumiknimestike põhjal.

5. Teavikute komplekteerimisallikad

5.1. Keskuse komplekteerimisallikad on: ost, annetus ja vahetus.
5.2. Teavikuid ostetakse raamatute hulgimüügifirmadest, kauplustest, kirjastajatelt ja eraisikutelt. Teavikute hankimisel arvestatakse komplekteerimisvaldkondi.
5.3. Annetuste vastuvõtmisel lähtutakse Keskuse komplekteerimisvaldkonnast ja teaviku esindatusest kogudes.
5.4. Väljaannete vahetus toimub Rahvusvahelise Noorteraamatukoguga (München) ja Soome Lasteraamatuinstituudiga (Tampere).

6. Teavikute eksemplaarsus

6.1. Teavikute eksemplaarsus oleneb komplekteeritavast valdkonnast, teavikute laadist ja tüübist.
6.2. Keskuse kogudesse hangitakse:
– Raamatuid:
– säilituskogusse 1 eksemplar;
– lugejateeninduse kogusse kuni 5 eksemplari;
– näituseraamatute kogusse 1 eksemplar;
– Laste perioodikaväljaandeid:
– säilituskogusse 1 eksemplar;
– lugejateeninduse kogusse kuni 2 eksemplari;
– Üldperioodika väljaandeid (ajakirjad, ajalehed) kuni 1 eksemplar;
– Audiaalteavikuid 1 eksemplar;
– Elektroonilisi teavikuid 1 eksemplar.
6.3. Võõrkeelseid välismaiseid teavikuid komplekteeritakse 1 eksemplar.
6.4. Eesti lastekirjanduse tõlkeid komplekteeritakse 2 eksemplari.
6.5. Audiaalteavikute, elektrooniliste teavikute, videokassettide ja DVD-plaatide komplekteerimisel lähtutakse Keskuse vabaajategevuste, huviringide ning lugejate vajadustest. Eesmärgiks ei seata nende kogumist ja säilitamist.

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1.1-2/1 12. jaanuaril 2017