Dokumendid

Keskuse dokumentidega saate tutvuda Dokumendiregistris

PõhimäärusTegevusaruanne ja -plaan 2015–2016Tegevusaruanne ja -plaan 2014–2015

Riigi Teataja

Eesti Lastekirjanduse Keskuse põhimäärus

Vastu võetud 02.01.2007 nr 1, jõustunud 14.01.2007
Muudetud 26.10.2016, jõustunud 29.10.2016

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti Lastekirjanduse Keskus
(1) Eesti Lastekirjanduse Keskus (edaspidi keskus) on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav riigiasutus. Keskus on asutatud 1. jaanuaril 1975. a moodustatud Eesti Laste- ja Noorteraamatukogu õigusjärglasena.
(2) Keskus juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, kultuuriministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustest ja käesolevast põhimäärusest.
(3) Keskusel on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ning õigusaktidega kooskõlas olev sümboolika.
(4) Keskuse nime ametlik lühend on ELK. Keskuse ametlik ingliskeelne nimetus on Estonian Children’s Literature Centre.

§ 2. Keskuse asukoht
Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Pikk 73, 10133 Tallinn.

2. peatükk
TEGEVUS JA ÜLESANDED

§ 3. Keskuse põhiülesanded
(1) Keskus tegutseb lastekirjanduse ainevaldkonnas kompetentsi- ja elamuskeskusena ning eriala- ja lasteraamatukoguna. Keskuse põhiülesanne on eesti lastekirjanduse arendamine, kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
(2) Oma ülesannete täitmiseks:
1) kogub ja säilitab eestikeelseid ning Eestis ilmunud lasteraamatuid- ja -ajakirju; valikuliselt maailma lastekirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid originaalkeeltes; lastekirjanduse alaseid teatmeteoseid, monograafiaid ja ajakirju; laste lugemist ja raamatukoguteenindust käsitlevaid kodu- ja välismaiseid teavikuid;
2) kogub ja säilitab eesti illustraatorite originaalloomingut ning tegeleb algupärase lasteraamatukunsti uurimisega;
3) korraldab loomekonkursse ja annab välja erinevaid lastekirjanduse auhindu;
4) teeb koostööd laste- ja õppekirjandust väljaandvate kirjastustega, annab soovitusi teoste tõlkimiseks ja kirjastamiseks;
5) koostab ja haldab lastekirjanduse alaseid andmekogusid ja e-kataloogi, kirjastab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid väljaandeid;
6) koordineerib lastekirjanduse uurijate koostööd; vahendab teavet ning annab oma pädevuse piires konsultatsioone valdkonna professionaalidele ja teistele asjahuvilistele; korraldab koolitusi, konverentse ja seminare;
7) pakub lugemisvara valdavalt kuni 16-aastatele lastele ja teenindab kõiki lastekirjanduse huvilisi;
8) esitab ja vahendab lastekirjandust ja illustratsioonikunsti avalikkusele püsiekspositsioonide, näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu; algatab ülevabariigilisi kirjandus- ja lugemisprojekte; korraldab lastele kirjanduse ja raamatutega seotud vabaaja- ja huvitegevust;
9) populariseerib eesti lastekirjandust välismaal, teeb koostööd välisriikide kirjastuste ja valdkondlike asutustega, korraldab illustratsiooninäitusi, osaleb rahvusvahelistel kirjandusüritustel ja raamatumessidel ning vajadusel esindab kirjanikke ja illustraatoreid läbirääkimistel väliskirjastuste ja -agentuuridega;
10) osaleb oma pädevuse piires riiklikes ja rahvusvahelistes koostööprojektides.
(3) Keskusel on õigus:
1) korraldada koolitusi oma pädevuse piires;
2) täiendada kogusid ostude, annetuste ja vahetuse teel;
3) kirjastada trükiseid erinevatel andmekandjatel;
4) anda hinnanguid lastekirjanduse valdkonnas;
5) osutada keskuse kasutajatele tasulisi teenuseid ja arendada muud majandustegevust, kasutades saadud vahendeid õigusaktides ettenähtud korras.
(4) Keskus koostab arengukava koos iga-aastase tegevuskavaga ning esitab selle Kultuuriministeeriumile.

3. peatükk
JUHTIMINE

§ 4. Direktor
(1) Keskust juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister.
(2) Keskuse direktori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(3) Direktorit asendab tema äraolekul direktori määratud töötaja.
(4) Keskuse tegevuse põhisuundade kavandamiseks, keskuse töö paremaks korraldamiseks, tegevuse hindamiseks ja valdkonna eest vastutavale ministrile vastavate ettepanekute esitamiseks on keskusel kuni 11-liikmeline nõuandva õigusega nõukoda.
(5) Keskuse nõukoja koosseisu kinnitab direktor.

§ 5. Direktori ülesanded
(1) Direktor:
1) juhib keskuse tegevust kooskõlas käesoleva põhimääruse ja seadustega;
2) vastutab keskust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru kultuuriministrile;
3) kinnitab keskuse koosseisu ja ametikohtade arvu ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid töötajatega;
4) määrab kindlaks töötajate tööjaotuse, töökohustused, ametipalgad ja kinnitab töötajate ametijuhendid;
5) esindab keskust ja volitab vajadusel teisi isikuid;
6) sõlmib lepinguid ja sooritab muid tehinguid;
7) käsutab kooskõlas õigusaktidega keskuse valduses olevat riigivara ja rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise;
8) annab välja volikirju ja käskkirju;
9) kinnitab seadusega ettenähtud korras töösisekorra eeskirja, lähtudes valitsusasutuste asjaajamiskorra alustest asjaajamiskorra, samuti muud keskuse eeskirjad ja juhendid;
10) kinnitab tasuliste eriteenuste hinnad.
11) moodustab vajadusel keskuse juurde nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone ja töörühmi ning määrab nende ülesanded, töökorra, koosseisu ja liikmete tasustamise;
12) hoiab keskuse pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
13) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

4. peatükk
STRUKTUUR

§ 6. Keskuse struktuuriüksused
(1) Keskuses on järgmised struktuuriüksused:
1) administratsioon, mille põhiülesanne on keskuse üldjuhtimine, asjaajamine ja personalitöö ning haldus- ja arendustegevus;
2) kogude talitus, mille põhiülesanne on teavikute komplekteerimine, arvele võtmine ja säilitamine ning IKT tegevuse koordineerimine;
3) teabetalitus, mille põhiülesanne on infoteenuste osutamine, uurimistöö koordineerimine, väljaannete kirjastamine ja keskuse kogudest näituste korraldamine;
4) lugejateeninduse talitus, mille põhiülesanne on teenindada raamatukogu lugejaid ning korraldada lasteraamatukogu tööd;
5) infolett, mille põhiülesanne on jagada infot keskuse külastajatele, jälgida maja turvalisust ning tegeleda väljaannete ja meenete müügiga infoletist;
6) keskuse struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuvad töötajad, kes toetavad keskuse põhiülesannete täitmist ja alluvad vahetult direktorile.
(2) Keskuse struktuuriüksuste juhtimise, juhtide ülesanded, õigused ja kohustused, alluvuse ja asendamise korra määrab direktor.

5. peatükk
VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA KONTROLL

§ 7. Vara ja finantseerimine
(1) Keskuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub «Riigivaraseaduses» või selle alusel kehtestatud korras.
(2) Keskuse eelarve kinnitamine ja raha kasutamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Keskus võib saada täiendavaid rahalisi vahendeid tema poolt osutatud tasulistest teenustest, lepingutest, annetustest ja muudest laekumistest.

§ 8. Aruandlus ja kontroll
(1) Keskus korraldab raamatupidamist ja peab statistilist arvestust õigusaktides sätestatud korras.
(2) Keskus esitab oma tegevuse statistilise aruande ja eelarve täitmise aruande õigusaktis sätestatud korras ja õigusaktis ettenähtud tähtaja jooksul.
(3) Keskuse finantsmajanduslikku, tulemus- ja vastavusauditeid viivad läbi Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused. Siseauditi korraldamine keskuses toimub riigiasutuse sisekontrolli süsteemi rakendamiseks õigusaktides ettenähtud korras.

6. peatükk
ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 9. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Keskuse ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Vaata täismahus dokumenti – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2015 ja tegevusplaan 2016

Hea lugeja,

2015. aasta oli Lastekirjanduse keskusele tegus ja sündmusterohke, kuhu jätkus nii uusi kui ka traditsioonilisi ettevõtmisi. Hea meel on, et keskuse külastatavus on viimastel aastatel tõusuteel, 2015. aastal oli külastusi 38 906. Keskuse tegutsemissoov on aastast aastasse olnud ikka üks ja sama – suunata lapsi raamatute juurde, aidata neil üles leida selles peituvad väärtused ning pakkuda lugemisrõõmu. Usume, et laste lugemisvarast sõltub nende lugemisoskus ja -huvi, keeleline areng aga kindlasti ka arusaamine ja suhtumine ümbritsevasse.

Laste huvi raamatute vastu ja lugemus püsib kolmel alustalal: 1. milline on tänane lasteraamatute valik ja kvaliteet, 2. kas raamatud on lastele kättesaadavad ning 3. kas ja kuidas täiskasvanud lugemist ja raamatuid väärtustavad ning lapsi lugemise juurde suunavad.

Rõõmustav on see, et lastekirjandust ilmub nimetuste poolest endiselt rohkelt ja raamatute valik on kirju. On neid, mis üllatavad ja neid, mis ehmatavad, on ilusaid ja on ilmetuid, on vanameistrite tuntud headust ja noorte uljaid katsetusi. Meil ei ole hetkel ühte ja ainsat juhtivat lastekirjanikku, vaid palju erinevas vanuses ja ainuomase stiiliga autoreid. Aastas avaldas lasteraamatuid üle 70 autori ja nende seas oli paarkümmend uut tulijat.

Nii kirju ja rohke raamaturiiuli puhul on hea, et lugejal on mida valida, kuid samas on nii suures hulgas järjest keerulisem orienteeruda ja just see oma ja õige raamat üles leida. Teeviidaks heade ja kvaliteetsete lasteraamatute juurde on Lastekirjanduse keskus algatanud mitmeid tunnustusi ja preemiaid, kuid sel aastal otsustasime valikut täiendada veel tunnustusmärgiga „Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab!”. Märk on kasutusel suuremates raamatupoodides ning sellest on saanud teejuht väärt lugemisvara juurde.

Lastekirjanduse valikut rikastasid sel aastal taaskord loomekonkursid. Lastejutuvõistlus, mis toimub koostöös kirjastusega Tänapäev ja ajakirjaga Täheke leidis aset seitsmendat korda. Esimesest võistlusest on tänaseks möödunud 11 aastat. Kokku on selle aja jooksul konkursile esitatud üle 260 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 40. Tänavusele konkursile laekus 38 käsikirja. Novembris jõudis lõpule koostöös kirjastusega Päike ja Pilv toimuv Põlvepikuraamatu konkurss, mis tõi uusi ja vahvaid käsikirju kõige pisematele lugejatele. Uuel aastal jääme ootama nende sündi raamatuna.

2015. aastasse jäi beebiraamatu uus tulemine. Seekord juba kolmas. Kõikidele Eestis sündivatele lastele mõeldud kinkeraamatu traditsioon algas Lastekirjanduse keskusest pea 10 aastat tagasi raamatuga „Minu esimene raamat”. Uus beebiraamat kannab pealkirja „Pisike puu”, mis tuleb Ott Arderi samanimelisest luuletusest ja on ühtlasi raamatu nimiluuletus. Raamatu mõte on ilus ja lihtne – väärtustada igat Eestisse sündivat last, pakkuda perele lugemisrõõmu ja tähtsustada meie omamaist lastekirjandust. Raamatus on luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust ning selle kirju kimbu seovad ilusaks tervikuks kunstnik Catherine Zaripi illustratsioonid. Ettevõtmist rahastas kultuuriministeerium ning raamatu peredeni toimetamine käib üle Eesti läbi rahvaraamatukogude.

Et koostegemises on jõud, seda kinnitavad mitmed selleaastased ühised ettevõtmised, kus meil on olnud õnn ja rõõm kaasa lüüa. Üle kümne aasta tagasi loodud lastekirjanduse uurijate töörühm ei ole enam lapsekingades, seda näitab nende tänase tegevuse haare ja sisu. Ilmunud on terve rida lastekirjanduse alaseid uurimusi sisaldavaid väljaandeid, ka sel aastal sai see täiendust ning ilmus toimetiste sarja kuues number. Koos Tuglase ja Underi Kirjanduskeskusega on tugev alus pandud seminaride sarjale „Laps kirjanduses”.

Et laste koolielu põnevam oleks, panime seljad kokku mitme Tallinna muuseumi ja keskusega ning nii sündisid projektid „Kaheksa ühe hoobiga” ning „Puust ja punaseks”. Selle tulemusel valmis 4. klassidele mõeldud ehe koolipäev ehedate asjade keskel, kus ainetunnid toimusid erinevates muuseumites ja keskustes. Tõdesime, et selline aktiivõppe vormis toimunud koolipäev pakub lastele hulgaliselt avastamisrõõmu ning viib õpikutarkuse reaalse eluga kokku. Samast ideest kantuna on käima läinud ka ühine laste linnalaager „Kaheksa ühe hoobiga”.

Kirjandusfestivali HeadRead 2015. aasta lasteprogramm oli eriti rahvusvaheline ning raamatuhuvilised said võimaluse kohtuda lausa viie maailmas tuntud ja tunnustatud autoriga.

Koostöös Eesti Lugemisühinguga oli meil rõõm jagada laste lugemise alaseid tarkusi lapsevanematele. Läbi aasta toimunud erinevatel, aktiivselt kaasa rääkima kutsuvatel koolitustel, saadi praktilisi soovitusi, kuidas äratada ja toetada laste lugemishuvi.

Juba oodatud sündmuseks on kujunenud iga aastane Tallinna raamatumess. Sel aastal oli meil hea meel rikastada oma programmiga messi lasteala ning viia sel ajal läbi ülevabariigilise kirjandusmängu finaal.

Keskuse südameasjaks on jätkuvalt ettelugemise populariseerimine, sest see on lugemis- ja raamatuhuvi alguste algus. 20. oktoobril tähistasime Eestis juba 22. korda ettelugemise päeva. Seekord lugesime teema-aastale kohaselt muusikateemalisi jutte. Maakondade lasteraamatukogutöötajate ja õpetajate toel toimus lastele ülevabariigiline ettelugemisevõistlus, mille võit läks tänavu Põlvamaale Mammastesse. Ka sel aastal lasime ettelugemise päeva tähistamiseks lendu videosõnumi „Raamatumaailmas juhtub imesid! Loe lapsele!”.

Siit sealt on ikka kostnud arvamust, et kui muusikud sirguvad muusikakoolist, kunstnikud kunstikoolist ja sportlased spordikoolist, siis miks kirjanikud peavad ei tea kus ise kasvama. Enam see nii ei ole kuna noored kirjanikud alustasid sel sügisel sirgumist keskuse loovkirjutamise huviringis.

Oli ka maailmavallutuste aasta. Seekordset näituseaastat võib liialdamata nimetada grandioosseks kuna sinna mahtus 4 suurt rahvusvahelist näitusetuuri. Aasta algas Eesti illustraatorite ülevaatenäituse avamisega Moskvas. Kevadel jõudis Londonisse ühisnäitus ungarlastega „Ristipidi lood”, mis oli üldse esimene Eesti illustratsiooni näitus Inglismaal. Enne seda ringles see aasta aega Ungaris. Mais alustasime Eesti lasteraamatute illustraatorite näituse „Elas kord …” Itaalia tuuri. See on esimene kord, kui Eesti illustratsioonikunsti nii laialt ja põhjalikult Itaalias tutvustatakse. Tänaseks on näitust eksponeeritud seitsmes kohas ning tuleval aastal ringreis jätkub. Publikuhuvi on olnud üllatavalt suur ning selle eest oleme siiralt tänulikud näituse Itaalia-poolsele kontaktisikule Ülle Toodele. Illustratsiooninäitus „Meremuinasjutud” alustas seilamist Taanis lastekultuurile pühendunud purjelaeval Bibiana. See on purjekas, mis külastab lähiaastatel 30 Taani sadamalinna, pakkudes kohapeal lastele rikkalikku kultuuri- ja tegeluste programmi. Sügisel kutsusime aga kõiki oma majja teed jooma ja nautima võrratut näitust „It’s Always Tea-Time”, mis sai inspiratsiooni Lewis Carrolli raamatust „Alice Imedemaal”. Näituse kuraator Viive Noor palus oma kunstnikest sõpru üle maailma üheskoos Alice’ga teed jooma. Kutse võttis vastu 72 kunstnikku 19 riigist. Illustratsioonid rändasid juba detsembris laia maailma, alustades Lätist ja liikudes edasi Soome, Poola, Saksamaale, Ungarisse, Venemaale.

Eesti lastekirjanikud pälvisid 2015. aastal samuti rahvusvahelist tähelepanu. The White Ravens’i kataloogi 200 parima lasteraamatu hulka valiti sel aastal Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia” ja Andrus Kivirähki „Suur Tõll”. Lisaks oli Eesti sel aastal esindatud ka Ungari väljapanekus, sest Péter Dóka raamatu „Lilla kuningatütar” illustreeris Anne Pikkov. Rõõmustavaid uudiseid tuli Lätist – Aino Pervik ja tõlkija Maima Grīnberga pälvisid Jānis Baltvilksi auhinna raamatuga „Presidendilood”.

2015. aastal pälvis tunnustust ka Lastekirjanduse keskus ise. Aasta Õpetaja auhinnagalal „Eestimaa õpib ja tänab” oli Eesti Lastekirjanduse Keskusel au olla Aasta hariduse sõbra tiitli finalist ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing valis 2014. aasta teoks erialaraamatukogus haiglate raamatukarussellid.

Kohtumiseni Eesti Lastekirjanduse Keskuses,

Triin Soone
keskuse direktor

Vaata täismahus dokumenti – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2014 ja tegevusplaan 2015

Hea lugeja,

Aasta 2014 on saanud ajalooks. Milline see aasta oli? Suures maailmas ärev ja vastuoluline, meie oma väikses maailmas õnneks tasakaalukam ja rõõmsam.

Raamatute ja lugemisrõõmu pakkus see aasta rohkelt. Ilmus ilusaid ja sisukaid raamatuid nii uutelt tegijatelt kui ka vanameistritelt, nii algupärandeid kui ka tõlkeid. Kokku pea nii palju, et iga päev võis vähemalt paar uut lasteraamatut läbi lugeda või vaadata. Oma panuse sellesse andsid mitmed loomekonkursid. 2013. aastal toimunud Põlvepikuraamatu konkurss tõi tänu kirjastusele Päike ja Pilv juurde toredaid väikelaste pildiraamatuid. Raamatuteks said koostöös kirjastusega Tänapäev ja ajakirjaga Täheke kevadel otsad kokku tõmmanud lastejutuvõistluse võidutööd ning septembris pärjati taaskord noorteromaani võitjaid.

Ei saa jätta olemata uhke selle üle, et Lastekirjanduse keskus kui lasteraamatu ajaloo talletaja jõudis olulise verstapostini – ilmus mahukas ajalookogumik „Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012”, mis heidab pilgu taasiseseisvusajal ilmunud lastekirjandusele. Selle kogumiku loomisesse panustasid meie lastekirjanduse parimad asjatundjad ja uurijad – Jaanika Palm, Krista Kumberg, Ilona Martson, Mari Niitra ja Ave Mattheus.

2014. aasta oli Edgar Valteri aasta, sest septembris möödus 85. aastat suurmeistri sünnist. Me tähistasime seda väärikalt. Kirjastus Tammerraamat andis välja Krista Kumbergi koostatud suurepärase ülevaateteose Edgar Valteri raamatuillustratsioonidest ning keskuses asuv Valteri galerii sai uue näo ja sisu. Eriti tore oli aga loomevõistlus, kus lapsed Valteri loomingust inspireerituna fotoaparaadiga loodusest uusi tegelasi otsisid. Nüüd elavad lugudes näiteks Karviksõrmed, Rohine, Korvik ja härra Kronks. Kes nad täpsemalt on ja mida nad teevad, saab uurida näitusel, mis rändab järgmisel aastal mööda Eestimaa raamatukogusid.

Meie maja rikkuseks on meie kogud, mis sel aastal täienesid paljude uute raamatutega ja ka oksjonitelt ostetud rariteetsete eksemplaridega. Kuid selle aasta eriliseks pärliks on kindlasti kunstnik Maara Vindi kinge keskusele, tema 238 originaalraamatuillustratsiooni.

Meie südameasjaks on laste lugemishuvi hoidmine ja tõstmine ning suureks sooviks, et lapsed ja raamatud senisest enam kokku saaksid. See on nii laiahaardega tegevus, et üksi seda ei tee. Meil on hea meel, et leidub sõpru ja toetajaid, kes on meie ideedest süttinud ning aidanud neil teostuda. Sel aastal jõudis Eesti haiglatesse 33 raamatukarusselli sooviga, et üks värviline ratastega raamaturiiul teeks haiglapäeva paremaks. See oli suur ettevõtmine, mille juures oli palju suure südamega inimesi. Me oleme tänulikud heategevusfondile Aitan Lapsi, raamatukarusselli disaininud Kätlin Pesurile, karussellid valmistanud firmale Plaat Detail, kõikide haiglate lasteosakondadele, maakondade raamatukogude lasteraamatukoguhoidjatele. Eriline tänu kuulub aga Evelin Ilvesele, kes oma hoolivusega tema patronaaži all olevad asutused toredale koostööle suunas.

Et koostegemises on jõud, näitavad mitmed selleaastased ühisettevõtmised, kus meil oli õnn ja rõõm partneriks olla. Kevadel toimus Tallinna Raamatumess ja koos sellega lastekirjandusele keskendunud Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum „Kas laps loeb?”. Selle rikastava koostöökogemuse saime tänu Eesti Kirjastuste Liidule ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusele. Koos Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega jätkasime seminaride sarja „Laps kirjanduses”, mis heitis seekord pilgu Põhjamaade lastekirjandusele. Mais rõkkas meie maja kolm päeva kirjandusfestivalist Head Read publikust, sügisel jagasime õpilastele teadmisi laste õiguste teemal koos Eduard Vilde muuseumi ja Õiguskantsleri Kantseleiga. Sellest kooslusest sündinud teemanädal „Minu esimesed triibulised” kukkus nii viljakasse pinnasesse, et läheb uuel aastal kordamisele. Laste vabaaja ja koolielu põnevamaks muutmiseks aga panime seljad kokku mitme vanalinna muuseumi ja NUKU teatriga.

Oleme jätkanud vanu traditsioone ja teinud uusi algatusi. 12. korda toimus Nukitsa konkurss, kus enam kui 8000 last üle Eesti valis oma lemmik kirjanikku ja kunstnikku. Sellel aastal läks võit Ilmar Tomuskile ja Heiki Ernitsale. Aasta Rosina auhinnal on tänaseks juba 10 aastat ajalugu, esimene auhind anti üle 2004. aastal. Selle auhinnaga pärgame jooksval aastal ilmunud kõige omapärasemat ja üllatavamat lasteraamatu. Sel aastal oli auhinna saajaks eriti magus raamat, Maris Pruuli koostatud ja Regina Lukk-Toompere illustreeritud „Maiasmoka atlas”, mis üllatas ja rõõmustas eelkõige oma ideega – suunata lapsi maailma maadega tutvuma läbi magusa maailma ehk läbi selle, mis ei jäta külmaks ühtegi last ega ka paljusid täiskasvanuid. See raamat teeb maailma suuremaks ja paremaks ning selle lugeja targemaks.

Ettelugemise päeval on juba 20-aastane ajalugu. Seekord lugesime teema-aastale kohaselt spordijutte. Maakondade lasteraamatukogutöötajate ja õpetajate toel toimus lastele ülevabariigiline ettelugemisevõistlus, mille võit läks Valgamaale. Aga et ettelugemise tähtsust ja headust inimestele laiemalt meelde tuletada, lasime e-maailma lendu 5 filmiklippi. Suur tänu Ita Everile, Urve Tiidusele, Nele Liis Vaiksoole, Raul Rebasele ja Taavi Tõnissonile, kes meie ettevõtmist toetasid.

Kui Maarja Tali oma lemmiku Susiga kolm aastat tagasi meie maja uksest sisse astus, ei osanud me aimatagi, et sellest kohtumisest saab alguse väga kiire lugemiskoera levik Eestis. Ka meie majas on nüüd kaks suurt ja truud sõpra – Fjodor ja Susi, kes lapsi lugemise teele aitavad.

Elamusi sellesse aastasse pakkus Eesti lasteraamatute autorite loomingu ilmumine välismaal. Suursündmusteks olid Aino Perviku ja Catherine Zaripi pildiraamatu „Rändav kassiemme” ilmumine itaalia keeles ja selle esitlused Roomas ja Bolognas. Samuti Anne Pikkovi illustreeritud Péter Dóka, ungarikeelse raamatu „Lilla kuningatütar” esitlused Budapestis. Me oleme saanud kaasa elada ja rõõmu tunda Piret Raua raamatute ilmumisele ja tunnustamisele Prantsusmaal, aga ka Jaapanis, Itaalias, Ungaris. Samuti tunda Poola publiku sooja vastuvõttu meie illustratsiooninäitusele „Meremuinasjutud”. Ja veel – uhke tunne oli olla Frankfurdi raamatumessil kataloogi „The White Ravens 2014” esitlusel, sest selles tiheda sõelaga valikus on Kätlin Vainola ja Ulla Saare raamat „Lift” ning Anti Saare raamat „Kuidas meil asjad käivad”.

Need olid vaid üksikud nopped keskuse ettevõtmistest 2014. aastal, mis oli huvitav ja tegus, täis proovimisi ja õnnestumisi, andmise ja saamise rõõmu. Keskuses ja lastekirjanduse maailmas toimuvaga saab nüüdsest ka paremini kursis olla, sest kord kuus ilmub e-väljaanne Lastekirjanduse Uudistaja. Veel parem on aga soovitus – tulge meile külla ja meie tegemistest osa saama.

Kohtumiseni,

Triin Soone
keskuse direktor