Keskuse ajalugu

1987-20021933-1986

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kroonika 1987-2002

Anne Rande, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor

Avaldatud ajakirjas Nukits 2003

1987

Perestroika, glasnost ja need teised maagilised sõnad iseloomustavad ka tollase Eesti NSV Riikliku Laste- ja Noorteraamatukogu tegemisi. „Meie raamatukogu „perestroika” läheb visalt” – algab 1987. aasta aruanne * Aasta suursündmus – uuringu “Lasteraamatukogude fondide koostis ja kasutamine” tulemusi tutvustav teaduskonverents * Ilmus 5 trükist, sh esimene isahiir Huberti vihik * Toimus raamatufondi inventuur * Nappis raamatuvara, eriti vanema astme lugejatele. Lugejate põhihuvi oli kohustusliku kirjanduse kättesaamine * Raskused ametikohtade täitmisega (koosseisus 46 kohta) * Jätkus aastatepikkune viljatu võitlus normaalsete ruumide eest * Aasta kokkuvõte: meie mured on rõõmudest üle.

1988

Aastaaruandest: „Aeg on asjalik ja olgem seda siis meiegi”. Raamatuvara kasvab, lugejate arv kahaneb. Nii vanad kui noored elavad kaasa Eesti Asjale, lugemiseks jääb vähem mahti * Algas kultuur-Euroopa avastamine * Loodi lähemad suhted Ungari ja Soome kolleegidega. Äratati endisaegse hõimuliikumise idee. Tegutsema hakkas soome-ugri hõimuring, toimus Eesti ja Ungari laste ühine joonistuskonkurss * Algas tegelik osavõtt revolutsioonilisest liikumisest – loodi eesti keele ringid venekeelsetele lugejatele, toimus rida avameelseid näitusi ja üritusi * Keskusena loobusime traditsioonilistest ettekirjutustest ja asusime uuenduste teele. Muutus asutuse struktuur, loodi koostöö ja välissuhete sektor * Toimus 3-päevane eesti lastekirjanduse ajaloo seminar * Tehti esimesed katsed välis-Eesti lastekirjanduse kogumiseks * Bibliograafias võeti suund „suurteostele” („Muinasjutubibliograafia”) ning uutele teemadele („Emadepäevaks”) * Omaloomingukonkursil „Kirjutan ja joonistan mudilasele raamatu” osales ligi 400 last üle Eesti * Viidi lõpule „sajandi uurimus” lasteraamatukogu koostisest ja kasutamisest * Koostöös Kodulinna Majaga avati seal perioodika lugemislaud * Võitlus ruumitingimuste parandamise eest ei kandnud vilja.

1989

Sündmus, mis varjutas kõik ülejäänud – külas käisid maailmakuulus rootsi lastekirjanik Astrid Lindgren ja illustraator Ilon Wikland * Soomest Riihimäe Linnaraamatukogust saime kingituseks 400 lasteraamatut ja edaspidi regulaarselt ajakirju „Suosikki” ja „Koululainen” * Toimusid 3-päevased mõttetalgud „Kuidas edasi, lasteraamatukogu?” * Ühingu „Teadus” saalis toimus meie kõigi aegade suurim raamatunäitus „Lapsepõlv raamatuga ja raamatuta” * Ilmus kaks publikatsiooni lasteraamatukogude fondiuuringu põhjal: artiklite kogumik „Lasteraamatukogude koostis ja kasutamine” ning teravat poleemikat esile kutsunud kirjandusnimestik „Paremaks peetud” * Ruumipuudus kimbutas üha enam.

1990

Aastaaruandest: „Meie visa võitlus töötingimuste parendamise eest on nüüd teisenemas võitluseks eluõiguse eest” * Eesti NSV Riiklikust Laste- ja Noorteraamatukogust sai Eesti Lasteraamatukogu * Aasta tähtsündmus – I rahvusvahelised lasteraamatukogutöötajate päevad „Kuhu lähed, lasteraamatukogu?”, kus osalesid 7 riigi esindajad * 5 meie töötajat käisid õppereisil Ungaris, 3 töötajat omandasid kogemusi Saksamaa ning 2 töötajat Soome raamatukogudes * Õpilaste hõimuring osales Soomes Noorte Kotkaste kultuuripäevadel * Eesti lasteraamatute rändnäitus Soome raamatukogudes * Päevakorrale tõusis raamatufondi sisulise puhastamise vajadus. Uudiseks oli liigsete raamatute seadustatud müügivõimalus, mida agaralt kasutasime * Algasid enne 1940. a. ilmunud eestikeelse lastekirjanduse otsingud (oksjonid, eraostud) * Soome raamatukogudest saadi kingituseks üle 1000 raamatu ja ajakirja * Suurenes perioodika lugemise osakaal * Aja märk oli võõrkeelse kirjanduse suur ringlus, mida soodustas ühelt poolt soomekeelse kirjanduse jõudsalt kasvanud hulk meie kogudes ning teiselt poolt emakeelse uudiskirjanduse nappus * Ilmus mahukas ülevaade „Eesti lastekirjandus 1970-1990”.

1991

Suurte sisemiste reformide käivitamine, mida ühtlasi võib lugeda raamatukogu profiili muutmise alguseks. Juba siis liikusid mõtted Eesti Lasteraamatukogu lastekirjanduse teabekeskuseks kujundamise suunas * Alustati raamatufondi ettevalmistamist lasteteeninduse taastamiseks meie peamajas Liivalaia 30 (ruumipuudusel teenindati nooremaid õpilasi alates 1982 a-st lasteosakonnas Õismäel) * Reformide tulemusel kasvas lugejate arv lasteosakonnas poole tuhande võrra * Jätkus vanema eestikeelse lastekirjanduse komplekteerimine. Osteti peamiselt oksjonitelt, aga pöörduti ka üksikisikute ja Eesti Majade poole välismaal * Suursündmuseks kujunes grupi meie töötajate osavõtt IFLA 57. kongressist Moskvas, kus direktor Anne Rande esines lastekultuuri alase ettekandega * Konkursi tulemusena sündis Nukitsa pronkskuju (autor Elo Liiv), millest sai unikaalne auhind laste poolt parimaks tunnistatud lastekirjanikule ja raamatukunstnikule * Meie hõimuring osales Ungaris lastefestivalil „Euroopa tulevik” ning võttis osa Marimaal toimunud I soome-ugri rahvaste lastelaagrist * Raamatuhoidlas keldrikorrusel toimus uputus, mis hävitas suure hulga trükiseid.

1992

Aasta tähtsündmuseks tuleb pidada I Nukitsa konkurssi, mille kaudu meie raamatukogu asus laste kaasabil (osales üle 4000 lapse üle Eesti) toetama ja väärtustama omamaist lastekirjandust ning stimuleerima selle lugemist. Sisuliselt tähendas see eesti lastekultuuris uue traditsiooni sündi * Järjekordne keldriuputus hävitas suure osa kooliõpikute fondist.

1993

Eesti Lasteraamatukogu peaülesandeks sai keskendumine lastekirjandusele kui kunstinähtusele, lõppeesmärgiks raamatukogu kujundamine rahvuslikuks lastekirjanduse keskuseks * Raamatukogu tähistas 60. juubelisünnipäeva. Kohal viibis ka kultuuriminister P.-E. Rummo * Võeti tarvitusele asutuse logo – väike sarvedega poiss, kes loeb raamatut * Kasvas meedia huvi meie asutuse vastu * Tööle hakkas lastekirjanduse kabinet, tänase Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse teabetalituse eelkäija * Algas eestikeelse lastekirjanduse säilitusfondi sihipärane kogumine * Tööle võeti kooliraamatukogude konsultant, kuna Haridusministeeriumis ei tegelenud tol ajal kooliraamatukogudega ükski ametnik. Samal aastal saime IASL (Rahvusvahelise Kooliraamatukogude Assotsiatsiooni) liikmeks * Alustati suurürituste korraldamist lastele. Kevadel toimus H. Chr. Anderseni päev äsja avatud Rahvusraamatukogus mitme tuhande lapse osavõtul, aasta lõpul Pinocchio päev Kodulinna majas * Võõrustasime Soome, Austria ja Ungari kolleege ja lapsi * Direktor A. Rande osales Soome Tuglase Seltsi algatatud ja rahastatud „Valge Raamatu” projekti lasteraamatukäsikirjade konkursi žüriis * Saime Avatud Eesti Fondilt 30 000 krooni kirjanduse ostmiseks * Ruumikitsikuse tõttu pidime sulgema lugemissaali * Madala palga tõttu lahkus töölt 7 inimest * Saamata jäi sõiduk, mida mitmeid aastaid olime taotlenud.

1994

Kultuuri- ja Haridusministeeriumi määrus kinnitas Eesti Lasteraamatukogu kuuluvust teaduslike keskraamatukogude hulka ning piiritles meie tegevusvaldkonna * Toimus II Nukitsa konkurss, kus osales üle 5500 lapse * Alguse sai uus lastekirjanduse ja laste lugemisega seotud traditsioon – 20. oktoobril toimus esimene üle-eestiline ettelugemise päev * Meie algatusel viidi läbi rahvusvaheline konverents „Õpilane. Raamatukogu. Informatsioon”, millega kaasnes Eesti, Läti ja Leedu lastekirjanduse ühisnäitus * Toimus üle-eestiline Muumipäev * Uurisime 1993. aastal ilmunud lasteraamatute leidumust vabariigi rahvaraamatukogudes. Pilt oli masendav * Meie raamatukogu võistkond võitis ülevabariigilises raamatukoguhoidjate mälumängus Rahvusraamatukogu järel 2. koha * Vaatamata korduvatele taotlustele ei saanud positiivset lahendust ruumilaiendus.

1995

Kaasajastati raamatukogu struktuuri. Lastekirjanduse kabinetist sai infokeskus, mis edaspidi stimuleeris kogu asutuse kujunemist Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuseks * Algas tööprotsesside automatiseerimine. ERÜ automatiseerimise töögrupilt saadud 35 000 krooni eest ostsime kaks esimest arvutit, printeri ja tarkvaraprogrammi „Procite” * Ilmus lastekirjanduse ja lastekultuuri almanahhi „Nukits” esimene number * Osalesime I Balti Raamatumessil Eesti Näituste Sinises Paviljonis · IBBY Eesti sektsioon esitas meie asutuse esindusliku rahvusvahelise auhinna, IBBY Asahi preemia kandidaadiks * Väliseestlaste ja Maailmapanga algatusel ning Eesti Lasteraamatukogu vahendusel kingiti paljudele eesti koolidele ja teistele haridusasutustele ingliskeelset väärtkirjandust ja entsüklopeediaid * Eesti kultuurinädala raames korraldasime Soome Vabariigis Turus raamatunäituse „Eesti lastekirjanduse uus kevad” * Mälestusväärseks kujunes üleriigiline Pipi päev Rahvusraamatukogus. Toimus õpilaste teaduskonverents ja konkurss parima Pipi väljaselgitamiseks, näha sai suurt Spunginäitust, kus oli väljas üle 400 laste meisterdatud Spungi * Aasta jooksul koostasime 26 rahataotluskirja erinevatele institutsioonidele asutuse materiaalse baasi ja sisulise töö toetamiseks. Positiivseid tulemusi ei olnud.

1996

Toimus III Nukitsa konkurss, milles osales 7895 last üle Eesti * Ilmus teine “Nukitsa” almanahh * Koostöös Taani Saatkonna, Taani Instituudi ja Rahvusraamatukoguga tähistati taani lastekirjanduse päeva * Esindasime Eestit üheksat Läänemeremaad hõlmavas ühisprojektis „Läänemere raamaturing”. Rahvusraamatukogus toimunud raamatunäituse patrooniks palusime vabariigi presidendi abikaasa pr. Helle Meri, näitust aitasid kujundada “Sally Stuudio” lapsed. Saatkondade osavõtul korraldasime kõigi projektis osalenud maade päevad * Toimus üle-eestiline Tom Sawyeri päev * Renoveeriti Õismäe lasteosakond * Lugejate arv kasvas jõudsalt – viiesaja võrra * Sõlmisime lepingu turvafirmaga „Tammiskilp” * Kirjutasime alla arvuti tarkvara „Kirjasto 3000” lepingule.

1997

Asutust külastas kultuuriminister Jaak Allik * Tähtsündmuseks kujunes bibliofiil Tarmo Kolgi 4000 trükisest koosneva lastekirjanduse kogu ostmine, mis tõstis tunduvalt asutuse mainet ning lõi võimalused eesti lastekirjanduse ajaloo järjepidevaks uurimiseks kohapeal. Ost sai teoks tänu Avatud Eesti Fondi 170 000 krooni suurusele rahaeraldusele * Palju ümberkorraldusi ja lisatööd põhjustas Eesti Lasteraamatukogu reorganiseerimine Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuseks. Toimus fondi inventuur, üleandmise-vastuvõtmise dokumentide vormistamine, asutuse uue nimega atribuutika tellimine jms * Uus töösituatsioon tingis töötajate uute ametinimetuste kasutuselevõtmise. Eelnevalt uuriti põhjalikult vastavate ametinimetuste kasutamist Eesti ja Põhjamaade teadusraamatukogudes * Toimus raamatukoguhoidjatele ja õpetajatele suunatud üleriigiline konverents „Lapsepõlv raamatuga ja/või ilma” * Toimus vabariiklik teaduskonverents „Astrid Lindgreni fenomen” ning mälumängu „Maailma parim…” finaal * Ilmus kolmas Nukitsa almanahh * Tänu Kultuuriministeeriumile saime raha kapitaalremondiks * Algas raamatu- ja kunstinäituste eksponeerimine vastremonditud ruumides Liivalaia tänaval.

1998

Uut aastat alustasime Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusena asukohaga Liivalaia 30. Õismäe osakond anti üle Tallinna Keskraamatukogule * Osalesime Avatud Eesti Fondi korraldatud rahvusvahelisel konkursil, mille tulemusel saime oma projektile „Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse automatiseerimine” 94 500 krooni rahalist toetust. Tänu sellele arenes pika sammu võrra edasi asutuse infotehnoloogiline baas * Teadaolevalt esimesena vabariigi raamatukogudest sõlmisime oma vara kindlustamiseks lepingu kindlustusfirmaga „Nordika” · 1998. a. tähistasid paljud eesti lastekirjanikud oma juubeleid. Sel puhul korraldasime aasta lõpus vabariikliku teaduskonverentsi „Mitmekesi Midrimaal” * Eelnevaga pandi alus uuele traditsioonile – iga aasta detsembri esimesel pühapäeval toimub Teabekeskuses eesti lastekirjanduse päev, kus saavad kokku mitme põlvkonna erialainimesed (lastekirjanikud, raamatuillustraatorid, uurijad, kirjastajad jt.), et pidada tulevikuplaane, sõlmida koostöösuhteid ning ajada niisama juttu * Nukitsa konkursi ja almanahhi „Nukits” nimetuste kasutamise ainuõiguse omandamiseks esitasime Patendiametile taotluse sõna „Nukits” patenteerimiseks kaubamärgina * Toimus IV Nukitsa konkurss, milles osales 6868 last üle Eesti * Ilmus leksikon „Läänemeremaade lastekirjandus” * Alustasime uudiskirjanduse nimestike avaldamist „Õpetajate Lehes” * Hakkasid toimuma regulaarsed uudiskirjanduse infohommikud oma maja töötajatele * Kasvas meedia huvi Teabekeskuse vastu. Meie tööd kajastati erinevates meediakanalites 47 korral * Juurdus uus juhtimisstiil – nn. katuseteraviku lamendamine, mis sai võimalikuks eelkõige tänu asutuse väiksele koosseisule. Tähtsamate otsuste tegemisel osaleb terve kollektiiv. Töötajad on aktiivsed kaasamõtlejad, julgevad välja öelda oma seisukohti, suurenenud on inimeste vastutustunne * Alguse sai koolitusprojekt, mis haarab nii oma töötajaid kui vabariigi raamatukogusid. Külastame aastas 2-3 maakonna või linna raamatukogusid, et näha-kuulda, mis mujal toimub. Ühtlasi korraldame paaritunnise lastekirjandusalase seminari keskraamatukogus * Toimus üle-eestiline õpilaste küsitlus „Meie lapse lugemislugu”.

1999

1999. aastaks oli Teabekeskusest kujunenud: a) Eesti lastekirjanduse ja lastekultuuri pärandi koguja ja säilitaja arhiivraamatukogu näol ning vahendaja laste ja noorte lugejateeninduse näol; b) lastekirjandusalase info asendamatu allikas ja vahendaja; c) erialane bibliograafiakeskus; d) lastekirjandusalane arendus- ja koolituskeskus raamatukoguhoidjatele, õpetajatele, õpilastele ja kõigile teistele lastekirjandusest huvitatuile; e) vabariiklike suurprojektide ja muude ürituste korraldaja ja läbiviija * Ajalooline suursaavutus – saime juurde 54,5 m2 lisapinda. See võimaldas paigutada osa säilitusfondist eraldi ruumi. Paranesid ka töötajate töötingimused * Teabekeskuses oli töösse rakendatud 10 arvutit, neist kaks lugejate käsutuses. Lugejatel võimalus kasutada Internetti * Ligi pool Teabekeskuse fondist oli jõudnud elektronkataloogi * Aprillis toimus esimene lastekirjanduse ümarlaud, mis edaspidi kujunes traditsiooniks. Selle ettevõtmise tähtsaim eesmärk on juhtida üldsuse tähelepanu lastekirjanduse ja laste lugemise probleemidele * Estonia teatri Talveaia ettepanekul alustasime ühiseid lastekirjandusteemalisi kultuuritunde * Rida üritusi oli pühendatud Edgar Valteri aastale, suurim neist Edgar Valteri päev 24. aprillil Rahvusraamatukogus õpilaste teaduskonverentsi, E. Valteri loomingule pühendatud üle-eestilise mälumängu finaali ning laste meisterdatud E. Valteri tegelaskujude ja õnnitluskaartide väljapanekuga * Teabekeskuse, Rootsi Instituudi, Rootsi Suursaatkonna ja Rahvusraamatukogu ühisprojekti „Kohtuge lastega” raames korraldati seminar ja rändnäitus Rahvusraamatukogus. Näitus ringles Eesti raamatukogudes mitu aastat * Toimus VI ettelugemise päev * Viies Nukitsa almanahh ilmus uue kujundusega.

2000

Toimus küsitlus „Sajandi sada paremat eesti algupärast lasteraamatut”. Tulemuste põhjal valmis meedia elavat huvi pälvinud näitus * Jätkusid kultuuritunnid Estonia Talveaias * MTÜ Eesti Pere andis Teabekeskusele üle Tänuteki pikaajalise tulemusliku töö eest eesti laste silmaringi avardamisel ja rahvusteadvuse kujundamisel lastekirjanduse kaudu * V Nukitsa konkursi võitjaid autasustati Estonia teatri Valges saalis. Kultuurkapitali ning Teabekeskuse toel said laureaadid esmakordselt ka rahalise preemia. Autasustamisel osalenud lapsi premeeriti Estonia teatri muusikaliga „Nukitsamees” * Toimus II lastekirjanduse ümarlaud, teemaks lasteraamatute kirjastamine ja sellega seonduvad probleemid * Eesti Raamatu Aasta puhul kuulutati välja lasteraamatukonkurss „Miku-Manni oma raamat”, mille võitis Henno Käo. Tema raamatu „Kusagil mujal” said kingiks kõik 2000. aastal 1. klassi läinud lapsed Eestimaal ning eesti koolides mujal maailmas, ühe eksemplari said ka kõik Eesti kooli- ja rahvaraamatukogud * Omamaise noorsookirjanduse edendamiseks ning noorte autorite leidmiseks korraldasime koostöös kirjastusega Tänapäev noorsoojutuvõistluse, mille võitis noore autori Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elas, Ann?”. Nüüdseks on raamat ilmunud mitmes trükis ning tõlgitud ka soome ja läti keelde * Eesti Raamatu Aasta Peakomitee rahalisel toetusel ilmus õpilaste esseekonkursi „Raamat infoühiskonnas – milleks?” tööde kogumik * Toimus õpipäev õpetajatele, raamatukoguhoidjatele ja teistele huvilistele teemal „Raamat õpilase lugemislaual” * Koostöös Pokumaa Sihtasutusega korraldati Suur Pokukonkurss, kuhu laekus 488 tööd. Pokusid eksponeeriti Riigikogu ruumes Toompeal ning Tartu Näituste Messikeskuses * Valmis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse eetikakoodeks * Seoses Rahvusraamatukogu Nõukogu suurt meediakära põhjustanud otsusega lõpetada põhikooli õpilaste teenindamine toetati Rahvusraamatukogu kolleege selgitustööga raadios, televisioonis ja ajakirjanduses * Kultuuriministeeriumi koostatud raamatukogude arengukava põhjustas kahtlusi nii teabekeskuse alluvussuhetes kui kuuluvuses ressursiraamatukogude ridadesse. Selgitustöö ning oma eksistentsi õigustamine nõudis rohkesti aja- ja närvikulu, kuid lahendas mõnedki probleemid.

2001

Valmis mahukas dokument „Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse arengukava 2001-2006” * Põhikooliõpilaste lugemisvõimaluste parandamiseks algatati ühisprojekt „Lugemine lubatud”. Projekti raames viidi läbi küsitlus lastekirjanduse leidumuse kohta põhikoolide raamatukogudes ning III lastekirjanduse ümarlaud „Laste lugemisvõimalustest Eesti Vabariigis” * Asutati Muhvi auhind parimale lastekirjanduse ja laste lugemise probleemide valgustajale trükiajakirjanduses. Esimeseks laureaadiks sai bibliograaf ja lastekirjanduse kriitik Krista Kumberg * Toimus III vabariiklik õpilaskonverents „Ei jõua üles lugeda”, mis oli pühendatud eesti lastekirjanduse 2001. a. juubilaridele * Koostati rändnäitus „Laps ja raamatukogud sajandivahetusel” * Osaleti Balti Raamatumessil ning messil „Laps 2001” * Koostöös Pokumaa Sihtasutusega toimus Pokupäev Rahvusraamatukogus * Koguti 1026 allkirja Pokumaa toetuseks * 64 korral esineti vabariigi eri paigus loengutega lastekirjandusest ja laste lugemisest * Käidi külas Läti Lastekirjanduse Keskusel Riias * Avati Teabekeskuse kodulehekülg.

2002

Toimus IT-revolutsioon: sõlmiti leping arvutitarkvara „RIKS” kasutamiseks, tööd alustas elektrooniline lugejateenindus, kaasajastati asutuse kodulehekülg * Rahvusraamatukogus toimus ERÜ ja Teabekeskuse kõnekoosolek „Lugemine lubatud” * Koostöös kirjastusega „Tänapäev” toimus noorsooromaani konkurss. Laekus 16 käsikirja, mille hulgast valiti avaldamiseks välja kolm võrdväärset: H. Nõu „Kuues sõrm”, K. Reimuse „Haldjatants”, J. Tangsoo „Hanejaht”·* Koostöös kirjastusega Avita valmis Eesti lastekirjanike fotomapp * Raamatukogupäevad 20.-30 okt. deviisi all „Lugemine lubatud”: korraldasime koolilugemise-teemalise rahvusvahelise konverentsi „Kas sunnitud armastus?” ja lastekirjanduse viktoriini raamatukoguhoidjatele * Olime rahvusvahelise lastekirjanduse seminari „Laste maailm eesti kirjanduses” (Gdansk, Poola) Eesti-poolseks korraldajaks * Valmis mitu dokumenti põhikooli õpilaste lugemisvõimaluste parandamiseks * Alustati kirjanduslike kohtumiste sarja „Lubage esitleda” * Teabekeskuse kasutajaskonnas suurenes lastekirjandusest ja laste lugemisest huvitatud täiskasvanute osa. Kasvas õpetajaskonna huvi lastekirjanduse vastu * Aasta jooksul esineti lastekirjandusalaste loengutega 79 korral * VI Nukitsa konkursil osales 8880 õpilast ja esmakordselt ka 427 täiskasvanut * Algasid ettevalmistused Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti Osakonna asutamiseks.

Linna lasteraamatukogust Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuseni 1933-1986

Ludmilla Rass, ENSV Riikliku Laste- ja Noorteraamatukogu direktor 1976-1987

Avaldatud ajakirjas Nukits 2003.

Praeguse Eesti Lastekirjanduse Teabekesksuse ajalugu võib jagada kolme perioodi:

1. 1933–1961 linnaraamatukogu lasteosakond, hiljem omaette raamatukogu linna alluvuses (asukoht Tallinna Keskraamatukogu ruumides Estonia pst. 8). Asutus on kandnud läbi aegade mitut nime:

  • Tallinna Noorteraamatukogu (12. XI 1933 – 1947) – Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteosakond, teenindas lapsi 3. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni või l8. eluaastani.
  • Tallinna I Lasteraamatukogu (1948-1951) Tallinna Keskraamatukogu juures;
  • Tallinna Keskrajooni I Lasteraamatukogu / Tallinna Kesklinna Rajooni I Haruraamatukogu (1952–1960; alates märtsist 1960 praeguses asukohas Liivalaia (Kingissepa) 30)

2. 1961–1975Eesti NSV Riikliku Raamatukogu lastekirjanduse osakond

3. Alates 1976 iseseisev raamatukogu:

  • Eesti NSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu (1976 – aprill 1990);
  • Eesti Lasteraamatukogu (mai 1990 – 1997);
  • Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus (alates 1. jaan. 1998)

Tallinna Keskraamatukogu juures tegutsev lasteraamatukogu pakkus lastele ainult lugemisvõimalusi. Pärast liitumist Riikliku Raamatukoguga 1961 pidi sellest järk-järgult kujunema kogu vabariigi lasteteeninduse metoodika- ja bibliograafiakeskus, kelle ülesandeks sai juhendada kõiki Eesti lasteraamatukogusid – korraldada kursusi, seminare, konverentse ning avaldada metoodikaväljaandeid ja soovitusnimestikke aktuaalsetel teemadel. See oli uus ja ulatuslik ülesanne, mille täitmiseni jõuti järk-järgult, kogemuste ning koosseisu kasvades. Seda missiooni täitis osakond ligi 15 aastat, kujunedes iseseisva raamatukogu loomise ajaks arvestatavaks metoodikakeskuseks. Minule kui Riikliku Raamatukogu teadusdirektorile allus nimetatud osakond tema liitumisest peale.

1961 loodi esimene lastekirjanduse metoodiku ametikoht, mis esialgu jäi Riikliku Raamatukogu metoodikakabineti koosseisu. 1967 toodi metoodik üle lasteosakonda. 1968 said oma metoodiku ka rajooni ja linna lasteraamatukogud, 1970 asus Riikliku Raamatukogu lasteosakonnas tööle teine metoodik. Huvitav on märkida, et juba 1952. aastal, st kümmekond aastat enne metoodikakeskuse loomist alustati Riiklikus Raamatukogus lasteteeninduse juhendamist. 1952–1956 tegeles sellega Eno Raud, 1957-60 Ene Liivand. 1952 ilmus metoodik Eno Raua koostatud bibliograafianimestik „Eesti lastekirjandus”, 1956 samalt autorilt metoodikaväljaanne „Laste lugemise juhtimisest”.

Üleliidulise otsuse alusel nähti l974. aastal ette iseseisvate laste- ja noorteraamatukogude moodustamine igas liiduvabariigis. Nii asutatigi 1. jaanuaril 1976 Riikliku Raamatukogu lasteosakonna baasil ENSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu. Osakonnast oli selleks ajaks saanud aktiivselt tegutsev metoodikakeskus. Märkimisväärne on, et 1976 ilmus esmakordselt algupärane käsiraamat „Lasteraamatukogu” (koost. M. Bruus ja S. Väljataga).

* * *

Juba 1975. aastal sai ettevalmistavalt minu ametinimetuseks teadusdirektor lastekirjanduse alal, töökoht oli aga veel Toompea raamatukogus. 1976. aasta alguses suunati mind vastloodud raamatukogu direktoriks, kus töötasin kuni 1987. aasta veebruari lõpuni. Anne Rande asus direktorina tööle 23. veebruaril 1987. Endise RR lastekirjanduse osakonna töötajad olid mulle tuttavad, sest olin nende kuraator olnud juba 196l. aastast alates. Selle tööka kollektiivi hulgas paistsid silma andekad tegijad: Leida Olszak – fantaasiarikas ideedekandja ja Signe Väljataga – tundliku pedagoogilise vaistuga põhjalik lastekirjanduse tundja. Nende inimestega võis loovas töös edasi minna.

Ometigi tundsin romantilise Toompea nõlvadelt lahkudes (kus olin järjepidevalt töötanud üle 26 aasta) algul ängistust, sest ei suutnud kaua kohaneda tolleaegse Kingissepa tänava sõidukite müra ja tossuga. Samuti asendus endise töökoha esinduslik loss kitsukeste korteriruumidega. Olukorraga kohanematust korvas pikapeale töötajate heatahtlik ja südamlik suhtumine ja koostöövalmidus. Lisaks veel uue töömissiooni meeldivus ning lootustandev perspektiivikus. Mäletan, et esimesel tööpäeval, kui püüdsin üksi kabinetis istudes süveneda tööplaanidesse, käis osakonnajuhataja Maie Bruus päeva jooksul mitu korda „tunnistamas”, kuidas on mu meeleolu ning asetas mu lauale lillepoti punaste alpikannikestega. See oli väga südamlik ja liigutav lähenemine.

Riiklikus Raamatukogus olid minu kui teadusdirektori ülesanded horisontaalselt ulatuslikud – tegelesin mitme osakonna juhtimisega, teadustööga ning väljaannete toimetamisega. Nüüd aga tuli minna vertikaalselt sügavuti: süveneda ühe kindla distsipliini – lasteteeninduse – probleemidesse.

Oli ka teisi alustamisraskusi. Tuli luua iseseisva asutuse kantseleistruktuur koos mitmesuguste templite ja pitsatiga, isiklike toimikute ja kõige muu säärasega. Mingit eelnevat instrueerimist ei olnud, tuli iseenese tarkusest hakkama saada.

Raske oli leida tõsiselt võetavat ja eriharidusega väikesepalgalist majandusjuhatajat. Neid oli algusaastatel mitmesuguseid – mõni lausa „tänavalt tulnud”, nagu Jaak Prozes (tol ajal kaugõppe ajalootudeng, praegu aktiivne hõimutegelane). Neil „isehakanuil” tuli tegutseda mitte teadmiste ja kogemuste põhjal, vaid loomuliku intelligentsiga majandusprobleemidesse sisse elades. Tubli ja asjalik oli kohakaaslasena töötav Arne Sarapuu (tuntud mägironija), kuid ta oli tihti ehitusobjektil ja kättesaamatu, sest tollal ei olnud veel mobiiltelefone.

Ajapikku läksid asjad rööpasse. Raamatupidamine oli ühine Riikliku Raamatukoguga, samuti kirjastamine, ametiühingu-, partei- ja komsomoliorganisatsioon ning transport. 1980 eraldati raamatukogule väikebuss Kuban, kuid selle kasutamine oli kahasse Toompea raamatukoguga.

Iseseisval Laste- ja Noorteraamatukogul tuli nüüd end õigustada ja tavapäraste tegevuste sisulise täiustamise kõrval asuda „suurte tegude” juurde. Üheks selliseks kolossaalseks ürituseks kujunes 1976 alustatud sotsioloogiline uuring murdeealiste (5.-8. kl.) õpilaste lugemisest ja raamatukogu kasutamisest, millest võtsid osa ka vabariigi teiste lasteraamatukogude võimekamad töötajad. Kahtlemata oli see III kategooria töötasustamise staatusega asutusele tõsine ja julge ettevõtmine.

See oli esimene nii laiaulatuslik ning teaduslikel alustel põhinev laste lugemise uurimus Eestis. Temaatika oli ulatuslik, teemad jagunesid kolme põhirühma: 1) lugemist mõjustavad tegurid; 2) lugemise sisu ja struktuur; 3) õpilane ja raamatukogu. Veebruaris 1977 küsitleti umbes 1500 õpilast 61-s eesti ja vene koolis. Uuring andis reaalse pildi 5.-8. kl. õpilaste huvialadest ja raamatukogude kasutamisest. Huvitav oli võrrelda ka eesti ja vene laste lugemisharjumusi. Teadustöö tulemused aitasid palju kaasa lasteteeninduse paremale korraldamisele, eriti murdeealiste õpilaste lugemise juhtimisel.

Konsultandiks ja juhendajaks kutsusime sotsioloogi Hans Hanseni, kelle eestvedamisel said sellel alal alles algajad „verisulis” autorid esmakordselt tutvuda sotsioloogilise uurimismeetodiga ning seda teadustöös rakendada. See kõik oli muidugi äärmiselt põnev, kuid ka pingutav, sest sotsioloogilised tabelid tuli lausa „läbi pureda”. Abiks tulid konsultatsioonid ja eriseminarid.

Pingsa ja ulatusliku töö tulemusena peeti mais 1978 teaduslik konverents, kus kuulati ära 22 ettekannet. Uuringu tulemused avaldati kahes väljaandes: „Õpilane ja lugemine” (1978) ja „Õpilane ja raamatukogu” (1979). Ilmus ka venekeelne koondväljaanne „Чтение подростка и библиотека” (1980).

1984. aasta lõpul (28.–29. nov.) toimus teaduslik-praktiline konverents, mis võttis kokku teismelise lugeja uuringu tähenduse praktikale. Samal aastal alustati järgmise ulatusliku uurimistööga „Lasteraamatukogu fondide koostis ja kasutamine”, mille tulemuste kokkuvõte tehti teaduslikul konverentsil 10.–12. nov. 1987, artiklite kogumik „Lasteraamatukogu koostis ja kasutamine” ilmus 1989.

Ruumikitsikus Liivalaia tänaval (176 m2) kummitas lasteraamatukogu juba algusest peale ning süvenes aasta-aastalt seoses fondide ning lugejate arvu kasvuga. Nii oli vastasutatud iseseisva lasteasutuse esmaunistuseks ja lootuseks uute avarate ruumide saamine. Millal veel, kui mitte nüüd! Ajakohase hoone ehitamine Keldrimäe elamurajooni oleks peaaegu teoks saanud, kuid 1980. aasta suurejooneliste ja mahukate olümpiaehituste planeerimine lämmatas kõik lootused. Küll sai raamatukogu 1982 uued ruumid (450 m2) Õismäe tee 115A, kus avati lasteosakond. Noorteteenindus ja muud osakonnad jäid vanasse asukohta. Täiendavate ruumide saamine teise linnaossa ei olnud raamatukogu kui terviku seisukohalt ideaalne lahendus, kuid leevendas mingil määral ruumikitsikust. 1998 läks Õismäe lasteosakond Tallinna Linna Keskraamatukogu alluvusse.

Ehk tuleb veel aeg, kus raamatukogu võib laiendada oma tegevust ja paikneda ajakohastes noortele meeldivates ruumides? See unistus on siiani silme ees. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse praegune direktor Anne Rande, kellele pensionile siirdudes „teatepulga” üle andsin, on suutnud võimaluse piirides seniseid ruume laiendada. Ta on võidelnud välja kõrvalkorteri (70 m2) ja seega saanud juurde paar tööruumi. Aga unistus jääb…

Praegu tegutsevasse Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusesse on koondunud oma eriala hästi tundvad spetsialistid, nagu vana tegija lastekirjanduse konsultant Leida Olszak, teabetalituse juhataja Anu Kehman, lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge, raamatuvara konsultant Marika Oberschneider, toimetaja Ülle Väljataga jt. Väärib märkimist, et 2000. aastast tegeleb Teabekeskuse juures lastekirjanduse süvauurimisega Jaanika Palm.

Energilise direktori Anne Rande organiseerimisel ja juhtimisel on ette võetud ja kavandatud mitmeid ulatuslikke projekte. Alates 1995 ilmub kord aastas lastekirjanduse ja lastekultuuri almanahh „Nukits”. Alates 1992 korraldatakse Nukitsa konkurssi – lugejaküsitlust, kus eesti algupärase lastekirjanduse kahe viimase aasta kirjanikke ja illustraatoreid hindavad lapsed ise. Lõpetatud on ettevõtmine „Lugemine lubatud” ning käsil on projekt „Elu täis on muinasjutte”. Koostöös välissaatkondadega on korraldatud mitmeid huvitavaid rahvusvahelisi lastekirjanduse näitusi.

Väga tihe kontakt on loodud lastekirjanikega ja teiste selle ala tegijatega. Iga aasta lõpul toimub lastekirjanduse päev, kus kutsutakse pidulikule koosviibimisele kirjanikud, illustraatorid, tõlkijad ja kriitikud.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, 1933. aastal asutatud Tallinna Noorteraamatukogu järjepidevuse kandja on läbi mitme arenguperioodi kujunenud juhtivaks Eesti lastekultuuri info- ja teabekeskuseks.

7. mail 2003

Allikad:

H. Jürman, L. Olszak, L. Rass. Laste- ja noorteraamatukogu 50 // Raamatukogu, 1984, september

Eesti NSV Riikliku Laste- ja Noorteraamatukogu aastaaruanded 1976-1986