Väärikalt lapsemeelne

 Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor

Avaldatud ajakirjas Raamatukogu 5/2013

Novembris täitub Lastekirjanduse Keskusel 80. aastaring. Ümmargused tähtpäevad annavad põhjuse teha väike peatus, heita pilk eilsesse, hinnata tänast ja unistada homsest. Ja mis peamine, tänada oma sõpru ja toetajaid, kes meile teekaaslasteks olnud.

 

Heal lapsel mitu nime

Ajalugu väidab, et keskuse alguste algust märgib daatum 12. november 1933, mil loodi Tallinna Noorteraamatukogu. Raamatukogu asus praeguse Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) hoone alumisel korrusel ja teenindas lapsi 3. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni. Seega on see tähtpäev meil ühine Tallinna Keskraamatukoguga, sest just sellest kogust ja nendest töötajatest kasvas hiljem välja Lasteraamatukogu, mis on ka keskuse eelkäija.

Nii nagu heal lapsel on mitu nime, nii on ka Lastekirjanduse Keskus kandnud vahepealsetel aastatel palju erinevaid ja keerukaid nimesid. Nimemuutuseks on põhjust andnud kas muutunud alluvussuhted, iseseisvumine või töösuundade laienemine, kuid asutuse sisu ja siht on ikka olnud sama – pakkuda lastele rikkalikku lugemisvara ja innustada neid lugema.

Tänaste tegijate soov on lihtne ja siiras – juhatada laps võimalikult varajases kasvueas raamatu juurde ning aidata tal leida üles selles peituvad väärtused. Usume, et laste lugemisvarast sõltub nende suhtumine trükisõnasse, lugemisoskus ja -huvi, keeleline areng aga ka arusaamine ja suhtumine meid ümbritsevasse.

Teame, et selle soovi täitja peab olema avatud ja asjatundlik, uuriv ja uudishimulik, sõbralik ja koostööaldis. Ja just selline püüab Eesti Lastekirjanduse Keskus olla, et täita oma vastutusrikast rolli rahvuskultuuri säilitaja ja tutvustajana, valdkondliku arendus- ja kompetentsikeskusena ning lastekirjanduse ja lugemise populariseerijana.

 

Meie juured on meie kogud

Lastekirjanduse Keskuse kogude komplekteerimisele pandi alus just siis, kaheksa aastakümmet tagasi ja praegugi leidub meie arhiivkogus Tallinna Noorteraamatukogu templiga trükiseid. Fond, kuhu tänase seisuga kuulub 58 510 teavikut, on jagatud kolme kogusse: arhiivkogu, lugejateeninduse kogu ja teabetalituse kogu. Veel on keskusel kunstikogu, kuhu kuuluvad originaal-raamatuillustratsioonid. Kogu sellest rikkusest annab ülevaate keskuse veebilehel avanev e-kataloog.

Vanaraamatute kogus hoiame enne 1945. aastat ilmunud lasteraamatuid ja -ajakirju. Meil on 37 rariteeti, mille ilmumine jääb aastatesse 1815-1860. Tasapisi oleme suutnud seda kogu ka täiendada ja just nüüd, juubeli eel, õnnestus tõsta vanima trükise daatum viis aastat varasemaks – auväärse koha võttis endale 1815. aastal Tallinnas ilmunud „Luggemisse-Ramat hinge kassuks, maenitsusseks ning Öppetusseks”.

Märkimisväärselt suurendas vanaraamatu kogu sisu ja väärtust 1997. aastal raamatuantikvaar Tarmo Kolgilt ostetud 4000 lasteraamatut ja -ajakirja aastatest 1820-1944. Selle ostuga jõudis meie arhiivkogusse üks Eestimaa täielikumaid ning paremas seisukorras olevaid lastekirjanduse erakogusid. Austusest kogu endise omaniku vastu hoiame omandatud trükiseid nn Kolgi kogu nimetuse all. Sellest kogust väärivad eraldi tähelepanu kaks raamatut. Need on Eesti esimeses väikelastele mõeldud värvitrükis pildiraamatute sarjas „Kuldne kodu” tekstiilile trükituna ilmunud „Loomade pidu” (autor Hendrik Laid) ja „Hilinenud jõulumees” (autor Aino Lass). Mõlemad raamatud ilmusid 1938. aastal ja neid trükiti nii paberile kui ka kalingurkangale. Just tekstiilraamatud on vaatamata oma suhteliselt hilisele ilmumisaastale haruldased väljaanded, mida on säilinud vaid üksikud eksemplarid. 2009. aastal täienes kogu uue ostuga härra Kolgilt, arhiivkogusse lisandus 255 aabitsat. Vanim aabits meie riiulitel on 1853. aastal Tallinnas ilmunud „ABD=Ramat”.

Lugejateeninduse kogu kujuneb lähtuvalt laste lugemishuvist ja kooli soovitustest. Suur osa raamatutest on avariiulitel ja need, mis välja ei mahu, ootavad oma järge hoidlas. Head lasteraamatud sinna kauaks ei jää, sest aeg-ajalt toome need endast märkuandmiseks lugejate silme ette avariiulitele. Meie kogemus kinnitab, et lapsele meeldib raamatuid otse riiulilt valida, oma kätt ja silma usaldades. Samas aga ei ole kindlasti vähenenud, vaid pigem kasvanud, raamatukoguhoidja roll soovitajana, kuna raamatuid ilmub arvukalt. Nendes hulgas orienteerumiseks ning oma huvidele ja soovidele vastava leidmiseks ootavad lugejad ikka meie nõu ja abi.

Eksemplaarsuse probleem ei ole meilegi võõras. Endiselt on nii, et kui mõni uus ja huvipakkuv raamat ilmub, siis on ka lugeda soovijaid palju ning kõigile ja kohe raamatuid ei jätku. See on paratamatus ja soovitame kannatust varuda või raamatupoodi tõtata.

Keskuse teabetalituse kogu on hea abimees neile, kes lastekirjandusega süvitsi tegelevad. Siin on lastekirjandust ja -kultuuri kui aineala käsitlevad teatmeteosed, monograafiad, kirjandusnimestikud. Pilgu hoiame peal ka ajakirjanduses ilmunud lastekirjanduse valdkonda kajastavatel kirjutistel. Sammuna edasi loodame, et see valik saab kunagi kättesaadavaks ka artiklite andmebaasi ISE kaudu, praegu leiab sealt lingi meie Rikswebi. Teabetalituse kogus on kuus lastekirjanduse alast võõrkeelset ajakirja, millest neli („1000 und 1 Buch”, „Bookbird”, „Tyyris Tyllerö” ja „Children’s Literature Association Quarterly”) on Eesti ainueksemplarid. Teabekogu toetab ka keskuse ainuomast rolli uurida lastekirjandust. 2003. aastal loodi keskuse juurde lastekirjanduse uurijaid koondav töörühm (LUT). Viimastel aastatel on nad tegelenud eesti lastekirjanduse ajaloo uuema osa läbitöötamisega, mille tulemusena ilmub käesoleval aastal artiklite kogumik „Eesti lastekirjandus 1991-2012”. Varasemalt on ühise tööna sündinud „Lastekirjanduse sõnastik” (2006) ja „Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetised. 1.-4.” (2004–2011). Aastate jooksul on LUTi liikmed avaldanud artikleid ja uurimusi, esinenud ettekannetega Eestis ja välismaal, kaitsnud teaduskraade.

2006. aastal pandi alus lasteraamatu originaalillustratsioonide kogule. Kogu täiendamisel ei osta me kõiki konkreetse raamatu pilte, vaid eelistame parimaid näiteid konkursi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” võitnud raamatute illustratsioonidest ning suurtel illustratsiooninäitustel ja isikunäitustel eksponeeritud töödest. Kogusse kuulub enam kui 300 tööd nii vanema kui ka noorema põlvkonna illustraatoritelt. Igal aastal lisandub kogusse mõni uus kunstiteos kas siis ostu või annetusena.

Edgar Valteri pärijad otsustasid 2007. aastal suure osa oma valdustes olevatest meistri originaalillustratsioonidest keskusesse hoiule anda. Nii moodustus Edgar Valteri kogu, kus on üle paarituhande originaalillustratsiooni. Edgar Valteri pildi- ja jutumaailmaga on üles kasvanud mitu põlvkonda. Tänukummarduseks märgilise tähendusega autorile on meie majja loodud Edgar Valteri galerii, mis lähiajal saab uue sisu ja vormi. Seni eksponeeritud originaalpiltide ja raamatute juurde tulevad lood Valteri elust, tema joonisfilmid ja videosalvestised ning väljapanek nii tema joonistatud kui ka tema autoriraamatu tegelastest. Uuenenud galerii juhatab sisse tuleval aastal saabuva Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva.

Keskuse rikkalikud kogud ja aktiivsed välissuhted on aluseks paljudele näitustele. Eesti lastekirjanduse varakambris on näitamiseks väljas valik eesti lastekirjandusest läbi aegade. Rõõmsat taaskohtumist on seal palju, sest kodusest raamaturiiulist on mitmedki lemmikud kas ära loetud või rändama läinud. Majas olevad pildigaleriid tutvustavad aga igas eas vaatajaile tunnustatud kodu- ja välismaiste kunstnike loomingut. See on üks väheseid kohti, kus näidatakse järjepidevalt raamatukunstnike originaalloomingut. Kuid suured ja sisukad näitused ei jää ainult meie maja seintele, vaid rändavad usinalt mööda maailma ringi. Eesti lasteraamatuillustratsiooni on nähtud Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Poolas, Soomes, Ungaris, varsti Saksamaal, Itaalias ja mujal. Rahvusvahelisele areenile on jõudnud ka raamatulood ise, viimastel aastatel on meie lastekirjandust tõlgitud 17 keelde. Seega tasapisi vallutame maailma ja keskuse roll on siin tuult purjedesse puhuda.

 

Meile on tähtsad traditsioonid

See on see miski, mis meid koos hoiab ja paneb ühes rütmis hingama, loob aegade ja põlvkondade sideme, annab meile näo ja järjepidevuse. Nii on meile ühtviisi olulised Nukitsa konkursi ja ettelugemispäeva korraldamine, õpipäevad ja lastekirjanduse aastakoosolekud, rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine, kauneimate ja heade lasteraamatute valimine ning Aasta Rosina ja Muhvi auhindade üleandmine. Veel täiendavad seda rida noorteromaani ja lastejuttude loomekonkursid, põlvepikuraamatu valimine ning ülevabariigilised laste kirjandusmängud ja loovkirjutamise võistlused. Kõik see saab sündida aga ainult tänu arvukatele sõpradele ja heale koostööle. Meie suurimad abimehed ja kaasaaitajad on paljud lasteraamatukoguhoidjad üle Eesti.

Nukitsa konkursil on ajalugu 20 aastat. Selle aja sees on 11 korda kutsutud kõiki lapsi üle Eesti oma lemmikut valima, et siis enim hääli kogunud võitjaid Nukitsa skulptuuriga tänada. Esimesed auhinna saajad olid kirjanik Voldemar Miller raamatuga „Tilleprintsess” ja kunstnik Piret Niinepuu piltidega raamatule „Saladuste puu: prantsuse muinasjutte”. Hääletuses osales tookord 4365 last ja valik tehti 77 raamatu seast. Vahepealsetel aastatel on võitjate hulgas olnud mitmed armastatud kirjanikud-kunstnikud ning nii mõnigi neist on auhinna ka mitmel korral kaasa viinud. Heiki Ernits neljal ning Andrus Kivirähk ja Edgar Valter kolmel korral. Viimati valis oma lemmikut 7872 last üle Eesti ning nende ülekaalukaks lemmikuks osutus Kristiina Kassi ja Heiki Ernitsa „Nöianeiu Nöbinina”. Rõõmsad on ka autorid, sest mis saab veel olla suurem tänu, kui lapsed üle Eesti on neile oma tunnustuse ja kiituse andnud. Tänavu detsembris kuulutame Nukitsa konkursi taaskord avatuks.

Pea sama vana on ettelugemise päeva traditsioon. Igal aastal 20. oktoobril kutsub keskus tähistama ettelugemise päeva, mõttega tuletada kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, kui huvitav jutte kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Meil on hea meel, et paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti on selle mõttega kaasa tulnud ning korraldavad vahvaid ühislugemisi. Et ettelugemine saaks veelgi laiema mõõtme, oleme kaasanud näitlejaid lasteaedadesse lugema ning korraldanud 4. klasside lastele üle-eestilise ettelugemise võistluse.

Just nüüd novembris, kui keskus tähistab juubelit, kuulutab väike mängukaru trummipõrinal juba neljandat korda avatuks Tallinna rahvusvahelise illustratsioonitriennaali „Pildi jõud”. Tänu Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja IBBY Eesti osakonna sihipärasele tööle toob tänavune triennaal Läänemeremaade illustratsioonikunstnike paremiku taas Eestisse. Kohtuvad Taani, Rootsi ja Norra, Venemaa, Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti illustraatorid. Tallinna on tööd saatnud omal maal tunnustatud lastekirjanduse illustraatorid, kes on enamasti ka rahvusvaheliselt tuntud. Paljud neist esinevad siin esmakordselt, osa on aga Tallinna illustratsioonitriennaalidel varemgi osalenud. Triennaali külastajatele on kuu aega avatud meie keskuse, Rahvusraamatukogu ja Tallinna Linnateatri galeriid.

 

Et uued raamatud saaks sündida

Meie soov on, et eesti algupärane lastekirjandus oleks nii žanriliselt kui ka sisult mitmekesine ning lasteraamatud kvaliteetsed, lapsesõbralikud ja professionaalselt teostatud. Selle soovi täitumisele saame kaasa aidata loomekonkursside korraldamise ja tegijatele tunnustuse jagamisega. Lastekirjanduse valikut on tuntavalt rikastanud kirjastustega koostöös toimunud käsikirjade võistlused. Algupäraste lastejuttude võistlus toimub alates 2004. aastast koos kirjastusega Tänapäev ja ajakirjaga Täheke. See on toonud heatasemelist algupärast lugemisvara 5-9-aastastele lastele, mis on ilmunud kirjastuse Tänapäev raamatusarjas „Minu esimene raamat”. Uus võistlus on hetkel käimas ja käsikirju ootame 1. detsembriks.

Kõige pisemate lugejate raamatuvalikut on rikastanud alates 2006. aastast toimuv Põlvepikuraamatu konkurss. Selle võistluse vilju noppisime sel sügisel juba neljandat korda ning parimad tööd annab välja kirjastus Päike ja Pilv.

Kõige pikema ajalooga on noorteromaani võistlus, kus võitjad on välja kuulutatud seitsmel korral.

Kõik need konkursid on innustanud Eesti autoreid looma uusi teoseid lastele ja noortele, ühtlasi olnud viljakaks kasvulavaks, kust on võrsunud andekaid kirjanikke ja illustraatoreid. Nii mitmedki tänased tipptegijad on avalikkuse ette tulnud just nende loomekonkursside kaudu.

Oleme uhked, et koos kirjastusega Tammerraamat sai kahte mahukasse köitesse kokku nopitud lastekirjanduse kuldvara ning „Laste rõõm” pakub rõõmsaid meenutusretki ja elamuslikke lugemishetki mitmele põlvkonnale.

Keskuse 80. juubeli märgiks ilmub raamat „Sünnipäevalood”, kus sees 24 sünnipäevateemalist juttu ja luuletust koos uute piltidega meie armastatud lastekirjanikelt ja kunstnikelt.

 

Raamatusõprade kohtumispaik

Kirjanduse ja raamatute populaarsusele aitavad kindlasti kaasa autorite esinemised ja lugejatega kohtumised. Seetõttu on keskus alati avatud kohtumispaik lastekirjanikele, illustraatoritele, kirjastajatele, kõikidele raamatuhuvilistele. Olgu selle tõukeks, siis meie tähtpäevad, laupäevased perehommikud, raamatuesitlused või näituste avamised. Kuid mitte ainult keskuse majja. Raamatusõpru on kõikjal üle Eesti ja seepärast otsustasime alates tänavusest juubelist tähistada igal aastal keskuse sünnipäeva lastekirjanike ringreisidega mööda Eestit. Tänavu jõuame Ridalasse, Haapsallu, Kohilasse, Põltsamaale, Tapale ja Rakveresse. Järgmisel aastal on uued kohad.

 

Igal mündil on kaks külge

Oma igapäevatöös Lastekirjanduse Keskuses puutume me kokku lastega, kellele lugemine meeldib, ja meie rõõmuks pole neid just vähe. Kuid pole uudis, et viimaste aastate küsitlused näitavad laste lugemishuvi vähenemist ja seda just ilukirjanduse osas. Lugemine kui mõnus vabaajategevus kipub jääma tagaplaanile, pigem on see kooli ja õppetööga seotud kohustus. Pika ja sisutiheda raamatuteksti lugemine nõuab liiga suurt pingutust, arvuti ja televiisor on palju ligitõmbavamad ja sageli ka kergemini kättesaadavad. Tänapäeva maailma iseloomustab eelkõige paljusus ning raskus seisneb valikute tegemises. Usun, et raamat jääb, nii nagu on jäänud kino ja televisioon, kontsert ja digipleier, pigem üks täiendab teist. Kuid raamat saab jääda siis, kui ta on olemas, kõigile lihtsalt ja mugavalt kättesaadav. Nii see enam ei ole. Raamat kipub muutuma eksklusiivseks, kuna turg on väike ja hind kõrge, e-raamat kogub aga alles hoogu.

Paljud riigid teevad täna pingutusi selleks, et parendada inimeste lugemisharjumusi, populariseerida kirjandust ja lugemist ning pöörata senisest enam tähelepanu kultuuri- ja hariduspoliitikas just kirjandusele ja kirjastamisele. Selle ajendiks on lihtne teadmine, et haritud ja laia silmaringiga inimestel on suuremad võimalused elus hästi toime tulla, nad on loovamad ja osalevad aktiivsemalt ühiskonnaelus. Selge, et see on ka meie ainuvõimalik valik.

Teadmise kõrval, et raha on vähe, on palju olulisem meie kõigi suhtumine, et raamat, lugeja ja lugemine on olulised. Laste võimalused sõltuvad esmalt nende vanemate valikutest. Huvi lugemise vastu saab alguse kodust, ema-isa igapäevasest lugemisest ja lastele ettelugemisest. Lapsel tekib huvi siis, kui raamat on tema kõrval ja kõnetab teda kõikjal – kodus, lasteaias, koolis, raamatukogus, kaupluses. Siin püüame ka meie väikeste sammudega kaasa aidata ja olla lugemissaadikuks mitmel rindel. Meil on ühiseid tegutsemisi koos oma sõpradega nii oma majas kui mujal – ikka selleks, et lapsed ja raamatud sagedamini kokku saaksid. Keskuse patrooni Evelin Ilvese algatusel aitasime kaasa lasteraamatute jõudmisele välismaal elavatele eesti lasteni. Koostöös IBBY Eesti osakonnaga kutsusime ellu projekti „Lugedes rõõmsaks” ja alustasime koostööd Tallinna Lastehaiglaga. Tänaseks on seal tänu kirjastuste annetustele olemas kena valik uuemast lasteraamatust ning kord nädalas käime vabatahtlike abiga lastele jututundi tegemas. See algatus on uusi toetajaid leidnud ning heategevusfondi Aitan Lapsi ja firma Plaat Detail abiga jõuavad lähiajal uued lasteraamatute karussellid maakonnahaiglate lasteosakondadesse. Koos Lugemisühinguga jagame lugemise ja raamatutarkusi lapsevanematele. Meil on hea meel, et meil on mõttekaaslasi ja sponsoreid, kes on valmis laste lugemist ja raamatute kättesaadavust toetama, kuid alati võiks neid enam olla.

Unistused saavad teoks ainult siis, kui on olemas inimesed, kes sinuga koos neisse usuvad ja tegutsevad. Keskuse suurim aare oleme me ise, kes siin igapäevaselt töötame. Aitäh – Anned, Tiina, Kaja, Viive, Katrin, Kätlin, Tiia, Marika, Karin, Anu, Jaanika, Ülle, Krista, Rutt, Liia, Helle ja Maiko. Palju õnne meile!