Author Archive

Puust ja punaseks – koolipäev Tallinna vanalinnas

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20141109-0170_HDRKaheksa Tallinna vanalinna (ja ümbruse) muuseumi ning keskust pakuvad võimalust viia läbi ehe koolipäev ehedate asjade keskel. 3., 4. ja 6. novembril tehakse asjad 4. klassi õpilastele puust ja punaseks!

Pakume välja kaks paralleelselt toimuvat koolipäeva, millest tuleks valida välja üks: nii saab just oma klassile vajalikuma, uuema või sobivama lähenemisnurga valida. Samas on olemas võimalus ka erinevatel päevadel mõlemad variandid läbi katsetada. Päev annab võimaluse klassile aktiivõppe vormis ehedas keskkonnas elamusi pakkuda nõnda, et ka õppekavas ette nähtud edusamme tehakse.

 

“Puust ja punaseks”, koolipäev 1

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Energia Avastuskeskus
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
NUKU muuseum

Need neli muuseumit ja keskust tutvustavad laiemalt 4. klassi õppekavas olevat puust poisi Pinocchio teemat. ELK näitab läbi põnevate tegevuste, kuidas saab puidust paber, paberist raamat ja raamatusse erinevad Pinocciod, ETDM-is proovivad lapsed ise Geppetto töökoja jaoks mööblit disainida, Enegia avastuskeskuses katsetavad lapsed ühe puunuku elluäratamise füüsikaliste võimalustega ja NUKU muuseumis äratavad lapsed Pinicchio loo oma kätega ellu.

“Puust ja punaseks”, koolipäev 2

Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Tervishoiu Muuseum

Need neli muuseumit uurivad 4. klassile jõukohaselt puitu ja puidu uurimist. Niguliste muuseumis on puit kunsti alusmaterjaliks, Ajaloomuuseum näitab puust riigi sümboolikat, Teatri- ja Muusikamuuseumis paneme puidu helisema ja Tervishoiu muuseumis saab rohkem teada sellest, kuidas me puitu üldse näeme, kuuleme ja tunneme.

Koolipäev kestab kell 9.00-14.20, maksumus õpilase kohta on 12€, mis sisaldab endas nii tundideks vajalikku materjali kui ka lõunasööki. Suuremad klassigrupid jagatakse väiksemateks rühmadeks.

Lisainfo ja eelregistreerimine: Ele Pajula 55 515 485 või ele.pajula@tmm.ee.

Lastekirjanikud külastavad Ida-Virumaa raamatukogusid

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 10. novembril sõidavad kolm Eesti lastekirjanikku „Tuleme külla!” tuuri raames Ida-Virumaa raamatukogudesse lastega kohtuma.

Luuletavad kirjanikud Contra, Jaanus Vaiksoo ja Sulev Oll kohtuvad noorte lugejatega esmalt Narva ja seejärel Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakonnas. Lastekirjanike tuuri ideeks on tutvustada lastele uuemat Eesti lastekirjandust ning võimaldada kohtumisi raamatute autoritega.

Reet Kaldur Jõhvi Keskraamatukogust peab lastekirjanike tuuri juures olulisimaks kohtumise mõju lastele: „Kui raamatukoguhoidja lugu mõnest toredast raamatust paneb laste silmad särama, siis kohtumine raamatu loojaga avab noorele lugejale laiema raamatumaailma, tekitab lastes lugemise ja raamatute vastu suurema huvi ning inspireerib lapsi ka ise kirjutama.”

Kirjanik Sulev Olli jaoks on sõit Ida-Virumaale ka isiklikult oluline: „Olen seal pärit ning ütlen igal võimalusel, et olen virulane. Samas ei tea ma, millised on noored virulased, kuidas ja millest nad mõtlevad, mis nende silmad särama paneb. Seepärast ootan väga kohtumisi, kus me saame üksteist kuulata. On ju luule sild kirjutajalt lugejani. Hea on sellel sillal käia, kui kirjutaja on parasjagu ka ettelugeja ning kuulaja istub siinsamas.”

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. 2014. aastast külastavad lastekirjanikud lugejaid kahel korral aastas, kevadel ja sügisel. Seni on käidud näiteks Saaremaal, Lääne-Virumaal ning Viljandi-, Valga- ja Võrumaal.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Ilmunud on lastekirjanduse keskuse toimetiste 6. number!

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

untitledToimetiste 6. numbri fookuses on Põhjamaade lastekirjandus. Artiklid põhinevad peamiselt 2014. a toimunud seminari „Laps kirjanduses 2” ettekannetel, nende autoriteks on Mart Kuldkepp, Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Mari Niitra, Jaanika Palm, Liisa Randmaa, Lea Reitel Høyer ja Elle-Mari Talivee. Toimetiste sisukorraga on võimalik tutvuda siin.
Ühe eksemplari hind on 4 eurot.

Samas pakume ELK toimetiste paketti! Pakett koosneb 2.–5. vihikust ning on hetkel saadaval erihinnaga 10 eurot. Toimetistes on juttu nii varasemast kui ka kaasaegsest eesti lastekirjandusest, väikelaste- ja noortekirjandusest, muinasjuttudest, luulest, memuaarse koega ja fantaasiakirjandusest, aimeraamatutest, aabitsatest ja lugemikest, poiste- ja tüdrukuteraamatutest, lastekirjanduse tõlgetest eesti keelde jpm. Toimetiste sisuga saab tutvuda siin

Tellimused palume esitada telefonil 617 7231 või aadressil elk@elk.ee.

Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16.

Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud.

Iga vaststündinu saab kingiks raamatu “Pisike puu”

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Pisike puu KAAS.inddTäna, 26. oktoobril annab kultuuriminister Indrek Saar Viljandimaa visiidi käigus üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“, mis on mõeldud kingitusena 2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele. Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.

„Eesti jaoks on tähtis, et lapsed loeksid, et vanemad loeksid oma lastele ette. Et meil oleksid ilusad lasteraamatud, mis on meie omamaa suurepäraste kirjanike sulest kirjutatud ja oma silmapaistvate kunstnike illustreeritud. Olgu see ilus raamat sümboliks sellest sügavast kummardusest, millega riik väärtustab igat Eestisse sündinud last,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.

Esimesed raamatud antakse pidulikult üle kultuuriminister Indrek Saare Viljandimaa visiidi osana, koostöös Viljandi linnaga, 26. oktoobril kell 14.00 Viljandi Pärmusmuusika Aidas igakuise beebide ja nende vanemate kutsetega tunnustusüritusel. Üritusel osalevad samuti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Beebidele mõeldud kinkeraamatu traditsiooni algatas 2007. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskus raamatuga „Minu esimene raamat“. Aastatel 2008, 2009 ja 2012 kandis beebiraamat pealkirja „Las laps loeb“, raamatu koostaja Heiki Vilep, väljaandja oli SA Kultuurileht. Alates 2015. aastast on kinkeraamatu koostaja ja väljaandja taas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Projekti rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Kai-Ines Nelson
Kommunikatsiooninõunik
Kultuuriministeerium
55 689 644
kai-ines.nelson@kul.ee

20. oktoober on ettelugemise päev!

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 20. oktoobril tähistame Eestis juba 22. korda ettelugemise päeva. Sel päeval kutsume kõiki üles ette lugema. Ettelugemise päeva eesmärk on tõsta raamatu- ja lugemishuvi ning väärtustada ettelugemist, kui kuulajat arendavat lugemisvormi.

Lastekirjanduse keskuse poolt algatatud ettelugemise päeval oodatakse kõiki, nii suuri kui väikeseid, ette lugema nii kodus, koolis, lasteaias, raamatukogus, raamatupoes kui mujal.

Triin Soone: „Ettelugemine on lapse arengule ülioluline. Lisaks sellele, et see on tore peretraditsioon ja koos veedetud aeg, saab just ettelugemisest ja ühisest raamatuvaatamisest alguse lapse kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. See on teeviit teatri-, filmi- ja teadusemaailma. Kuid ettelugemine ei ole ainult lastega seotud ühistegevus. See on sisukas ajaveetmise viis ka täiskasvanutele, kellel näiteks iselugemine on raskendatud. Kuid jutte-luuletusi on alati tore lugeda ja kuulata, võtkem selleks vaid aega.“

Ettelugemise päeva tähistamiseks on Lastekirjanduse keskus lendu lasknud videosõnumi „Raamatumaailmas juhtub imesid! Loe lapsele!“, mis levib televisioonis, kinos, raamatupoodides, bussides ja internetis.

Lastekirjanduse keskusel on pikaajaline traditsioon tähistada ettelugemise päeva vabariikliku 4. klasside õpilaste võistulugemisega. Seekordse ettelugemise võistluse, mis toimus 17. oktoobril, võitis Kaur Kenk Põlvamaalt Mammastest.

Eesti Lastekirjanduse Keskus tänab videos osalenud Viire Valdmat, Rasmus Raski, Maria Koffi, kõiki lapsi ja Eesti Meremuuseumi.

Ettelugemise päeva toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, kinod Artis ja Sõprus, NUKU teater, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Lux Express Grupp.

Lisainfo:

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee


Algõpetuse ainesektsiooni koolituspäev

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

lugeja_sin21. oktoobril 2015 kell 12.00-15.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses algõpetuse ainesektsiooni koolituspäev.

KAVA

12.00-13.00 Kuidas lapsevanemaid nõustada lapse lugemise teel?
Vastuseid aitab otsida Eesti Lugemisühingu ja MTÜ Hooling koolitaja Maili Liinev.

13.00-13.30 „Otse elust?”

Kirjanik Indrek Koff räägib sellest, kuidas elust saab inspiratsiooni küll, aga päris otse ei saa seda raamatusse kirjutada. Ikkagi tuleb tekitada mingi kunstiline vorm.

Puhkepaus

13.45 – 14.45 Uuemaid eestikeelseid lasteraamatuid tutvustab ELK lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge.

14.45-15.00 Raamatu- ja teematundidest Eesti Lastekirjanduse Keskuses räägib ELK huvitegevuse projektijuht Katrin Tõnisson.

Lisainfo: Kaia Rikson kaiarikson@gmail.com

Külla tuleb kanada-prantsuse kunstnik Aurélie Grand

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

GrandA22. oktoobril kell 16.00 on Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningusaalis külas Kanada/Prantsusmaa illustraator ja koomiksikunstnik Aurélie Grand.

Kohtumisel räägib kunstnik huvilistele oma loomingust, inspiratsiooniallikatest, töövõtetest ja muust kunstniku tööga seonduvast.

Kohtumine toimub Põhjamaade koomiksiliidu CUNE residentuuriprogrammi raames, Grandi võõrustab Eesti Koomiksiselts.

Vestlus kunstnikuga toimub inglise keeles.

 

Kunstniku koduleht: http://www.aureliegrand.com/
Eesti Koomiksiselts: http://koomiksiselts.edicy.co/

 

 

Kutsume seminarile „Laps kirjanduses 3” 20. oktoobril

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. oktoobril 2015 kell 10.30–16.00 korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Laps kirjanduses 3: Keelatud ja lubatud lastekirjanduses”.

Seminari otseülekannet on võimalik jälgida ERR kultuuriportaalis: kultuur.err.ee
ERR alustab ülekannet alates kella 14st!

IMG_59162Seminaris keskendutakse intrigeerivale, seni väheuuritud teemale: tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses, sellele, millest lastele arvatakse sobivat kirjutada ja millest vaikitakse. Sissejuhatavalt piiritletakse tsensuuri liike ning tuuakse võrdlusi kirjandusajaloost. Temaatiliste ettekannetega esinevad lastekirjanduse eksperdid Jaanika Palm, Leelo Tungal, Mari Niitra, Ilona Martson, Krista Kumberg ja Elle-Mari Talivee, väliskülalistena Ilze Stikāne Läti Ülikoolist ja Maria Porjadina Venemaa Raamatupalatist.

Korraldaja Jaanika Palmi sõnul sündis seminari teema mullusel ettekandepäeval, kus tutvustati muuhulgas kaasaegset Taani lastekirjandust: „Sealne vabameelne lähenemine lastekirjanduse teemadele ja nende käsitlusviisidele tekitas publiku hulgas elavat vastukaja. Nüüd uurimegi, mis on nii maailma kui ka meie, eesti lastekirjanduses lubatud, mis keelatud; kas tsensuur on kadunud või ainult muundunud; mida teha lasteraamatutega, milles kirjeldatu pole enam poliitiliselt korrektne. Tore on, et teemat lahkavad ja võrdlusmomente pakuvad ka külalised Lätist ja Venemaalt.”

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee rõhutab üldiselt lastekirjandusest rääkimise olulisust: „Kõik me tuleme lapsepõlvest ja toona loetud tekstid on jätnud sageli sellise mälestuse, mis täiskasvanuna enam nii eredalt ei kordu. Juba lastele kirjutamine on suur julgustükk. Seetõttu on ka tähtis uurida, kuidas seda tehakse, mis ajenditel, milliste piiridega.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja “Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud lapstegelase olulisust ning süüvitud Põhjamaade lastekirjandusse.

Seminar toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas, Pikk tn 73.
Info: elk@elk.ee, ellemari@utkk.ee.

Osavõtt on tasuta, palume eelnevalt registreeruda aadressil elk@elk.ee 16. oktoobriks.
Registreerimine lõpetatud, kuna kõik kohad on täis!

KAVA

10.30 Avasõnad
10.35 Jaanika Palm (ELK). Tsensuurist enesetsensuurini
11.00 Ilze Stikāne (Läti Ülikool). „Pedagoogiline tsensuur” läti laste ja noortekirjanduses
11.30 Maria Porjadina (Venemaa Raamatupalat, ajakiri Tšitajem Vmeste). „Teravad” teemad Venemaa lastekirjanduses
12.00 Mari Niitra (Liivi Muuseum). Täiskasvanute hirmud ja nuditud tekstid: kas lapsele võib kõigest kirjutada?
12.20 Küsimused esinejatele
12.50 ELK Toimetiste 6. vihiku esitlus

Seminari 1. poolt juhatab Elle-Mari Talivee

13.00–14.00 Lõuna

14.00 Leelo Tungal (ajakiri Hea Laps). Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita
14.20 Ilona Martson (ajakiri Täheke). Piiride kulgemine uuemas eesti lastekirjanduses. Lasteajakirja toimetaja märkmed
14.40 Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu). Tsensor ilma punase pliiatsita
15.00 Elle-Mari Talivee (UTKK). (Kas) lasteraamatu lõpp võiks alati olla õnnelik ehk juhtumianalüüs Tuglase „Siilist”
15.20-16.00 Küsimused esinejatele. Diskussioon

Seminari 2. poolt juhatab Jaanika Palm

Ettekannete tutvustused

Tsensuurist enesetsensuurini
Jaanika Palm
Varaseimad katsed lastekirjandust tsenseerida on seotud Jean–Jacques Rousseau nimega. Mida enam levis tema pedagoogilisest traktaadist „Emile” (1762) pärinev käsitlus, et laps on puhas ja süütu ning vajab kurja maailma eest kaitset, seda enam leiti vajalik olevat ka lastele mõeldud kirjavara valida. Ettekandes heidetakse pilk tsensuuri ja lastekirjanduse seostele, vaadeldakse tsensuuri erinevaid ilminguid ja vorme ning otsitakse vastust küsimusele, millist rolli mängib tsensuur tänapäeva eesti lastekirjanduspildis: mis on keelatud ning mis lubatud.

Pedagoogiline tsensuur” läti laste ja noortekirjanduses
Ilze Stikāne
Ettekandes on vaatluse all pedagoogilise tsensuuri teema. Lätis on tugevnenud tendents rakendada lastekirjanduse hindamisel nn idülli-kriteeriumit, st heakskiidu pälvivad vaid need raamatud, mis kujutavad õnnelikku, päikselist ja helget maailma; võib täheldada ka vulgaar-sotsioloogilist lähenemist, purismi ja tsensuuri taassündi. Seetõttu pälvivad meie tähelepanu teemad, mis puudutavad eelkõige täiskasvanuid – missugune on ühiskonna kultuuriline kompetents.

„Teravad” teemad Venemaa lastekirjanduses
Maria Porjadina
Laste lugemise juhtidel (eeskätt raamatukoguhoidjatel ja pedagoogidel, seejärel lapsevanematel, aga ka raamatulevitajatel) Venemaal pole tänapäeval kuigi lihtne tagada lapse- ja noorukieas lugejatele ligipääsu raamatutele, mis käsitlevad „teravaid” teemasid. Asi on korduvalt läinud kui mitte otseselt ühtede või teiste väljaannete ärakeelamiseni, siis vähemalt katseteni eemaldada raamatuid kaubandusvõrgust või raamatukogudest. Arvame, et taolised meetodid on absoluutselt lubamatud, ja teema „teravus” tõttu ei ole mingit põhjust keelata või piirata lugejate ligipääsu ei aime- ega ilukirjanduslikele raamatutele. Kuid ei maksa arvata, et kõik raamatud, milles tõstatatakse „teravaid”, lapse jaoks aktuaalseid küsimusi, on head, meisterlikud teosed. Raamatu teemad, problemaatika, sündmustik, käsitletavad küsimused – see kõik ei näita teksti kvaliteeti. Mitte mingil juhul ei tohi raamatut ära keelata põhjendusega, et „selles räägitakse narkomaaniast”, kuid pole ka põhjust seda teost kiita ja soovitada vaid selle eest, et see on „aktuaalne”.

Täiskasvanute hirmud ja nuditud tekstid: kas lapsele võib kõigest kirjutada?
Mari Niitra
Lastekirjanduse kujunemisest peale on üks seda defineerivaid küsimusi olnud: millest ja kuidas võib lastele kirjutada? Ühest küljest peaks lasteraamat käsitlema ka täiskasvanute maailma olulisi teemasid, teisalt piiravad kas või sünnist ja surmast kirjutamist mitmesugused tabud. Ettekanne vaatleb, millised tabuteemad lastekirjanduses tänini püsivad ning uurib, millal võib lapslugeja säästmise asemel olla tegemist hoopis täiskasvanute valehäbiga.

Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita
Leelo Tungal
Sõnapaar „õnnelik lapsepõlv” on ajapikku muutunud nii põhjalikult pruugitud klišeeks, et enamjagu täiskasvanutest – mina kaasa arvatud – kasutab seda enamasti ikka ainult iroonilise alatooniga. Ometi tahavad kõik – mina kaasa arvatud –, et nende lapsed oleksid õnnelikud. Ja mitte ainult lapsepõlves, vaid eluaeg. Õnnelik saab aga inimene olla ikka ainult siis, kui ta tunneb end turvaliselt ja usub, et saab elus hakkama. Kuigi väidetakse, et lapsed loevad aina vähem raamatuid, esitatakse lastekirjandusele üha enam nõudmisi, mis peaksid justkui tagama laste turvatunde kosumist, kuid vahetevahel jõutakse nende nõudmistega absurdi piirile. Tsensuuriga on minu põlvkond, kelle lapsepõlv möödus nõukogudemaal, küll maast-madalast harjunud, kuid kaasaegne, nn demokraatlik tsensuur, millest soovitakse aretada valvsat enesetsensuuri, paneb nii kirjanikke kui küllap ka lapsevanemaid samuti mõnikord pead vangutama. Vahe on siiski olemas – juba kas või selles suhtes, et saame sellest kõnelda ja oma kogemustest näiteid tuua.

Piiride kulgemine uuemas eesti lastekirjanduses. Lasteajakirja toimetaja märkmed
Ilona Martson
Kui alustasin tosin aastat tagasi lasteajakirja Täheke toimetamist, sain omajagu protestinoote lugejatelt, kes polnud rahul mõnede ajakirjas ilmunud juttude, luuletuste või anekdootide sisuga. Täheke avaldas tookord tekstid Andrus Kivirähkilt, Peeter Sauterilt, Aapo Ilveselt ja Contralt, mis tekitasid vastakaid arvamusi. Selle kõrvalt sain võtta ka lubamatu anekdoodivaliku ja õudusjuttude avaldamise eest. Kõik see võimaldas mul väita nüüd juba ligi 10 aastat tagasi peetud ettekandes „Kui lugeja haarab kivi”, et tänapäeval ei lööda lahinguid mitte „suures” kirjanduses – kus on lubatud kõik – vaid lastekirjanduses, – kus siiski teatud tabud veel kehtivad. Minu teine väide oli, et on olemas teatud hulk „juhuslikke” lugejaid, kes on ilukirjandusega kokku puutunud vaid koolipingis, kardetavasti karmi emakeeleõpetaja käe all – ja siis juba lapsevanemana. Taolistel lugejatel on välja kujunemata ettekujutus tänapäeva lastekirjanduse mitmepalgelisusest – ja samas väga selge arusaam sellest, mida nende meelest ei tohi lastekirjanduses mingil juhul olla. Nüüd, ligi 10 aastat hiljem, pean tõdema, et pole ammu enam lugejatelt pahandavaid kirju ega telefonikõnesid saanud. Kas see tähendab, nagu oleks eesti inimesed nii lühikese ajaga tolerantsemaks muutunud? Arvan, et mitte. Arvan, et piirid eesti lastekirjanduses lubatu ja lubamatu vahel on lihtsalt hakanud kulgema natuke teisi radu. Kive küll heidetakse, aga nad heidetakse mujale, mitte lasteajakirja toimetaja suunas.

Tsensor ilma punase pliiatsita
Krista Kumberg
Omalaadne tsensor pesitseb igas inimeses – ka igas lastekirjanikus, raamatulugejas ja, mis seal salata, ka raamatukoguhoidjas. See on sündsustunne. Sündsustunde ja enesetsensuuri vahele võrdusmärki panna ei saa. Enesetsensuur kaalutleb, mis minuga juhtub, kui ma nii või naa kirjutan. Sündsustunne ei luba iga teemat käsitleda ega mõndsorti kujutuslaadi kasutada. Sündsustunne on igaühel väga erinev. Raamatukoguhoidja kogeb seda ootamatult sageli. Bibliotekaar peab oma töös isiklikku sündsustunnet vaos hoidma, sestap on raamatukogu riiulitel väga erineva kaalu ja väärtusega teoseid. Raamatukogu fondi on püütud suurema või vähema eduga tsenseerida nii nõukogude ajal kui taasiseseisvunud Eestis, meenutagem kultuuriminister Langi fondikujunduspoliitikat.

(Kas) lasteraamatu lõpp võiks alati olla õnnelik ehk juhtumianalüüs Tuglase „Siilist”
Elle-Mari Talivee
Ettekanne kõrvutab kaht Friedebert Tuglase kirjutatud varianti lastejutust „Siil”: esimene neist on siiski koolipoisi katsetus, avaldatud 1901 ja sobivamaks täiendatud toona Lastelehe toimetaja Jaan Bergmanni poolt, ja teine eaka autori „täiesti uuesti” kirjutatu, teise redaktsioonina juba topeltadressaadiga, ent ka mitmeti muutunud lastele kirjutamise kontseptsiooniga. Suurim sisuline erinevus kahe loo vahel on lookese lõpp, mille põhjal võib mõndagi oletada. Kerkivad paralleelid tänase lastekirjandusega: kas eeldame praegu lastejutult sedasama, mida 114 või 64 aastat tagasi, kas sarnane on üldse lastele kirjutamise temaatika, tonaalsus, moraal, kust algab autotsensuur?

 

Frankfurdis tunnustatakse eesti lastekirjandust

Postitatud Helena Koch poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

WR2015_logo_englNeljapäeval, 15. oktoobril esitletakse rahvusvahelisel Frankfurdi raamatumessil The White Ravens 2015 kataloogi. Eestist on 2014. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute seast 200 parima hulka valitud Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia“ ja Andrus Kivirähki „Suur Tõll“.

Lisaks Kivirähki ja Kangilaski raamatutele on Eesti sel aastal esindatud ka Ungari väljapanekus. Péter Dóka raamatu „Lila királylány” („Lilla kuningatütar“, Varrak 2015) illustreerija on Anne Pikkov.

The White Ravens on Münchenis asuva Rahvusvahelise Noorteraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) väljaanne, kuhu valitakse parimad lasteraamatud tervest maailmast, enam kui 50 riigist ja enam kui 30 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. Kataloogi valitud raamatuid esitletakse lisaks Frankfurdile ka kevaditi maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

Kristi Kangilaski raamatut „Tuvi ei taha saia“ tunnustati ka Eestis, kui see 2014. aastal 25 kauneima raamatu hulka valiti. The White Ravensi kataloogi valimine tuli autori sõnul siiski üllatusena: „Äärmiselt meeldiva üllatusena,“ kommenteerib Kangilaski. „Olen hirmus tänulik kirjastusele Päike ja Pilv, kes raamatu kirjastada võttis.“

Kirjanik Andrus Kivirähkis tekitab kataloogi kuulumine ühtlasi nii rõõmu kui imestust: „No tore muidugi on mingitesse kataloogidesse sattuda. Ehkki naljakas on see, et kataloogi on valitud just “Suur Tõll”, mis pole tegelikult üldse lasteraamat – nii nagu ka Jüri Arraku pilte ei saa kuidagi nimetada lasteraamatu illustratsioonideks. Tegemist on ühe vana müüdi ümberjutustusega, muinaslooga täiskasvanuile, ja kindlasti ka kunstiraamatuga, kus tekst on mõeldud toetama ning laiendama joonistusi. Selles mõttes on “Suur Tõll” minu tõeliste lasteraamatute hulgas tõepoolest valge vares.“

Kirjastaja Krista Kaera sõnul on „Suur Tõll“ ka Eestis populaarne, kuid The White Ravensi kataloogis ilmumine rõõmustab siiski eriliselt: „Ma arvan, et see on väga hea uudis. Andrus Kivirähk on suurepärane lastekirjanik, “Suures Tõllus” on ta legendidest pärineva loo elavalt ja stiilselt ümber jutustanud. Kui see raamat nüüd ka laiemalt tõlgitud saaks ja maailma jõuaks, oleks igati tore.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 14.-18. oktoobrini, seekordne aukülaline on Indoneesia.

Lisainfo:
Frankfurdi Raamatumess www.buchmesse.de
Internationale Jugendbibliothek: www.ijb.de

Kätlin Kaldmaa
Välissuhete koordinaator
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7233
katlin@elk.ee