Author Archive

Erik Johansson foto "Full Moon Service"

Konkursi “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” võitjad selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Fotokunsti keskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad välja loovkirjutamise konkursi „Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?“ võitjad.  

Konkursi korraldamiseks andis tõuke rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni fantaasiaküllane näitus „Ääretagused paigad“, mis avati Fotografiskas 25. septembril 2020. Osalejad ammutasid inspiratsiooni Johanssoni sürrealistlikest fotodest ning panid kirja kuni 1000 sõnalise jutu, luuletuse või essee. Kirjutada võis nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursi vastu oli rõõmustavalt suur huvi ning kokku laekus lugemiseks üle 440 töö. Loovkirjutajate esikolmik selgitati välja kolmes vanuseastmes ja lisaks anti välja mitmeid eriauhindu. Iga vanuseastme töid hindas kolmeliikmeline žürii.

  • Kõigi võitjatega võtame personaalselt ühendust!
  • Fotokunstikeskus Fotografiska ootab kõiki konkursil osalejaid perega koos tasuta külastusele. Erik Johanssoni näitus on avatud 14. veebruarini.
  • Kõigile osalejatele on ka üllatus – nimeline tänukiri, millele võib järele minna Fotografiska kassase kasvõi kohe, sest kohviku- ja poeala I korrusel on avatud iga päev 10-18.

4.–6. klass

I koht

Rahel Värton „Elu maa peal ja maa all“ (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). „Elu maa peal ja maa all“ on nutikas lugu sellest, kuidas harjumuspärane maailm võib tunduda hiigla põnev, kui vaadata seda kellegi teise pilguga. Autor ei tee liigseid sõnu ja hoiab loo juhtmõtet kogu aeg silme ees. Tulemuseks on kenasti koospüsiv jutustus – leidlik ja läbimõeldud, aga samal ajal ka hoogne ja vaimukas. Autor sai inspiratsiooni Erik Johanssoni fotost „Up the Past“.

II koht

Astrid Kaelepi „Johnny ja kuu“ (Jakob Westholmi Gümnaasium, 4. kl). Tegemist on põneva ja leidliku looga ühest ulakast poisist, kes avastab, et kui kuu peal jalgu kõlgutades tukastama jääda, siis võib sealt hoopistükkis alla kukkuda. Autor avaldas muljet oma laia sõnavara, eeskujuliku lausestuse ning oskuslikult loodud karakteriga. Töö sai inspiratsiooni fotost „Täiskuuteenindus“.

III koht

Martha Johanna Garcia “Päevakulutaja” (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). Lustakas ja hoogsalt jutustatud lugu, mille autor kasutab oskuslikult kirjanduslikke vahendeid. Lugedes võime nautida autori kujutlusvõime lendu, mis annab tunnistust suurest kirjutamisrõõmust. Autor demonstreerib vanuse kohta hämmastavat sõnavaldamisoskust ning jääb loota, et saame tema tekste nautida tulevikuski. Lugu kirjutati foto „Päevakulutaja“ põhjal.

Eripreemiad:

Käsitsi kirjutatud töö eriauhinna sai Pärli Peäske (Vanalinna Hariduskolleegium, 4. kl) loo „Ühte või teist pidi?“ eest. Lugu kirjutati foto “Nurga all” põhjal.

Efektse luulekujundi eriauhinna sai Yoko Lisette Pirtk (Märjamaa Gümnaasiumi, 4. kl) luuletuse „Merelugu“ eest. Luuletus sai inspiratsiooni fotost “Laske nad vabaks”.

Kollektiivse luuletuhina eriauhinna sai Paide Hammerbecki Põhikooli 4.c klassi lapsed, kes tegid eesti keele tunnis haikusid.

Anti Saare eriauhind eriti loomingulisele koolile sai J.V.Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikool

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Anti Saar, Kadri Naanu (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Aleksander Metsamärt (Fotografiska).

7.–9. klass

I koht 

Triinu Kree “Tähetarkus” (Viljandi Kesklinna Kool, 9. kl) on ilus ja mõtlemapanev lugu tähtedest ja oskusest leida rõõmu enda ümber. Loo autor alustab toreda paralleeliga ajatute tähtede ja n-ö tänapäevaste tähtede vahel ning seejärel jutustab loo poisist, kes unustas elus kõige olulisema. Töö on kirjutatud pildi “Otsides tähti” järgi.

II koht

Paula Küti “Reaalsus?” (Pärnu Vabakool, 8. kl) on haarav lugu emast ja tütrest ning teineteise taasleidmisest. Autor kirjutab unistustest ja jõuab tõelise edukuse saladuseni. Ilmekate kirjeldustega manatakse lugeja ette imeline paik, kuhu igaüks pääseda sooviks. Töö on kirjutatud pildi “Ärka üles” järgi.

III koht

Eva Kreem “Liini lõpp” (Kadrioru Saksa Gümnaasium, 7. kl) on hästi ja haaravalt kirjutatud lühijutt (elu)teel olemisest ja pidevast kulgemisest. Töö on kirjutatud pildi “Liini lõpp” järgi

Eripreemiad:

Luuletuse eripreemia sai Liidia Baranyai sügava, liigutava ja tabava luuletusega  “Stuck Inside” (Tartu Waldorfgümnaasium 7.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni samanimelise pildi järgi.

Kõlava sõna eripreemia teenis välja Emma Gogoleva erinäolise ja leidliku luuletusega “Mööda taevanõmme võid näha”(Tartu Waldorfgümnaasium 8.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni pildi „Follow the Rain“ järgi.

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Andrus Kivirähk, Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Elo Aun (Fotografiska).

10.–12. klass

I–III koht 

Liisi Brett „Kaljukera“ (Miina Härma Gümnaasiumi, 10. kl). Tegemist on nutika ilukirjandusliku tekstiga, mis annab Erik Johanssoni fotole veenva lisaloo. Jutustusest kumab läbi mure keskkonna pärast, mida vallutab tööstuslik tühjus. Lugu esitab küsimuse, kas eelistada idüllilist elu ähvardava katastroofi ootuses või turvatunnet hallis ja ilmetus korstnasuitsus. Inspiratsiooni sai autor Erik Johansson fotost „Imminent“.

Kenele Pärnaste „Uneskõndija“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 10. kl)

Selle võistlustöö puhul on tegu ühe mehe mõtisklusega. Lugu viib mõtted selleni, kuidas inimhing ihkab ühtaegu elada nii minevikus kui tulevikus. Tekst on kirjutatud Erik Johanssoni foto „Dreamwalking“ põhjal.

Laura Elizabeth Gemst „Olla täiskasvanu, olla laps“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 11. kl)
Üllatav, et lihtsas sõnastuses luules on võimalik nii palju öelda. Saadab sõnumi: täiskasvanud, hoidkem last enda sees! Autor on saanud innustust Erik Johanssoni tööst „Lost in the Rain“.

Vanuserühma žüriisse kuulusid jutuvestja Polina Tšerkassova, toimetaja ja tõlkija Mari Klein ja Anneli Kengsepp (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Eripreemiad:

Parim venekeelse loo eripreemia sai Kristiina Dunajeva(Jõhvi Gümnaasium, 10. kl)  põnevust tekitav ja fantaasiarikas lugu „Моя Звезда“, mis valmis foto „Looking for Stars“ põhjal.

Unistuste raamatukogu eriauhinna pälvis Reili Saukas „The Forest Library“ (Tamsalu Gümnaasium, 12. kl). Loo inspiratsiooniks on Erik Johanssoni foto „The Forest Library“.

Eeposliku luule eriauhind teenis välja Laura Aljas „Stellantis“ (Jüri Gümnaasium, 11. kl)
Luuletus valmis Erik Johansson foto „Stellantis“ põhjal.

 

Algab lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse “MINU ESIMENE RAAMAT”. Konkursil toimub tänavu juba kümnendat korda.

1. Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.
2. Jutustuse pikkus on 100 000–150 000 tähemärki koos tühikutega.
3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
4. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.
6. Võistlustöid oodatakse 1. juuliks 2021.
7. Võitjad kuulutatakse välja 2021 sügisel, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 6177 234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Kertu Sillaste illustratsioon

Selgusid Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduste konkursi võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Harry Potteri kaanekujunduste konkursi esikolmik on selgunud. Žürii valis esitatud tööde seast välja kolm erinäolist kujundust, milles kõigis on näha Harry Potteri võlumaailma. Võidutööde autoriteks on Eili Lepik-Kannelmäe, Aili Allas ja Hanna Särekanno. Esikoht ehk kujundus, mis hakkab kaunistama raamatusarja, selgub koostöös J.K. Rowlingu agentuuriga.

Rahva Raamatu eripreemia võitis Aili Allas, kelle kujundus paistis silma oma põnevate ja lennukate ideedega. Kokku esitati võistlustulle 50 tööd.

Esitatud töid hindas žürii, mis koosnes kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjandus Keskuse ja Rahva Raamatu esindajatest. Esikolmikule on ette nähtud rahalised preemiad ning võitjal on võimalus sõlmida kirjastusega leping kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks.

Kirjastus Varrak peatoimetaja ja Harry Potteri raamatute tõlkija Krista Kaera sõnul oli esitatud tööde seas päris mitu huvitavat kujundust. „Potteri raamatute juures on kindlasti oluline fantaasiarikkus. Muidugi loob iga laps raamatut lugedes oma maailma, kuid hea kaanekujundus on kui põnev uks sinna maailma.“

Tänavu möödub 20 aastat raamatu „Harry Potter ja tarkade kivi“ eestikeelse tõlke ilmumisest. Kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahva Raamatu koostöös loodud Harry Potteri kaanekujunduste konkursi eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Kirjastus Varrak võtab võitjatega preemiate osas ühendust.

Lisainfo:
Krista Vilippus, kirjastus Varrak, krista.vilippus@varrak.ee, 616 1031

Aasta kõige omanäolisem lasteraamat kõneleb lastekirjanduses harva käsitletud teemast

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutas välja Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige silmapaistvamale eesti lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Juhani Püttsepa raamatu „On kuu kui kuldne laev“, mille on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid.

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“ valiti Muuseumiroti nominendiks

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muuseminõukogu komisjonid valisid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös valminud tegelusnäituse „Pikk-pikk teekond“ muuseumide aastaauhindade nominentide hulka muuseumihariduse edendaja kategoorias. Näituse kujundas kunstnik Kaie Kal. 

Näituse kaasnominentideks on Eesti Rahva Muuseumi Eesti kultuuri kursus “Ela eestlaste elusid” ja Eesti Maanteemuuseumi V laste liikluskonverents. Võitjad kuulutatakse välja 2021. aasta juunis toimuval Eesti muuseumide aastaauhindade galal Kuressaares.

Kohvritesse pakitud näitus „Pikk-pikk teekond“ valmis illustraator Ilon Wiklandi 90. juubeliks. See jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest, pakkudes raamatute tutvustamise kõrvale mängulist lisategevust. Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Hetkel rändavad kolm kohvrikomplekti mööda Eestimaa raamatukogusid.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss tunnustab parimaid muuseumispetsialiste ning toob esile muuseumitöö erinevaid tahke. Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Muinsuskaitseametiga.

Eesti muuseumide auhindade konverents ja gala toimuvad 4. juunil 2021 Kuressaares.

Lisainfo konkursi kohta Muinsuskaitseameti kodulehel

 

Ajakiri Nukits

Ilmus lastekirjanduse ajakirja Nukits uus number

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ajakiri NukitsEesti Lastekirjanduse Keskusel on suur rõõm teada anda, et ilmunud on lastekirjanduse uurimisele pühendunud ajakirja Nukits 26. number. Ajakirjast leiab artikleid lastekirjanduse, illustratsiooni ja laste lugemise teemadel.

Ele Süvalep uurib inimeste „loomastamist“ lastekirjanduses, Mari Niitra kirjutab Piret Raua omailmadest ja Jaanika Palm loomalugudest laste lugemislaual. Lea Reitel Høyer võrdleb Eesti ja Skandinaavia laste lugemistingimusi ja -harjumusi PISA uuringu valgusel. Lisaks saab lugeda intervjuud Nukitsa auhinna võitnud Andrus Kivirähkiga ning Hans Christian Anderseni preemia laureaadi Albertine’iga. Nukits ilmub nagu tavaliselt aasta lõpus ja sihib juba ka järgmisesse aastasse, seda nii tähtpäevade kalendri näol kui ka tulevaste juubilaride-illustraatorite (Erik Vaher, Margarethe Fuks, Priit Pärn, Urmas Viik jt) loomingut näidates. (Täismahus sisukorraga saab tutvuda veidi allpool.)

Ajakirja toimetaja Anu Kehmani sõnul püüab ajakiri nii möödanikule pilku heita kui ka ajaga sammu pidada: „Soovime, et need artiklid ja intervjuud ei jääks ühekordseks lugemiseks, vaid pakuksid huvi ja oleksid kasulikud ka aastate pärast.” Toimetaja lisas, et tänavu kogunes materjal kuidagi iseenesest, sest lisaks kavandatule tuli omaalgatuse korras mitu toredat kaastööd.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Kärmemad tellijad, kes on liitunud Lugemisisu programmiga, saavad ajakirja kätte ühes programmi raamatutega.

Nukits 2020

SISUKORD

2   Ele Süvalep. Koerad poisid, tuid tüdrukud (ja Krõll)

10   Mari Niitra. Piret Raua omailmad

14   Jaanika Palm. Loomalood laste lugemislaual

18   Krista Kumberg. Putukad õpetavad inimesi

26   Eesti lastekirjanduse sündmusi 2020. aastal

28   Kivirähk: Nähtava maailma kõrval on teine, põnevam maailm. Kadri Naanu intervjuu lastekirjanik Andrus Kivirähkiga

34   Emilia Kõiv. Kuidas Eesti Lastekirjanduse Keskus mind lugema ja lugemine elama õpetas

36   Lea Reitel Høyer. Laste lugemisest meil ja mujal

39   Kaie Kal. Pikk-pikk teekond ja väike kollane kohver

42   Mari Sieberk. Iga laps on lugejaks sündinud

44   Helle Laanpere. Meil käib lasteaias raamatukogu!

46   Aardeleid Uhtnas: Inge Pikkoja. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2019

48   Lastekirjanduse tähtpäevi 2021

50   Leelo Märjamaa. IBBY Eesti uudiseid

51   Albertine: Tunnustus on tähtis ja mõjub innustavalt. Leelo Märjamaa intervjuu Šveitsi illustraatori Albertine’iga

52   Summary

Kaanel: Urmas Viigi illustratsioon Kadri Tüüri raamatust „Muhu Inglid“ (2016)

 

Algas 2020. aasta kauneimate raamatute konkurss

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates tänasest kuni 6. jaanuarini saab esitada konkursile „25 kauneimat Eesti raamatut“ 2020. aastal Eesti kirjastajate välja antud, Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud ning Eestis trükitud väljaandeid. 

Esitatud teostest valitakse välja 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Konkursi korraldajate poolt moodustatud žüriid hindavad raamatute terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust. Võistlustele esitatavate raamatute kohta tuleb täita ankeet. Võistluse reglemendid ning ankeedid on üleval Rahvusraamatukogu kodulehelwww.nlib.ee/25kauneimat. 

Konkursile esitatud raamatuid ootame hiljemalt 6. jaanuariks Rahvusraamatukokku. Neid saab tuua ise või saata seekord ka kontaktivabalt kulleriga aadressile: Eesti Rahvusraamatukogu, Endla 3, Tallinn, 15189. 

Võidutööd tehakse teatavaks 11. veebruaril 2020. aastal. 12.—29. veebruarini on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud ka kauneimate raamatute näitus. 

2019. aasta kauneimate raamatute tutvustuse ja pildid leiate siit:https://25kauneimat.nlib.ee/   

25 kauneima raamatu ja 5 kauneima lasteraamatu konkursse korraldavad Eesti Kirjastuste Liit,  
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. 

Lisainfo: 
Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liit, 644 9866, kirjastusteliit@eki.ee
 

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Tänavu valiti 17. korda lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli Torn nominendid ja laureaadid. Paabeli Torni auhinna on ellu kutsunud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2019. a oktoobrist kuni 2020. septembri lõpuni.

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Viie parema teose hulka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised väljaanded:

  • Marianne Dubuc, „Postihiire imepärased reisid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • David Litchfield, „Karu ja klaver“, kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar
  • Dr. Seuss, „Horton kuuleb kessesid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Riikka Jäntti, „Väike hiir sõidab maale“, „Väikese hiire jõulud“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi
  • Inese Zandere, „Tuhatnelja edasi!“, kirjastus Päike ja Pilv, tõlkija Contra

Juturaamatute nomineeritud viisikusse kuuluvad:

  • Sam Copeland, „Charlie muutub kanaks“, kirjastus Varrak, tõlkijad Marju Roberts ja Tiina Aug
  • Diego Arboleda „Elio: üks animatograafiline lugu“, Toledo kirjastus, tõlkija Ehte Puhang
  • Nat Amoore „Koolihoovi mijonäri saladused“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure
  • Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Maja Lunde „Lumeõde“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Marit Hansen

Paabeli Torni auhinna laureaadid 2020. aastal on:

Pildiraamatu kategoorias raamat „Karu ja klaver“, autor David Litchfield, tõlkija Kadri Rahusaar, kirjastus Koolibri.
Juturaamatu kategoorias raamat „Lumeõde“, autor Maja Lunde, tõlkija Marit Hansen, kirjastus Rahva Raamat.

Auhinna pidulik üleandmine toimub järgmisel aastal. Auhinnatud raamatud saab märgistada Paabeli Torni kleebistega.

Lisainfo:
Mare Müürsepp
+372 5102148
marem@tlu.ee

Hommik Mukri rabas

Elva Gümnaasiumi luulekonkurss “Minu Eestimaa” kutsub osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Hommik Mukri rabasElva Gümnaasium kutsub 3. – 9. klassi õpilasi osalema luulekonkursil “Minu Eestimaa”, mille eesmärgiks on arendada loovust ja fantaasiat ning panna õpilasi uurima Eestimaal esinevaid huvitavaid kohanimesid.

Konkursile ootadatakse limerikke, kus on riimitud Eestimaa kohanimi. Tööd esitada trükitud kujul A4 formaadis. Kirja suurus 14, reavahe 1,5 ja kirjastiil Times New Roman.

Tööd esitamise tähtaeg on 31. jaanuariks 2021. Tööle palutakse märkida märgusõna“Minu Eestimaa”, klass ja õpetaja meiliaadress ning saata see ilme@elvag.edu.ee

Konkurssi toetavad ajakiri Hea Laps, kirjastused Koolibri ja Atlex, Tartumaa Omavalitsuste Liit ning Elva Gümnaasium.

Lisainfo: ilme@elvag.edu.ee

Loovkirjutamine

Selgusid esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“ tulemused

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

LoovkirjutamineSelgusid esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“ tulemused. Konkursil osalesid Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilased, kes mõtisklesid oma tekstides, milline võiks olla meid ümbritsev elukeskkond, meie väärtused ja inimsuhted, et saaksime olla just sellised, nagu soovime.

Žüriiliige Liis Sein lausus, et konkursile laekunud tööd olid väga omanäolised ja samas isiklikud. “Noorte autorite silmaring on lai ja töödes on käsitletud paljusid ühiskonnas hetkel aktuaalseid teemasid. Eriti jäi kõrvu kõlama mõte, et kui me inimestena oleme nii võimekad ja uuenduslikud, siis miks me ei suuda muuta oma ühiskonda võrdsemaks ja empaatiliseks?”

Kokku saadeti võistlusele 27 esseed 11 koolist ja žürii otsustas anda välja neli preemiat järgmistele õpilastele:

Mirtel Kiisa (Tallinna 32. Keskkool, 8. klass) – väga põhjalik ja huvitav arutlus, kus autor juhib tähelepanu küsimusele – kuidas jääda iseendaks ka siis, kui teele visatakse takistusi? Ta jõuab essee lõpuks järeldusele, et väikestest asjadest sünnivad suured teod, mis muudavad elamise nauditavamaks ning ühel päeval võib leida ennast mõtlemas, et ka minul on õigus olla mina ise.

Mia Tõnisson (Püha Miikaeli Kool, 8. klass) – hästi kirjutatud essee, kus on käsitletud mitmeid ühiskonnas aktuaalseid teemasid. Autor jubib tähelepanu sellele, et tänapäeva ühiskonnas on võimatu olla kõigile meelepärane, kuid sellest pole hullu. Igaüks peaks mõistma, et nad on piisavalt head. Autor loodab, et paarikümne aasta jooksul areneme me kõik koos ühiskonnana ja loome elamiseks uue ning turvalisema keskkonna.

Elisabeth Valter (Gustav Adolfi Gümnaasium) – emotsionaalne ja isikupärane arutlus konkursi teemal. Selles töös jäi kõlama mõte, et Eesti ei armasta igat oma last võrdselt ja autor jõuab järeldusele, et Eestil läheb vaja selleks veel veidi aega. Aega, et õppida tundma igat oma last ning näha, kui imelised inimesed õpivad Eestimaa pinnal kõndima.

Kim Lilii Tamm (Rocca Al Mare Gümnaasium, 10. klass) – ratsionaalne poolt ja vastu argumente kaaluv arutlus, mis eristus teistest ja kutsus kohe lugema. Autor jõuab oma essees järelduseni, et mina-ise-olemisel on jõud muuta ennast, teisi ja maailma, aga seda jõudu peab mõistlikult kasutama. Teiste ja enda minade suhtes tasub jääda nii avatuks kui võimalik, sest see on parim viis õppida ja paremaks saada.

Björn Oker-Blomi Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Lisaks läks kõigi aktiivselt osalenud klasside vahel loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde. Loosiõnn naeratas Tallinna 32. Keskkooli 8. klassile õpetaja Kaie Belkovi juhendamisel.

Esseekonkurss sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tallinna Lastekaitse Ühingu koostöös ning Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondi (B.O.B) toetusel. Konkurssi korraldatakse fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseid hindas žürii, kuhu kuulusid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, kirjanik Jaanus Vaiksoo ning Liis Sein ja Anneli Kengsepp Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee; tel 617 7230