Author Archive

Eesti Lastekirjanduse Keskus on taas avatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus on 1. juunist 2020 külastajatele taas avatud. 

Keskust on võimalik külastada vastavalt meie suvistele lahtiolekuaegadele esmaspäevast reedeni kella 10-17. Laupäeval ja pühapäeval oleme suletud. Külastajatele on avatud keskuse raamatukogu, Edgar Valteri galerii, lastekirjanduse varakamber ja muinasjutupööning ning nautida saab näitust meie illustratsiooni- ja trepigaleriis.

Majas viibides palume külastajatel järgida Terviseameti poolt kehtestatud ohutusjuhiseid, eelkõige 2+2 reeglit. Keskuse töötajad täidavad Terviseameti poolt kehtestatud tervisekaitsenõudeid ning kultuuriministeeriumi COVID-19 käitumisjuhised raamatukogudele.

28. Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimus juba 28. korda ning sellel osalesid 11–15-aastased lapsed üle kogu Eesti. Kokku saadeti võistlusele 367 muinasjuttu vabalt valitud teemal ning osalejaid oli 69 koolist.

Esimese koha sai Helen Carmel Boyers Palivere Põhikooli 7. klassist muinasjutu „Eesti keel ja uued sõnad“ eest. Teise koha vääriliseks hindas žürii Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 3. klassi õpilase Ell Juhani muinasjutu „Banaanipoiss“. Kolmandale kohale tuli Rico Klaanberg Võru Kreutzwaldi Kooli 5. klassist oma muinasjutuga „Antiigipoest ostetud kelluke“. Lisaks anti välja arvukalt eriauhindu. Parimaid muinasjutte on võimalik järgnevate kuude jooksul lugeda ajakirjast Hea Laps.

Žüriiliikme Krista Kumbergi sõnul oli võistlustööde tase ootuspäraselt hea. Varasematest aastatest vähem oli tuntud muinasjuttude kaasajastamist, kuid multi– ja mängufilmid paistavad lapsi üha enam inspireerivat. „Lapsed reageerivad tundlikult õhus olevatele teemadele. Torkas silma keskkonnahoiu ja metsade säästmise teema. Kas näha siin menuka filmi „Eia jõulud Tondikakul“ mõju või on noored kirjutajad noppinud üldisest infotaustast selle teema välja, mine võta kinni,“ analüüsib Kumberg. 

Ajakirja Hea Laps peatoimetaja ning žüriiliige Kätlin Vainola täiendas: „Hästi paljud lood üllatasid ja mõjusid põnevalt, nii et neid oli tõesti huvitav lugeda. Muinasjuttudest kumas läbi lugemust ja silmaringi, hoolivust ja oskust sõna kasutada.“

Žüriisse kuulusid võistluse algatajad Ann ja Ants Roos, Krista Kumberg Läänemaa Keskraamatukogust, Kätlin Vainola ajakirjast Hea Laps, lastekirjanik Liis Sein, Risto Järv Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Ülle Väljataga Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks. 2018. aastal võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Korraldajad võtavad võitjatega auhindade kättesaamiseks ühendust.

Tutvu võitjate täisnimekirjaga

Joonas Sildre pälvis BolognaRagazzi auhinna eripreemia

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Illustraator ja koomiksikunstnik Joonas Sildre koomiksiraamat „Kahe heli vahel“ pälvis BolognaRagazzi eriauhinna (BolognaRagazzi Award) noortekoomiksite kategoorias.

Helilooja Arvo Pärdi elust ja loomingulistest otsingutest kõneleva graafilise romaani puhul jäid žüriile silma selle ilusad joonistused ja enesekindel idee: luua koomiks rahvuskangelase elust, mis toob esile tema loomingulise elukutsega seotud raskused tasutaks Nõukogude okupatsioon.

BologanaRagazzi auhinda antakse välja alates aastast 1966. See on üks prestiižsemaid tunnustusi lasteraamatute kirjastamise valdkonnas. Auhinnaga tunnustatakse parimaid illustreeritud lasteraamatuid ning preemia määramisel võetakse arvesse raamatu graafilist kujundust ja väljaande kvaliteeti. Auhind antakse välja neljas kategoorias: ilukirjandus, aimekirjandus, esimene töö (veel avaldamata kirjanikele ja illustraatoritele) ja koomiks. Igas kategoorias antakse auhind kolmes vanuseastmes: varane lugeja, keskmine vanuseaste ja noor lugeja. Preemia kuulutatakse välja Bologna rahvusvahelisel raamatumessil.

Vaata nimekirja preemia laureaatidest läbi aastate Salaborsa Noorteraamatukogu veebilehelt.

 

laps piilub keskuse varakambris toolide vahelt

Lastekirjanduse keskus avatakse külastajatele taas 15. mail

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

laps piilub keskuse varakambris toolide vaheltSeoses koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra leevenemisega, avatakse lastekirjanduse keskus külastajatele taas 15. mail 2020. 

Keskust on võimalik külastada esmaspäevast reedeni kella 10-17. Laupäeval ja pühapäeval oleme suletud. Külastajatel on võimalik viibida keskuse fuajees ning raamatukogus ja nautida näitust illustratsiooni- ja trepigaleriis.

Raamatukogus on avatud lugejateenindus, kus saab nii raamatuid laenutada kui ka neid tagastada. Lugejate käes olevate teavikute tagastustähtaegu pikendatakse jooksvalt ning viiviste arvestus on peatatud.

Majas viibides palume külastajatel järgida Terviseameti poolt kehtestatud eriolukorra ohutusjuhiseid, eelkõige 2+2 reeglit. Keskuse töötajad täidavad Terviseameti poolt kehtestatud tervisekaitsenõudeid ning kultuuriministeeriumi COVID-19 käitumisjuhised raamatukogudele.

 

Hinnatud Valgevene graafikute näitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 10. märtsil 2020 kell 16.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Valgevene graafikute näitus. Teiste hulgas näeb rahvusvaheliselt hinnatud kunstniku Roman Sustovi töid.

Näitus toob esmakordselt Eestisse viie Valgevene noorema põlvkonna graafiku tööd. Need kunstnikud tegelevad graafikaga selle kõige laiemas mõttes, viljeledes nii illustratsiooni, disaini kui ka eksliibrist, keskendudes eelkõige aga vabagraafikale. Lisaks Roman Sustovile, kelle looming on tekitanud põnevust juba enne näituse avamist, näeb keskuses Fjodor Šurmeljovi, Andrei Jaroševitši, Ljudmila Novakovskaja ja Marina Žvirblja töid. Tehnikatest kasutatakse kõige enam oforti ja litograafiat.

Lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore sõnul on tegemist erakordse näitusega, mille sarnast Eestis harva näha saab ning ta sooviks kunstnike töid tulevikuski siinse publikuni tuua: „See on üks neid näitusi, mille kohta tahaks kasutada väljendit must see! Noor toob eelkõige esile kahe näitusel osaleva kunstniku loomingu. Tema sõnul Roman Sustovi nimi kunstiringkondades tutvustamist ei vaja: „see nimi on tuntud üle ilma kõigi nende inimeste seas, kes armastavad kõrgetasemelist klassikalist graafikat“. Andrei Jaroševitš ei ole ehk nii tuntud, aga sellest hoolimata on tegemist erakordselt jõulise ja huvitava loojaga. „Mõlemad toetuvad klassikale, aga on samas igas mõttes vägagi kaasaegsed ja mitte mingil juhul möödaniku kajastused. Lummab nende loomingu intensiivsus, jõuline väljenduslaad ja fantaasia.“
Näituse kuraator on Ljudmila Novakovskaja.

Näitust on võimalik keskuses külastada kuni 3. juulini.

Lisainfo:
Viive Noor
viivenoor@gmail.com
5557 9930

Illustratsioon Fjodor Šurmeljovilt

Jacqueline Woodsoni raamat The Other Side

Kuulutati välja Hans Christian Anderseni preemia laureaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Jacqueline Woodsoni raamat The Other SideRahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) kuulutas virtuaalse Bologna lasteraamatumessi raames välja 2020. aasta Hans Christian Anderseni preemia laureaadid. Auhind antakse ühele lastekirjanikule ja lasteraamatute illustraatorile silmapaistva loomingu eest.

Sel aastal pälvisid auhinna Ameerika Ühendriikidest pärit lastekirjanik Jacquelin Woodson ja Šveitsi illustraator Albertine.

Žürii hinnangul on Jacqueline Woodsoni rikkalikus loomingus “nii pildiraamatuid kui noortekirjandust, mida iseloomustab lüüriline keelekasutus, tugevad karakterid ja püsiv lootuse tunne.” Illustraator Albertine puhul märkis žürii, et ta loob raamatuid, kus on “mitu tõlgendustasandit ning mõõtmatu täpsusega loodud joonistused, mis on elavad ja lootust täis.”

Nominente esitavad auhinnale IBBY kohalikud sektsioonid. Sel aastal tehti valik 34 kirjaniku ja 36 illustraatori seast 39 riigist. Eestist kandideeris auhinnale lastekirjanik ja illustraaror Piret Raud, kelle kandidatuuri esitas IBBY Eesti. Nominentide seast tegi valiku kümneliikmeline žürii, mis koosnes lastekirjanduse ekspertidest üle kogu maailma.

Žürii koostas auhinna nominentide loomingust valitud teostest ka soovitusnimekirja, millesse lisatud raamatuid soovitatakse tõlkida igasse maailma keelde.

Hans Christian Anderseni auhind on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus lastekirjanikele ja lasteraamatute illustraatoritele. Seda annab üle aasta välja Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY). Auhind määratakse elutöö eest lastekirjanikule ja lasteraamatu illustraatorile, kes on oma loomingua märkimisvääselt panustanud lastekirjandusse.

Lisainfo leiad IBBY koduleheküljelt.

Rahvusvaheline Bologna lasteraamatumess kolis veebi

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvaheline Bologna lasteraamatumess kolis koroonaviiruse tõttu veebi. Nelja messipäeva jooksul toimuvad virtuaalkeskkonnas näitused, veebinarid, kohtumised, konverentsid ning auhinnatseremooniad. Näha saab raamatuid tutvustavaid videosid, vaadata virtuaalset illustratsiooninäitust ning tutvuda uue messiblogiga.  

Bologna lasteraamatumessil kogunevad tavapäraselt valdkonna professionaalid, et osta ja müüa lasteraamatute autoriõiguste kasutuslitsentse, leida parimaid teoseid, luua kontakte ning arutleda uute trendide üle. Eriolukorra tõttu toimub mess sel aastal virtuaalkeskkonnas. Messile registreeritud kirjastajad ja külalised saavad rahvusvahelise kirjandusega tutvumiseks ligipääsu autoriõiguste kirjastamislitsentside vahendamise veebikeskkonnale. Samuti avaldatakse messi kodulehel ning Facebookis jooksvalt infot ning artikleid, intervjuusid ja muud.

Eestit esindab messil Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastajate Liit.

Messi avas konverents, kus arutleti lastekirjanduse kirjastamise üle ülemaailmsete liikumispiirangute kontekstis ning sektori olukorrast maailmaturul käesoleva kriisi valguses.

Tutvu messiprogrammiga Bologna lasteraamatumessi kodulehel

Järgmine mess toimub Bolognas juba 12.–15. aprillil 2021.

Nukitsa konkursil selgusid Eesti laste lemmikkirjanik ja -illustraator

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti lapsed valisid 2020. aasta Nukitsa konkursil oma lemmikkirjaniku ja -illustraatori. Juba 15. korda toimunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlusel hindasid 6–13-aastased lugejad 2018. ja 2019. aasta jooksul ilmunud sadat algupärast lasteraamatut. Kokku andis Eesti raamatukogudes ja veebis oma hääle 7825 last.

Noored lugejad valisid oma lemmikkirjanikuks Andrus Kivirähki ja parimaks illustraatoriks Heiki Ernitsa raamatuga „Tont ja Facebook“ kirjastuselt Varrak. Teise koha vääriliseks hindasid lapsed kirjanik Anu Auna ja illustraator Sirly Oderi. Tunnustuse tõi autoritele raamat „Eia seiklus Tondikakul“ (Postimees Kirjastus). 3.–4. kohta jäid kirjanike hulgas jagama Helen Käit raamatuga „Kummitusmaja“ (Tänapäev) ja Ilmar Tomusk raamatuga „Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid“ (Tammerraamat). 3. koha raamatukunstnike hulgas tõid Catherine Zaripile illustratsioonid Ilmar Tomuski raamatus „Väike Vunts“ (Tammerraamat). Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, esikolmik Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

Nukitsa konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Et kahe aasta jooksul ilmuvate algupärandite hulk on kasvanud rõõmustavalt suureks, tegid lapsed esmakordselt valiku eelnevalt kitsendatud nimekirja hulgast, kuhu valiti sada teost.

Triin Soone: „Nukitsa auhind on suurima otsustajate ringiga lastekirjanduse tunnustus ja mul on hea meel, et selles osaleb nii palju lapsi üle Eesti. Samuti on see üks vahetumaid ja kindlasti ka magusamaid auhindu, andes raamatute tegijatele teada, millised lood ja pildid lastele meeldivad. Võitjad Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits on võitnud jäägitult noorte lugejate poolehoiu ja mõlemad viivad koju juba üsna mitmenda Nukitsa kuju. Samas on suur rõõm, et iga kord jõuab tippu ka mitu uut tegijat.“

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Eesti raamatukogudega iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Vaata ka, kuidas läks teistel lastekirjanikel ja illustraatoritel.

Kirjanike edetabel: https://www.elk.ee/?page_id=39062
Kunstnike edetabel: https://www.elk.ee/?page_id=39077

 

 

Intervjuu Jaanus Vaiksooga

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia laureaadiks laste- ja noortekirjanduse kategoorias valiti sel aastal Jaanus Vaiksoo. Tunnustuse tõi kirjanikule 2019. aastal ilmunud raamat “King nr 39”. Kirjanik andis lastekirjanduse keskusele intervjuu, kus räägib teose saamisloost ning lastele kirjutamisest laiemalt.

Alustame traditsioonilisest küsimusest. Jutustage palun selle raamatu sünnilugu. Kuidas idee sündis ja küpses? Mis oli kirjutamise juures tore, mis keeruline?

Idee küpses tegelikult pikalt. Mingi idu tärkas millalgi pärast „Harry Potteri“ lugemist. Väike Harry pidi sõitma võlukunstikooli perroonilt 9 ¾ ja ta läkski selliselt perroonilt rongile. Mul tuli ühel päeval silme ette pilt poisist, kes juhuslikult proovib poes jalga kingi nr 9 ¾ ehk siis Euroopa mõõdus kingi nr 39 ja satub samuti mingisse teise kujutlusmaailma. Pigem oli algidee selline Potteri või võlumaailma paroodia. Tore oli see põhiseltskond – Paul Viies, Minna, isa Artur, Hugo Bachmann ja Jekaterina – välja mõelda. Käisin mõne aasta eest 11. klassi õpilastega Berliinis keelereisil, õpilased olid pikad päevad tundides ja mul oli palju aega linnas ringi jalutada. Kui ma õigesti mäletan, siis Charlottenburgi lossipargis ringi jalutades see nimetatud seltskond kokku saigi ja kuju võttis.

Kuidas Teist üldse sai lastekirjanik?

Ma arvan küll, et see on olnud pikk ja märkamatu kujunemine läbi lugemise. Õppisin viieselt lugema ja siis muudkui lugesin ja lugesin, kuni sain suureks ja enda peas hakkasid mingid lood kuju võtma. Küllap on nii kõigi (laste)kirjanikega, et nad kõik on armastanud lapsest peale palju lugeda.

Olete öelnud, et kirjutasite raamatu „King nr 39“ kindlale vanusegrupile ja selle lugeja võiks käia 5. klassis nagu teose peategelasedki. Samuti olete öelnud, et antud vanusegrupile ei kirjutata väga palju seikluslikke raamatuid? Mis te arvate, mis võiks selleks põhjuseks olla?

Sihtgrupi dikteeris mulle ikkagi ette peategelane Paul Viies, kes avastas endas tärkava puberteedi koos kõige selle juurde kuuluvate vastuoluliste tunnetega. Paul tahtis olla ka kõva mees, aga mis sa teed, kui oled loomult pigem pehme ja hea poiss. Õnneks kohtas ta Minnat, kes oli nii „normaalne“ tüdruk, et Paul ei pidanud oma pubekakomplekside pärast eriti põdema.

Väga palju ei kirjutata tõesti sellele vanusegrupile. Viies, eriti kuues klass, on selline piiripealne seltskond, pole enam lapsed ega ka veel sellised arukad gümnaasiumiõpilased. Nad ei tea ise ka sageli, mida tahavad ja näitavad oma heitlikku suhtumist siis igal sammul välja. Õpetajad ja vanemad teavad hästi, et neid n-ö „kätte saada“ on päris keeruline.

Varem olete kirjutanud pisut noorematele lugejatele. Mida tuleb uuele vanusegrupile kirjutades silmas pidada?

Kui ma meenutan, milliseid raamatuid ma ise tahtsin üheteistkümneselt lugeda, siis põhiline oli ikka seiklus selle kõikvõimalikes vormides. Seiklus võis olla Jules Verne’i „Viieteistkümneaastane kapten“, aga samavõrd põnev oli minu jaoks ka Jaan Rannapi „Viimane Valgesulg“. Tean, et tänapäeval ei pruugi need raamatud samas vanuses last enam niivõrd kaasa haarata, aga märksõnad on samad: seiklus, huumor, omavanused tegelased.

Kultuurkapitali aastapreemia žürii tõi välja, et antud raamatu puhul paistab silma selle helgus: „Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad.“ Noorteraamatus oleks vast lihtne kirjutada probleemsetest noortest ja nende veel probleemsematest vanematest. Kas helge teose kirjutamine oli teadlik valik? Kuidas selline helgus raamatu lehekülgedele jõudis?

On tõsi, et noortel on palju probleeme, see suureks saamise aeg ei möödu enamikul meist valutult. Probleeme ja jamasid on palju, ikka sageli palju rohkem kui mingil muul eluperioodil, selline see kesikuiga juba on. Aga jällegi, kui mõelda enda sellele vanusele ja kui jälgida koolis selles vanuses noori, siis ikka enamasti on pagana lõbus. Tehakse omavahel nalja ja otsitakse (teravaid) elamusi. Tagantjärele vaadates oleme me kõik teinud selles vanuses vahel hulle tempe ja lollusi, aga suures enamuses ei ole need kantud kurjusest ja vihast, vaid ikka pulbitsevast elurõõmust ja energiast.

Raamatus jookseb realistliku pealiini kõrval ka selline fantastilisem või unenäolisem liin, kus jalga proovitud jooksutossud aitavad peategelasel maratoni võita ning kummikud püüda kevade kõige suurema kalasaagi. Kas kirjutades tekkis ka isu selle fantastilisema liiniga kaugemale minna (kirjutadagi võlukingapoest, võlukingadest vms)? Mis sundis siiski realistlikuma lahenduse kasuks valima?

Ei, sellist isu küll ei tekkinud, kirjutada näiteks võlukingapoest. Ma arvan, et siin tuleb enda vastu ausaks jääda. Ma ei oska niimoodi kirjutada. Sellises žanris ilmub väga palju raamatuid, nii häid kui halbu. Näiteks eelmise aasta raamatutest loetud sakslase Stefanie Taschinski „Caspar ja Unustuse Meister“ ongi väga meisterlikult kujutatud fantaasiamaailm. Head fantaasiat on vahel tore lugeda, aga see ei ole mu lemmik, nii ei saaks ma siis ise ka selles žanris kirjutada.

Tundub, et raamat on ka noorte lugejate poolt soojalt vastu võetud. Mis te arvate, mis neid selle loo juures köidab? Milline on teie hinnangul üks tore lasteraamat?

Ma olen käinud päris paljudes koolides õpilastega kohtumas ja ikka mõned peatükid ette lugenud. Ettelugemise võlu on selles, et tajud väga selgelt, kuidas lugu kuulajale pärale jõuab, kas see kõlab loomulikult lugeja kõrva jaoks. Püüan seda kirjutades jälgida, teksti loomulikku kõla, sest see on väga oluline.

Olete ERR kultuuriportaalile antud intervjuus öelnud, et eesti lastekirjandusel läheb väga hästi. Kas millestki on ka puudust? Milliseid kolleegide kirjutatud lasteraamatuid teistelgi lugeda soovitaksite?

Ma oleksin väga ülekohtune, kui tooksin välja ainult mõne nime ja pealkirja, sest meil ilmub tõesti igale vanuseastmele väga palju häid lasteraamatuid, meil on terve suur seltskond väga häid lastekirjanikke ja kunstnikke. Kui hiljuti oli Tähekese 60. juubelisünnipäev, siis ma vaatasin ringi, kui palju häid autoreid oli korraga saalis ja terve hulk veel puudus.

Mis teil praegu käsil on? Millal saame Teie sulest järgmist lasteraamatut oodata?

Ma tahaksin kirjutada „King nr 39“ järge. Need tegelased on saanud mulle kuidagi omaks, justkui alles saime tuttavaks, nii et ei raatsi nendest kohe loobuda. Aga ma annan aru, et kohati on praeguses keerulises ajas raske keskenduda, kuigi ju võiks. Kodus olemise aega on hulga rohkem kui tavaliselt, aga ikka jälgid ja analüüsid, mis sest ilmaelust saab, kuhu kõik pöördub, kuidas muutub. Aga muidugi ma püüan kirjutada, sest töö ja hea kirjutamise rütm teeb ikkagi kõige parema enesetunde. Tean väga hästi, mida tähendab saada kätte mõnus töötegemise rutiin.

Mida saadud preemia Teile tähendab?

See preemia on mulle tõesti oluline, just selle raamatu puhul. Nagu eespool ütlesin, kandsin seda mõtet kaua endaga kaasas. Nii et olen väga tänulik, et raamat läheb lugejatele korda!

Küsis Kadri Naanu

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaat 2020 Baek Heena

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadiks sai Baek Heena

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaat 2020 Baek HeenaAstrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadiks sai Lõuna-Koreast pärit raamatukunstnik Baek Heena. Animatsiooni taustaga kunstnik on avaldanud kolmteist pildiraamatut, millest mitmed on tõlgitud ning saanud populaarseks üle kogu Aasia.

Heena lasteraamatud kõnelevad üksindusest ja ühtsusest ning ning neid illustreerivad originaalsed fotolavastused endaloodud miniatuursetest kujukestest ja keskkondadest. Žürii tõi esile kunstniku harukordse tunnetuse nii materjali, näoilmete kui ka žestide osas, mis avab ukse harukordsesse maailma, kust leiab pilvedest küpsetatud leiba, kuusorbetti ja muudki toredat.

Tänavu nomineeriti mälestusauhinnale kokku 240 kandidaati 67 riigist. Kandidaadid kuulutati välja Frankfurdi raamatumessil 17. oktoobril 2019. Eestist kandideerisid auhinnale lastekirjanik Leelo Tungal ja illustraatorid Ulla Saar ning Urmas Viik. Varem Eestist auhinnale nomineeritud kirjanike ja illustraatorite nimekirja näeb siit. Traditsiooniliselt antakse auhind üle rahvusvahelisel Bologna lasteraamatumessil. Tänavu kuulutati auhinna laureaat välja Stockholmis Astrid Lindgreni kodus.

Loe lisa Bologna raamatumessi koduleheküljelt.