Author Archive

Põlvepikuraamatu konkurss ootab osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ning Kultuuriministeerium kuulutavad välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 11. september 2021. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja koos käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone sõnul on konkurss oluliselt rikastanud meie pildiraamatute valikut ning toonud juurde uusi väga häid autoreid. Konkursi kõrget taset näitab see, et võidutööd saavad sageli tunnustuse „kauneim lasteraamat“ ning mitmed neist on pälvinud väliskirjastajate tähelepanu ja tõlgitud teistesse keeltesse.

Lastekirjanduse asjatundjatest koosnev žürii hindab tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv. Võitjad kuulutatakse välja 11. novembril 2021 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba kaheksas. Varasemate võistlustööde hulgast on raamatuna ilmunud näiteks Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Lisainfo:

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Prantsuse kirjanik Jean Claude Mourlevat

Astrid Lindgreni mälestusauhinna pälvis Jean-Claude Mourlevat

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Prantsuse kirjanik Jean Claude MourlevatAstrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadiks valiti sel aastal prantsuse kirjanik Jean-Claude Mourlevat.  

Mourlevat on eelkõige tuntud laste- ja noorteautorina, kuid ta on kirjutanud ka täiskasvanutele. Ta ammutab oma loominguks tihti ainest muinasjuttudest, tuues juba tuttavad süžeed kaasaegsesse konteksti. Mourlevat’ raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Eesti keeles saame temalt lugeda jutustust „Ookeani kutse“ (2013) ning täiskasvanutele mõeldud novellikogu „Siluett“ (2015). Mõlemad raamatud on eesti keelde tõlkinud Indrek Koff ja välja andnud kirjastus Draakon ja Kuu.

Rootsi Kultuurinõukogu annab mälestusauhinda välja alates aastast 2002. Tänavu kandideeris preemiale 262 kirjanikku ja illustraatorit 68 riigist. Eestist olid nominentide hulgas illustraator Marja-Liisa Plats ja kirjanik Andrus Kivirähk.

Kertu Sillaste "Appi! Help!" esikaas

Aprill 2021. Kertu Sillaste „Appi! Help!“*

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kertu Sillaste "Appi! Help!" esikaasKertu Sillaste nimi on meie lastekirjandussõpradele tuttav juba üle kümnendi. Illustreerinud esialgu teiste autorite (Kätlin Vainola, Jaanus Vaiksoo jt) teoseid, avaldas ta 2012. aastal esimese autoriraamatu – teose, mille piltidele lisaks ta ka teksti ise kirjutas. „Pannkoogiraamat“ (2012) sai peagi menukaks ning sellest ilmus ka ingliskeelne tõlge. 2015. aastal nägi trükivalgust „Ei ole nii!“, lustakas lugu jänesest, kes enesesisenduse abil hirmudest võitu saab. Sellele järgnesid kunstihariduslikud „Igaüks teeb isemoodi kunsti” (2016) ja „Mina olen kunstnik” (2018) ning joonistamise maagilisusest pajatav „Loomakesed läksid linna” (2019). Neist viimasega samal aastal ilmus ka Lihula lilltikanditest inspireeritud „Kõige ilusam seelik” (2019).

Sillaste on ikka olnud otsiva loomuga. Tema käekiri on küll ilmeksimatult äratuntav, kuid sellesse lisandub iga teosega nüansse, mis ei lase kunstnikukeelt igavaks ja stagneerunuks muutuda. Nõnda polegi ime, et just tema käe läbi jõudis meie lugejani Eesti esimene nn vaikne raamat. Tegelikult ei kirjelda see termin olukorda just kuigi täpselt, sest oskaja vaataja jaoks raamat mitte ei vaiki, vaid räägib põneva loo. Tõsi, raamatus pole rohkem sõnu kui kaanel leiduv kakskeelne pealkiri „Appi! Help!“ ja tagakaanel paiknev tutvustus, kuid piltidest tõukuvalt saab lugeja teksti ise konstrueerida. Nõnda olekski otstarbekam pigem sõnadeta raamatu mõiste.

Sillaste on rääkinud, et idee selliseks raamatuks sai ta Itaalias Lampedusa saarel asuvat põgenikelaagrit ja sealset raamatukogu külastades. Kuna erinevatest keelekeskkondadest pärit lapsed ei suuda sageli lugeda üheski keeles, ongi neile kasutamiseks mõeldud raamatud kas minimaalse tekstiga või jutustavad loo just läbi piltide, mis on universaalsemad. Sellised raamatud aitavad noortel lugejatel mõtestada varasemaid valusaid kogemusi ning need seljataha jätta. Samas võimaldavad sõnadeta teosed säilitada kontakti raamatutega, et võõras keeles lugema õppinud lastel oleks hiljem kirjanduseni jõudmine kergem. On ju raamatud väga oluline vahend vaimse tasakaalu loomisel ja säilitamisel. „Appi! Help!“ on niisiis keelteülene teos, mis arusaadav igasuguse taustaga lugejatele.

Mida aga raamat sisaldab? Me näeme aasal kõndivat tüdrukut. Päike paistab, lilled tervitavad teda. Siis aga kuuleb ta appihüüdu ning asub kohe hüüdjat otsima. Räsitud metsast leiab ta suuremaid ja väiksemaid olendeid, kes hoolt ja armastust vajavad. Kuna tüdruk soovib neid kõiki aidata, korjab ta täis taskud ja käed, abivajajaid mahub ka õlale ja juustesse. Kallist koormat kandes jõuab ta viimaks tagasi koju ja vajub väsinult murule. Õnneks tullakse talle siis toeks. Päästetute rõõm toob taas naeratuse tüdruku näole.

Sillaste lihtne, lapse joonistusi jäljendav stiil on raamatus jõuline, emotsionaalne ja mõjus. Loo jutustamisel on abiks värvid ja figuurid, nende asendid ja paigutus. Rõõmsa ja rahuliku keskkonna loovad helekollane ja roosa, turbulentsema tunde kirjeldamiseks on valitud halli-musta skaala. Mida ärevamaks ja hirmutavamaks läheb lugu, seda jõulisemad, tugevamad on Sillaste pliiatsitõmbed, seda metsikumad on kujutatavad figuurid. Lausa hirmutavalt mõjuvad koletislikud puud, samas kui tüdruku ümbert heledus ei kao. Huvitav on läbi teose jälgida ka peategelase kehahoiakut, mis ilmekalt teekonnal tekkinud tundeid väljendab, tema näoilmet, mis alguses küsiv, seejärel otsiv ja hirmunud, lõpuks rahulolev. Vaid üksikute mõjuvate detailide abil on Sillaste suutnud edasi anda laia tundeskaalat, mis tüdrukut valdab. Oma roll on kanda ka tüdruku patsidel.

Niisamuti kui sõnadega raamatut lugedes, on sõnadeta raamatuski iga vaataja tekst pisut erinev. Lapsele võib see olla lugu ammu kadunud mänguasjade leidmisest, halvast unenäost või hirmudemaal käimisest. Täiskasvanuile võib teos aga rääkida loo rändekriisist või raiemahtude suurenemisest, kliimakatastroofist või ülerahvastatusest, piiride loomisest või lõhkumisest. Üks mõte aga, mis ilmselt kõigile ühtviisi olulisena kõlama jääb, on abipalujate märkamine ning endas tegutsemisjulguse- ja tahte leidmine.

 

*Arvustuse lugemisel tuleb silmas pidada, et selle on kirjutanud kirjandusteadlane, kes pole kunstiküsimustega kuigivõrd sina peal.

 

Illustreerinud Kertu Sillaste
Kirjastus Koolibri
30 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Rahvusvahelis lasteraamatupäeva poster 2021

Head rahvusvahelist lasteraamatupäeva

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvahelis lasteraamatupäeva poster 2021Täna, 2. aprillil on Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, mil üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva.

IBBY Ameerika Ühendriikide sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi, mille kirjutas kuuba-ameerika lastekirjanik Margarita Engle (1951). Sõnumit saadab plakat, mille autoriks on tuntud brasiilia lasteraamatuillustraator Roger Mello (1965).

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lasteraamatupäeval kõiki huvilisi võtma osa toredast äraarvamismängust meie sotsiaalmeedia kanalites: Facebookis ja Instagramis.  Õigesti vastanute vahel loosime välja väärt lugemisvara.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva traditsioonile pani alguse Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967 ning igal aasta läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati.

Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu kuulutas välja Lapsepõlve auhinna nominendid. Võitja selgub rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil.

Tartu linn annab Lapsepõlve auhinda välja seitsmendat korda. Selle pälvib ühe möödunud aastal ilmunud laste- või noorteraamatu autor. Nominendid valis välja viieliikmeline žürii kirjanik Tiia Kõnnussaare (Tia Navi) juhtimisel.

2020. aastal ilmunud teoste hulgast otsiti kaasakiskuvat, fantaasiaküllast ning arendavat lugu, mis oleks kirja pandud ladusas ja mitmekülgses keeles, pakuks elamust nii ettelugejale kui ka juba ise lugevale lapsele, ning mille tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse terviku.

Nominentide hulka valiti:

Hasso Krull, “Kiisuke ja veeuputus” (Kaksikhammas, illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Triinu Laan, “Luukere Juhani juhtumised” (Päike ja Pilv, illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Tiina Laanem, “Kollase Kassi komando” (Pegasus,  illustreerinud Anna Ring)
Anti Saar, “Suur koogitegu” (Kolm Elu, illustreerinud Priit Pärn, Rudolf Pärn ja Olga Pärn)
Jaanus Vaiksoo, “King nr 40” (Ärkel, illustreerinud Katrin Kaev)

Žürii koosseisu kuulusid lastekirjanik Tiia Kõnnussaar (esimees), Tammelinna raamatukogu raamatukoguhoidja Elle Kasemets, Tartu Erakooli klassiõpetaja Kaie Kubri, Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits ja Tartu Tamme Kooli klassiõpetaja Tiina Orgel.

Tartu linn annab Lapsepõlve auhinda välja alates aastast 2015. Auhinna andmise valmistavad ette Tartu Mänguasjamuuseum ja Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu. Varem on Lapsepõlve auhinna pälvinud Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus, Jana Maasik ja Tuul Sepp.

Selgusid „Järje hoidja“ auhinna saajad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab Järje Hoidja auhinnaga Leelo Tungalt ja Aleksei Turovskit nende teose „Kati, Carl ja isevärki farm“ eest. Auhind antakse traditsiooniliselt üle rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil.

Järje Hoidja auhinnaga tänab Tallinna Keskraamatukogu möödunud aasta enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorit. Eelmisel aastal lugesid lapsed usinalt Leelo Tungla ja Aleksei Turovski raamatut „Kati, Carl ja isevärki farm”, mille autorid saavad kingituseks raamatu ainetel valminud lastejoonistuse.

Raamat annab lastele võimaluse tutvuda Eesti taludes elavate loomade ja lindudega. Selle on illustreerinud Heiki Ernits ja välja andnud kirjastus Rahva Raamat.

Noorte lugejate hulgas populaarset kirjanikku tunnustab Tallinna Keskraamatukogu juba kuueteistkümnendat korda. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Anti Saar, Reeli Reinaus, Ilmar Tomusk, Aino Pervik jt. Nimekirja Järje Hoidja auhinna pälvinud kirjanikest leiab siit.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse armastatud muinasjutumeistri Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Traditsioonile pani alguse Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967. Igal aastal läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati. 2021. aastal on selleks Ameerika Ühendriikide IBBY, kelle tervituse „Sõnade muusika“ pani kirja kuuba-ameerika lastekirjanik Margarita Engle. Sõnumiga käsikäes käiva plakati autoriks on illustraator Roger Mello.

 

Eesti muinasjutt ilmus maailma riikide digitaalses lasteraamatus

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Expo Dubai lasteraamatuprojekti plakatDubais toimuva maailmanäituse raames ilmunud digitaalsesse lasteraamatusse „Lastejutte üle ilma“ jõudis ka Jakob Kõrvi muinasjutt “Kaluri kimbatus” koos Edgar Valteri illustratsioonidega. Muinasjutt on algselt ilmunud raamatus “Veealused” ja see jõudis rahvusvahelisse kogumikku EXPO Dubai Eesti Esinduse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös.

„Lastejutte üle ilma“ on 5–12-aastastele lugejatele mõeldud viie-osalise raamatusarja teine väljaanne, mille eesmärgiks on populariseerida haridust ja kirjandust kogu maailmas. Lisaks Eesti autori tekstile ilmus kogumikus veel 42 muinasjuttu või lühilugu. Raamatusse jõudnud lugudes kohtab värvikaid tegelasi kogu maailmast alates Ukraina ööbikutest kuni Omaani laevakaptenite ja India printsessideni. Toredaid lugusid kaunistavad nii laste endi kui professionaalsete illustraatorite loodud pildid.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul on Eesti uuem lastekirjandus mitmekesine ja huvitav nii sõnas kui pildis: „Meil on, mida maailmale näidata ja mille üle uhkust tunda.“ Selle edu juured on tema sõnul peidetud just meie rahvaluulesse, muinasjuttudesse ja muistenditesse. „EXPO lasteraamatus osalemine annab võimaluse jagada ühte meie muinaslugu kogu maailmaga ja muuta väike Eesti maailmakaardil veel kirkamaks ja põnevamaks,“ lisas Soone.

Raamat on tasuta alla laetav järgmistes veebikanalites: Expo School Programme website, Kobo ja Apple Books. Paberkandjal raamatut levitatakse Dubais toimuval maailmanäitusel, mis algab 2021. aasta oktoobris.

Raamatu fail on kättesaadav SIIT

 

Raamatute laenutamine kontaktivabalt

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Hea lugeja!

Seoses koroonaviiruse levikuga on Eesti Lastekirjanduse Keskus külastajatele suletud kuni 25. aprillini 2021. Keskuse raamatukogust saab raamatuid laenutada ettetellimise teel ja kontaktivabalt esmaspäevast reedeni 10–18.

Laenutamiseks:

  • Vali lastekirjanduse keskuse kodulehel raamatute kataloogist soovitud raamat.
  • Veendu, et raamat oleks hetkel raamatukogus olemas – kataloogis märge „Vaba“.
  • Saada raamatusoov laenutus@elk.ee või helista 6177235.
  • Ettetellitud raamatud saad keskusest kätte kontaktivabalt keskuse fuajeest.
  • Keskusesse tulles tuleb kanda maski.
  • Raamatud saab keskusesse tagastada samuti kontaktivabalt, kasutades õues paiknevat tagastuskasti või tuues raamatud lahtiolekuaegadel keskuse fuajeesse.

    Kõikide 2021. aastal laenatud raamatute tähtaegu pikendame jooksvalt ja viiviseid ei rakenda.

    Näitus Salaelud Poolas

    Näitus “Salaelud” Poolas

    Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

    Poolas Szczecinis Pommeri hertsogilossis avati eesti raamatukunstnike näitus „Salaelud“. Näitus on avatud kuni 5. aprillini.

    Näitusel on väljas pea 60 tööd Viive Noorelt, Urmas Viigilt, Kadi Kuremalt ja Regina Lukk-Toomperelt. Nende tööde hulgas on graafikat, joonistusi ja väikeseid ruumilisi objekte.

    Kõik tööd peegeldavad nende loojate individuaalset ja ainukordset stiili, need on ühteaegu universaalsed ja väga isiklikud. Kunstnikud on inspiratsiooni ammutanud nii eesti mütoloogiast kui ka vendade Grimmide ja Hans Christian Anderseni muinasjuttudest.

    Rändnäitus avati esmakordselt aastal 2016. Seda on varem eksponeeritud Prantsusmaal (Pariisis ja Strasbourg’is), Iisraelis (Tel Avivis), Valgevenes (Minskis) ja Poolas (Varssavis, Płockis ja Krakówis).

    Näituse korraldaja on Eesti Suursaatkond Poolas.

    Loe näituse kohta lisa Eesti Kunstnike Liidu kodulehelt  ja Pommeri hertsogilossi kodulehelt.

    Illustratsiooninäitus “Pildi jõud” Moskvas

    Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

    Moskvas Venemaa Riiklikus Lasteraamatukogus avati Tallinna illustratsioonitriennaali näitus „Pildi jõud“. Näitusel eksponeeritakse novembris Rahvusraamatukogus toimunud triennaalil osalenud eesti kunstnike töid. Samuti on kohalikul illustratsioonihuvilisel võimalik uudistada vene raamatukunstnike pilte.

    Eesti illustratsioonikunst on näituse korraldajate sõnul viimase kümne aasta jooksul maailma üha rohkem tähelepanu saanud. Triennaali kuraator Viive Noor leiab, et novembris Tallinnas toimunud ja nüüd osaliselt Moskvasse liikunud näitus kinnitab, et eesti illustratsioonikunst liigub maailmaga samu radu pidi.

    Teiste hulgas osalevad näitusel Joonas Sildre, Ülle Meister, Viive Noor, Kadi Kurema, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Regina Lukk-Toompere, Katrin Ehrlich, Anu Kalm ja Urmas Viik.

    Näitust toetab Eesti saatkond Moskvas.

    Loe lisa Venemaa Riikliku Lasteraamatukogu kodulehelt