Author Archive

Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis 14. novembril 2019 välja Paabeli Torni tõlkeauhinna. Auhinnaga tunnustatakse häid tõlgitud jutu- ja pildiraamatuid.

Parimale tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis antakse üle audiplom. Tõlkija saab lisaks diplomile rahalise preemia.

Juturaamatute hulgast pidas žürii parimaks Toon Tellegeni „Kõik on olemas: lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest“. Tellegeni muhedad ja absurdimaigulised loomalood on välja valinud ja hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams. Raamatu andis välja kirjastus Aasta Raamat.

Žüriiliikme Anti Saare sõnul on Toon Tellegeni „Kõik on olemas“ mitmes mõttes erakordne raamat. „See on kirjutatud lastele, kuid võtab paiguti oma sügavusega kõhedaks ka täiskasvanud lugeja. See koosneb õpetlikest loomalugudest, mis on aga nii pealetükkimatud ja diskreetsed, et näiteks valmidega ei annaks neid kuidagi võrrelda. See on kokkuvõttes nukker, aga üksikasjus kohutavalt naljakas.“ Samuti kiidab Saar head tõlget Vahur Aabramsilt ning Regina Lukk-Toompere imelisi illustratsioone.

Pildiraamatutest tunnustati Susanna Iserni raamatut „Unihiire seitse voodit,“ mida kaunistavad  itaalia illustraatori Marco Somà detailirikkad, fantaasiaküllased ning armastust ja hoolimist täis pildid. Žürii esimees Viive Noor ütleb, et „see on just üks niisugune armas ja soe lasteraamat, nagu üks väikelapsele mõeldud raamat võiks olla. Lihtne ja südamlik lugu, mis samas räägib lapsele olulistest asjadest.“ Raamatu on inglise keelest tõlkinud Kadri Põdra ja välja andnud kirjastus Tammeraamat.

Žürii koosseisu kuulusid Viive Noor IBBY Eestist, Anu Kehman Eesti Lastekirjanduse Keskusest, kirjanik Jaanus Vaiksoo, kirjanik ja tõlkija Anti Saar ning tõlkija Ülle Kiivet.

IBBY Eesti on Paabeli Torni tõlkeauhinda andnud välja 2004. aastast alates. Auhinna eesmärgiks on tõsta esile häid tõlkeraamatuid lastele ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd hea lastekirjanduse vahendamisel eesti lugejale. Hindamisel võetakse arvesse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke taset.

Lisainfo:
Viive Noor
žürii esinaine
viivenoor@gmail.com
5557 9930

Eesti lastekirjanduse tõlkeid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti lastekirjanduse austajatel on põhjust rõõmustamiseks, sest mitmed head raamatud on sel aastal tõlgitud võõrkeeltesse ning kättesaadavad ka välismaa lugejale.

Kairi Loogi raamatuid “Piia Präänik kolib sisse” ja “Lennujaama lutikad ei anna alla” saab nüüd lugeda soome keeles. Raamatud tõlkis Katariina Suurpalo ja andis välja kirjastus Aviador. Samuti on sel aastal leedu keeles avaldatud kirjaniku “Leemuripoeg Ville teeb sääred”. Raamatu andis tõlkija Reda Šmitaitė abiga välja kirjastus Balt-Art Verlag.

Lisaks Kairi Loogi raamatutele on soome lugejani jõudnud ka Leelo Tungla elulooline romaan „Seltsimees laps“. Väljaandjaks on lustliku nimega kirjastus Arktinen Banaani ja tõlkijaks Anja Salokannel.

Läti lugejaid rõõmustab Kätlin Kaldmaa oma raamatuga “Halb tüdruk on jumala hea olla”, mille on tõlkinud Maima Grīnberga ja avaldanud kirjastus liels un mazs.

Koeratüdruk Lotte lõunamaareisist saavad nüüd lugeda ka Itaalia lapsed. Andrus Kivirähki ja Heiki Ernitsa raamatu „Lotte reis lõunamaale“ andis välja kirjastus De Bastiani ning tõlke eest saab tänada Daniele Monticellit.

Helena Läksi ja Regiina Lukk-Toompere “Kasside salajane pagaritöökoda” tõlge ilmus äsja Poola kirjastuselt Ezop. Poola keelde tõlkis raamatu Anna Michalczuk-Podlecki.

Poola keelde jõudis Anna Michalczuk-Podlecki tõlkes ka Reeli Reinausi noorteraamat “Kuidas mu isa endale uue naise sai”.

Jooksvalt saab end ilmuvate tõlgetega kursis hoida siin: https://www.elk.ee/?page_id=614

Selgunud on Paabeli Torni tõlkeauhinna nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond valis välja Paabeli Torni tõlkeauhinna nominendid. Viieliikmeline žürii tõstis esile kolm eesti keelde tõlgitud pildiraamatut ning viis juturaamatut. Laureaat kuulutatakse välja IBBY Eesti sügisõhtul 14. novembril 2019.

IBBY Eesti on Paabeli Torni tõlkeauhinda andnud välja 2004. aastast alates. Auhinna eesmärgiks on tõsta esile häid tõlkeraamatuid lastele ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd hea lastekirjanduse vahendamisel eesti lugejale. Parima tõlgitud lasteraamatu autorit, selle eesti keelde tõlkijat ning raamatu kirjastajat Eestis tunnustatakse audiplomiga. Tõlkija saab lisaks diplomile rahalise preemia. Hindamisel võetakse arvesse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke taset.

Žürii koosseisu kuulusid Viive Noor IBBY Eestist, Anu Kehman Eesti Lastekirjanduse Keskusest, kirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Anti Saar ning tõlkija Ülle Kiivet.

Nominendid:

PILDIRAAMATUD:

Grossmann-Hensel, Katharina. Kuidas vanemaid õigesti kasvatada / autori illustratsioonid; saksa keelest tõlkinud Merlin Laansoo; toimetanud Eve Leete. – Tallinn: Pegasus, 2018. – [28] lk.: ill. – ISBN 9789949620289. Originaali pealkiri: Eltern richtig erziehen

Isern, Susanna. Unihiire seitse voodit / inglise keelest tõlkinud Kadri Põdra; illustreerinud Marco Somá. – Tallinn: Tammerraamat, 2019. – [36] lk.: ill. – ISBN 9789949616695. Originaali pealkiri: Las siete camas de Lirón].

Mazo, Margarita del. Minu suur karu, minu väike karu ja mina / inglise keelest tõlkinud Ave Põlenik-Schweiger; toimetanud Alli Saar; illustreerinud Rocio Bonilla. – Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, 2018. – [30] lk.: ill. – ISBN 9789949631353. – Originaali pealkiri: Mi oso grande, mi oso pequeño y yo / My Big Bear, My Little Bear and Me.

JUTURAAMATUD:

Hagerup, Klaus. Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud / norra keelest tõlkinud Riina Hanso; illustreerinud Lisa Aisato. – Tallinn: Tammerraamat, 2019. – [57] lk.: ill. – ISBN 9789949616701. – Originaali pealkiri: Jenta som ville redde bøkene.

Jägerfeld, Jenny. Superkoomik / rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma. – Tallinn: Varrak, 2019. – 204, [3] lk. – ISBN 9789985346297. – Originaali pealkiri: Comedy Queen.

McManus, Karen M. Üks meist valetab: [noorteromaan] / inglise keelest tõlkinud Birgitta Ojamaa; toimetanud Nele Otto-Luts ja Mari Tuuling; kaane kujundanud Piia Stranberg. – Tallinn: Eesti Raamat, 2019. – 365, [2] lk. – ISBN 9789949658305. – Originaali pealkiri: One of Us Is Lying.

Taschinski, Stefanie. Caspar ja Unustuse Meister / saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke; illustreerinud Cornelia Haas; toimetanud Mari Klein. – Tallinn: Pegasus, 2018. – 252, [3] lk.: ill. – ISBN 9789949647842. – Originaali pealkiri: Caspar und der Meister des Vergessens.

Tellegen, Toon. Kõik on olemas: lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest / valinud ja hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams; toimetanud Mart Orav; illustreerinud Regina Lukk-Toompere; kujundanud Kalle Toompere ja Regina Lukk-Toompere. – Tallinn: Aasta Raamat, 2018. – 207, [1] lk.: ill. – ISBN 9789949720903. – Originaali pealkiri: Misschien wisten zij alles: 313 verhalen over de eekhoorn en de andere dieren.

Nikky Smedley

Nikky Smedley töötoad lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Uudised

Nikky Smedley 25. ja 26. novembril 2019 toimuvad lastekirjanduse keskuses muuseumi- ja raamatukogu haridusspetsialistidele suunatud töötoad “Kuidas rääkida laste keeles? Lugude jutustamine muuseumides ja raamatukogudes”. Töötube juhendab briti jutuvestja Nikky Smedley ning neid viib läbi Creativity Lab koostöös Briti Nõukogu, Eesti Muuseumiühingu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga.

Nikky Smedley on inglise näitleja, tantsija, lavastaja, koreograaf ja kirjanik. Aastatel 1997-2001 mängis ta BBC “Teletupsudes” tegelast nimega Laa Laa. Nikky on raamatu “Create, Perform, Teach!” autor. Töötubades räägib Nikky lugude jutustamise imelisest maailmast ning sellest, kuidas kõnetada väikseid külastajaid nii muuseumides kui ka raamatukogudes. Mis omab laste jaoks tähendust? Kuidas luua keskkonda, mis oleks üheaegselt põnev, lõbus ja hariv? Mida tuleks eri vanuses lastele programme koostades silmas pidada? Kuidas muuta loojutustamine kaasahaaravaks?

Lisainfo: Ragnar Siil (Creativity Lab), ragnar.siil@creativitylab.ee

Julia Bolšakova naaseb näitusega lastekirjanduse keskusesse

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Septembris oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse trepil võimalik näha valikut Moskva kunstniku Julia Bolšakova isikupärastest linnavaadetest. Kunstnik naaseb keskuse illustratsioonigaleriisse juba 5. novembril 2019, mil avatakse tema isikunäitus. Suuremat valikut kunstniku töödest on keskuses võimalik nautida kuni 23. novembrini.

Kunstnik naudib väga reisimist. Erinevalt teistest rändajatest, kes jäädvustavad oma sihtkohti digikaamera või nutitelefoniga, püüab Bolšakova oma muljed joonistusplokki. Reisidel nähtud linnavaadete loomisel kasutab ta peamiselt sulge ja sulepead. Nende abil sünnivad dünaamilised ja põnevad visandid arhitektuurist, interjööridest ning muudest detailidest, mis annavad vaatajale võimaluse tajuda kunstniku meeleolu ning sihtkoha atmosfääri. Reisidel loodud piltidega ongi lastekirjanduse keskuse illustratsioonigaleriis võimalik tutvuda.

Julia Bolšakova on sündinud ja kasvanud Moskvas. Hariduselt on ta arhitekt ning tegutseb lisaks ka kunstnikuna. Ta kuulub ülemaailmsesse liikumisse Urban Sketchers, mille liikmed samuti linnavaadete visandamisega tegelevad. Alates aastast 2009 on Bolšakova osalenud arvukatel kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Tema esimene isikunäitus toimus 2013. aastal Saksamaal Ney linnas.

Tallinna lasteaedade õpetajate teabepäev “Uut lasteraamatutest”

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 13. novembril 2019 kell 13.00–15.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinna lasteaiaõpetajate sügisene teabepäev. 

Värskemat lastekirjandust tutvustab Anne Kõrge. Lisaks räägime programmist „Lugemisisu“, mis innustab 5-10-aastaseid lapsi lugema ja milles lasteaialapsed saavad osaleda õpetaja toetusel ühiselt terve rühmana. Lähemalt “Lugemisisu” programmist leiab infot lastekirjanduse keskuse veebilehelt.

Soovijatele toimub keskuses ka ringkäik alates Edgar Valteri galeriist läbi raamatukogu ja varakambri kuni muinasjutupööninguni.

Aeg: Kolmapäev, 13. november 2019 kell 13.00–15.00
Koht: Eesti Lastekirjanduse Keskus (Pikk 73, Tallinn)

Osavõtt on tasuta.
Palume soovijatel registreeruda teabepäevale hiljemalt 11. novembriks SIIN.

Olete oodatud!

Lisainfo: Anneli Kengsepp, anneli@elk.ee, tel 617 7233​

Selgunud on Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

17. oktoobril esitleti Frankfurdi raamatumessil Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominente. Aastal 2020 kandideerib preemiale 237 kandidaati 68 riigist. Eestist on nominentideks lastekirjanik Leelo Tungal ning illustraatorid Ulla Saar ja Urmas Viik.

Tegemist on rahvusvahelise laste- ja noortekirjanduse auhinnaga, mis määratakse kirjanikele, illustraatoritele, jutuvestjatele ja lugemise edendajatele elutöö eest ning lugemisprojektidele või organisatsioonidele.

Kandidaate esitas rohkem kui 100 organisatsiooni üle kogu maailma. Eestis on kandidaatide esitamise õigus Eesti Kirjanike Liidul ja IBBY Eesti osakonnal.

Laureaat kuulutatakse välja 31. märtsil 2020.

Varasemad ALMA kandidaadid Eestist.

Baltimaade illustraatorite näitus avatakse Itaalias Pordenones 25. oktoobril

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Itaalias Pordenone linnas asuvas Sagittaria galeriis avatakse 25. oktoobril 2019 Baltimaade illustraatorite näitus „Jookseb koos huntidega. Libahunt.“ Näitus jääb avatuks 7. detsembrini.

Libahunt on Euroopa kultuuris levinud motiiviks, mis on märgiks meie ühisest minevikust ja pakub mitmekülgset ainest paljudele loojatele. Kokku osaleb näitusel 38 kunstnikku Eestist, Lätist ja Leedust, kes kõik uurivad oma piltidel selle salapärase ja võib-olla hirmutavagi olendiga seotud müütilist maailma.

Näitusel osalevad Eestist: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Eve Mahhov, Ülle Meister, Jüri Mildeberg, Gerda Märtens, Lucija Mrzljak, Viive Noor, Ede Peebo, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Ulla Saar, Joonas Sildre, Jonas Taul, Maarja Vannas ja Urmas Viik; Lätist: Elīna Brasliņa, Rūta Briede, Roberts Koļcovs, Gunārs Krollis, Gundega Muzikante, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Anita Paegle, Reinis Pētersons, Juris Petraškevičs, Anda Strautniece, Gita Treice ja Anna Vaivare; Leedust: Lina Dudaite, Lina Itagaki ja Lina Žutaute.

Näituse korraldajad ja toetajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Centro Iniziative Culturali Pordenone, Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia, Fondazione Friuli, Comune Di Pordenone, Crédit Agricole Friuladria, Electrolux, Centro Culturale Casa A. Zanussi.

Vt ka itaaliakeelset tutvustust Sagittaria galerii kodulehel.

Lisainfo:
Viive Noor, kuraator
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Balti Assamblee kirjandusauhinna sai Leelo Tungal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Balti Assamblee kirjandusauhind määratakse eesti, läti või leedu keeles kirjutatud silmapaistva kirjandusteose eest, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Armastatud lastekirjanik Leelo Tungal pälvis auhinna autobiograafilise triloogia „Seltsimees laps“ eest. Žürii tõstis esile triloogia kolmanda osa “Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa”.

Auhind on rahaline ning see antakse üle auhinnatseremoonial, mis leiab aset 28. novembril 2019 toimuval Balti Assamblee istungjärgul Riias. Žürii koosnes kirjanduse, kunsti ja teaduse ekspertidest Eestist, Lätist ja Leedust: Inga Žolude, Orests Silabriedis, Gunita Zariņa, Triin Soone, Piret Tibbo-Hudgins, Marika Mänd, Vytautas Martinkus, Ramute Rachlevičiūte ja Valdemaras Razumas.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis dirigent Normunds Šnē Lätist ja teadusauhinna professor Jūras Banys Leedust.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast. Hinnatakse kõige väljapaistvamaid saavutusi mainitud valdkondades, et soodustada nende arengut Balti riikides. Luues võimalusi üksteise saavutuste tundmaõppimiseks, kinnitades regiooni riikide vastastikust huvi rahvusliku identiteedi hoidmise ja säilitamise vastu ning toetades väljapaistvaid saavutusi kirjanduse, kunsti ja teaduse vallas tugevdatakse seeläbi Balti riikide koostööd ja virgutatakse inimestes huvi tutvuda Balti rahvaste intellektuaalsete väärtuste ja keeltega.

Foto: Dimitri Kotjuh

Frankfurdi raamatumessil tunnustatakse eesti lasteraamatuid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Frankfurdi raamatumessil tutvustab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2019“, kuhu koondatakse parimad lasteraamatud tervest maailmast. Tänavuse valiku hulgast leiab ka kaks eesti lasteraamatut: Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt. Lood ja limerikud“ (pildid Olga Pärn ja Märt Rudolf Pärn, Tänapäev 2018) ning Anti Saare „Seisa siin, Pärt“ (pildid Anna Ring, Päike ja Pilv 2018).

Münchenis asuva Rahvusvahelise Noorteraamatukogu koostatud kataloogi valiti tänavu 200 raamatut 59 riigist 37 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. Lisaks Frankfurdile esitletakse The White Ravensi raamatuid ka kevaditi toimuval maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

„NummiPealt ja mujalt. Lood ja limerikud“ on jutukogumik, mis räägib NummiPea linnas elavatest veidratest tüüpidest. Nii näiteks elavad seal härra ja proua EtteVõtlikud, preili TeravKeel ja härra HajaMeel. Lugude vahele on põimitud mõnusa absurdiga vürtsitatud luuletused.

Kirjastaja Tauno Vahter: „”Nummipealt ja mujalt” on näide raamatust, mis tekitab lugejas või kriitikus positiivset nõutust. Mis see nüüd on, on see lasteraamat või hoopis mõeldud täiskasvanutele, on see mõeldud naljaga või tõsiselt? Kõiki raamatuid ei peagi saama lihtsalt lahterdada ning nõudlikum lugeja oskab seda ka hinnata. Lisaks Aino Perviku tekstile on siin raamatus väga tähtsad illustratsioonid, mis loovad lugedes täiesti uue tasandi ja on selge, et tekst ei saa piltideta ja vastupidi.“

„Seisa siin, Pärt“ on Anti Saare populaarse Pärdi-sarja 2. osa. Raamatus peab nimitegelane ootama poejärjekorras isa, kes viimasel hetkel tagasi riiulite vahele pärmi järele jookseb. Autor kirjeldab veenvalt lapse mõtteid ja hirme ning nii on igaühel võimalik Pärdiga samastuda.

Kirjanik Anti Saar: „Pärdi lood on mulle seda enam südamelähedased, mida enam ma väikestelt lugejatelt kuulen, kuidas neid Pärdiga sarnastes olukordades sarnased mõtted ja tunded on tabanud. Loen sellest välja, et ma ei ole kaotanud kontakti väikese inimesega enda sees. White Ravensi tunnustus näitab, et ma pole kaotanud kontakti ka suurte inimestega – mis on kaine mõistuse seisukohalt igati hea uudis. Ja muidugi on Pärdi sarja raamatud suuresti pildiraamatud, nii et rõõmustan koos illustraator Anna Ringiga.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 71. korda 16.–20. oktoobrini, seekordne peakülaline on Norra.

Lisainfo:
The White Ravens
Frankfurdi Raamatumess