Author Archive

Hinnatud Valgevene graafikute näitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 10. märtsil 2020 kell 16.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Valgevene graafikute näitus. Teiste hulgas näeb rahvusvaheliselt hinnatud kunstniku Roman Sustovi töid.

Näitus toob esmakordselt Eestisse viie Valgevene noorema põlvkonna graafiku tööd. Need kunstnikud tegelevad graafikaga selle kõige laiemas mõttes, viljeledes nii illustratsiooni, disaini kui ka eksliibrist, keskendudes eelkõige aga vabagraafikale. Lisaks Roman Sustovile, kelle looming on tekitanud põnevust juba enne näituse avamist, näeb keskuses Fjodor Šurmeljovi, Andrei Jaroševitši, Ljudmila Novakovskaja ja Marina Žvirblja töid. Tehnikatest kasutatakse kõige enam oforti ja litograafiat.

Lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore sõnul on tegemist erakordse näitusega, mille sarnast Eestis harva näha saab ning ta sooviks kunstnike töid tulevikuski siinse publikuni tuua: „See on üks neid näitusi, mille kohta tahaks kasutada väljendit must see! Noor toob eelkõige esile kahe näitusel osaleva kunstniku loomingu. Tema sõnul Roman Sustovi nimi kunstiringkondades tutvustamist ei vaja: „see nimi on tuntud üle ilma kõigi nende inimeste seas, kes armastavad kõrgetasemelist klassikalist graafikat“. Andrei Jaroševitš ei ole ehk nii tuntud, aga sellest hoolimata on tegemist erakordselt jõulise ja huvitava loojaga. „Mõlemad toetuvad klassikale, aga on samas igas mõttes vägagi kaasaegsed ja mitte mingil juhul möödaniku kajastused. Lummab nende loomingu intensiivsus, jõuline väljenduslaad ja fantaasia.“
Näituse kuraator on Ljudmila Novakovskaja.

Näitust on võimalik keskuses külastada kuni 25. märtsini.

Lisainfo:
Viive Noor
viivenoor@gmail.com
5557 9930

Illustratsioon Fjodor Šurmeljovilt

Indrek Koff Brüsseli raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Pühapäeval, 8. märtsil 2020 viis Indrek Koff Brüsseli raamatumessil läbi töötoa „Helist pildini, pildist looni”.

Kirjanik tutvustas töötoas oma lasteraamatut „Kirju koer”, mis on sündinud pisut äraspidisel viisil, kus raamatu pildid eelnesid selles olevatele lugudele. Koff kirjutas oma teksti Marion Unduski piltide põhjal, mistõttu võiks öelda, et lood raamatus illustreerivad pilte mitte vastupidi.

Töötubades katsetati koos lastega, mismoodi on helid, pildid ja lood üksteisega seotud. Lapsed kuulasid erinevaid helisid, lõid nende põhjal pilte ning kirjutasid piltide juurde lugusid.

Brüsseli raamatumess toimus 5.-8. märtsini 2020. Valdavalt prantsusekeelsele eneseväljendusele keskenduval messil kohtusid kirjastajad Prantsusmaalt, Šveitsist, Luksemburgist, Quebecist ja Belgiast. Kuid korraldajad hindavad ka rahvusvahelisi külalisi, kes kõikjalt maailmast messile tulevad.

Foto: Dimitri Kotjuh

Hea lasteraamat ja hea noorteraamat 2019

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 5. märtsil 2020 antakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle tänukirjad heade laste- ja noorteraamatute autoritele, illustraatoritele ja kirjastustele. Seekordsesse valikusse mahtus 15 laste- ja 8 noorteraamatut, mis valiti möödunud aastal ilmunud 824 teose hulgast, millest 185 on algupärandid ning 639 tõlkeraamatud.

„Tuleme ka sel aastal lugemissõpradele appi ja aitame raamatukülluses üles leida need parimatest parimad,” kirjeldas lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. Žürii eesmärgiks oli koostada võimalikult avar ja edasistele lugemisnaudingutele juhtiv nimekiri, mis kirjanduslikus kvaliteedis järeleandmisi tegemata pakuks rõõmu ja mõtlemisainet võimalikult suurele hulgale lastele.

Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid raamatute juurde plakatid: plakatid printimiseks A4 ja plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat 2019

Väiksematele lastele

  • Jon Agee “Elu Marsil”. Kirjastus Egmont Estonia
  • Piret Jaaks “Emme draakon”. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Ulrika Kestere “Siilike, kes kuulas kõiki”. Kirjastus Koolibri
  • Andrus Kivirähk “Tont ja Facebook”. Kirjastus Varrak
  • Hasso Krull “Kurja kala kohvik”. Kirjastus Kaksikhammas
  • Piret Raud “Kõrv”. Kirjastus Tänapäev
  • Liis Sein “Saskia otsib värve”. Kirjastus Tammerraamat
  • Leelo Tungal “Jänes Juliuse arvuti”. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele lastele

  • Kate DiCamillo “Edward Tulane´i imetabane teekond”. Kirjastus Ersen
  • Maja Lunde “Lumeõde”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Sara Pennypacker “Pax”. Kirjastus Pegasus
  • Valija Zinck “Draakoni ärkamine”. Kirjastus Karrup
  • Ilmar Tomusk “Kõrvalised isikud”. Kirjastus Tammerraamat
  • Jaanus Vaiksoo “King nr 39”. Kirjastus Ärkel
  • Catherynne M. Valente “Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud
    laevaga”. Kirjastus Draakon & Kuu

Hea noorteraamat 2019

  • Julie Buxbaum “Kui sõnadest jääb puudu”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Jenny Jägerfeld “Superkoomik”. Kirjastus Varrak
  • Rachael Lippincott “Kolm sammu sinuni”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Karen M. McManus “Üks meist valetab”. Kirjastus Eesti Raamat
  • Reeli Reinaus “Roosi märgi all”. Kirjastus Varrak
  • Courtney Summers “Sadie”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Krystal Sutherland “Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Johan Theorin “Salajaki lahing”. Kirjastus Eesti Raamat

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tunnustavad häid lasteraamatuid alates 2009. aastast. 2018 lisandus ka Hea Noorteraamatu kategooria.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleebistega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde vastavad plakatid.

Vaata ka möödunud aastate hea laste- ja noorteraamatu nimekirju.
Loe lisaks siit: https://www.elk.ee/?p=38304

Kuulutatakse välja 2019. aasta head laste- ja noorteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse eksperdid kuulutavad sel neljapäeval Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval aastakoosolekul välja parimad lastele ja noortele mõeldud raamatud. Seekordsesse nimekirja jõudis 15 laste- ja 8 noorteraamatut, mis valiti möödunud aastal ilmunud 824 teose hulgast, millest 185 on algupärandid ning 639 tõlkeraamatud.

„Heade laste- ja noorteraamatute valik tuleb ka sel aastal lugemissõpradele appi ja aitab raamatukülluses üles leida need parimatest parimad,” kirjeldas lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. Ühtlasi tõi ta välja, et žürii eesmärgiks oli koostada võimalikult avar ja edasistele lugemisnaudingutele juhtiv nimekiri, mis kirjanduslikus kvaliteedis järeleandmisi tegemata pakuks rõõmu ja mõtlemisainet võimalikult suurele hulgale lastele.

Sedasama, rõõmu ja mõtlemisainet, seekordsed raamatud tõesti ka pakuvad. Ühte valikusse jõudnud raamatut iseloomustas Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse raamatukoguhoidja Mirjam Kaun sõnadega: “Raamat suudab lõbusal moel rääkida rasketest ja tõsistest teemadest. See on mõnus ajaviide, kuid pakub samal ajal ka vahendeid keeruliste olukordadega toimetulekuks ja ärevusega võitlemiseks.”

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tunnustavad häid lasteraamatuid alates 2009. aastast. “On tore näha, et see enam kui kümne aasta pikkune traditsioon endiselt jätkub,” ütles Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. “Tänan kõiki koostööpartnereid, kes sel määral pühenduvad ning tänu kellele on see konkurss niivõrd laiapõhjaline ja sisuline, nagu see tänaseks on,” lisas ta.

Tunnustus aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse eakohaste illustratsioonidega sisukad raamatud. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist käänulisel, ent põneval eneseleidmise teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleebistega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde vastavad plakatid.

 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Selgusid kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil selgub kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia laureaat. Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas valikut žürii esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Eesti illustraatorite näitus Varssavi Nukuteatris

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. veebruaril 2020 avati Varssavi Nukuteatris (Teatr Lalka) eesti illustraatorite grupinäitus „Salajased elud“. Näitus on avatud märtsi lõpuni. 

Näitusel on väljas eesti kunstnike Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Viive Noore ja Urmas Viigi tööd. Ühendavaks lüliks see, et nad kõik on nimekad illustraatorid, keda tuntakse ka väljaspool Eestit. Samuti tegelevad kõik neli lisaks raamatuillustratsioonile teistegi kunstiliikidega. Seejuures on igaühel neist oma väljakujunenud käekiri ja väike salajane maailm – väga muinasjutuline ja väga isiklik. Näituse annabki võimaluse heita pilk sellesse salaellu.

Näitus on varem olnud avatud Pariisis, Strasbourgis ja Tel Avivis. Näituse avamisega tähistab Eesti Suursaatkond Varssavis Eesti Vabariigi aastapäeva.

Korraldajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Varssavis.

Urmas Viigi illustratsioon

Kohtumine Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentidega

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

KOHTUMINE JÄÄB ÄRA!

11. märtsil 2020 kell 12.00 toimub lastekirjanduse keskuses kohtumine kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentidega. Preemia laureaat kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut. Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas žürii valikut esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Rampsud näitavad, et Eesti koolilapsed loevad meelsasti Kivirähki, Keräneni ja Tomuskit

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rampsu lugemiskeskuste kasutuse põhjal loetakse kõige meelsamini Andrus Kivirähki, Mika Keräneni ja Ilmar Tomuski teoseid. Lugemiskeskused valmisid heategevusfond Aitan Lapsi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Plaat Detail OÜ koostöös ning need on 26 Eesti raamatukogus.

Samuti on noorte lugejate hulgas populaarsed Anti Saare, Kadri Hinrikuse ja Piret Raua teosed. Tõlgetest loetakse enim Timo Parvela «Ella» ning Martin Widmarki ja Helena Willise «LasseMaia detektiivibüroo» sarjade raamatuid. Rampsule valivad soovitusnimekirja alusel raamatud raamatukoguhoidjad ise.

«Unikaalse ning pilkupüüdva disainiga Rampsud on aastaga raamatukogudes kenasti tööle hakanud ning oleme tänaseks saanud palju positiivseid kommentaare uudse ja vahva lähenemise eest, mis on paljude laste lugemishuvi märgatavalt kasvatanud,» kommenteeris Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Lisaks sai riiulite jõudmisega raamatukogudesse alguse uus programm «Lugemisisu», mis innustab 5-10 aasta vanuseid lapsi lugema. Ka lugemisprogramm käivitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse hinnangul edukalt – 26 raamatukogus alguse saanud programmiga liitus avahooajal 779 last, kellest innukamaid tunnustati lugemisdiplomiga. Kokku valisid väikesed diplomeeritud lugejad Rampsu riiulitelt rohkem kui 1690 raamatut. Uuel hooajal on programm laienenud 108 raamatukogusse, et viia lugemisrõõmu veel rohkemate lasteni.

«Taaraautomaatide annetustest sündinud Rampsude eesmärk on lasteni tuua positiivseid emotsioone ja teadmisi kandev kirjandus ning meil on ääretult hea meel, et huvi Rampsude vastu on suur ja neid oodatakse ka teistesse raamatukogudesse,» ütles Heategevusfond Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik.

Heategevusfond Aitan Lapsi, Plaat Detaili, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös sündinud Rampsud jõudsid on osutunud noorte seas nii populaarseteks, et paljud teisedki raamatukogud on Rampsude vastu elavat huvi üles näidanud.

«Kuna saime raamatukogudelt palju päringud uute Rampsude osas, avasime «Lugemisisu» programmi neile, kellel lugemiskeskuseid veel pole. Vahendite olemasolul oleks huvi veel umbes 70 Rampsu tellimiseks,» selgitas Triin Soone.

«Rampsu riiulile oleme kogunud uuemat väärtkirjandust ning kindlasti peab seal olema õhemaid raamatuid, sest eelkõige alustatakse õhemast raamatust,» rääkis Vinni-Pajusti raamatukoguhoidja Maie Männiste. «Oleme suurendanud seiklusjuttude valikut, sest tänu suveprogrammidele on tekkinud rohkem püsilugejaid, kes näiteks juba 5. klassis, aga ometi soovivad osa võtta Lugemisisu programmist, mis algselt oli mõeldud 5-10aastastele lastele.»

«Enimloetud raamatud Rampsult on mitteametlikel andmetel «Teedu ja Peedu lood» ning «LasseMaia detektiivibüroo juhtumid», Eesti autoritest on laste lemmik Ilmar Tomusk,» ütles Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja.

«Seoses Rampsuga käis meil kevadel külas lastekirjanik Mika Keränen, kelle osavõtul korraldasime omapärase raamatute duelli, mille käigus püüdsime välja selgitada lastele enim meeldinud Keräneni raamatu,» rääkis Tsirguliina raamatukogu juhataja Tiia Pernik. «Lisaks Keräneni raamatutele meeldivad veel «LasseMaia detektiivilood» ja sari «Laste loomalood».

2018. aastal raamatukogudele kingitud Rampsud valmisid Heategevusfond Aitan Lapsi eestvedamisel ja taaraautomaatidel olevate Kultuurinuppude annetuste abil. Rampsude esimese soovitusliku raamatuvaliku pani kokku Eesti Lastekirjanduse Keskus, Valikus on nii eesti kui tõlkekirjandust, Soome lasteraamatute eest hoolitses Soome Instituut. Unikaalsete liikuvate raamatukappide disain valmis Eesti Kunstiakadeemia tudengite Ellen Rannametsa ja Liina Kurvitsa kursusetööna.

Ilmus eesti lastekirjanduse 2020. aasta messikataloog

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ingliskeelset kataloogi „Children’s Books From Estonia“ kasutatakse eesti laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel rahvusvahelistel raamatumessidel. Sellest leiab infot uute eesti lasteraamatute kohta, mis on tunnustatud ja populaarsed.

Raamatud on kataloogi liigitatud vanusegruppide järgi ja valikus on teosed, millel on potentsiaali välisturul. Lisaks lühikesele sisututvustusele leiab huviline kataloogist informatiivsed nupukesed teoste autorite ja illustraatorite kohta. Kataloogi lehti kaunistavad sinna valitud raamatute illustratsioonid ning mahukamad teosed on varustatud tõlkekatkenditega.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen ja Susan Wilson. Kaanepildi autor on Marja-Liisa Plats, kujundaja Katrin Kaev, trükitud trükikojas Printon.

Lehitse 2020. aasta kataloogi.

3+
Tiiu Kitsik. „Krokodilli saba“. Illustreerinud autor.
Aidi Vallik. Minu keha sari. Illustreerinud Elina Sildre.
Hasso Krull. „Kurja kala kohvik“. Illustreerinud Marja-Liisa Plats.

4+
Piret Jaaks. „Emme draakon“. Illustreerinud Marju Tammik.
Ülo Pikkov. „Kop-kop!“ Illustreerinud Anne Pikkov.
Piret Veigel. „Piparkoogilugu“. Illustreerinud Catherine Zarip.

5+
Kadri Kiho. „Auklik päev“. Illustreerinud Mirjam Siim.
Liis Sein. „Saskia otsib värve“. Illustreerinud Catherine Zarip.

6+
Andrus Kivirähk. „Tont ja Facebook“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Leelo Tungal. „Jänes Juliuse arvuti“. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere.
Margit Saluste. „Kõik tööd on head“. Illustreerinud autor.

7+
Kadri Hinrikus. „Millest sa unistad?“ Illustreerinud Anu Kalm.
Aidi Vallik. „Seebu maailm“. Illustreerinud Lumimari.
Kadri Hinrikus. „Tohuvabohu“. Illustreerinud Anne Pikkov.

8+
Kristi Piiper. „Meie uues kodus kummitab“ Illustreerinud Sirly Oder.
Ilmar Tomusk. „Porgandipirukas“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Kairi Look. „Piia Präänik ja bandiidid“. Illustreerinud Ulla Saar.
Tiina Laanem. „Mina, Meg ja meie klass“. Illustreerinud Andres Varustin.

10+
Hugo Vaher. „Vääna jäljekütid“. Illustreerinud Joonas Sildre.
Paul-Eerik Rummo. „Kui hunt veel inimene oli“. Illustreerinud Kaido Ole.

12+
Jaanus Vaiksoo. „King nr 39“. Illustreerinud Katrin Kaev.

16+
Reeli Reinaus. „Roosi märgi all“.

Selgusid 2019. aasta kauneimad lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

4. veebruaril 2020 kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2019. aasta kauneimad lasteraamatud. 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati 43 raamatut 21 kirjastajalt.

Konkursile esitatud raamatute hulgast tegi valiku žürii koosseisus Anneli Kengsepp, Liis Karu, Tiina Mariam Reinsalu, Anu Kalm, Piret Niinepuu, Anne Linnamägi, Priit Rea, Maarja Vannas ja Viktor Gurov.

Kauneimate lasteraamatutega saab tutvuda 5.–29. veebruarini rahvusraamatukogu trepigaleriis, kus on väljas ka konkursi 25 kaunimat raamatut võidutööd. Lisaks žürii valitud kauneimatele raamatutele on näitusel ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta menuraamatud.

2019. aasta 5 kaunimat lasteraamatut on:

  • Ernst Peterson-Särgava «Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest», kujundaja ja illustraator Katrin Ehrlich
  • Liis Sein «Saskia otsib värve», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Tarmo Vaarmets «Võileib võimleb», kujundaja Tuuli Aule, illustraator Lucija Mrzljak
  • Hilli Rand «Hajameelse haldja sünnipäevapidu», kujundaja Piret Niinepuu-Kiik, illustraator Viive Noor
  • Ilmar Tomusk «Väike Vunts», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Žürii eripreemia pälvisid Piret Raua kujundatud ja illustreeritud raamat «Kõrv» ning Kadri Kiho «Auklik päev», mille kujundas Signe Kanarbik ja illustreeris Mirjam Siim.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia said Kristi Piiperi «Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised» (kujundaja Angelika Schneider, illustraator Ulla Saar) ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemiaga pärjati Hasso Krulli «Kurja kala kohvik» (kujundaja ja illustraator Marja-Liisa Plats).

Ka lugejad saavad valida kauneimate raamatute seast oma lemmiku. Hääletus toimub 5.–29. veebruarini Apollo ja Rahva Raamatu suuremates raamatupoodides ning rahvusraamatukogus. Osalejate vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Auhinnasaajad avalikustatakse 12. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võetakse ühendust.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima lasteraamatu ja 25 kauneima raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.