Author Archive

Muhvi auhinna laureaadid Piia Tuule ja Anu Amor-Narits

Muhvi auhinna pälvisid Piia Tuule ja Anu Amor-Narits

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

15. mail 2019 kell 10.30 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Muhvi auhinna võitjad. Auhinnaga tunnustatakse meediaväljaannetes lastekirjandust ja lugemist puudutava sisu loojaid, et tänada neid panuse eest lastele mõeldud lugemisvara tutvustamisel.

Tänavu saavad Muhvi auhinna Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna töötajad Piia Tuule ja Anu Amor-Narits, kes veavad ajaveebi „Head lasteraamatud“. Tegemist on praktiliselt ainukese omalaadse kirjandusblogiga, mis paistab teiste hulgast silma, sest keskendub ainult lastekirjandusele. Ajaveebi eesvedajad teevad järjepidavat tööd uute raamatute tutvustamisel noorele lugejale mõistetavas vormis, kaasates postitusi kirjutama ka teisi autoreid.
Tartlaste blogi esindab ühtlasi teistegi raamatukogude tööd, kus lasteraamatuid soovitatakse kõikvõimalikul moel: kodulehel tutvustustena, üldistes raamatublogides või nimekirjadena.

„Muhvi auhinnaga tõstame me esile ja kiidame lastekirjandusest kirjutajaid. Lastekirjandust ilmub palju ja seetõttu on lugejatele väga teretulnud tutvustused ja soovitused raamatute valikuks. Kahjuks ilmub meil kirjanduskriitikat ja analüüsi vähe, ootaks palju enamat. Samas on rõõmustav, et leidub südikaid uue meedia tegijaid, kes keskendunud just lastekirjandusele. Neid me täna tunnustamegi ja loodame, et see eeskuju on nakkav,“ lausus Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Trükiväljaannetest tõstis žürii esile kultuurilehte Sirp, mis paistab silma süveneva lähenemise poolest. Iga-aastasi mahukaid lastekirjanduse ülevaateid teavad huviga oodata nii raamatukoguhoidjad, õpetajad, kirjastajad kui ka teoste autorid. Märkimist väärib ka Sirbi põhjalik ja kaasamõtlev toimetajatöö.

Muhvi auhinda antakse välja alates 2001. aastast üle aasta. Žürii koosneb lastekirjanduse keskuse töötajatest, kes võtavad kandidaadi valikul aluseks kahe eelnenud aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud lastekirjanduse ja laste lugemise alased kirjutised ning tele- ja raadiosaated. Hinnatakse kirjutiste ja saadete aktuaalsust, originaalsust ja asjatundlikkust. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhv ja rahaline preemia.

Varasemad Muhvi auhinna laureaadid on Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Leelo Tungal, Viive Noor, Ave Mattheus, Jaanika Palm, Kadri Tiisel, Tiina Vilu ja Jaak Urmet. Väljaannetest on äramärkimist leidnud Eesti Päevaleht, Postimees, Õpetajate Leht, Hea Laps ja Eesti Ekspress.

Saksa illustraatori Axel Scheffleri isikunäitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

8. maist 7. juunini 2019 on lastekirjanduse keskuses võimalik näha saksa illustraator Axel Scheffleri isikunäitust. Meie publikule eelkõige Grühvli-raamatute kaudu tuntud illustraator esineb 24. mail festivali HeadRead 2019 raames ka keskuse pööningusaalis.

Axel Scheffleri äratuntav käekiri, soojad ja vaimukad pildid on tuntud üle maailma. Scheffler sündis 1957. aastal Saksamaal Hamburgis, kus ta veetis oma lapsepõlve. 1982. asus ta elama Inglismaale ja alustas kunstiõpinguid Bathi Kunstiakadeemias Corshamis. Pärast kooli lõpetamist alustas ta tööd vabakutselise illustraatorina, tehes kaastööd ajalehtedele. Esimene Axeli illustratsioonidega raamat – Helen Cresswelli “The Piemakers” – ilmus 1988. aastal.

Kunstniku pikaajaline partnerlus kirjaniku ja luuletaja Julia Donaldsoniga sai alguse 1992. aastal, mil ilmus nende esimene pildiraamat “A Squash and a Squeeze“. Tänaseks on nende koostöös ilmunud üle kahekümne pildiraamatu, millest tuntuim on tänavu 20. juubelit tähistav „Grühvel“. „Grühvlit“, mis juba ilmumise aastal võitis Nestlé Smarties’ raamatuauhinna, on tõlgitud 76 keelde ja müüdud üle 13,5 miljoni eksemplari. Eesti keeles on autorite duolt ilmunud seitse pildiraamatut ja neli mudilaste papiraamatut.

Kokku on Scheffler illustreerinud üle 100 raamatu, tehes koostööd nii Inglise, Saksa kui Hollandi autoritega, kelle hulka kuuluvad Jon Blake, Paul Shipton, David Henry Wilson, Uwe Timm, Paul van Loon ja Toon Tellegen. Lisaks on ta kujundanud Ühendkuningriigi jõulumarke ning osalenud paljudes heategevuslikes projektides (Grühvel marssis ka Brexitivastasel meeleavaldusel). Tema töid on eksponeeritud rahvusvahelistel näitustel, talle on omistatud mitmeid auhindu ja teda on nomineeritud Astrid Lindgreni mälestusauhinnale.

Illustraator elab oma perega Londonis.

Vaata lisa Alex Scheffleri veebilehelt.

Viive Noor
näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Viive Noor pälvis tunnustuse Sharjah’ rahvusvahelisel illustratsiooninäitusel

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Araabia Ühendemiraatides leidis 17.–27. aprillil 2019 aset Sharjah’ laste lugemisfestival. Festivalil toimunud rahvusvahelisel illustratsiooninäitusel auhinnati parimaid kunstnikke, kelle hulgas märgiti ära ka Eestist pärit Viive Noor. 

Sharjah’ laste lugemisfestival toimus juba 11. korda ja selle programmis on olulisel kohal illustratsioonikunst. Alates 2012. aastast korraldatakse festivali raames Sharjah’ rahvusvahelist lasteraamatuillustratsioonide näitust. Sel korral osales näitusel 320 illustraatorit 55 riigist.

Võitjatele andis auhinnad üle Sharjah’ emiir šeik Sultan bin Muhammad Al-Qasimi. Näitusel pälvis esimese koha Yael Frankel Argentinast, teise koha vääriliseks tunnistati Masanobu Sato Jaapanist ja kolmandale kohale jäi Mohammad Barrangi, kes esindas Iraani ja Ühendkuningriiki. Lisaks märgiti ära Viive Noor Eestist, Fatima Kawtharani Liibanonist ja Amanda Mijangos ning Armando Fonseca Mehhikost.

Sharjah’ laste lugemisfestivali korraldab Sharjah raamatuamet ja selle eesmärgiks on lugemise ja enesetäiendamise populariseerimine laste, noorte ja lapsevanemate seas. Möödunud aastal külastas festivali rohkem kui 306 000 kirjandushuvilist.

Sel korral oli festivali teemaks „Avasta teadmised!“ ja seal osales 198 külalist 56 riigist, kes korraldasid tuhandeid hariduslikke ja lõbusaid tegevusi, et innustada lapsi raamatutega aega veetma. Külastajatel oli võimalik osaleda ka Viive Noore juhendatud illustratsioonitöötubades.

Muuseumiöö 2019 lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse keskus tähistab ühes teiste Eesti mäluasutustega üleeuroopalist muuseumiööd 18. mail 2019. Sel aastal kannab programm pealkirja “Öös on mustreid” ja keskus avab külastajatele uksed kell 18–23.

Muuseumiöö kutsub inimesi „tabama mustreid elus meie ümber: kultuuris, ühiskonnas, looduses ja küsima milliste mustrite osad me ise oleme.“ Lastekirjanduse keskuses saavad huvilised osaleda lastekirjandusest ja raamatutest inspireeritud tegevustes. Teise korruse saalis meisterdatakse üheskoos mustrimotiive, et teha nendega geomeetrilist varjuteatrit illustraator Kertu Sillaste juhendamisel. Muinasjutupööningul värvitakse, meisterdatakse ning on avatud märgikoda.

Samuti on külastajatel võimalik tutvuda muinasjutulises majas avatud kunstinäitusega, kus eksponeeritakse tunnustatud saksa illustraatori Axel Scheffleri töid, ning uudistada keskuse püsiekspositsiooni Edgar Valteri galeriis ning Varakambris. Edgar Valteri galeriis saab imetleda armastatud kunstniku originaalillustratsioone, vaadata Valteri tegelaskujudega multikaid ja lavastusi, uurida pokukoda ja kuulata loodushääli. Varakambris pakume ülevaadet eesti lastekirjandusest läbi aegade. Lisaks sellele saab selgeks, kuidas sünnib üks lasteraamat.

Muuseumiöö toimub Eestis juba 10. aastat ja selgi korral avanevad mustrite uurimiseks osalevate muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed huvilistele täiesti tasuta. Eelmisel aastal tehti Muuseumiööl 125 000 muuseumikülastust, mis on üle kümme tuhande külastuse rohkem kui aasta varem.

Lisainfo muuseumiööst lastekirjanduse keskuses: Irma Mets, 6177 233, irma@elk.ee

Põlvepiku loomekonkursi logo

Loomekonkurss Põlvepikuraamat ootab käsikirju

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Põlvepiku loomekonkursi logoEesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium kuulutasid täna, 26. aprillil 2019 välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 12. september 2019. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja ühes käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhi Katrin Reinmaa sõnul on tal väga hea meel, et seitsmendat korda toimuvast konkursist on kujunenud traditsioon, mida oodatakse. „Algajale kirjanikule või illustraatorile on konkurss suurepäraseks võimaluseks siseneda lasteraamatumaailma. Kirjastusel aitab Põlvepikuraamat leida kvaliteetseid pildiraamatuideid ja uusi andekaid tegijaid. Enamikust konkursi võidutöödest on saanud raamatud ning mitmed neist on tõlgitud ka teistesse keeltesse: inglise, saksa, hispaania, korea, hiina …”

Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv ja võitjaid ootab rahaline preemia. Võitjad kuulutatakse välja 19. novembril 2019 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba seitsmes. Varasemate võistlustööde hulgast on raamatuna ilmunud näiteks Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?”, Piret Mildebergi „Notsu ja nälg”, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus” jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Lisainfo:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Jana Maasik pälvis Lapsepõlve auhinna

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laupäeval, 20. aprillil 2019 anti Tartu Mänguasjamuuseumis üle Lapsepõlve auhind. Auhinnaga pärjatakse ühte autorit, kes avaldas eelmisel aastal laste- või noorteraamatu. Sel korral kuulutati laureaadiks Jana Maasik raamatu „Hopspelleri amulett“ eest.

„Hopspelleri amuleti“ peategelasteks on mõisnikutütar Pipa, vabrikandipoeg Egon ja aednikupoiss Mattis. Üheskoos hakkavad erineva sotsiaalse taustaga mängukaaslased lahendama mõisast kadunud lauahõbeda ja kalliskivide mõistatust, pistes seejuures rinda värvikate kurikaeltega. Žürii esinaise Reeli Reinausi sõnul muudab teose eriliseks: „20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine.“

Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Lisaks on tema sulest ilmunud raamat „Seotus“ ning pseudonüümi Janka Lee Leis alt romaan „Vihmasaatjad“.

2018. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute hulgast valis viieliikmeline žürii välja viis parimat. Valik tehti rohkem kui 100 ilmunud teose seast. Lisaks Maasikule jäid žüriile silma Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“. Žürii tööd juhtis varasem auhinna laureaat Reeli Reinaus ja selle koosseisu kuulusid Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist.

Lapsepõlve auhind anti välja juba viiendat korda ja varasemate laureaatide hulka kuuluvad Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koostöös mänguasjamuuseumiga.

Lastekirjanduse keskus tunnustas noori kirjandusteadlasi

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

16.–17. aprillil 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestival, kus auhinnati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid uurimistöid. Lastekirjanduse keskus tunnustas noori humanitaarteadlasi ja andis välja eripreemia õpilastele, kelle uurimisteema seostus kirjandusega.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia pälvis Tamsalu Gümnaasiumi projekt „Lugemisrõõm – mida lugeda esimeses klassis?“. Selle autorid on 1. klassi õpilased Jessica Hint ja Helery Neeme, nende juhendaja Maris Uudeküll.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kirjeldas tunnustuse pälvinud tööd järgnevalt: „Jessica ja Helery projekt oli üks väheseid kirjanduse vallast ning keskendus 1. klassi õpilaste lugemisvarale. Uuriti, milliseid teoseid ja kuidas selles nii olulises lugemihuvi tekitamise faasis loeti, mis meeldis rohkem, mis mitte nii palju. Loodame, et noorte humanitaarteadlaste põnevast projektist panevad ühtteist kõrva taha ka õpetajad, et kirjandus ja lugemine ka edasistes klassides noorte huviorbiidist ei kaoks. Täname ka laste juhendajat Maris Uudekülli, kes juhtis laste tähelepanu kirjandusele, ühele mitmekülgsemale uurimisvaldkonnale.“

Noorte humanitaarteadlaste lugemissoovituste hulka kuulusid muuhulgas Eno Raua „Sipsik”, Ellen Niidu „Triinu ja Taavi lood”, Aino Perviku „Paula lood” ja Astrid Reinla „Pätu.

Lastekirjanduse keskuses tunnustati häid lugejaid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 16. aprillil 2019 tunnustati lastekirjanduse keskuses usinaid lugejaid. Hea lugeja märgi ja aukirja said noored, kes keskuse raamatukogu ikka innuga külastavad ja on jäänud silma oma suure lugemishuviga.

Lastega kõneles raamatute kirjutamisest ja lugemisest kirjanik Anti Saar. Lisaks Pärdi lugude lugemisele demonstreeris ta noortele raamatuhuvilistele, kuidas teha pätti. Lapsed jagasid “Pärdi lugude” autorile vastutasuks aga raamatusoovitusi. Samuti käis üritusel külas ajakiri Hea Laps, sest head lugejad on tihtipeale ka head kirjutajad.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on tragisid lugejaid tunnustanud juba üle kümne aasta. Kõik head lugejad saavad tänukirja ning kirjutavad oma nime auraamatusse. Samuti on neil võimalus kohtuda mõne armastatud lastekirjanikuga. Varasematel aastatel on heade lugejatega kõnelemas käinud Reeli Reinaus, Mika Keränen, Ilmar Tomusk jt.

Selgunud on Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Uudised

Tartu linn annab viiendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2018. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Tänavune võitja kuulutatakse välja 20. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis auhinna varasem laureaat kirjanik Reeli Reinaus, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Andrus Kivirähki „Tilda ja Tolmuingel“, Jana Maasiku „Hopspelleri amulett“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare „Pärt ja ploomid“. Valitud esiviisiku seast selgub ka tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat.

Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” (FD Distribution) on mõtlema ärgitav lasteraamat nii suurele kui väikesele lugejale. Selles tõsisetest asjadest kirjutatud südamlikus loos põrkuvad tänapäeva maailma tarbimis- ja tehnoloogiakultus kogu oma praktilisuses ja küünilisuses ning lapselik usk maagiasse ja õnnelikesse lõppudesse.

Jana Maasik „Hopspelleri amulett“ (Tänapäev) on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine. Raamat viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.

Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt” (Tänapäev) on üsna ebaharilik raamat, mille iga järgmine lehekülg viib lugeja justkui täiesti uue raamatu juurde. Teos koondab endas nii jutte NummiPea linnas elavatest inimestest kui ka limerikke – lühikesi absurdseid luuletusi. Lugudesse võib suhtuda ühelt poolt lõbusa muigega, kuid teravama silmaga lugeja võib raamatus kohatud tegelasi leida igapäevaselt ka enda ümbert.

Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst” (Tänapäev) on humoorikas ja kohati heas mõttes absurdnegi raamat loomaarst Matist, kes hoolitseb kõikide loomaaia sõraliste, kabjaliste, käpaliste, loivaliste, tiivuliste ja uimeliste eest. Naljakate juhtumite varjus on Priit Põhjala oskuslikult püüdnud noort lugejat loomi, nende harjumusi ja elustiili puudutavate teadmistega varustada.

Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” (Päike ja Pilv). Teinekord võivad igapäevased asjad tohutult keerulised tunduda, eriti siis, kui oled veel üsna väike. Anti Saar on elanud oskuslikult sisse väikese Pärdi hingeellu ning kirjeldab poisi hirme ja ootusi, mis kindlasti äratab noores lugejas äratundmist.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Reeli Reinausile Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Lapsepõlve auhinna neli senist laureaati on Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Viies Lapsepõlve auhinna laureaat selgub žürii valitud esiviisiku seast 20. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev “Kes loeb, see loeb!” 15. mail

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

2019. aasta on pühendatud eesti keelele, mis annab õiguse veel kõvemini trummi põristada, kui tähtis lugemine ikka on. Selle aasta õpipäeva ettekanded keskenduvad keelele ja laste lugema innustamisele, sekka pakume muud kasulikku ja inspireerivat töös laste ja raamatutega.

Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi.

 

Aeg: 15. mai 2019 kell 10.30-15.30

Koht: Eesti Lastekirjanduse Keskus (Pikk 73, Tallinn)

 

PÄEVAKAVA:

10.30 Triin Soone avasõnad, Muhvi auhinna üleandmine

10.40-11.10 Ilmar Tomusk „Miks ma kirjutan?“

Ilmar Tomusk nimetab end ametnikuks, kes töö kõrvalt aeg-ajalt kirjutab ka mõne raamatu. Oma ettekandes räägib ta sellest, miks ta vanas eas (olles üle 40)  lastele kirjutama hakkas, kuidas raamatud sünnivad ja miks on need just sellised, nagu need on.

11.10-11.50 Andra Kütt „Lastekeelest Keeleiluni“

Tallinna Ülikooli lingvistika doktorant Andra Kütt räägib lastekeele uurimisest ning Lugemissemude lugemisringi ja Keeleilu erahuvikooli tegevusest.

12.00-13.00 Sini Helminen „Kirjavinkkaus – kuidas innustada lapsi lugema?“

Lasteraamatukoguhoidja, kirjanik ja kirjavinkkari (ee ’raamatusoovitaja’) Sini Helminen räägib Soome raamatusoovituse uuematest suundadest. Mida kujutavad endast draamavinkkaus (’draamasoovitus’) ja sokkovinkkaus (’pimesoovitus’) ning kuidas saab blogide ja vlogide kaudu seda tegevust sotsiaalmeediasse laiendada?

Ettekannet tõlgib Kaja Sakk.

LÕUNA 13.00-14.00

Eelregistreerunute toitlustus Maaeluministeeriumi Härraste kohvikus (Lai 39/41).

Päeva jooksul on lastekirjanduse keskuses võimalus tutvuda erinevate HÖP tegevusvahenditega. HÖP on kirjastus, mis loob lastele arendavaid tegevusraamatuid ning seob mängu õppimise, meisterdamise ja joonistamisega.

14.00 -14.20 Priit Põhjala „Sõnal sabast“

Raamatutoimetaja ja kirjanik Priit Põhjala tutvustab mõnede lastekirjanduseski sageli kohatavate igihaljate ja päevapõnevate sõnade kaudu oma Õpetajate Lehes ilmuvat artiklisarja „Sõnal sabast“.

14.20 -14.40 Kätlin Vainola „Hea Laps“

Aasta algusest ajakirja Hea Laps peatoimetajana tööle asunud Kätlin Vainola räägib, millised on äsja 25. tegutsemisaastat tähistanud ajakirja edasised plaanid ning kuidas kasutada ajakirja töös lastega. Loomisel on Hea Lapse klubi, millega võivad liituda kõik huvilised. Loodavas klubis saavad kaasa lüüa kirjutamisest, joonistamisest, meisterdamisest ja koostööst huvitatud põhikooli lapsed ja nende juhendajad.

14.40-15.00 Inge Pikkoja „Uhtna laste lugemisisu“

Uhtnas on laste lugemisisu tõstmisega tegeldud üle 70 aasta. 2018/2019 õppeaastal alustati laste aitamist raamatute juurde RAMPSU riiuli, lugemispassi ja „Lugemisisu“ mängudega. Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja annab vastuseid küsimustele: Mis nüüd teisiti on? Mida lapsed RAMPSUST arvavad? Kuidas meeldivad lastele „Lugemisisu“ mängud ja kohalikud „raamatukogu õpetaja“ (laste antud tiitel) väljamõeldud mängud?

15.00-15.20 Rahel Otsa „Keelega mängimise rõõm“

Rahel Otsa on improteatriga tegelenud juba kümme aastat ning lisaks rahvusvahelise improteatrite festivali Tilt korraldamisele saabus ta äsja töötubasid tegemast Austraalias ja Aasias. Improteatri juures meeldib Rahelile, et põhivahendeid tundes võib selle abil luua lõputul hulgal mänge, milles osalemine pakub kõigile rõõmu ja eneseteostust. Õpipäeva raames tutvustabki ta mõningaid neist, mis on seotud just keelega ning sobivad igas vanuses osalejatega mõnusaks ajaveetmiseks.

15.20–15.30 Kokkuvõte

Olete oodatud!

 

Osavõtt on tasuta.

Kohad õpipäevale on täitunud ja eelregistreerimine lõppenud ( SIIN)

Lisainfo: Anneli Kengsepp anneli@elk.ee, tel 617 7233

 

Korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Toetaja: Soome Instituut