Author Archive

Tulge lastekaitsepäeva tähistama!

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lasteombudsman kutsus koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega kooliõpilasi kirjutama ja kaasa rääkima laste elu, lapsi ümbritseva keskkonna ja suhete teemadel. Üleskutsele reageeris üle 280 lapse, kes väljendasid oma mõtteid nii essee, kirjandi kui ka luulevormis. Äramärkimist leidnud tööde autorite autasustamine toimub 1. juunil, lastekaitsepäeval, Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk tn 73). Lisaks autasustamisele toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekaitsepäeva raames veel mitmeid toredaid ettevõtmisi, kuhu on oodatud kõik lugemishuvilised lapsed koos perega.

Kava

12-13 Luuletajad Sulev Oll, Jaanus Vaiksoo, Ilmar Trull ja Wimberg loevad oma kirjutatud luulet ja räägivad natuke sellest, kuidas nende riimid sünnivad

13-14 Lasteombudsmani ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjutamiskonkursil äramärgitud tööde autorite autasustamine

14-14.35 Etendus „Lood saba otsast”
Tempokas väikeste lauludega lugu, mille on Kalju Komissarovi juhendamisel lavastanud näitlejatudengid: Kaarel Targo, Rauno Polman, Liina Leinberg ja Silver Kaljula. Lood pärinevad Edgar Valteri „Pintselsabadest”, J. Chandler Harrise „Onu Remuse lugudest”, Andrus Kivirähki jutust „Lugu väikesest puuksust” ja hiina rahvamuinasjutust „Mai-Ling”. Mängivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu teatrikunsti tudengid. Etendus on TASUTA.

Lisaks toimub kell 12-15 keskuse hoovis lasteraamatute vahetuslaat „Sulle-mulle”.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230

 

Festival HeadRead Eesti Lastekirjanduse Keskuses 30. maist 1. juunini 2013

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

headreadFestivali HeadRead raames toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastehommikud, kus kohtutakse tuntud lasteraamatute autoritega.

Neljapäeval, 30. mail kl 12
Kätlin Kaldmaa, Kadri Hinrikus ja Marge Nelk

Reedel, 31. mail kl 12
Ilmar Tomusk ja Mika Keränen

Reedel, 31. mail kl 14
Kristiina Kass

Laupäeval, 1. juunil kl 12
Sulev Oll, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Ilmar Trull

Rohkem infot festivali kodulehel

Essi Kummu raamatu „Jutukas Elias” esitlus 29. mail

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kummu-jutukas-eliasEssi-KummuKolmapäeval, 29. mail kell 12 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses soomlanna Essi Kummu lasteraamatut „Jutukas Elias”. Raamatu on illustreerinud Marika Maijala, eesti keelde tõlkinud Ingrid Maasik ning välja andnud Fiore Publishing OÜ.

„Jutukas Elias” on peenetundeliselt kirjutatud lugu muutustest ja sellest, kuidas nendega kohaneda. Tugeva joonega mitmekihiline lugu on üles ehitatud tarbetute sõnadeta, lihtsalt ja sügavuti minnes – laskumata sealjuures haletsemisse või õpetamisse.
„Jutukas Elias” oli 2012. aastal üks kuuest Finlandia Junior auhinnale kandideerinud lasteraamatust. Soomes on raamat hästi vastu võetud, müügil on juba kolmas trükk.

Esitlusele on lubanud tulla nii raamatu autor kui illustreerija.

 

ESSI KUMMU (s. 1977) on mitmekülgne kunstnik ja kirjanik, tegev meedia- ja filmimaailmas.
Essi Kummu on töötanud ajakirjanduses ning õppejõuna, aastast 2008 töötab vabakutselise kirjanikuna. Kirjanik on pärit Põhja-Soomest, õppinud kirjandust Oulu ülikoolis ja elab Oulus.

„Jutukas Elias” on Kumu esimene lasteraamat. Nagu varasemas loomingus, käsitleb kirjanik selleski raamatus lähedust ja perekonda, laste ja vanema(te) suhteid. Kummu ei tee tühje sõnu, õnneks ka mitte lasteraamatus.
„Olin juba ammu mõelnud kirjutada raamatu oma lastele,” räägib Kummu raamatu taustast. „Pärast meie abielulahutust küsisid lapsed tihti selliseid küsimusi, et miks suured inimesed lahku lähevad, kas vanemad enam teineteist ei armastagi, või kas mõnel teisel lapsel on ka mitu kodu. Raamatuga soovisin nendele küsimustele vastata. Mulle tundus, et minu enda vastused ei olnud piisavad ja tahtsin kirjutada nii, et raamatu loost jääks kõlama olulised asjad: ka pärast vanemate lahutust on lapsed mõlema vanema poolt armastatud, tunnevad end kaitstuna ja hoolitsetuna. Tahtsin näidata oma lastele, et armastus jätkub, see ei lõpe, vaid muudab vormi, muutub veidi teistsuguseks.”
Essi Kummu kirjutas raamatu peategelase Eliase oma tütre sarnaseks, et kirjaniku enda lapsed kohe aru saaks, kelle ja millega on tegu.

 

Marika Maijala MARIKA MAIJALA (s. 1974) on vabakutseline illustraator ja graafiline disainer. Tema kodukohaks on Helsinki – linn, mis esineb ka paljudel „Jutuka Eliase” piltidel.
Maijala on illustreerinud näiteks P. L. Traversi armastatud raamatu „Maija Poppanen” („Mary Poppins”), samuti Tuula Kallioniemi, Laura ja Ville Lähteenmäki ja Hannu Mäkelä lasteraamatuid.
2009. aastal sai Maijala Hannu Mäkelä raamatu „Vauvaunia” illustratsioonide eest Rudolf Koivu auhinna. Praegu töötavad Maijala ja ungari päritolu graafik-illustraator Réka Király välja ühise lasteraamatu lugusid ja joonistusi.

„Jutukas Elias” on Marika Maijala ja Essi Kummu esimene koostööprojekt. Koostööle on oodata järge tulevikus. „Jutuka Eliase” õrn ja veetlev tekst andis Maijalale inspiratsiooni kujutada mõtteisse vajunud Eliase maailma intuitiivsete pastelsete pliiatsijoonistustega.
Huvitav, et alguses ei mõelnudki Maijala illustraatoriks saada, vaid hoopis kirjanikuks. Kui järele mõelda, siis on kirjaniku ja kunstniku ametil üks tugev ühine omadus, nimelt loovad mõlemad uusi maailmu.

Mai 2013. Jukka Itkonen „Mõnus sajuilm”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Itkonen-monus-sajuilmEi ole just igapäevane, et eesti keeles ilmub lastele tõlkeluulekogu. Kui üksikud väikelastele mõeldud värsslood välja arvata, on eelmise tõsiseltvõetava kogumiku (Grigori Osteri „Kahjulikud nõuanded”, samuti Leelo Tungla tõlkes) ilmumisest möödas juba seitse aastat.

Soome lastekirjanike proosaloomingut on küll aasta-aastalt järjest rohkem meieni jõudnud, seda tänu FILI lahkele toele, kuid soome lasteluulest ei tea me suurt midagi. Nüüd on tehtud tubli samm ka selle meile veel tundmata maa avastamiseks.

Raamatu tagakaas sedastab, et selle autor, 1951. aastal sündinud Jukka Itkonen on avaldanud 36 raamatut. Tema loomingu hulka kuuluvad lasteluule kõrval ka näidendid, libretod, laulutekstid. Lisaks on Itkonen loonud muusikat, maalinud ja tõlkinud. Jukka Itkoneni kirjanduslikku loomingut on hinnatud mitmete kirjandusauhindadega (Kaarina Helakisa kirjanduspreemia 2000, Anni Swani medal 2006 jt).

Kuigi Itkonen alustas oma kirjanduslikku loomingut juba 1970ndatel, sisaldab eestikeelne väljaanne „Mõnus sajuilm” ligi 60 luuletust autori kolmest viimasest soomekeelsest kogust: „Leikkihaitari” (2011), „Kaupunkiretki” (2011), „Sanamaa” (2012).

Itkoneni luule on sõnamänguline, värvikas, jõuline ja mõnusalt irooniline. Luuletaja pakub lapsele lugemiseks ja kuulamiseks laia teemaringi. Ta tutvustab lastele erinevaid hooneid („Apteek”, „Raamatukogu”), ameteid („Pagar”, „Rätsep”), pajatab naljakaid lugusid loomadest („Elevant ja kärbes”, „Rikkuri täi”) ja eluta asjade elust („Pargipink”, „Ausammas”).

Itkoneni maailmapilt on meeldivalt avar. Ikka ja jälle rõhutab ta, et maailmas mahub mustade ja valgete toonide vahele palju värve. Samuti sõltub nii mõndagi vaatepunktist, mille kaudu toimunud sündmustele hinnang anda. Seda aspekti rõhutab ka raamatu nimiluuletus, milles luuletaja pakub alternatiivi vihmaste ilmade kirumisele.

Kuigi Itkoneni luuletused tunduvad esmapilgul lihtsad, peitub neis enamasti ka sügavam sisu. Luuletaja juhib tähelepanu meie ühiskonna valupunktidele (looduse reostamine, linnastumine, juurte kaotamine, rahaahnus jne). Sageli kirjeldab Itkonen üksildust, olgu selle tundjaks siis siilid („Üksildane siil”) või inimesed („Maailma ujedaim mees”).

Itkoneni luulekogu on ka vormirikas. Siin leidub lühikesi löövaid värsse, nukraid lüürilisi mõtisklusi rohkete väljajätteliste lausetega, sõnamängulisi vabavormilisi luuletusi jne.

Tõlkimine ei ole kerge töö, luule vahendamine on aga ilmselt veel keerukam. Itkoneni luuletused tõi eesti lastele lugemislauale üks meie tuntumaid ja armastatumaid lasteluuletajaid Leelo Tungal, kes tutvus soome poeediga mullusel luulesõidul. Leelo Tungla enda luulel on küll tõlgitavaga sarnasusi, kuid olemuselt tundub Jukka Itkonen lüürilisem, melanhoolsem ja vaoshoitum. Linlik loodushoidlikkus, luuletuse lõppridades avalduv puänt ja elurõõm aga on omased nende mõlema loomingule. Samuti oskavad nii Tungal kui Itkonen üht-teist ridade vahele peita ja last elu üle järele mõtlema panna ning temasse empaatiat ja sallivust istutada.

Soome keelest tõlkinud Leelo Tungal

Välja andnud Tammerraamat

72 lk

 

Jaanika Palm

Lasnamäe Muusikakooli kontsert 18. mail

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kontsert-jutustus-Liirilii- plakat18. mai 2013 kell 15.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse (Pikk 73) luugisaalis kontsert-jutustus-muinasjutt „LiiriLii, sirel õitseb üleni”.

Idee autor on Thea Tõnupärt

Esinevad Lasnamäe Muusikakooli klaveri-, viiuli-, kandle-, kitarri-, puhkpillieriala õpilased – solistid ja ansamblid.

Muuseumiöö 18. mail Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

moo_print_93x93mm-klkNäitused

Trepi- ja illustratsioonigaleriis on kahe Moskva tippillustraatori Victoria Fomina ja Jekaterina Silina isikunäitused.

Pööningul näitame Sveta Aleksejeva nukukogu ja Anna Sažina autorinukke.

Edgar Valteri galeriis on tema maalid ja originaalillustratsioonid.

Varakambris on püsiväljapanek lasteraamatu ajaloost ning näitused Ricard Kivit 125, Silvi Väljal 85 ja Eno Raud 85.

Muuseumiöö

Maja on avatud kell 11-23, muuseumiöö programm algab kell 18, töötab ka raamatukogu.

Lastekirjanduse Keskus on tõeline lasteraamatute varalaegas Tallinna vanalinnas, kus leiab nii tuntud kui ka tundmatut kirjavara keldrist pööninguni. Suurimaid haruldusi hoitakse varjul hoidlates, ikka selleks, et need kaitstud oleks ja paremini säiliks. Hoidlatesse on võimalik pääseda kell 18, 19 ja 20 algavate ekskursioonidega. Kuna ekskursioonigruppide suurus on piiratud, siis palume eelnevalt registreerida telefonil 617 7236.

Lastekirjanduse varakambris saab oma teadmisi proovile panna ja läbi otsimismängu tundma õppida lasteraamatute tegelasi ning nende loojaid – kirjanikke ja illustraatoreid. Tublidele otsijatele üllatus!

Pööningule ootame väikesi ja suuri Nukitsa sõpru, kellele meeldib raamatuid lugeda, lugusid jutustada, filme vaadata ning meisterdada ja mängida.

Tere tulemast!

Jekaterina Silina ja Victoria Fomina isikunäitused

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

A2_ KS+-page-001A2_ VF3-page-001Eesti Lastekirjanduse Keskuses saab kuni 12. juulini vaadata kahe nimeka ja rahvusvaheliselt tunnustatud erakordselt andeka ja huvitava Moskva kunstniku isikunäitusi.

Jekaterina Silina ja Victoria Fomina kuuluvad mõlemad kunstnikerühmitusse Zavtrak, mille koosseisus on nad oma töid ka varem Tallinnas eksponeerinud. Selliseid suuri isikunäitusi, nagu käesolevad, pole varem Eestis nähtud.

Mõlema kunstniku loomingus ühinevad klassikaline illustratsioon ja suurepärane joonistusoskus kaasaegse stiili ja isikupärase käekirjaga. Näitusi ühendavaks teemaks on muinasjutt laiemalt (Anderseni muinasjutud, vennad Grimmid), aga eriti H. C. Anderseni armastatud muinasjutt „Lumekuninganna”, millele tehtud pildid kuuluvad mõlema kunstniku loomingu tippude hulka.

Näitused on avatud 12. juulini 2013.

Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73, Tallinn
Avatud: E-R 10-18, L 11-16, P suletud
suvekuudel E-R 10-17, L, P suletud

Lasteraamatukogutöötajate õpipäev 7. mail 2013 Lastekirjanduse Keskuses

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

9.30-10.00 Kogunemine ja hommikukohv

10.00-10.10 Teretus (Triin Soone, Lastekirjanduse Keskus)

10.10-10.50 Liikudes ühest ruumist teise (Terje Varul, Kolga Keskkool)
Terje Varul tutvustab kirjanduse ja lugemise rolli uue õppekava valguses. Mida talle kui õpetajale tähendab raamatukogu? Milliste ootustega ta sinna läheb? Milliste ootustega laps? Samuti pakub ta ideehakatisi lugemise edendamiseks.

10.50-11.30 (Kooli)raamatukogu roll õppekava rakendamisel koolis (Kristel Rannaääre, ERÜ kooliraamatukogude sektsioon)
Kristel Rannaääre kõneleb kooliraamatukogude tänasest seisust ja äsja toimunud küsitluse tulemustest. Kuidas (kooli)raamatukogu saab toetada kooli õppekava ellu rakendamist ja kuidas selle koostööni jõuda? Kuidas saaksid koostööd teha rahva- ja kooliraamatukogu, et toetada kooli õppekava ellu rakendamist?

11.30-12.10 Projekteeritud lugemisele (Anneli Kengsepp, Tallinna Keskraamatukogu)
Anneli Kengsepp tutvustab Tallinna Keskraamatukogus korraldatavaid ettevõtmisi, millega nad panustavad laste lugemisharjumuste edendamisele ja maailma parandamisele.

12.15-13.00 lõuna

13.00-13.30 Eduard Vilde Muuseumi haridusprogrammid (Piret Meos, Eduard Vilde Muuseum)
Piret Meos räägib Tallinna Linnamuuseumi filiaali Eduard Vilde Muuseumi haridustööst. Nende muuseum pakub erinevatele vanuserühmadele mitmeid ekskursioone ja haridusprogramme eesmärgiga täiendada koolide kirjanduse õppeprogrammi. 2012. aastal pälvisid nad muuseumihariduse edendaja tiitli muuseumitunni „Punane sokk ja näpitsprillid“ eest.

13.30-14.00 Raamatupuust (Eva Pukk, MTÜ Nelja Valla Kogu)
Eva Pukk tutvustab lugemisvõistlust Raamatupuu, kus osalesid Harku, Saue, Saku ja Kiili valla ning Saue linna koolide 1.-9. klassid. Projekti eesmärk oli suunata lapsi lugema ning tähtsustada lugemist kui üht arendavat ja silmaringi laiendavat vabaaja veetmise vormi. Samas olla toeks koolidele ja lapsevanematele lastes lugemishuvi äratamisel. Projekt kestis oktoobrist 2012 kuni aprillini 2013.

14.00-14.30 Õhinapõhised projektid Viljandi Linnaraamatukogus (Ülle Rüütel, Viljandi Linnaraamatukogu)
Ülle Rüütel tutvustab Viljandi Linnaraamatukogus loodud lastele ja noortele suunatud ettevõtmisi. Mis on „Viljandist 4×4 meetrit“ ja „Kultuurikonks“?

14.30-15.00 Raamatukogu koostööst koolide ja noortega (Marika Matvei, Lääne Maakonna Keskraamatukogu)
Marika Matvei korraldab Lääne Maakonna Keskraamatukogus noortetööd ja kõneleb sellest, kuidas tal on õnnestunud noortega kontakti saada ja mida nad on ühiselt teinud.

15.00-15.30 Kirjandusmäng on mäng (Anne Kõrge, Lastekirjanduse Keskus)
Anne Kõrge räägib üle-eestiliste kirjandusmängude korraldamise ja läbiviimise kogemusest. Mis on selle ettevõtmise plussid ja miinused? Kas ja kuidas jätkata?

Info ja registreerimine hiljemalt 3. maiks tel. 617 7231 või elk@elk.ee

 

Ulmeklubi küsib

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Neljapäeval, 9. mail 2013 kell 16-18 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) Tallinna noortenädala raames kirjanduslik viktoriin 10-16-aastastele fantaasiakirjanduse huvilistele.

Viktoriiniküsimused koostasid ja ürituse viivad läbi keskuse ulmeklubi liikmed.

Lisainfo: 617 7235, annek@elk.ee

Aprill 2013. Ulf Stark „Täitsapoiss“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Stark-TaitsapoissRootsi kirjanik ja stsenarist Ulf Stark (s. 1944)  on alates 1966. aastast mõjutanud kodumaist kirjanduspilti. Ta on kirjutanud üle 50 raamatu lastele ja noortele ning võitnud ohtralt nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi lastekirjandusauhindu (nt Nils Holgerssoni auhind 1988, Astrid Lindgreni auhind 1993 jne). Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 25 keelde. Lõpuks ometi on üks Starki raamatutest nüüd ka eesti keeles saadaval.

„Täitsapoiss” jutustab südamliku ja sooja, kuid samas ka särtsaka ja lustliku loo väikesest Ulfist. Ühel kenal suvepäeval, mil poisi vanem vend on läinud oma sõbrale külla, jääb poiss koju vanaisaga, kes teeb kogu aeg tööd. Kuna Ulf vanaisa abistada ei taha, püüab ta igavusest üle saada mesilast tikutopsi püüdes. Kui vanaisa selle avastab, otsustab ta väikest Ulfi tööga kasvatada. Nii tulebki poisil vanaisale näidata, et temas on piisavalt särtsu – ta kannab lõhutud puud kööki, aitab tädi Hildat, toob naabritelt piima jne. Lõpuks ootab Ulfi ees ülesanne, mis talle naeratuse näole toob: ta peab minema oma teisele vanaisale, taadule vastu, kui too laevalt tuleb.

Iseenesest ei juhtugi ses raamatus suuri, maailma raputavaid sündmusi, kuid neis väikestes seikades, mida Stark kirjeldab, on palju sellist, mis mõjutab last kogu hilisema elu. Soojad, sügavad suhted vanaisade ja lapselapse vahel võimaldavad lapsel tunda end turvaliselt ka rasketes olukordades. Südamlikkus, hingesoojus ja eluterve armastus, mitte lihtsalt hellitamine, on tunded, mis kirjeldavad hästi väikese Ulfi tagalat – tema perekonda.

Ulf Stark on suurepärane loo esitaja. Sündmused tema raamatuis algavad juba esimesest kirjapandud reast ja kulgevad tempokalt kuni teose lõpuni. Kirjanik ei kasuta ballastteksti, et raamatut kogukamaks ja muljetavaldavamaks teha.

„Täitsapoisi” pildid joonistanud Markus Majaluomat peetakse Soomes üheks armastatumaks lasteraamatute illustraatoriks. Töötanud ka joonisfilmi kunstnikuna, kannavad tema raamatupildidki seda hingust. Detailirohked ja humoorikad pildid paeluvad ka suuremaid vaatajaid.

Köitva loo väikesest Ulfist ja tema vahvatest vanaisadest on noortele eesti lugejatele kättesaadavaks teinud Ülle Kiivet, kelle oskuslikud tõlked Sven Nordqvisti Pettsoni ja Finduse lugudest nomineeriti ka Paabeli Torni tõlkeauhinnale mullu, 2012. aasta sügisel.

Jääb loota, et peagi õnnestub meil selle silmapaistva tõlkija vahendusel Ulf Starki loominguga ka põhjalikumalt tutvuda.

Tõlkinud Ülle Kiivet
Koolibri, 2013
40 lk

 

Jaanika Palm