Author Archive

Silvi Väljali juubelinäitus

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Silvi VäljalEesti Lastekirjanduse Keskuse varakambris on avatud Silvi Väljali 85. sünnipäevale pühendatud raamatunäitus.

Silvi Väljal on üks eesti tuntumaid lasteraamatuillustraatoreid. Ta sündis 30. jaanuaril 1928 Mulgimaal, õppis Mustla, Sürgavere ja Raudna algkoolis, Viljandi tütarlastegümnaasiumis ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1952 graafika erialal. 1952-1957 oli lasteajakirja Pioneer kunstiline toimetaja, seejärel vabakutseline kunstnik. Kunstnike Liidu liige alates 1957.

Silvi Väljal on oma pika karjääri jooksul illustreerinud üle saja raamatu, peamiselt lastekirjandust (Olivia Saare, Heljo Männi, Venda Sõelsepa, Silvia Rannamaa, Jüri Parijõe, Elar Kuusi, Marta Sillaotsa, Iko Marani, Aino ja Leida Tigase jpt teoseid), aga ka luulekogusid, kooliõpikuid jm. Raamatute illustreerimise kõrval on kunstnik loonud arvukalt vabagraafikat ja pastelle, kujundanud üle 500 eksliibrise, teinud kaastööd lasteajakirjadele Pioneer ja Täheke.

Silvi Väljalil on kaks väga kuulsat raamatut. Tema illustreeritud L. Alttoa / H. Raigna „Aabits” (1958) on olnud esimeseks kooliõpikuks kõigile 1958-1973 esimesse klassi astunud eesti lastele. Silvi Väljali sõnul oli see esimene kord pärastsõjaaegses Eestis, kui ühele kunstnikule anti võimalus üks õpik otsast lõpuni kujundada. Aabitsat esitleti ka Brüsseli maailmanäitusel, kus kirjastus võitis selle eest hõbemedali.

Raamat „Jussikese seitse sõpra” (1966) sündis õigupoolest juhuse tahtel. Silvi Väljalil tekkis võimalus minna Moskva lähistele kunstnike laagrisse, kus osalemise tingimuseks oli ühe lasteraamatu kujundamine. Sobivat teksti hetkel käepärast polnud ning nii tuli kunstnikul see ühe õhtuga ise valmis kirjutada. Hiljem sündisid sinna juurde ka pildid Jussikesest ja seitsmest nädalapäevast.

Jussikese lugu sai kohe väga populaarseks ning on omane ja armas ka tänastele eesti lastele. Raamatut on tõlgitud enam kui 20 keelde – soome, rootsi, saksa, vene, ungari, tšehhi, slovaki, aga ka singaleesi, marathi, telugu ja bengali. Raamatu alusel on valminud multifilm (1967, režissöör Heino Pars) ning lavastused Nukuteatris (2002) ja Endla Teatris (2006).

Küsimusele, miks ülimenukale autoriraamatule hiljem lisa pole tulnud, on kunstnikul lihtne vastus – illustreerinud aastate jooksul sedavõrd palju teiste kirjanike raamatuid, ei jäänud ise tekstide kirjutamiseks enam mahti.

Lastekirjanduse uurija Ave Mattheus kaitses doktorikraadi

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

16. jaanuaril 2013 kaitses TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi doktorant Ave Mattheus edukalt  doktorikraadi teemal „Eesti laste- ja noortekirjanduse genees: küsimusepüstitusi ja uurimisperspektiive“. Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli professor Piret Viires ja filoloogiakandidaat Reet Krusten, oponendid Groningeni Ülikooli professor  Cornelius Hasselblatt ja Tallinna Ülikooli professor Ulrike Plath.

Jaanuar 2013. Kätlin Kaldmaa. „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kaldmaa-Lugu-KeegiIllustreerinud Marge Nelk
Ajakirjade Kirjastus, 2012
104 lk

Luuletaja ja tõlkijana tuntud Kätlin Kaldmaa debüteeris lastekirjanikuna paar aastat tagasi mälestusliku tagapõhjaga juturaamatuga „Neli last ja Murka” (2010), mis kirjeldas laste suve maal vanaema juures 1970–1980ndatel aastatel. Teos sai toona kriitikuilt kiitvaid sõnu.

Kirjaniku värske lasteraamat „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” on aga eelmisest erinev nii mõneski mõttes. Tegemist ei ole enam memuaaridega, vaid muinasjuttude kategooriasse liigituva teosega, millel on tugevaid seoseid Põhjamaade kirjanduse ja rahvaluulega. Teose olustik, tegelaste nimed, aga ka kirjutamisviis suunavad lugejate pilgud just sinna.