Author Archive

Põlvepikuraamatu konkursi võitjad selgunud!

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 7. novembril 2017 autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat võitjaid. Kuuendat korda toimunud konkursi korraldajateks on kirjastus Päike ja Pilv, Kultuuriministeerium ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Konkursi žürii koosseisus Asta Trummel, Krista Kumberg, Piret Niinepuu, Katrin Reinmaa ja Irma Mets otsustas välja anda kolm auhinda ja neli eripreemiat:

Võidutööd:

  1. koht: käsikiri „Auklik päev“. Tekst Kadri Kiho, illustratsioonid Mirjam Siim;
  2. koht: käsikiri „Ahhaa!“. Tekst Els Heinsalu, illustratsioonid Kristi Kangilaski;
  3. koht: käsikiri „Väike armastuse lugu“. Tekst Tia Navi, illustratsioonid Kadi Kurema.

Eripreemiad:

Teksti eest: käsikiri „Sinu väike ajaraamat“, autor Jaak Kikas;

Illustratsioonide eest: käsikiri „Vihmapilve suur soov“, kunstnik Anne Linnamägi

Parima teemaraamatu eest: käsikiri „Hommikukontsert Matsalu linnuriigis“. Autor Kaja Lotman, kunstnik Marju Tammik

Uue tulija preemia: käsikiri „Tiina saladused“, autor ja kunstnik Ave Hansen

Konkursi korraldaja Katrin Reinmaa: „Žürii liikmete süda jäi rahule, sest esiletõstetute seas oli mitmeid häid uusi tegijaid. Alati on suur rõõm, kui mõni andekas inimene meie konkursi kaudu tuule tiibadesse saab. Saak oli tänavu hea ja kümmekond käsikirja tahaks kohe ilma pikema jututa raamatuks teha.“

Põlvepikuraamatu konkurss toimus sel aastal kuuendat korda. Konkursi eesmärk on rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara omamaiste kvaliteetsete pildiraamatutega. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisainfo:
Katrin Reinmaa
kirjastuse Päike ja Pilv juhataja
katrin.reinmaa@paikejapilv.ee
tel 513 1005

Fotol vasakult: Kadri Kiho, Kristi Kangilaski, Els Heinsalu, Tia Navi, Anne Linnamägi, Ave Hansen ja nominent Liisa Murdvee.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” Järva maakonnas

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 8. novembril 2017 külastavad Heli Illipe-Sootak, Anti Saar ja Kadri Lepp lastekirjanduse keskuse sügistuuri raames Järvamaa Keskraamatukogu Paides ja Türi Raamatukogu.

Kohtumisel tutvustatakse autorite loomingut, loetakse ette lugusid ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ning võimaldada kohtumisi raamatute autoritega. Seni on käidud Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal ja mujal.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Fotol Piret Raud ja Markus Saksatamm lastekirjanduse keskuse kevadtuuril 2017.

Selgumas on Põlvepikuraamatu konkursi võitjad!

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 7. novembril 2017 kell 14 autasustatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat võitjaid. Kuuendat korda toimuva konkursi korraldajateks on kirjastus Päike ja Pilv, Kultuuriministeerium ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Auhinnatud saavad parimad väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute käsikirjad, mida sel aastal laekus 67. Põlvepikuraamatu konkursi eesmärgiks on rikastada lastele mõeldud lugemisvara omamaiste kvaliteetsete pildiraamatutega.

Nagu ka varasematel aastatel, oodati selgi korral käsikirju, millel oleks selge visioon või idee, huvitav vaatenurk, köitev tekst ja seda toetavad pildid. Otsiti käsikirju, millest sündivad lasteraamatud oleksid eesti lastekirjanduse kontekstis uudsed, üllataksid mingist aspektist ning pakuksid lugemis- ja vaatamiselamust nii mudilastele ja koolieelikutele kui ka nende vanematele.

Põlvepikuraamatu konkurssi korraldatakse alates 2006. aastast igal teisel aastal. Tänavu toimus konkurss kuuendat korda. Konkursi võidutööde auhinnad on rahalised, parimad käsikirjad avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisainfo:
Katrin Reinmaa
kirjastuse Päike ja Pilv juhataja
tel 513 1005

Tallinna 5. illustratsioonitriennaali võitis Alessia Bravo

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tallinna 5. illustratsioonitriennaali võitis itaalia kunstnik Alessia Bravo, kes esitas triennaalile tööd Christine Beigeli raamatule „Vaal bussist nr 29”. Rahvusvaheline žürii andis diplomi teiste seas ka Eno Raua „Kiplased” illustreerinud Priit Pärnale.

Kümme võrdset diplomit pälvisid Mohammad Barrangi Fashtami (Iraanist), Lina Dūdaitė (Leedust), Gosia Herba (Poolast), Aušra Kiudulaitė (Leedust), Anita Kreituse (Lätist), Bente Olesen Nyström (Taanist), Marianna Oklejak (Poolast), Priit Pärn (Eestist), Margarita Shchetinskaia (Venemaalt), Pavel Tatarnikau (Valgevenest).

Kunstiteadlane Vappu Thurlow kirjeldab võitjaks valitud Alessia Bravo töid järgmiselt: „Itaallanna Alessia Bravo annab kujukalt edasi lapse „peas” rändavaid mõtteid ja tegelasi: jänkukest, kes pliiatsi otsas istub, kui see kelmikalt paberil hüpleb, ning bussi, mis koos jänestega muretult soojade merede korallisaarte poole purjetab“.

Anti välja ka viis eridiplomit, mille pälvisid:

  • Urmas Viik (Eestist), Eesti Kunstnike Liidu diplom;
  • Catherine Zarip (Eestist), Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom;
  • Laura Merz (Soomest), IBBY Eesti osakonna diplom;
  • Kadi Kurema (Eestist), Eesti Rahvusraamatukogu diplom;
  • Ana Juan (Hispaaniast), Eesti Kujundusgraafikute Liidu diplom.

2017. aasta žürii töös osalesid Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast. Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisainfo:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

November 2017. Piret Raud „Kõik minu sugulased“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Kuu raamat

Eesti nüüdislastekirjanduse edukaima autori Piret Raua uue teose „Kõik minu sugulased“ ilmumine tekitas kohalikul kultuuriväljal ühe raamatu kohta ebahariliku lainetuse. Teema korjasid kiiresti üles nii raadio kui televisioon, trükimeediast ja blogijatest rääkimata. Niisuguseid rahvahulki, nagu Piret Raud oma raamatuesitlustele kokku toob, ei jagu igale kirjanikule. Mis on Piret Raua loomingus sellist, mis köidab nii täiskasvanuid kui lapsi, nii kohalikku kui rahvusvahelist lugejat?

Alates debüüdist 1995. aastal on Piret Raud avaldanud pea paarkümmend lasteraamatut ja illustreerinud nii neid kui ka teiste autorite omi. Tema loomingusse kuulub väga erinevas žanris ja laadis teoseid. On vähese teksti, kuid suure sisuga pildiraamatuid, on vahvaid jutukogusid ja pikemat-põnevat süžeed pakkuvaid jutustusi. Igas neist avaldub autor erineva nurga alt, kuid on seejuures siiski alati ja äratuntavalt tema ise: fantaasiarikas, värske pilgu ja särava sõnastusega. See kõik jätkub ka Piret Raua uusimas raamatus „Kõik minu sugulased“.

Žanrilt liigitub „Kõik minu sugulased“ jutukogude hulka. Nii välimuselt kui ka olemuselt sunnib teos ehk enam paralleele tõmbama mõned aastad tagasi ilmunud kogumikuga „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“. Kui varasemas kogus on lugusid siduvaks niidiks sõbrad ja majakaaslased, siis uues on ühendajaks lähemad ja kaugemad sugulased.

Kogumik algab raamjutuga. Selles pajatab jutustajaks valitud Aadam talle koolitööks antud sugupuu joonistamise ülesandest, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Nimelt on poisil liiga palju sugulasi, et nad puule ära mahuks. Et kõik pildil siiski oma koha saaksid, otsustab Aadam teha hoopis sajajalgse – iga jalg esindab seal üht tema sugulast.

Raamloole järgnevad novellid on omavahel üsna lõdvalt seotud ja soovi korral ka eraldiseisvaina käsitletavad. Need jutustavad poisi erilistest sugulastest, kellest igaüks on pisut omamoodi, veider või lausa kummaline, või siis juhtuvad nendega lood, mis tavalisuse ega realistlikkuse poolest just ei hiilga. Nii näiteks kaotab Aadami suur vend Anton jalgpalli mängides pea ega suuda seda hiljem kuidagi üles leida, nii et on sunnitud lõpuks uue pea kasvatama. Ropu suuga onu Marko saab kalal käies vee-elukatelt hüva nõu ja leiab teda ennastki häirivast olukorrast väljapääsu. Suitsusõltlane Kaupo avastab aga viisi, kuidas kaaslasi oma sõltuvusega vähem häirida.

Vaatluse alla on sattunud nii neid sugulasi, kes Aadamiga tema igapäevaelu jagavad, aeg-ajalt kohatavaid kaugemaid kaime kui ka neid, keda poiss oma silmaga näinudki pole. Raamatu viimane lugu jutustab Aadami tulevasest pojast Sassist, kes liblikana ootab, et sündida. Küllap pakub ta poisile ükskord võrratu võimaluse saada talle toredaks isaks, teistele tulevastele sugulastele aga onuks, vanaonuks või lausa vanavanaonuks. Nõnda leiab rõhutamist suguseltsidele olulisim – jätkumine ja kestmine. Sugulased hoiavad ühte, olgugi nende seas nii neid, kes oma südant jääkapis külmunud herneste kõrval hoiavad, tõelisi sigu kui ka täiesti ilmetuid tegelasi. Ühtekuuluvustunne, vastastikune austus ja armastus ning teineteise väikeste veidruste rõõmsameelne ja kannatlik talumine ühendab suguseltse kõigest hoolimata.

Lisaks süžee- ja tegelaspõhisele analüüsile pakub teos rohkelt võimalusi ka teisteks tõlgendusteks, olgu siis kasvõi autori elul põhinevaks lähenemiseks või probleemistiku seostamiseks nüüdisühiskonna valupunktidega. Ja kuigi neil lugudel on tõesti rohkelt kihte, mida avada, ning tore on teost nõnda nokkida ja nokkimise käigus ehk ühtteist ka kõrva taha panna, on eriti vahva neid lugusid lugeda mingit tagamõtet, teist või kolmandat plaani taga ajamata – lihtsalt lugeda ja nautida. Niivõrd kaasahaarav on kirjaniku fantaasialend, fabuleerimisoskus ja keel – puhas, selge, avar ja värske.

Peale sugulaste-raamatu lugemist pole kahtlustki, et Piret Raua malbe naeratuse ja leebe loomuse taga peidab end enneolematu anne, kuid kombinatsioonis töökuse, järjekindluse ja edasipüüdlikkusega vormub see loominguks, mis terviklik iseendana. Ja just see on võluv ja nauditav nii kodumaal kui siit kaugemalgi.

Illustreerinud autor
Tänapäev, 2017
116 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Täna avatakse Tallinna 5. illustratsioonitriennaal

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 3. novembril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Tallinna 5. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Lisaks avatakse kell 15.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuses triennaali žüriiliikmete Gundega Muzikante ja Anita Paegle ühisnäitus. Avatud on ka kolmanda žüriiliikme Piotr Socha isikunäitus.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.

Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.

Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

Üle 200 kõrgetasemelise illustratsiooni Rahvusraamatukogus

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal, fuajeegalerii ja 6. korruse galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Tallinna 5. illustratsioonitriennaali näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

„Kõige paremad illustratsioonid püüavad leida isikliku, kordumatu võtme või tõlgendusviisi ehk koodi, millest läbilastuna iga jutt muutub ka looks kunstnikust enesest. Kas selle koodi juures on kõige tähtsam teatud kujundimaailm, figuuri- või materjalikäsitlus, kompositsioon või veel miski, polegi nii tähtis kui see, et tulemuseks on kordumatu, isikupärane raamat või nägemus sellest (näitusepildid ei jõua alati tingimata kaante vahele); et just selle kunstniku illustreeritud raamatu tunneb juba kaugelt ära. Uskumatu, et oma kordumatu isikupärani jõuab varem või hiljem iga illustraator, et unikaalseid stiile võib ja saab tekkida lõpmatu hulk“ kirjutab kunstiteadlane Vappu Thurlow.

Triennaali eesmärk on tutvustada Läänemere regiooni parimaid illustraatoreid, näidata kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti, pakkuda alternatiivi massikultuurile ja näidata trükikunstist puutumata kunstnike loomingut. Käesolev aasta on kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks, millega triennaal suurepäraselt haakub.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast. Muzikante, Paegle ja Socha loominguga saab tutvuda lähemalt autorite isikunäitustel Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.
Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.
Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

Vabariikliku ettelugemise võistluse tulemused

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eestis tähistatakse 20. oktoobril ettelugemise päeva alates 1994. aastast. Juba 12. korda märkis Eesti Lastekirjanduse Keskus seda päeva ära vabariikliku ettelugemise võistlusega. Tänavuse laste ja noorte kultuuriaasta puhul kutsuti lapsi üles lugema koolilugusid ning päeva motoks oli „Kõik on kõige targemad”, viitega Contra kooliteemalisele luuleraamatule.

Laupäeval, 21. oktoobril 2017 kogunesid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse võistulugemisele Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Lõppvoorule eelnesid maakondlikud võistlused, mida korraldasid keskraamatukogud.

Laste ettelugemist hindas neljaliikmeline žürii: Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna Poll ja Andri Suga, Eesti Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Fotosid vaata pildigaleriist.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Karl Cristian Tamberg, Võrumaa, Võru Kesklinna Kool (fotol)

II koht – Grete Miil, Põlvamaa, Kanepi Gümnaasium

III koht – Roosi Mari Reede, Raplamaa, Alu kool

 

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Rasmus Aan, Tartumaa, Elva Gümnaasium

Karola Lee Aasavelt, Järvamaa, Türi Põhikool

Elisabet Kallas, Hiiumaa, Suuremõisa Lasteaed-Algkool

Silver Kallas, Läänemaa, Haapsalu Põhikool

Karin Kamenik, Tartu, Tartu Kivilinna Kool

Berit Norring, Jõgevamaa, Anna Haava nimeline Pala Kool

Ksenija Parmenenkova, Valgamaa

Kristiin Pulk, Saaremaa, Saaremaa Ühisgümnaasium

Jennifer Pupart, Pärnumaa, Paikuse Põhikool

Herta Rajas, Ida-Virumaa, Illuka Põhikool

Rene Reineberg, Tallinn, Lilleküla Gümnaasium

Brita Vahter, Viljandimaa, Viiratsi Kool

Mart Vigla, Harjumaa, Haabneeme kool

Egle Vissak, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja Gümnaasium

Vaheajal tegutsesid lapsed improteatri võtmes näitleja Kati Ongi juhendamisel. Osalejad külastasid võistluse lõppedes koos saatjatega NUKU muuseumi, kus neile korraldati rännak nukuteatri maailma. Koos giidiga tutvuti igasuguste nukkudega – laua-, keha-, varju-, varrasnukkudega –, kel kõigil on olnud kunagi osa teatri lavastustes.

Ettelugemise võistlust toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja NUKU muuseum.

Info: Anne Kõrge, annek@elk.ee või 617 7237

Oktoober 2017. Iben Akerlie „Lars lol“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Noor norra autor Iben Akerlie (1988) on seni kogunud tuntust ennekõike kui näitleja, kuigi on muuhulgas töötanud ka eripedagoogina. Peale esikteose „Lars lol“ ilmumist möödunud aastal teavad Iben Akerlie nime aga tõenäoliselt ka paljud norra lapsed, sest just tema raamat kuulutati ARKi lastekirjandusauhinna võitjaks. Eestikeelse tõlke tagakaanelt loeme, et teose poolt hääletas koguni kümme tuhat last vanuses 10–13 aastat. Põhjus, miks teos võidu saavutas, saab lugedes kiiresti selgeks – realistlikud, nüüdisnoori puudutavad probleemid, mis on viidavad üksikjuhtumilt laiemale alusele ning pakuvad mõtlemisainet kauemaks kui vaid lugemisajaks, on põimitud põnevaks süžeeks ning esitatud mõnusas, kergelt humoristlikus laadis.

Raamatu ajaliseks alguspunktiks on valitud uue kooliaasta esimene päev. Teose peategelane on Amanda, kes möödunud kooliaastal oli kõrvuni armunud oma klassivenda Adamisse. Suvel on ta teinud endaga palju tööd, et poisist üle saada, kuid vaheaja lõpus selle ürituse siiski lootusetuks kuulutanud – nii südamesse on poiss talle pugenud. Uuel kooliaastal on Amandal plaan haarata härjal sarvist ja poissi lõpuks ometi kõnetada. Ehk siis märkab Adam viimaks, kuivõrd hästi nad sobida võivad. Kui tüdruk esimesel vahetunnil poisile läheneb ning küsib, kuidas tollel suvi möödus, saab ta vastuseks vaid põgusa mühatuse ja valangu poisi veepudelist. Läbimärja ja üdini õnnetuna otsustab Amanda poisi peast visata ning õppimisele ja sõpradele keskenduda.

Kui aga õpetaja otsustab ka kauaoodatud tugiõpilaste jaotamisel Amandale armsa esimese klassi juntsu asemel hoopis uue klassikaaslase, Downi sündroomiga Larsi hoolealuseks määrata, on see tüdruku jaoks liiast. Kuna neutraalsus ja tähelepanu keskpunktis oleku vältimine on talle tähtsam kui miski muu, ei näita ta oma tundeid küll välja, vaid jagab neid ainult sõprade Sari ja Kay ning vanematega. Tüdruku lähedasi Larsi diagnoos ei heiduta ja nad julgustavad teda olukorrast parimat võtma. Amandat aga häirib ikka olukorra uudsus ja teadmatus, kuidas puudega inimestega suhelda. Tasapisi võõristusest üle saades muutub tüdruk aga päev päevalt Larsiga ikka lähedasemaks ning leiab, et poisiga on vägagi huvitav koos aega veeta.

Larsiga suhtlemine valmistab raskusi ka teistele klassikaaslastele. Seda eriti põhjusel, et eelnevat selgitustööd õpilastega koolis ei tehta ning mingit ettevalmistust situatsiooniga toimetulekuks nad ei saa. Õige pea kutsuvad klassi popimad õpilased ellu veebilehe „Lars lol“ ehk „Lars laughing out loud“ (mis võiks eesti keeles kõlada kui „Larsi üle naerdes“), kuhu hakatakse koguma pilte Larsist koomilistes situatsioonides. Kui Amanda saab veebilehe loojatele jälile, teab ta küll, kuidas oleks õige käituda, kuid tegelikkuses teeb ta miskipärast hoopis vastupidi. Üks asi viib teiseni ning peagi jõuab kogu lugu avalikkuse ette. Amanda aga leiab end isolatsioonist. Sõbrad on keeranud talle selja ning emal ja isalgi on raske oma pettumust varjata.

Köitvalt ja elutruult kirjeldab kirjanik, kuivõrd lihtne on kaasa minna kiusajate kambaga ning kuivõrd raske on noorel asuda üksi grupi vastu. Ühel hetkel on Amanda sundseisus. Ta ei saa enam olla talle nii harjumuspärases ja mugavas olukorras – neutraalne ja nähtamatu, mitte kedagi häiriv ega kuidagi ette jääv. Ta peab valima, kas järgida oma südametunnistust ja astuda mõnedele inimestele vastu või eirata seda ja saavutada hetkeline rahuseis.

Raskete teemadega tegelemiseks on noor kirjanik leidnud sobivaima viisi – emotsionaalne ratsionaalsus on ühitatud mõistva toetamisega. Iben Akerlie ei noomi, tänita ega targuta, vaid kirjeldab ettetulevaid sündmusi kergelt humoristlikus võtmes, ometi olukorra tõsidust mööndes. Ta ei pisenda ega suurenda, ta vaatleb, ilma konkreetseid hinnanguid andmata, mõistes kõiki osapooli. Ilma et liigitaks tegelasi üheselt headeks või halbadeks, püüab ta mõista nende tegutsemismotiive. Igaüks võib ju vahel eksida, oluline on, mida sa siis edasi teed, näikse kirjanik ütlevat.

Tõlkinud Riina Hanso
Kirjastus Eesti Raamat, 2017
224 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Avatud on poola kunstniku Piotr Socha näitus „Lennake mesipuu poole!“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse keskuse Illustratsioonigaleriis saab 5. septembrist kuni 28. oktoobrini 2017 näha poola kunstniku Piotr Socha isikunäitust „Lennake mesipuu poole!” tema illustratsioonidest raamatule „Mesilased”. Näituse on koostanud Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas koostöös Poola kirjastustega Dwie Siostry, Eesti kirjastusega Varrak ja Eesti Mesinike Liiduga.

Näituse pealkiri on inspireeritud Juhan Liivi luuletusest „Ta lendab mesipuu poole” ja on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja Poola 100. taasiseseisvumispäevale. Selle keskmes on Piotr Socha raamat „Mesilased”, mis on tähelepanuväärne nii oma mõõtmetelt kui ka sisu poolest. Illustraator Piotr Socha ja teksti autor Wojciech Grajkowski tutvustavad põhjalikult mesilaste maailma: nende erinevaid eluetappe, mesilaste ja inimeste koostööd eri aegadel ja lõpetavad põnevate seikadega mesilaste kohta. Näitusel eksponeeritakse 17 suurendatud paarislehekülge raamatust. Igaühe juures on luup, mille abil saab uurida illustratsioonide detaile ning otsida vastuseid viktoriiniküsimustele. Saab näha ka ehtsat mesitaru ja mesiniku töövahendid Erki Naumaniselt, kes on linnamesinik ja ühtlasi Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse õppejõud. 2. novembril kell 17 toimub lastekirjanduse keskuses kohtumine illustraator Piotr Sochaga. Samas antakse üle viktoriinis osalejate vahel loositud auhinnad, mille on välja pannud Poola Vabariigi Suursaatkond.

Kunstnik Piotr Socha (1966) on Poolas tuntud kui raamatu- ja ajakirjade illustraator. Eestis teati teda varem ehk lauamängu „Super Farmer” visuaalse külje loojana, nüüd aga alates veebruarist 2017 kindlasti ka raamatu „Mesilased” autorina. Socha õppis Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia graafikaosakonnas prof Janusz Stanny raamatuillustratsiooni klassis. Illustraatorina on ta teinud kaastööd Poola olulisematele ajalehtedele ja ajakirjadele, samuti välismaistele väljaannetele. Koostöös Poola Televisiooni (TVP) ja animastuudioga Platige Image sündis telejaama uus graafiline nägu, mille eest Piotr Socha sai 1999. aastal Kuldse Kotka reklaamiauhinna. Peale ajakirjade ja raamatute illustreerimise tegeleb Piotr Socha lauamängude, heliraamatute, firmagraafika kujundamisega. Tema „Mesilased” on ilmunud eesti, leedu, rootsi, soome, vene, hollandi, itaalia, tšehhi, slovaki, saksa, prantsuse, inglise (kaks versiooni: UK ja USA) ja hispaania keeles. Ettevalmistamisel on väljaanded korea, jaapani, hiina jt keeltes. „Mesilasi” on erinevatel konkurssidel viiel korral nomineeritud Poola aasta raamatu tiitlile ning see on pälvinud arvukalt auhindu: kauneim laste- ja noorteraamat 2015 (Poola Kirjastajate Liidu auhind); MUST HAVE 2015 auhind, mida annab välja Łódź Design; aasta teadusraamat 2017 Austrias (lasteraamatute kategoorias). Praegu on „Mesilased” nomineeritud Saksa lastekirjanduse auhinnale aimeraamatute kategoorias (võitjad selguvad 13. oktoobril Frankfurdi raamatumessil). Samavõrd austavaks peab autor seda, et ta nimetati Varssavi lähistel asuva Choboti algkooli mesilaste sõprade ringi auliikmeks.

Vaata ka: “Mesilaste” lühianimatsioon

Lisainfo:
Viive Noor, kuraator, viivenoor@gmail.com, tel 5557 9930