Detsember 2019. Maja Lunde „Lumeõde“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Maja Lunde (1975) on nüüdisaja Norra üks menukamaid kirjanikke, kelle lasteraamatud ja täiskasvanuile mõeldud romaanid on kiiresti tõlgitud suurtesse keeltesse ja saavutanud rahvusvahelise edu. Eesti lugejatelegi pole Maja Lunde päris tundmatu nimi. „Mesilaste ajalugu“, mis autorile ehk enim tuntust toonud teos, ilmus eesti keeles samuti käesoleval aastal. Autor debüteeris 2012. aastal, mil ilmus tema lastele mõeldud jutustus „Üle piiri“ (Over grensen), mis käsitles juutide põgenemist Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Norrast. 2018. aastal ilmunud jutustus „Lumeõde“ on autori kümnes lasteraamat. Nagu esikteos, tõstatab ka see suuri igavikulisi küsimusi, kuid erinevalt debüütteose ajaloolisele taustale asetamisest toimub „Lumeõe“ tegevus tänapäeval.

Raamatu peategelane Julian on peagi saabuvate jõulude ajal üheteistaastaseks saav poiss. Paraku on aga jõulude tähistamine seekord seatud kahtluse alla, sest suvel on surnud poisi vanem õde Juuni. Julian, nagu ka ta ema-isa ja väikene õde Augusta on leinast murtud. Leina eest pagemiseks kasutab igaüks talle parimana tunduvat viisi. Julian on leidnud tugipunkti basseinis, kus tuleb vaid ujumistehnikale keskenduda, nii et teistele, kurbadele mõtetele ruumi ei jätku. Juliani väike õde Augusta, keda varem tema keevalise loomuse ja valjuhäälsuse tõttu Dünamiidiks kutsuti, on muutunud vaikseks ja eemaletõmbunuks, liigagi heaks lapseks. Vanemad – Julian nimetab neid vaid surmaeelsete vanemate varjudeks – on justkui hangunud, uinunud, varjusurmas; nad ei meenuta Juunit, justkui teda poleks olemas olnudki. Lastel oleks vaja temast rääkida, tema hauda külastada, teda mälestustes hoida. Julian ja Augusta on valmis leina aktsepteerima ja eluga edasi minema, sest olnut muuta ei saa, nende vanemad pole aga selleks veel valmis. Neil on lihtsam keskenduda argitoimetustele ja mitte meenutada seda, mis möödunus head oli. Seda, kui rõõmus ja ettevõtlik oli Juuni enne haigeks jäämist, kuidas just tänu temale said alguse paljud perekondlikud ettevõtmised, kuidas ta andis kõigile elurõõmu ja -jõu, tiivad, mis kannavad.

Igatsus lahkunud õe järele toob poisi juurde Hedvigi, tüdruku, kes oma särava naeratuse ja punaste juustega on kui elujõu kehastus. Hedvig annab poisile võimaluse rääkida, kui see soovib, pakub talle vajadusel tuge ja aitab jõulutunnet luua. Julianile tundub, et Hedvigis on leidnud ta tõelise sõbra. Varasem kaaslane, kes poisiga peale õe surma millestki muust kui ilmast rääkida ei oska, tundub poisile mõttetu, tegevused temaga igavad. Tänu Hedvigile tajub Julian, et ta ei tohiks olla isekas, et on veelgi väiksemaid ja hapramaid, kellele saad olla toeks nõnda, nagu sulle kord on oldud. See toob poisi suurimast kriisist välja ja ta otsustab, et tähtis pole mitte tema ise ja tema soovid, vaid tema väike õde ja jõulud, mis on Augustale väga olulised.

Samas aga hakkab Julianile silma Hedvigi juures ka palju kummalist: veider sõnakasutus, riietumisstiil ja käitumisviis, ootamatu ilmumine ja kadumine. Mida rohkem ta tüdrukuga aega veedab, seda sagedamini hakkab poisi peas kummitama küsimus, kes ta on.

Ülesehituselt ongi raamat sarnane põnevusjutuga. Adressaadi kärsitust tundes alustab autor sündmustikku loo keskelt, harutades seda sealt siis nii ette- kui tahapoole. Selgust pole lihtne leida, see libiseb lugejal üha eest.

Paralleelid jõulude tuntuima looga on ilmsed. Alustades kasvõi 24 peatükist, milleks teos on jagatud, peategelasest, kes on päästmismissioonil, või koguduse olulisuse rõhutamisest. Mis aga kõige olulisem – „Lumeõde“ lugedes võib läbida omamoodi jõulukatarsise, emotsionaalse puhastumise, mille järel tekib soov olla parem, hoolivam ja hinnata hetki lähedaste seltsis. Raamat on suurepärane võimalus astuda välja argirutust ja kommertsjõulude toodetud kohustuste nimekirjadest, mis aitavad kuidagi vee peal püsida, kuid hinge ei toida. „Lumeõde“ justkui aeglustab maailma, näitab, et saab ka teisiti – vaikselt, rahulikult, südamlikult, süvenenult.

Raamatu imelised illustratsioonid on valmistanud norra mainekas illustraator Lisa Aisato, kelle tööd on võitnud mitmeid auhindu. Lisa Aisato loodud maailm on maagiline. See, nagu raamatu sõnaline osagi, on tulvil erinevaid emotsioone – sügavaimat kurbust ja siiraimat rõõmu, hinge tumedaimaist salasoppidest esile kerkivat viha ja haavatavust.

Tõlkinud Marit Hansen
Illustreerinud Lisa Aisato
Rahva Raamat, 2019
192 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Valitakse kõige kaunimaid lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

3. detsembril 2019 kuulutati välja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkurss. Valik tehakse 2019. aastal Eesti kirjastajate välja antud, Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud ning Eestis trükitud väljaannete hulgast. 

Konkursile saab esitada kandidaate kuni 6. jaanuarini 2020 täites ankeedi Rahvusraamatukogu koduleheküljel, kus on võimalik tutvuda ka võistluse reglemendiga. Raamatuid võivad esitada kunstnikud, kirjastajad, autorid, trükkijad või töö tellijad. Konkursile esitatavate raamatute arv ei ole piiratud. Esitatud raamatutest tuleb 1 eksemplar viia hiljemalt 6. jaanuariks rahvusraamatukokku infoletti.

Konkursi korraldajate poolt moodustatud žürii hindab raamatute terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust. Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades primaarseks illustratsioonide taset.

Võidutööd tehakse teatavaks 4. veebruaril 2020. 

2018. aasta kauneimate lasteraamatute tutvustuse ja pildid leiate siit.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kaunima Eesti raamatu konkursiga.

5 kauneima lasteraamatu ja 25 kauneima raamatu konkursse korraldavad: Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit.

Kuulutati välja Aasta Rosina auhind

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 28. novembril 2019 üle Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Ilmar Tomuski kirjutatud ja Priit Pärna piltidega „Kõrvalised isikud“.

Raamatu andis välja kirjastus Tammerraamat. See on tõeliselt magus rosin nii suurele kui väikesele kirjandussõbrale. Tomuski humoorikas tekst ja selle sõnamängud avavad meie emakeele mitmekülgseid võimalusi lastele ning pakuvad muhedat avastamist ka täiskasvanutele. Priit Pärna vaimukad pildid mitte ainult ei täienda suurepäraselt teksti, vaid lisavad sellele mitmeid lustakaid uusi tasandeid.

„Sina, poiss, pole mitte lihtsalt kõrvaline isik, sa oled lausa kahekõrvaline isik,“ lausus raamatu peategelasele mees, kelle ülesandeks oli kõrvaliste isikute viibimist ehitusplatsil takistada. „Kuna sul on kaks kõrva peas, oled sa kahekõrvaline isik. Ja see on kaugeltki liiga kõrvaline, et siit läbi minna,“ lisas ta.

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits 2019

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Uues ja uhkes kuues Nukitsa 26. number annab ülevaate arengutest eesti ja välismaa lastekirjanduses ning võtab kokku aasta olulisemad sündmused.

Mari Niitra kirjutab metafüüsilistest teemapüstitustest lastekirjanduses, Krista Kumberg uurib, kuidas kõneleda lastele mõeldud kirjanduses Eesti ajaloost ja  Jaanika Palm annab ülevaate Rootsis toimunud rahvusvahelise lastekirjanduse uurijate ühingu kongressist. Samuti saab lugeda Iris Schäferi artiklit, mis uurib surma ning surevate tegelaste kujutamist noortekirjanduses, ja palju muud.

Täispika Nukitsa sisukorra leiab SIIT.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Viktoria Fomina illustratsioon

Mainekate Moskva illustraatorite suur jõulunäitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Viktoria Fomina illustratsioon26. novembril 2019 kell 17 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses suur Moskva illustraatorite jõulunäitus „See isemoodi lumi“. Keskuses näeb valikut 16 nimeka kunstniku omanäolisest ja kõrgetasemelisest loomingust. Näitust on võimalik külastada kuni 1. veebruarini 2020.

Keskust kaunistavad pildid andekatelt ning töökatelt vene keskmise põlvkonna kunstnikelt, kes on tuntud ja hinnatud nii oma kodumaal kui sealt väljaspool. Just nende illustraatorite looming kujundab suuresti Venemaal ilmuvate lasteraamatute näo. Osalevate kunstnike hulgas on ka maailma kõrgeima illustratsioonikunsti auhinna, Hans Christian Anderseni preemia laureaat Igor Oleinikov ja palju mainekaid rahvusvahelisi auhindu pälvinud Viktoria Fomina. Samuti näeb töid laste poolt enim armastatud illustraatoritelt Maksim Mitrofanovilt ja Olga Ionaitiselt. Viimane neist on lõpetanud Venemaa Kunstiakadeemia hõbemedaliga ja võitnud mitmeid kodumaiseid auhindu. Ionaitis on ühtlasi ka näituse kuraator.

Lisaks astuvad näitusel üles Nadežda Bugoslavskaja, Natalja Demidova, Natalja Fjodorova, Darja Gerassimova, Anna Judina, Jekaterina Kostina, Olga Monina, Irina Petelina, Jevgeni Podkolzin, Natalja Salienko, Vadim Tšelak, Jelena Ustinova. Mitmed kunstnikud osalevad ka näituse avamisel.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noore hindab vene illustraatorite tööd kõrgelt ning ta on igal aastal ka mõne tuntud vene illustraatori näituse ka keskuse illustratsioonigaleriisse toonud. Põhjus selleks on Noore sõnul lihtne: „Vene kunstnikud on väga head, erilised ja omanäolised. Neil on tugev joonistuskool ja kuigi ka nemad töötavad kaasaegses laadis, on nad säilitanud ka klassikalise illustratsioonistiili, mis mujal maailmas kaduma kipub.“

„Jõulunäitus toob meile Venemaa jõulude tunnetuse ja meeleolu. Aga jõulud on jõulud. Ei ole need jõulutunded neil teistsugused, kui meil siin Eestis. Näitus loob sooja ja helge meeleolu isegi lumeta Tallinnas. Ja ehk võlub lõpuks siingi lumehelbed taevasse ja pehme valge vaiba maapinnale,“ lisas Noor.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Viktoria Fomina illustratsioon

Selgusid esseekonkurss „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti” võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. oktoobril 2019 kell 12.00 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja esseekonkursi „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti“ tulemused. Konkursil osalesid Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilased.

Esseekonkursile laekus 47 tööd ja võitjad valiti kahes vanuseastmes. Põhikooliealistest õpilastest kirjutasid parimad esseed Ingrid Hints Tallinna Reaalkoolist ja Anna Triin Reilent Tallinna Pääsküla Koolist. Gümnasistide hulgast olid võidukad Lotte Triin Ugandi Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Hanna Grete Rebane Tallinna 21. Koolist. Björn Oker-Blomi Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Lisaks tunnustati õpetaja Külliki Kaju juhendatud klassi Tallinna 21. Koolist, mis paistis silma kõige aktiivsema osavõtu poolest. Õpilased võitsid aktiivse osalemise eest klassikülastuse Õiguskantsleri juurde.

Esseekonkurss sündis koostöös Tallinna Lastekaitseliiduga ning Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondi (B.O.B) toetusel ning see toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkursi teema sai inspiratsiooni suvisel juubelilaulupeol kõlanud „Emakeelelaulust“ (sõnad Doris Kareva ja muusika Tõnis Kõrvits).

Esseid hindas žürii, kuhu kuulusid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, Triin Soone ja Anneli  Kengsepp Eesti Lastekirjanduse Keskusest ning kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee; tel 617 7230

 

Emakeelelaul

Doris Kareva

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti.

Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal

kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti, lugude, laulude Eesti.

Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Tuules ja vihmas ja tules ja jääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Metsas ja merel ja rabas ja soos

elab ta sinu sees.

Lossis ja saalis ja saunas ja toas

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Rõõmus ja valus, halvas ja hääs elab ta, halvas ja hääs,

tuules ja vihmas ja tules ja jääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Rõõmus ja valus ja halvas ja hääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

 

 

Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjad

Põlvepikuraamatu konkursi võitjad on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjadTäna, 19. novembril 2019 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjad. Seitsmendat korda toimunud konkursile, mis otsib väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara, esitati 46 tööd.

Konkursi võitsid Liis Sein ja Gerda Märtens käsikirjaga „Linn“. Teisele kohale tuli Kristi Kangilaski teksti ja piltidega „Suur rüütel“. Kolmanda koha saanud raamatuprojekti autoriteks on Monika Undo ja Elina Sildre ning see kandis nime „Hernehirmutis Hugo otsib tööd“. Võitjaid ootab rahaline preemia ning võidutööd annab välja kirjastus Päike ja Pilv. Lisaks pälvis ideepreemia Joonas ja Elina Sildre „Neljajalgne abiline“. Eripreemia illustratsioonide eest sai Eve Mahhovi piltidega „Kuidas Lugalbanda Anzud-linnu poja eest hoolitses“.

 „Kuna konkursil osaletakse anonüümselt, siis on alati pärast otsuste tegemist põnev ümbrikke avada ja vaadata, kes on ühe või teise töö teinud,” räägib kirjastuse Päike ja Pilv juht Katrin Reinmaa. „Seekord oli meil väga hea meel, et võidutöö „Linn” autorid Liis Sein ja Gerda Märtens olid suutnud oma piire nihutada ning tulla välja millegi hoopis uue ja värskega.”

Parima raamatuprojekti illustraator Gerda Märtens katsetas võidutöös uue tehnikaga: „Tekst on värske ja elav ning käsitleb teemat, mis on minu jaoks praegu kõige olulisem. Nii see kui ka Liisi jutustamise stiil, ärgitasid katsetama uue tehnika, kollaažiga. Miksisin seda joonistuse ja tekstuuridega ning välja tuli midagi täiesti teistsugust, kui olen enne teinud. Ka illustratsioonide loomise protsess oli otsast lõpuni mängimine. Vähem kavandatud, spontaanne, veidi ettenägematu, loominguline kaos, kus lõpuks peab ikkagi kõik kokku klappima.“

Põlvepiku konkursi eesmärgiks on rikastada kuni 7-aastastele lastele mõeldud lugemisvara raamatutega, milles tekst ja illustratsioonid oleksid võrdselt heal tasemel.

Žürii koosseisu kuulusid Triin Soone Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Anu Sepp Tallinna Keskraamatukogust ja illustraator Piret Niinepuu-Kiik.

Konkurssi korraldavad Eesti Lastekirjadnuse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, katrin.reinmaa@paikejapilv.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee

 

Rahvuskultuuri fondi stipendiumid lastekirjanduse valdkonnas selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rahvuskultuuri fond kuulutas 19. novembril 2019 välja 2020. aasta stipendiumide saajad. Lastekirjanduse valdkonda toetati kahest allfondist. 

Härmatali allfondist sai toetust illustraator Kertu Sillaste lasteraamatu “Kõige ilusam seelik” lõpetamiseks ja viimistlemiseks ning MTÜ Väärt Vanad Võtted laste liisusalmide ja hüpituslaulude heliraamatu illustreerimiseks ja väljaandmiseks. Fond toetab lastekirjanikke ja illustraatoreid, kelle looming kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit.

Juhan Jaigi mälestusfondist sai loominguliseks tegevuseks toetust Silvja Kronberg. Fond toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.

Järgmine taotlusvoor toimub 1. septembrist 2020 ja 15. oktoobrini 2020.

Loe lisaks Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleheküljelt.

Piret Raud kirjandusfestivalil Londonis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

18.–24. novembril 2019 toimub Londonis 22. korda rahvusvaheline lastekirjanduse festival South Ken Kids Festival. Lastel on festivali jooksul võimalik kohtuda mitmete tuntud kirjanike ja illustraatoritega, kelle hulgas on ka meie oma Piret Raud.

Festivalil tutvustab Raud raamatut „The Ear“, mille andis 2019. aastal välja kirjastus Thames & Hudson. Tegemist on autori esimese inglisekeelse lasteraamatuga ja see on saanud inspiratsiooni kunstnik Vincent van Goghi kõrvast.  Samuti kõneleb autor oma muust loomingust ning viib läbi töötube lastele. Koos teiste illustraatoritega osaleb Raud live-joonistamise improvisatsioonil, luues ainukordseid teoseid, mida saadavad rokk-kitarrist Miguel Montalbani helid.

Festivalikülalised viivad läbi töötube rohkem kui neljakümnes Londoni ja selle lähiümbruse koolis. Lisaks Piret Rauale astuvad ülesse Axel Scheffler, Magali Le Huche, Colas Gutman, Sophy Henn, Emily Rand, Joe Todd-Stanton, Catharina Valckx ja paljud teised. Töötoad toimuvad ka Prantsuse instituudis, kus leiab aset mitmekülgne kultuuriprogramm. Festivali patrooniks on lastekirjanik, illustraator ja animaator Quentin Blake.

Foto: Dmitri Kotjuh

Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis 14. novembril 2019 välja Paabeli Torni tõlkeauhinna. Auhinnaga tunnustatakse häid tõlgitud jutu- ja pildiraamatuid.

Parimale tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis antakse üle audiplom. Tõlkija saab lisaks diplomile rahalise preemia.

Juturaamatute hulgast pidas žürii parimaks Toon Tellegeni „Kõik on olemas: lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest“. Tellegeni muhedad ja absurdimaigulised loomalood on välja valinud ja hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams. Raamatu andis välja kirjastus Aasta Raamat.

Žüriiliikme Anti Saare sõnul on Toon Tellegeni „Kõik on olemas“ mitmes mõttes erakordne raamat. „See on kirjutatud lastele, kuid võtab paiguti oma sügavusega kõhedaks ka täiskasvanud lugeja. See koosneb õpetlikest loomalugudest, mis on aga nii pealetükkimatud ja diskreetsed, et näiteks valmidega ei annaks neid kuidagi võrrelda. See on kokkuvõttes nukker, aga üksikasjus kohutavalt naljakas.“ Samuti kiidab Saar head tõlget Vahur Aabramsilt ning Regina Lukk-Toompere imelisi illustratsioone.

Pildiraamatutest tunnustati Susanna Iserni raamatut „Unihiire seitse voodit,“ mida kaunistavad  itaalia illustraatori Marco Somà detailirikkad, fantaasiaküllased ning armastust ja hoolimist täis pildid. Žürii esimees Viive Noor ütleb, et „see on just üks niisugune armas ja soe lasteraamat, nagu üks väikelapsele mõeldud raamat võiks olla. Lihtne ja südamlik lugu, mis samas räägib lapsele olulistest asjadest.“ Raamatu on inglise keelest tõlkinud Kadri Põdra ja välja andnud kirjastus Tammeraamat.

Žürii koosseisu kuulusid Viive Noor IBBY Eestist, Anu Kehman Eesti Lastekirjanduse Keskusest, kirjanik Jaanus Vaiksoo, kirjanik ja tõlkija Anti Saar ning tõlkija Ülle Kiivet.

IBBY Eesti on Paabeli Torni tõlkeauhinda andnud välja 2004. aastast alates. Auhinna eesmärgiks on tõsta esile häid tõlkeraamatuid lastele ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd hea lastekirjanduse vahendamisel eesti lugejale. Hindamisel võetakse arvesse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke taset.

Lisainfo:
Viive Noor
žürii esinaine
viivenoor@gmail.com
5557 9930