Eesti lastekirjanduse tõlkeid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti lastekirjanduse austajatel on põhjust rõõmustamiseks, sest mitmed head raamatud on sel aastal tõlgitud võõrkeeltesse ning kättesaadavad ka välismaa lugejale.

Kairi Loogi raamatuid “Piia Präänik kolib sisse” ja “Lennujaama lutikad ei anna alla” saab nüüd lugeda soome keeles. Raamatud tõlkis Katariina Suurpalo ja andis välja kirjastus Aviador. Samuti on sel aastal leedu keeles avaldatud kirjaniku “Leemuripoeg Ville teeb sääred”. Raamatu andis tõlkija Reda Šmitaitė abiga välja kirjastus Balt-Art Verlag.

Lisaks Kairi Loogi raamatutele on soome lugejani jõudnud ka Leelo Tungla elulooline romaan „Seltsimees laps“. Väljaandjaks on lustliku nimega kirjastus Arktinen Banaani ja tõlkijaks Anja Salokannel.

Läti lugejaid rõõmustab Kätlin Kaldmaa oma raamatuga “Halb tüdruk on jumala hea olla”, mille on tõlkinud Maima Grīnberga ja avaldanud kirjastus liels un mazs.

Koeratüdruk Lotte lõunamaareisist saavad nüüd lugeda ka Itaalia lapsed. Andrus Kivirähki ja Heiki Ernitsa raamatu „Lotte reis lõunamaale“ andis välja kirjastus De Bastiani ning tõlke eest saab tänada Daniele Monticellit.

Helena Läksi ja Regiina Lukk-Toompere “Kasside salajane pagaritöökoda” tõlge ilmus äsja Poola kirjastuselt Ezop. Poola keelde tõlkis raamatu Anna Michalczuk-Podlecki.

Poola keelde jõudis Anna Michalczuk-Podlecki tõlkes ka Reeli Reinausi noorteraamat “Kuidas mu isa endale uue naise sai”.

Jooksvalt saab end ilmuvate tõlgetega kursis hoida siin: https://www.elk.ee/?page_id=614

November 2019. Jaanus Vaiksoo „King nr 39“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Jaanus Vaiksoo on teinud seda, mida juba ammu on meie lastekirjanduses oodatud. Ta on avaldanud põneva ja humoorika, kuid siiski sisuka ja mõtlemisainet pakkuva teose, mis seab keskmesse parimas eas mehehakatised. On ju viimastel aastatel vaeslapse osas olnud need lugejad, kelle lapsepõlv hakkab läbi saama, kuid kelle üle teismelisetungid veel päris võimust võtnud pole. Arusaadav ka, kuna kirjanikule pole just kerge ülesanne elada tõetruult sisse sellesse eluperioodi, eriti kui omaenda noorus on olnud hoopis teistsugustes tingimustes. Vaiksoo näitab, et ühise aluse/pinna loomine on siiski võimalik, sest küllap on nii mõndagi olemuslikku jäänud ka samaks. Nagu näiteks küsimus, kuidas saada hakkama muutustega, mis sind harjumuspärasest välja tõmbavad ja uut teed otsima sunnivad, on ilmselt põlvkondade ülene. Õnneks pole Vaiksoo ninast verd välja pingutanud, et popp ja noortepärane olla. Igasugu pettuse ja teeskluse tunneksid noored ilmeksimatult ära ja põgeneksid enne, kui esimesest peatükist kaugemale jõuavad.

Raamatu „King nr 39“ peategelane on Paul Viies, kes käib ühe Tallinna kooli viiendas klassis. Poisil on edukas pere, emal ja isal on kenad töökohad, suhted pereliikmete vahel sõbralikud. Tõsi, aega ühisteks ettevõtmisteks napib, kuid hoolitsusest poisil puudust pole. Kooliski läheb Paulil hästi, tal on sõbrad, nii et paari kiusupunni pärast poiss eriti pead ei vaeva. Eriti köidab poissi matemaatika. Ja kuigi algul tundub matemaatikahuvi vaid karakterile liha luudele kasvatamisena, omandab see just narratiivi edenedes üha olulisemaid nüansse, tõustes lõpuks lausa üheks olulisemaks liiniks.

Teise juhtiva liini moodustavad poisi suhted naissooga. Poisi esmaseks naisekujuks on abitu ja nunnutav ema, kes poja puudumisi põhjendadeski iseseisvaid otsuseid vastu ei oska võtta. Kauget ja kaunist naiseideaali kehastab Jekaterina, imekaunis kingapoe müüja, kellesse poiss silmapilkselt armub, kuigi tal endal puuduvad veel sõnad olukorra kirjeldamiseks. Tüdruk kui võrdväärne sõber, vahva semu ja tugiisik ilmub Paulile aga Minna kujul. Asjaliku ja nupuka tüdruku kõrval tunneb Paul end vahetevahel küll kohmetuna, kuid just tänu Minna suhtlemisoskustele hakkab ka Paul end temale avama. Minnal on Pauli jaoks pidevalt mõni üllatus varuks, nõnda on poiss sunnitud tihtipeale imetlema, kui nutikas, vaba, loominguline ja elutark on Minna.

Kingapoega seostub teinegi jutuliin. Poodi sisse astunud ja jalanõusid proovinud poiss nimelt kaob nõnda fantaasiailmadesse. Olenevalt jalanõudest, olgu need siis sporditossud, kummikud või tantsukingad, satub poiss kas jooksuvõistlusele, jõe äärde kala püüdma või tantsuvõistlusele. Toredad ja elulised on need väikeste meeste unistused. Tahtmine olla kõige kiirem, osavam ja veetlevam, see, kes on tunnustatud tema enese pärast, pole aga ainult lastele omane.

Peamine, mis aga raamatus kannab, on põnevusliin – miks ostab üks mees kingapoest iga päev samasugused pruunid kingad number 39, mida ta nendega teeb? Oskuslikult kruvib Vaiksoo tasahaaval pinget, mis laheneb alles raamatu viimastel lehekülgedel.

Vaatamata rohketele tegevusliinidele ei jäta Vaiksoo raamat konstrueeritud muljet. Teoses pole midagi ülemäärast, see on hoolikalt läbi töötatud ja kaalutletud, kuid kindlasti mitte kunstlik. Selleks on raamatus sees liiga palju hinge ning austust noore lugeja ja tema aja vastu. Lisaks mitmetasandilisele loole on Vaiksoo raamatus ka noortele sobiv jutustamisstiil. Siin on piisavalt pisitasa pingestuvat põnevust, et kannatamatuid lugejaid köita, ning teemasid ja olukordi, mis selle vanusegrupi huvide keskmes.

Raamatu seob tervikuks autori soe südamlik hoiak ja huumor. Selles pole kübetki üleolekut või targutamist. See on leebe ja mahe, muie suunurgas hoiak, mis on tuttav juba Vaiksoo varasematestki teostest. Tuttav on ka soojus ja hingelähedus, mida Vaiksoo oma tegelaste suhtes tunneb. Varasemast rohkem on ehk sentimenti, mis eriti teose lõpuosas esile kerkib. Ometi ei tundu see piinlik või üleliigne, nagu vahel mõne kirjaniku puhul olema kipub, hoopis hea ja helge tunne jääb peale lugemist hinge.

Ja üks asi veel, mis vaid esmapilgul võib tunduda vähetähtis: juba ammu pole ma käes hoidnud nii kerget ja mugavat raamatut. Lisaks kergusele on valitud paber ka silmale mõnus ja leebe. Nii et lapsed, kelle koolikotis peidavad end lisaks õpikutele-vihikutele ning trenni- ja muusikakoolitarvetele veel pinksireketid, kendama, Rubiku kuubik ja binokkel, jaksavad seal kanda ka „Kinga nr 39“, et bussisõitudelgi põnevust jaguks.

Illustreerinud Katrin Kaev
Kirjastus Ärkel 2019
184 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Selgunud on Paabeli Torni tõlkeauhinna nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond valis välja Paabeli Torni tõlkeauhinna nominendid. Viieliikmeline žürii tõstis esile kolm eesti keelde tõlgitud pildiraamatut ning viis juturaamatut. Laureaat kuulutatakse välja IBBY Eesti sügisõhtul 14. novembril 2019.

IBBY Eesti on Paabeli Torni tõlkeauhinda andnud välja 2004. aastast alates. Auhinna eesmärgiks on tõsta esile häid tõlkeraamatuid lastele ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd hea lastekirjanduse vahendamisel eesti lugejale. Parima tõlgitud lasteraamatu autorit, selle eesti keelde tõlkijat ning raamatu kirjastajat Eestis tunnustatakse audiplomiga. Tõlkija saab lisaks diplomile rahalise preemia. Hindamisel võetakse arvesse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke taset.

Žürii koosseisu kuulusid Viive Noor IBBY Eestist, Anu Kehman Eesti Lastekirjanduse Keskusest, kirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Anti Saar ning tõlkija Ülle Kiivet.

Nominendid:

PILDIRAAMATUD:

Grossmann-Hensel, Katharina. Kuidas vanemaid õigesti kasvatada / autori illustratsioonid; saksa keelest tõlkinud Merlin Laansoo; toimetanud Eve Leete. – Tallinn: Pegasus, 2018. – [28] lk.: ill. – ISBN 9789949620289. Originaali pealkiri: Eltern richtig erziehen

Isern, Susanna. Unihiire seitse voodit / inglise keelest tõlkinud Kadri Põdra; illustreerinud Marco Somá. – Tallinn: Tammerraamat, 2019. – [36] lk.: ill. – ISBN 9789949616695. Originaali pealkiri: Las siete camas de Lirón].

Mazo, Margarita del. Minu suur karu, minu väike karu ja mina / inglise keelest tõlkinud Ave Põlenik-Schweiger; toimetanud Alli Saar; illustreerinud Rocio Bonilla. – Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, 2018. – [30] lk.: ill. – ISBN 9789949631353. – Originaali pealkiri: Mi oso grande, mi oso pequeño y yo / My Big Bear, My Little Bear and Me.

JUTURAAMATUD:

Hagerup, Klaus. Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud / norra keelest tõlkinud Riina Hanso; illustreerinud Lisa Aisato. – Tallinn: Tammerraamat, 2019. – [57] lk.: ill. – ISBN 9789949616701. – Originaali pealkiri: Jenta som ville redde bøkene.

Jägerfeld, Jenny. Superkoomik / rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma. – Tallinn: Varrak, 2019. – 204, [3] lk. – ISBN 9789985346297. – Originaali pealkiri: Comedy Queen.

McManus, Karen M. Üks meist valetab: [noorteromaan] / inglise keelest tõlkinud Birgitta Ojamaa; toimetanud Nele Otto-Luts ja Mari Tuuling; kaane kujundanud Piia Stranberg. – Tallinn: Eesti Raamat, 2019. – 365, [2] lk. – ISBN 9789949658305. – Originaali pealkiri: One of Us Is Lying.

Taschinski, Stefanie. Caspar ja Unustuse Meister / saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke; illustreerinud Cornelia Haas; toimetanud Mari Klein. – Tallinn: Pegasus, 2018. – 252, [3] lk.: ill. – ISBN 9789949647842. – Originaali pealkiri: Caspar und der Meister des Vergessens.

Tellegen, Toon. Kõik on olemas: lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest / valinud ja hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams; toimetanud Mart Orav; illustreerinud Regina Lukk-Toompere; kujundanud Kalle Toompere ja Regina Lukk-Toompere. – Tallinn: Aasta Raamat, 2018. – 207, [1] lk.: ill. – ISBN 9789949720903. – Originaali pealkiri: Misschien wisten zij alles: 313 verhalen over de eekhoorn en de andere dieren.

Nikky Smedley

Nikky Smedley töötoad lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Uudised

Nikky Smedley 25. ja 26. novembril 2019 toimuvad lastekirjanduse keskuses muuseumi- ja raamatukogu haridusspetsialistidele suunatud töötoad “Kuidas rääkida laste keeles? Lugude jutustamine muuseumides ja raamatukogudes”. Töötube juhendab briti jutuvestja Nikky Smedley ning neid viib läbi Creativity Lab koostöös Briti Nõukogu, Eesti Muuseumiühingu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga.

Nikky Smedley on inglise näitleja, tantsija, lavastaja, koreograaf ja kirjanik. Aastatel 1997-2001 mängis ta BBC “Teletupsudes” tegelast nimega Laa Laa. Nikky on raamatu “Create, Perform, Teach!” autor. Töötubades räägib Nikky lugude jutustamise imelisest maailmast ning sellest, kuidas kõnetada väikseid külastajaid nii muuseumides kui ka raamatukogudes. Mis omab laste jaoks tähendust? Kuidas luua keskkonda, mis oleks üheaegselt põnev, lõbus ja hariv? Mida tuleks eri vanuses lastele programme koostades silmas pidada? Kuidas muuta loojutustamine kaasahaaravaks?

Lisainfo: Ragnar Siil (Creativity Lab), ragnar.siil@creativitylab.ee

Julia Bolšakova naaseb näitusega lastekirjanduse keskusesse

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Septembris oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse trepil võimalik näha valikut Moskva kunstniku Julia Bolšakova isikupärastest linnavaadetest. Kunstnik naaseb keskuse illustratsioonigaleriisse juba 5. novembril 2019, mil avatakse tema isikunäitus. Suuremat valikut kunstniku töödest on keskuses võimalik nautida kuni 23. novembrini.

Kunstnik naudib väga reisimist. Erinevalt teistest rändajatest, kes jäädvustavad oma sihtkohti digikaamera või nutitelefoniga, püüab Bolšakova oma muljed joonistusplokki. Reisidel nähtud linnavaadete loomisel kasutab ta peamiselt sulge ja sulepead. Nende abil sünnivad dünaamilised ja põnevad visandid arhitektuurist, interjööridest ning muudest detailidest, mis annavad vaatajale võimaluse tajuda kunstniku meeleolu ning sihtkoha atmosfääri. Reisidel loodud piltidega ongi lastekirjanduse keskuse illustratsioonigaleriis võimalik tutvuda.

Julia Bolšakova on sündinud ja kasvanud Moskvas. Hariduselt on ta arhitekt ning tegutseb lisaks ka kunstnikuna. Ta kuulub ülemaailmsesse liikumisse Urban Sketchers, mille liikmed samuti linnavaadete visandamisega tegelevad. Alates aastast 2009 on Bolšakova osalenud arvukatel kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Tema esimene isikunäitus toimus 2013. aastal Saksamaal Ney linnas.

Tallinna lasteaedade õpetajate teabepäev “Uut lasteraamatutest”

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 13. novembril 2019 kell 13.00–15.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinna lasteaiaõpetajate sügisene teabepäev. 

Värskemat lastekirjandust tutvustab Anne Kõrge. Lisaks räägime programmist „Lugemisisu“, mis innustab 5-10-aastaseid lapsi lugema ja milles lasteaialapsed saavad osaleda õpetaja toetusel ühiselt terve rühmana. Lähemalt “Lugemisisu” programmist leiab infot lastekirjanduse keskuse veebilehelt.

Soovijatele toimub keskuses ka ringkäik alates Edgar Valteri galeriist läbi raamatukogu ja varakambri kuni muinasjutupööninguni.

Aeg: Kolmapäev, 13. november 2019 kell 13.00–15.00
Koht: Eesti Lastekirjanduse Keskus (Pikk 73, Tallinn)

Osavõtt on tasuta.
Palume soovijatel registreeruda teabepäevale hiljemalt 11. novembriks SIIN.

Olete oodatud!

Lisainfo: Anneli Kengsepp, anneli@elk.ee, tel 617 7233​

Selgunud on Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

17. oktoobril esitleti Frankfurdi raamatumessil Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominente. Aastal 2020 kandideerib preemiale 237 kandidaati 68 riigist. Eestist on nominentideks lastekirjanik Leelo Tungal ning illustraatorid Ulla Saar ja Urmas Viik.

Tegemist on rahvusvahelise laste- ja noortekirjanduse auhinnaga, mis määratakse kirjanikele, illustraatoritele, jutuvestjatele ja lugemise edendajatele elutöö eest ning lugemisprojektidele või organisatsioonidele.

Kandidaate esitas rohkem kui 100 organisatsiooni üle kogu maailma. Eestis on kandidaatide esitamise õigus Eesti Kirjanike Liidul ja IBBY Eesti osakonnal.

Laureaat kuulutatakse välja 31. märtsil 2020.

Varasemad ALMA kandidaadid Eestist.

Baltimaade illustraatorite näitus avatakse Itaalias Pordenones 25. oktoobril

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Itaalias Pordenone linnas asuvas Sagittaria galeriis avatakse 25. oktoobril 2019 Baltimaade illustraatorite näitus „Jookseb koos huntidega. Libahunt.“ Näitus jääb avatuks 7. detsembrini.

Libahunt on Euroopa kultuuris levinud motiiviks, mis on märgiks meie ühisest minevikust ja pakub mitmekülgset ainest paljudele loojatele. Kokku osaleb näitusel 38 kunstnikku Eestist, Lätist ja Leedust, kes kõik uurivad oma piltidel selle salapärase ja võib-olla hirmutavagi olendiga seotud müütilist maailma.

Näitusel osalevad Eestist: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Eve Mahhov, Ülle Meister, Jüri Mildeberg, Gerda Märtens, Lucija Mrzljak, Viive Noor, Ede Peebo, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Ulla Saar, Joonas Sildre, Jonas Taul, Maarja Vannas ja Urmas Viik; Lätist: Elīna Brasliņa, Rūta Briede, Roberts Koļcovs, Gunārs Krollis, Gundega Muzikante, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Anita Paegle, Reinis Pētersons, Juris Petraškevičs, Anda Strautniece, Gita Treice ja Anna Vaivare; Leedust: Lina Dudaite, Lina Itagaki ja Lina Žutaute.

Näituse korraldajad ja toetajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Centro Iniziative Culturali Pordenone, Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia, Fondazione Friuli, Comune Di Pordenone, Crédit Agricole Friuladria, Electrolux, Centro Culturale Casa A. Zanussi.

Vt ka itaaliakeelset tutvustust Sagittaria galerii kodulehel.

Lisainfo:
Viive Noor, kuraator
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

2019. a üleriigilise ettelugemise võistluse tulemused

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eestis tähistatakse 20. oktoobril ettelugemise päeva alates 1994. aastast. Tänavuse eesti keele aastaga seoses on päeva teemaks „Heal meelel ja ilusal keelel“. Juba 14. korda märgiti seda ära üleriigilise ettelugemise võistlusega. Laupäeval, 19. oktoobril 2019 kogunesid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse võistulugemisele Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Laste esinemist hindas kolmeliikmeline žürii: kirjanik Sulev Oll, Lastemuuseum Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Fotosid saab näha Facebookis.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Saskia Hannus, Tallinn, Tallinna Rahumäe Põhikool (pildil)

II koht – Janelle-Marleen Taru, Võrumaa, Võru Kreutzwaldi kool

III koht – Renate Kastein, Hiiumaa, Emmaste Põhikool

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Raheelika Almiste, Ida-Virumaa, Jõhvi Põhikool

Gerda Asumets, Raplamaa, Vana-Vigala Põhikool

Jaan-Joosep Hunt, Viljandimaa, A. Kitzbergi nim Gümnaasium

Andreas Jerjomin, Valgamaa, Puka Kool

Rebeka Kuik, Harjumaa, Loo Keskkool

Marten Aron Lepik, Järvamaa, Aravete Keskkool

Anneliis Lõhmus, Pärnumaa, Pärnu Ülejõe Põhikool

Eha Merin Nõmm, Tartumaa, Anna Haava nim Pala Põhikool

Joonas Pau, Tartu, Tartu Mart Reiniku Kool

Siim Raik, Põlvamaa, Mooste Mõisakool

Annamai Sepper, Jõgeva maakond, Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool

Alfred Reinhold Unt, Läänemaa, Haapsalu Linna Algkool

Greete Veski, Lääne-Virumaa, Kunda Ühisgümnaasium

Elisabeth Villsaar, Saaremaa, Saaremaa Ühisgümnaasium

Ettelugemise järel mängis lastega sõnamänge impronäitleja ja -koolitaja Rahel Otsa. Võistluse lõppedes korraldati osalejatele koos saatjatega külastus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse.

Lisainfo:
Anne Kõrge
anne.korge@elk.ee
tel 617 7237

 

Balti Assamblee kirjandusauhinna sai Leelo Tungal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Balti Assamblee kirjandusauhind määratakse eesti, läti või leedu keeles kirjutatud silmapaistva kirjandusteose eest, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Armastatud lastekirjanik Leelo Tungal pälvis auhinna autobiograafilise triloogia „Seltsimees laps“ eest. Žürii tõstis esile triloogia kolmanda osa “Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa”.

Auhind on rahaline ning see antakse üle auhinnatseremoonial, mis leiab aset 28. novembril 2019 toimuval Balti Assamblee istungjärgul Riias. Žürii koosnes kirjanduse, kunsti ja teaduse ekspertidest Eestist, Lätist ja Leedust: Inga Žolude, Orests Silabriedis, Gunita Zariņa, Triin Soone, Piret Tibbo-Hudgins, Marika Mänd, Vytautas Martinkus, Ramute Rachlevičiūte ja Valdemaras Razumas.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis dirigent Normunds Šnē Lätist ja teadusauhinna professor Jūras Banys Leedust.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast. Hinnatakse kõige väljapaistvamaid saavutusi mainitud valdkondades, et soodustada nende arengut Balti riikides. Luues võimalusi üksteise saavutuste tundmaõppimiseks, kinnitades regiooni riikide vastastikust huvi rahvusliku identiteedi hoidmise ja säilitamise vastu ning toetades väljapaistvaid saavutusi kirjanduse, kunsti ja teaduse vallas tugevdatakse seeläbi Balti riikide koostööd ja virgutatakse inimestes huvi tutvuda Balti rahvaste intellektuaalsete väärtuste ja keeltega.

Foto: Dimitri Kotjuh