Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Tänavu valiti 17. korda lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli Torn nominendid ja laureaadid. Paabeli Torni auhinna on ellu kutsunud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2019. a oktoobrist kuni 2020. septembri lõpuni.

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Viie parema teose hulka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised väljaanded:

  • Marianne Dubuc, „Postihiire imepärased reisid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • David Litchfield, „Karu ja klaver“, kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar
  • Dr. Seuss, „Horton kuuleb kessesid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Riikka Jäntti, „Väike hiir sõidab maale“, „Väikese hiire jõulud“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi
  • Inese Zandere, „Tuhatnelja edasi!“, kirjastus Päike ja Pilv, tõlkija Contra

Juturaamatute nomineeritud viisikusse kuuluvad:

  • Sam Copeland, „Charlie muutub kanaks“, kirjastus Varrak, tõlkijad Marju Roberts ja Tiina Aug
  • Diego Arboleda „Elio: üks animatograafiline lugu“, Toledo kirjastus, tõlkija Ehte Puhang
  • Nat Amoore „Koolihoovi mijonäri saladused“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure
  • Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Maja Lunde „Lumeõde“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Marit Hansen

Paabeli Torni auhinna laureaadid 2020. aastal on:

Pildiraamatu kategoorias raamat „Karu ja klaver“, autor David Litchfield, tõlkija Kadri Rahusaar, kirjastus Koolibri.
Juturaamatu kategoorias raamat „Lumeõde“, autor Maja Lunde, tõlkija Marit Hansen, kirjastus Rahva Raamat.

Auhinna pidulik üleandmine toimub järgmisel aastal. Auhinnatud raamatud saab märgistada Paabeli Torni kleebistega.

Lisainfo:
Mare Müürsepp
+372 5102148
marem@tlu.ee

Hommik Mukri rabas

Elva Gümnaasiumi luulekonkurss “Minu Eestimaa” kutsub osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Hommik Mukri rabasElva Gümnaasium kutsub 3. – 9. klassi õpilasi osalema luulekonkursil “Minu Eestimaa”, mille eesmärgiks on arendada loovust ja fantaasiat ning panna õpilasi uurima Eestimaal esinevaid huvitavaid kohanimesid.

Konkursile ootadatakse limerikke, kus on riimitud Eestimaa kohanimi. Tööd esitada trükitud kujul A4 formaadis. Kirja suurus 14, reavahe 1,5 ja kirjastiil Times New Roman.

Tööd esitamise tähtaeg on 31. jaanuariks 2021. Tööle palutakse märkida märgusõna“Minu Eestimaa”, klass ja õpetaja meiliaadress ning saata see ilme@elvag.edu.ee

Konkurssi toetavad ajakiri Hea Laps, kirjastused Koolibri ja Atlex, Tartumaa Omavalitsuste Liit ning Elva Gümnaasium.

Lisainfo: ilme@elvag.edu.ee

Loovkirjutamine

Selgusid esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“ tulemused

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

LoovkirjutamineSelgusid esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“ tulemused. Konkursil osalesid Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilased, kes mõtisklesid oma tekstides, milline võiks olla meid ümbritsev elukeskkond, meie väärtused ja inimsuhted, et saaksime olla just sellised, nagu soovime.

Žüriiliige Liis Sein lausus, et konkursile laekunud tööd olid väga omanäolised ja samas isiklikud. “Noorte autorite silmaring on lai ja töödes on käsitletud paljusid ühiskonnas hetkel aktuaalseid teemasid. Eriti jäi kõrvu kõlama mõte, et kui me inimestena oleme nii võimekad ja uuenduslikud, siis miks me ei suuda muuta oma ühiskonda võrdsemaks ja empaatiliseks?”

Kokku saadeti võistlusele 27 esseed 11 koolist ja žürii otsustas anda välja neli preemiat järgmistele õpilastele:

Mirtel Kiisa (Tallinna 32. Keskkool, 8. klass) – väga põhjalik ja huvitav arutlus, kus autor juhib tähelepanu küsimusele – kuidas jääda iseendaks ka siis, kui teele visatakse takistusi? Ta jõuab essee lõpuks järeldusele, et väikestest asjadest sünnivad suured teod, mis muudavad elamise nauditavamaks ning ühel päeval võib leida ennast mõtlemas, et ka minul on õigus olla mina ise.

Mia Tõnisson (Püha Miikaeli Kool, 8. klass) – hästi kirjutatud essee, kus on käsitletud mitmeid ühiskonnas aktuaalseid teemasid. Autor jubib tähelepanu sellele, et tänapäeva ühiskonnas on võimatu olla kõigile meelepärane, kuid sellest pole hullu. Igaüks peaks mõistma, et nad on piisavalt head. Autor loodab, et paarikümne aasta jooksul areneme me kõik koos ühiskonnana ja loome elamiseks uue ning turvalisema keskkonna.

Elisabeth Valter (Gustav Adolfi Gümnaasium) – emotsionaalne ja isikupärane arutlus konkursi teemal. Selles töös jäi kõlama mõte, et Eesti ei armasta igat oma last võrdselt ja autor jõuab järeldusele, et Eestil läheb vaja selleks veel veidi aega. Aega, et õppida tundma igat oma last ning näha, kui imelised inimesed õpivad Eestimaa pinnal kõndima.

Kim Lilii Tamm (Rocca Al Mare Gümnaasium, 10. klass) – ratsionaalne poolt ja vastu argumente kaaluv arutlus, mis eristus teistest ja kutsus kohe lugema. Autor jõuab oma essees järelduseni, et mina-ise-olemisel on jõud muuta ennast, teisi ja maailma, aga seda jõudu peab mõistlikult kasutama. Teiste ja enda minade suhtes tasub jääda nii avatuks kui võimalik, sest see on parim viis õppida ja paremaks saada.

Björn Oker-Blomi Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Lisaks läks kõigi aktiivselt osalenud klasside vahel loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde. Loosiõnn naeratas Tallinna 32. Keskkooli 8. klassile õpetaja Kaie Belkovi juhendamisel.

Esseekonkurss sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tallinna Lastekaitse Ühingu koostöös ning Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondi (B.O.B) toetusel. Konkurssi korraldatakse fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseid hindas žürii, kuhu kuulusid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, kirjanik Jaanus Vaiksoo ning Liis Sein ja Anneli Kengsepp Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee; tel 617 7230

November 2020. Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kui küsida, millest kirjutada lasteraamatut, siis esmajoones ehk vastataks, et lastest endist ja nendevahelistest suhetest, armsate loomade seiklustest või mõttelendu ergutavatest fantaasiaolendeist. Kindlasti ei ole niimoodi arutlenud Triinu Laan – kuidas muidu saaks tema värske lasteraamatu tegelaseks olla vanainimeste juures pensionipõlve veetev skelett.

Triinu Laan on meie lastekirjandusruumis üldse üks eriline kirjanik. Tema varasema loomingulise tee verstapostid on võru- ja eestikeelset paralleelteksti pakkuvad „Suur must koer. Suur must pini“ (2007, Triinu Ojari nime all), „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ (2016) ja „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“ (2019). Luukere Juhani raamatus pole erinevalt eelnimetatuist küll paralleelteksti, aga võru keelest pole kirjanik siingi pääsenud. Võrumaal elavad ju memme ja taadu, kes räägivad raamatus kohalikku keelt. Samas ei pea needki lugejad, kes Lõuna-Eestist pärit pole, arusaadavuse üle muretsema. Murdeline tegelaskõne saab juba ette või siis hoopis tagantjärgi ära seletatud, kusjuures veel nõnda osavalt, et teose kirjanduslikku kvaliteeti või jutustuse sujuvust see olulisel määral ei mõjuta. Pigem annab murdekeel põneva nüansi, rikastab sõnavara ning kutsub meie väikese Eesti keeleerinevuste üle mõtteid vahetama.

Eriline pole aga mitte ainult Triinu Laane raamatute keel, vaid ka käsitletavad teemad. Mitmes varasemaski raamatus on ta võluvalt uurinud piirialasid, olgu siis kõne all erinevused laste ja täiskasvanute maailma, inimeste ja loomade eksistentsi või elu ja surma vahel. Triinu Laane jaoks on ilmselge, et loomad ja inimesed, nii suured kui ka väikesed, elavad üheskoos ühes maailmas. See on ühine kõigi elusolendite jaoks, kuigi igaüks, tõsi küll, tajub seda oma vaatepunktist. Ikka leiab rõhutamist, et enda kõrval tuleb ruumi jätta ka teistele, olgu või pensionile minevale luukerele või tigudele. Ometi ei pea autor vajalikuks looduslikkust-loomulikkust piirama hakata. Toimetab see ju ikka omatahtsi ja oma seaduste järgi.

Elu ja surm pole kirjaniku jaoks üksüheselt ja selgelt piiritletavad, vaid pigem sujuvalt üksteiseks üleminevad kategooriad. Nõnda ongi taluelanike seas ka luukere ja vaimolendid. Elu ja surma vaadeldakse loomulikuna. Surmaga ollakse leppinud, sellest ja edaspidisest räägitakse. Kohati tundub selline lähenemine isegi liiga asjalik ja pragmaatiline. Ometi pole Triinu Laane nägemus kalk ja kõle, vaid pigem südamlik, soe, kestlik ja lohutust pakkuv.

Raamatule on võrratud pildid joonistanud Marja-Liisa Plats. Kunstniku ja kirjaniku koostöös on valminud sünesteetiline tervik, mis köidab pisemaid lugejaid-vaatajaid ning lummab ka täiskasvanuid. Vähetähtis pole seegi, et ka kunstnikul on Lõuna-Eesti taust – nõnda peenelt on ta tajunud Laane teksti ja selle pildikeelde valanud. Värvid on rõõmsalt ja optimistlikult päikeseloojanguroosad, memme ja taadu karakterid lustlikud ja atsakad. Ja muidugi teose staar – luukere Juhan –, kelle toimetused ja emotsioonirikkus on imetlusväärselt edasi antud.

Märkimisväärne on ka luukere Juhani raamatu letile jõudmise aeg. Mõeldakse ju hingedeajal rohkem kui tavaliselt elu ja surma küsimustele, kaduvikku läinud sõpradele ja omastele. Siiski ei välista see teose lugemist muulgi ajal – lugemiselamus on igal juhul tagatud.

Illustreerinud Marja-Liisa Plats
Päike ja Pilv, 2020
62 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Jaapani raamatute näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskus kinkis Tallinna Ühisgümnaasiumile jaapanikeelseid lasteraamatuid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Jaapani raamatute näitusEesti Lastekirjanduse Keskus kinkis Tallinna Ühisgümnaasiumile jaapanikeelseid lasteraamatuid, mis aitavad õpilasi jaapani kultuuri ja keele õppimisel.

2018. aasta detsembris külastas Eesti Lastekirjanduse Keskust proua Fukuko Hirai Jaapanist. Jaapanis samuti raamatukoguhoidjana tegutsev naine külastas keskust koos oma pojaga ning neile jättis siin nähtu sügava mulje. Järgmisel aastal tõi ta kingituseks kaasa 36 jaapanikeelset lasteraamatut.

Et lastekirjanduse keskust külastab väga vähe jaapani keele oskajaid, otsiti muljetavaldavale kogule kõige paremat kasutust. Nii otsustatigi need kinkida Tallinna Ühisgümnaasiumile, kus õpetaja Geidi Kilpi juhendamisel õpib jaapani keelt 23 õpilast. Kaks neist kirjutavad jaapani teemal ka uurimistöid.

Õpetaja sõnul on uued raamatud väga toredad ning neid on ühe klassiga koos juba ka uuritud: “Tänu uutele jaapanikeelsetele lasteraamatutele saavad Ühisgümnaasiumi õpilased tutvuda keelega lõbusal visuaalsel viisil ja ka koju lugemist kaasa võtta, mis toetab neid nii sõnavara omandamisel kui avardab nende keelelist silmaringi.” Õpetaja leidis, et raamatutes on nii sõnavara jaoks kasulikku materjali kui muud huvitavat lugemist.

6. Tallinna illustratsioonitriennaali plakat

Selgusid 6. Tallinna illustratsioonitriennaali laureaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Amanda Mijangose illustratsioon raamatule "Parentalia"ParentaliaTallinna 6. illustratsioonitriennaali peapreemia võitis Mehhiko kunstnik Amanda Mijangos. Eesti Rahvusraamatukogus saab imetleda tema illustratsioone raamatule “Parentalia” (“Vanemlus”). Rahvusvaheline žürii hindas diplomi vääriliseks ka kolme Eesti illustraatori töid.

Kümme võrdset diplomit pälvisid Kadi Kurema (Eesti), Viive Noor (Eesti), Regina Lukk-Toompere (Eesti), Marco Somà (Itaalia), Joanna Concejo (Poola), Ana Juan (Hispaania), João Vaz De Carvalho (Portugal), Natalie Pudaov (Iisrael), Chao Zhang (Hiina) ja Manon Gauthier (Kanada).

Lisaks anti välja viis eridiplomit, mille pälvisid:

  • Regina Lukk-Toompere (Eesti), Eesti Rahvusraamatukogu eriauhind
  • Katrin Ehrlichi (Eesti), Eesti Lastekirjanduse Keskuse eriauhind 
  • Anu Kalm (Eesti) ja Xiaofei Yue (Hiina), Eesti Kunstnike Liidu eriauhinnad
  • Manon Gauthier (Kanada), IBBY Eesti osakonna diplom

Rahvusvahelise žürii töös osalesid dr Ali Boozari (Iraan), Yahel Frankel (Argentiina), dr Kai Zhan (Hiina), Rosi Aragón (Mehhiko), Kristina Andres (Saksamaa) ja Alessia Bravo (Itaalia, Grand Prix 2017).

Triennaali korraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Triennaali toetavad Eesti Kunstnike Liit, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond, Tallinna Kultuuriamet ja Eesti Kultuurkapital. Näitus rahvusraamatukogus jääb avatuks 30. novembrini. Sama ajal saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses nautida 2017. aastal 5. Tallinna illustratsioonitriennaali peapreemia võitja Alessia Bravo isikunäitust “See imeline maailm”.

Lisainfo:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Itaalia illustraatori Alessia Bravo isikunäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäevast, 3. novembrist 2020 on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud Itaalia illustraatori Alessia Bravo isikunäitus „See imeline maailm“. Näitus on osaks Tallinna 6. Illustratsioonitriennaali (TIT) „Pildi jõud“ programmist. Triennaali pidulik avamine toimub Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis teisipäeval, 3. novembril 2020 kell 17.

2017. aastal sai rahvusraamatukogus tutvuda Alessia Bravo illustratsioonidega, mille eest kunstnik pälvis viienda TITi peapreemia. Tänu sellele on publikul hea võimalus raamatukunstniku loomingut tänavu lähemalt uudistada. Tema tehniliselt viimistletud pildid kujutavad endast keerukaid kompositsioone, mis hakkavad lähtetekstiga peenelt kokku kõlama. Näitus on lastekirjanduse keskuses avatud kuni detsembri lõpuni.

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on Alessia Bravo täiesti erakordne kunstnik ning on suur õnn, et triennaal teeb võimalikuks selliste meistrite loomingust osasaamise. „Tundub uskumatu, et kunstnik on illustreerinud alles kaks raamatut, mis tõestab järjekordselt, et loeb kvaliteet ja mitte kvantiteet. Kui Bravo ei teeks enam ühtegi lasteraamatut, oleks tema jälg siiski igaveseks illustratsioonikunsti ajalukku kirja pandud.“ Õnneks on tegemist parimas loomeeas illustraatoriga, kes loodetavasti veel kaua seda valdkonda oma loominguga rikastab. „Alessia Bravo pildikeel on äärmiselt mitmekihiline. Hetkel ei oska ma teda võrrelda ühegi teise kunstnikuga, kes suudaks suured pinnad ja uskumatul hulgal huvitavad, vaimukaid, sümboolseid pisidetaile nii nauditavaks tervikuks kokku siduda.“ Bravo tööde mitmekihilisus muudab need nauditavaks vanusest ja haridustasemest sõltumata. „Neid pilte võib vaatama jäädagi, sest avastad üha uusi vaimustavaid detaile. Sellist näitust tuleks kindlasti külastada ja võimalusel korduvalt, sest kunstinauding on garanteeritud,“ ei ole Noor kiirusega kitsi.

Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud” on rahvusvaheline näitus, mida iga kolme aasta järel korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus. Algselt hõlmas triennaal vaid Läänemere riike, kuid see on aastatega kasvanud arvestatavaks rahvusvaheliseks näituseks, kus saab imetleda maailma eliitillustraatorite loomingut. Tänavu eksponeeritakse originaalillustratsioone 79 kunstnikult 20 riigist ning esmakordselt astuvad triennaalil üles illustraatorid Mehhikost, Kanadast ja Hiinast.

Triennaalil antakse välja peapreemia ja 10 võrdse kaaluga diplomit. 2020. aasta kuulusid rahvusvahelisse žüriisse dr Ali Boozari (Iraan), Yahel Frankel (Argentiina), dr Kai Zhan (Hiina), Rosi Aragón (Mehhiko), Kristina Andres (Saksamaa) ja Alessia Bravo (Itaalia, peapreemia 2017). Oma diplomi annavad kunstnikele ka Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kunstnike Liit ja IBBY Eesti osakond. Laureaadid kuulutatakse välja näituse avamisel.

Triennaali algataja ja kuraator on Viive Noor.

Lisainfot Tallinna Illustratsioonitriennaali kohta leiab Eesti Rahvusraamatukogu kodulehelt

Triennaali toetavad Eesti Kunstnike Liit, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond, Tallinna Kultuuriamet ja Eesti Kultuurkapital. Näitus Eesti Rahvusraamatukogus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

 

 

Laps kirjanduses

Seminari “Laps kirjanduses 8: Mäng ja lastekirjandus”

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Laps kirjanduses22. oktoobril 2020 kell 10.30–16 toimus juba kaheksandat korda Eesti lastekirjanduse keskuse ja Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses“. Seminari alapealkiri oli seekord „Mäng ja lastekirjandus“ ning see uuris, milline roll on mängul lasteraamatutes.

Ütlus „Mäng on väikese inimese töö“, on üldtuntud, kuid kas me ka teame, mis on mäng teoreetiliselt ja kuidas seda uurida saab? Kas oskame arvata, mil moel mäng lastekirjanduses väljendub, kes on meie kõige mängulisemad kirjanikud ning kuidas noortele lugejatele selline kirjandus mõjub? Kas mõistame, miks on oluline keelemäng või nukuteater, mänguline lasteraamat või lustlik muuseumiprogramm, õpetaja või lapsevanema võime märgata lastekeele rikkust? Nendele küsimustele otsisid seminariettekannetes vastust Oliver Laas, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Mari Niitra, Taavi Tõnisson, Katre Kikas, Keiti Vilms, Andra Kütt ja Elle-Mari Talivee.

Lastekirjanduse uurija ja seminari korraldaja Jaanika Palmi sõnul ei ole mängu ja lastekirjanduse suhteid ammuilma põhjalikuma vaatluse alla võetud. „On tore, et nüüd tänu sellele seminarile saime teemast niivõrd mitmekülgse pildi. Vaadeldi ju mängu nii mänguteoreetilisest vaatepunktist, uuriti eri teoste mängulisust kui käsitleti ka viise, kuidas mängulisuse abil rohkem lapsi ja noori lugemise juurde tuua.“ Palm loodab, et pärast seminari on osalejail kergem lastekirjanduses mängu märgata ning nad saavad palju inspiratsiooni lugemisteemadele loovamalt lähenemiseks.

Underi ja Tuglase kirjanduskeskus vanemteaduri Elle-Mari Talivee sõnul oli seminari kava mitmekülgne ja põhjalik. Ta ise ootas väga muuhulgas arutlust mängu piiridest Andrus Kivirähki loomingus: „Mu oma poisid on kasvanud suureks just tema lasteraamatutega ning see lõbus julgus, mis neis õpetab kõige üle sõbralikult naerma, on justkui osa sellisest leidlikust mängust, mis aitab igapäevamaailmaga hakkama saada.“ Sõna „mäng“ paneb Talivee sõnul juba iseenesest kuklakarvad põnevusest ja ootusärevusest püsti tõusma.

Seminarisarja „Laps kirjanduses” sai alguse 2013. aastal. See toob igal sügisel lastekirjanduse keskusesse kokku Eesti parimad lastekirjanduse uurijad ja spetsialistid, kes süüvivad olulistesse lasteraamatutega seotud teemadesse. Möödunud aastatel on arutletud huumori olemuse üle, vaagitud lastele mõeldud klassika olulisust, süüvitud Põhjamaade lasteraamatutesse, keskendutud tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses ning kooli ja kirjanduse suhetele.

Otseülekannet seminarist on võimalik järele vaadata Eesti lastekirjanduse keskuse Facebooki-lehel.

Seminari toetab Eesti kultuurkapital.

Vaata seminari kava siit.

Lapsed loevad üksteisele ette

Täna tähistatakse ettelugemise päeva

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lapsed loevad üksteisele etteTäna, 20. oktoobril 2020 tähistatakse Eestis ettelugemise päeva, et tõsta esile ettelugemise tähtsust. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldas sel puhul 4. klasside õpilastele üle-eestilise ettelugemisvõistluse „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“.

Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega. Just siit saab alguse lapse kõne areng, kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. Lisaks on ettelugemine tore ajaviide ja pakub ka täiskasvanutele võimaluse veeta kvaliteetaega ühes perega.

Ettelugemisele tähelepanu juhtimiseks viis Eesti Lastekirjanduse Keskus läbi toredaks traditsiooniks kujunenud ettelugemisvõistluse, millest võtavad osa 4. klasside õpilased üle kogu Eesti. Sel korral viidi võistluse finaal läbi video vahendusel. Kolmeliikmeline žürii sai vaadata ja hinnata maakondlike parimate ettelugejate esinemistega videoid.

Eesti rahvajutu aastast innustatuna oli võistlus pühendatud muistenditele ja kandis pealkirja „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“. Rahvajutu aasta eestvedaja ja jutuvestja Piret Päär edastas kõikidele võistlusel osalejatele ka videotervituse.

Parimaks ettelugejaks osutus sel aastal Raplamaalt pärit Uku Attila Metsallik. Teisele kohale tuli Võrumaalt pärit Loore Liisa Samuel. Kolmandat kohta jäid sel aastal jagama Isabell Eelmäe Pärnumaalt ja Moona Ojasoo Läänemaalt.

Žüriisse kuulusid loovkirjutamise kooli Drakadeemia juhataja Siret Campbell, vabakutseline näitleja ja lavastaja Lennart Peep ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi ja nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Lisainfo:
Ettelugemise võistlus teemal „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“.

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Erik Johansson foto "Full Moon Service"

Loovkirjutamise konkurss “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” kutsub osalema.

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Erik Johansson foto "Full Moon Service"Fotokunstikeskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osalema inspireerival konkursil “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” Sel korral ei tule alustada tühjalt lehelt, vaid inspiratsiooniks on Rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni maagilised fotod. Konkursiga tahame uurida, kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna või on see hoopis vastupidi.

Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Telliskivis asuva Fotografiska sügishooaja suurim ja uusim näitus, mis jääb avatuks järgmise aasta 17. jaanuarini. Sissepääs Fotografiskasse on kuni 12 eluaastani prii. Kui sa ei saa kohale tulla, siis tutvu Erik Johanssoni töödega tema kodulehel või Instagrammis.

Konkursi idee taga on Fotografiska Tallinna kaasasutaja Rain Tamm ja tema loovkirjutamise huviline tütar Roos Marii. Roos Marii on osalenud Eesti Lastekirjanduse Keskuse loovkirjutamise ringis ning Erik Johanssoni näitust külastades leidis ta, et seal nähtud fantaasiaküllaste fotode põhjal saab kindlasti kirjutada palju toredaid jutte ja lugusid.

Lugusid võib kirjutada vabalt valitud Erik Johanssoni fotost inspireerudes ja lastes oma fantaasiamaailm valla. Kirjutada võib nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Oodatud on nii jutustused, muinasjutud, esseed kui ka lühivormid ja luuletused – kirjuta kasvõi haiku. Tekstide soovitav pikkus on kuni tuhat sõna.

Lood palume saata elektrooniliselt 25. novembriks 2020 märgusõnaga „Ääretagused paigad“ meiliaadressil elk@elk.ee. Tööle palume lisada loo autori nimi, vanus, kool, klass ning kirjutaja või õpetaja e-posti aadress. Alapealkirjaks märgi tööd inspireerinud foto nimi.

Žürii hindab konkursile saadetud töid kolmes vanuseastmes:

  • 4.–6. klass
  • 7.–9. klass
  • 10.–12. klass

Loovamaid kirjutisi ootab põnev auhinnasadu, mille seas Erik Johanssoni autogrammiga imelised postrid, tema maagilised raamatud ning Fotografiska aastane Sõbrakaart, millega saab tulla näitustele kasvõi iga päev.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta jaanuaris.

Foto: © Erik Johansson, Full Moon Service