Jaanuar 2021. Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kuigi eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel on möödunud juba üle 70 aasta, on meie lastekirjanduses sellest senini üle või ümber vaadatud. Põgusalt on teemat käsitlenud Ilon Wikland oma pildiraamatutes ja möödaminnes on sündmus mainitud ka muudeski teostes, kuid pikemalt pole sel peatutud. Ehk on need teemad olnud teadjaile liiga valusad, et meenutustena kirja panna, või on siis kirjanikud neid otse ja avameelselt lastele rääkimiseks liiga karmiks pidanud. Võib-olla pole leitud ka õigeimat viisi, kuidas seda delikaatselt teha, et keegi osalistest end haavatuna ei tunneks. Püttsepp on esimene, kes teemal põhjalikult peatub ja selle oma käsitluse fookusesse seab.

Tee ideest raamatuni pole olnud lihtne. Oma perekonnaloost inspireerituna uuris kirjanik aastate jooksul põhjalikult läbi hulga materjale 1944. aasta Eesti paadipõgenike kohta, kogus omaaegsete laste mälestusi, külastas paiku, kuhu põgenikud randusid ning vestles neid seal vastu võtnud abiliste, lotadega. Kogutud rohke materjali vormis Püttsepp kirjandusteoseks ning esitas 2019. aastal lastejutuvõistlusele „Minu esimene raamat“. Käsikiri sai seal kolmanda koha ning aasta hiljem ilmununa teenis mullu ka erilisima lasteraamatu tiitli  ̶  Aasta Rosina.

Keeruka ja kauge teema nüüdisaja lastele lähemale toomiseks on autor valinud peategelaseks kaheksa-aastase Keete ja tema lemmikmänguasja, karu Pätsu. Tüdruku vanemad on õpetajad ja ta elab mereäärses väikelinnas kirsipunases majas. Peale Keete pere on maja koduks veel viiele lapsele: õdedele-vendadele Reinule, Riinale, Reedale ja Villule, kelle isa on sõjas, ning Jaanile, keda kasvatavad lell ja vanaema, sest tema vanemad on Siberisse küüditatud. Autor kirjeldab laste elu ja tegevusi sõjaoludes, pommitamise eest varjumist, osa saamist põgenemise planeerimisest, eluohtlikust merereisist, saabumisest Rootsi ning elu esimeses põgenikelaagris.

Kuna jutu sisu on karm, pakub autor kohe alguses noorele lugejale toeks raami. Nimelt esitab kirjanik loo tagasivaatelisena, juba eaka Keete meenutusena, kui ta peab minema kooli lastele oma mälestusi rääkima. Raamlugu annab lapsele kindluse, et teel võib küll halvasti minna, kuid lõpeb kõik siiski hästi. Püttsepp arvestab adressaadi vastuvõtuvõimega ning mõistab muuski osas tema vajadusi. Ta seletab teksti sees tundmatuid sõnu, nagu lell või sumplaev, ning pöördub aegajalt noore lugeja poole, kutsudes teda kaasa mõtlema ja end tollaste laste asemele asetama. Nõnda last justkui käekõrvale võttes juhib kirjanik ta turvaliselt läbi keerukate ajaloosündmuste, mille meenutamine on küll raske, kuid oluline. Ilmselt mõistavad noored lugejad, et kui nemad oleksid sündinud varem, oleks ehk neidki sellised katsumused ja ohud ees oodanud, ehk nagu Püttsepp Keete suu läbi sõnastab – milline õnn on tänapäeva lastel kasvada rahuajal.

Kuigi peategelane on Keete ja tema siseilmas lastakse lugejal kõige rohkem viibida, aitab kirjanik tungida ka teiste tegelaste mõtetesse ja tunnetesse, olgu need siis täiskasvanud või lapsed. Taoline sujuvalt ühelt tegelaselt teisele libisev vaatepunkt aitab autoril esile tuua  mitmeid omaaegseid suhtumisi ja hoiakuid, kirjeldada erinevate tegelaste tegutsemismotiive, soove ja igatsusi. Ilmekalt tuleb Püttsepa raamatust esile, et kui vanemad on võimalikult rahulikud ja konstruktiivsed, suudavad seda olla ka lapsed. Rõhutamist leiab, et raskeimad olud näitavad, kes me tõeliselt oleme ja mida suudame.

Püttsepp on suutnud tegevustikku esitada kui põnevuslugu, milles üks sündmus ajab teist taga. Kaasakiskuv süžee hakkab justkui filmilindina silme ees jooksma. Peatükid on noorele lugejale parajad ampsakad, kuid vaevalt et keegi enne raamatut käest saab pandud, kui viimane rida paistab. Ehk on siis aega pöörata rohkem tähelepanu ka suurepärastele illustratsioonidele, mis on valminud Läti ühe mainekama raamatukunstniku Gundega Muzikante tundliku käega. Muide, ka Muzikantel on tugev perekondlik seos paadipõgenikega.

Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“ rõhutab ammutuntud tõika, et pole teemat, mida lastekirjanduses käsitleda ei saaks, oluline on vaid, kuidas seda teha. Püttsepp on valinud empaatilise ja tundliku lähenemise, et haavu juurde ei tekiks ja vanad saaksid kinni kasvada. Vaid nõnda saab katkestustest üle, et üheskoos edasi minna.

Illustreerinud Gundega Muzikante
Kirjastus Tänapäev 2020
136 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Erik Johansson foto "Full Moon Service"

Konkursi “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” võitjad selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Fotokunsti keskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad välja loovkirjutamise konkursi „Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?“ võitjad.  

Konkursi korraldamiseks andis tõuke rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni fantaasiaküllane näitus „Ääretagused paigad“, mis avati Fotografiskas 25. septembril 2020. Osalejad ammutasid inspiratsiooni Johanssoni sürrealistlikest fotodest ning panid kirja kuni 1000 sõnalise jutu, luuletuse või essee. Kirjutada võis nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursi vastu oli rõõmustavalt suur huvi ning kokku laekus lugemiseks üle 440 töö. Loovkirjutajate esikolmik selgitati välja kolmes vanuseastmes ja lisaks anti välja mitmeid eriauhindu. Iga vanuseastme töid hindas kolmeliikmeline žürii.

  • Kõigi võitjatega võtame personaalselt ühendust!
  • Fotokunstikeskus Fotografiska ootab kõiki konkursil osalejaid perega koos tasuta külastusele. Erik Johanssoni näitus on avatud 14. veebruarini.
  • Kõigile osalejatele on ka üllatus – nimeline tänukiri, millele võib järele minna Fotografiska kassase kasvõi kohe, sest kohviku- ja poeala I korrusel on avatud iga päev 10-18.

4.–6. klass

I koht

Rahel Värton „Elu maa peal ja maa all“ (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). „Elu maa peal ja maa all“ on nutikas lugu sellest, kuidas harjumuspärane maailm võib tunduda hiigla põnev, kui vaadata seda kellegi teise pilguga. Autor ei tee liigseid sõnu ja hoiab loo juhtmõtet kogu aeg silme ees. Tulemuseks on kenasti koospüsiv jutustus – leidlik ja läbimõeldud, aga samal ajal ka hoogne ja vaimukas. Autor sai inspiratsiooni Erik Johanssoni fotost „Up the Past“.

II koht

Astrid Kaelepi „Johnny ja kuu“ (Jakob Westholmi Gümnaasium, 4. kl). Tegemist on põneva ja leidliku looga ühest ulakast poisist, kes avastab, et kui kuu peal jalgu kõlgutades tukastama jääda, siis võib sealt hoopistükkis alla kukkuda. Autor avaldas muljet oma laia sõnavara, eeskujuliku lausestuse ning oskuslikult loodud karakteriga. Töö sai inspiratsiooni fotost „Täiskuuteenindus“.

III koht

Martha Johanna Garcia “Päevakulutaja” (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). Lustakas ja hoogsalt jutustatud lugu, mille autor kasutab oskuslikult kirjanduslikke vahendeid. Lugedes võime nautida autori kujutlusvõime lendu, mis annab tunnistust suurest kirjutamisrõõmust. Autor demonstreerib vanuse kohta hämmastavat sõnavaldamisoskust ning jääb loota, et saame tema tekste nautida tulevikuski. Lugu kirjutati foto „Päevakulutaja“ põhjal.

Eripreemiad:

Käsitsi kirjutatud töö eriauhinna sai Pärli Peäske (Vanalinna Hariduskolleegium, 4. kl) loo „Ühte või teist pidi?“ eest. Lugu kirjutati foto “Nurga all” põhjal.

Efektse luulekujundi eriauhinna sai Yoko Lisette Pirtk (Märjamaa Gümnaasiumi, 4. kl) luuletuse „Merelugu“ eest. Luuletus sai inspiratsiooni fotost “Laske nad vabaks”.

Kollektiivse luuletuhina eriauhinna sai Paide Hammerbecki Põhikooli 4.c klassi lapsed, kes tegid eesti keele tunnis haikusid.

Anti Saare eriauhind eriti loomingulisele koolile sai J.V.Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikool

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Anti Saar, Kadri Naanu (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Aleksander Metsamärt (Fotografiska).

7.–9. klass

I koht 

Triinu Kree “Tähetarkus” (Viljandi Kesklinna Kool, 9. kl) on ilus ja mõtlemapanev lugu tähtedest ja oskusest leida rõõmu enda ümber. Loo autor alustab toreda paralleeliga ajatute tähtede ja n-ö tänapäevaste tähtede vahel ning seejärel jutustab loo poisist, kes unustas elus kõige olulisema. Töö on kirjutatud pildi “Otsides tähti” järgi.

II koht

Paula Küti “Reaalsus?” (Pärnu Vabakool, 8. kl) on haarav lugu emast ja tütrest ning teineteise taasleidmisest. Autor kirjutab unistustest ja jõuab tõelise edukuse saladuseni. Ilmekate kirjeldustega manatakse lugeja ette imeline paik, kuhu igaüks pääseda sooviks. Töö on kirjutatud pildi “Ärka üles” järgi.

III koht

Eva Kreem “Liini lõpp” (Kadrioru Saksa Gümnaasium, 7. kl) on hästi ja haaravalt kirjutatud lühijutt (elu)teel olemisest ja pidevast kulgemisest. Töö on kirjutatud pildi “Liini lõpp” järgi

Eripreemiad:

Luuletuse eripreemia sai Liidia Baranyai sügava, liigutava ja tabava luuletusega  “Stuck Inside” (Tartu Waldorfgümnaasium 7.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni samanimelise pildi järgi.

Kõlava sõna eripreemia teenis välja Emma Gogoleva erinäolise ja leidliku luuletusega “Mööda taevanõmme võid näha”(Tartu Waldorfgümnaasium 8.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni pildi „Follow the Rain“ järgi.

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Andrus Kivirähk, Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Elo Aun (Fotografiska).

10.–12. klass

I–III koht 

Liisi Brett „Kaljukera“ (Miina Härma Gümnaasiumi, 10. kl). Tegemist on nutika ilukirjandusliku tekstiga, mis annab Erik Johanssoni fotole veenva lisaloo. Jutustusest kumab läbi mure keskkonna pärast, mida vallutab tööstuslik tühjus. Lugu esitab küsimuse, kas eelistada idüllilist elu ähvardava katastroofi ootuses või turvatunnet hallis ja ilmetus korstnasuitsus. Inspiratsiooni sai autor Erik Johansson fotost „Imminent“.

Kenele Pärnaste „Uneskõndija“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 10. kl)

Selle võistlustöö puhul on tegu ühe mehe mõtisklusega. Lugu viib mõtted selleni, kuidas inimhing ihkab ühtaegu elada nii minevikus kui tulevikus. Tekst on kirjutatud Erik Johanssoni foto „Dreamwalking“ põhjal.

Laura Elizabeth Gemst „Olla täiskasvanu, olla laps“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 11. kl)
Üllatav, et lihtsas sõnastuses luules on võimalik nii palju öelda. Saadab sõnumi: täiskasvanud, hoidkem last enda sees! Autor on saanud innustust Erik Johanssoni tööst „Lost in the Rain“.

Vanuserühma žüriisse kuulusid jutuvestja Polina Tšerkassova, toimetaja ja tõlkija Mari Klein ja Anneli Kengsepp (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Eripreemiad:

Parim venekeelse loo eripreemia sai Kristiina Dunajeva(Jõhvi Gümnaasium, 10. kl)  põnevust tekitav ja fantaasiarikas lugu „Моя Звезда“, mis valmis foto „Looking for Stars“ põhjal.

Unistuste raamatukogu eriauhinna pälvis Reili Saukas „The Forest Library“ (Tamsalu Gümnaasium, 12. kl). Loo inspiratsiooniks on Erik Johanssoni foto „The Forest Library“.

Eeposliku luule eriauhind teenis välja Laura Aljas „Stellantis“ (Jüri Gümnaasium, 11. kl)
Luuletus valmis Erik Johansson foto „Stellantis“ põhjal.

 

Algab lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse “MINU ESIMENE RAAMAT”. Konkursil toimub tänavu juba kümnendat korda.

1. Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.
2. Jutustuse pikkus on 100 000–150 000 tähemärki koos tühikutega.
3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
4. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.
6. Võistlustöid oodatakse 1. juuliks 2021.
7. Võitjad kuulutatakse välja 2021 sügisel, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 6177 234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Kertu Sillaste illustratsioon

Selgusid Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduste konkursi võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Harry Potteri kaanekujunduste konkursi esikolmik on selgunud. Žürii valis esitatud tööde seast välja kolm erinäolist kujundust, milles kõigis on näha Harry Potteri võlumaailma. Võidutööde autoriteks on Eili Lepik-Kannelmäe, Aili Allas ja Hanna Särekanno. Esikoht ehk kujundus, mis hakkab kaunistama raamatusarja, selgub koostöös J.K. Rowlingu agentuuriga.

Rahva Raamatu eripreemia võitis Aili Allas, kelle kujundus paistis silma oma põnevate ja lennukate ideedega. Kokku esitati võistlustulle 50 tööd.

Esitatud töid hindas žürii, mis koosnes kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjandus Keskuse ja Rahva Raamatu esindajatest. Esikolmikule on ette nähtud rahalised preemiad ning võitjal on võimalus sõlmida kirjastusega leping kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks.

Kirjastus Varrak peatoimetaja ja Harry Potteri raamatute tõlkija Krista Kaera sõnul oli esitatud tööde seas päris mitu huvitavat kujundust. „Potteri raamatute juures on kindlasti oluline fantaasiarikkus. Muidugi loob iga laps raamatut lugedes oma maailma, kuid hea kaanekujundus on kui põnev uks sinna maailma.“

Tänavu möödub 20 aastat raamatu „Harry Potter ja tarkade kivi“ eestikeelse tõlke ilmumisest. Kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahva Raamatu koostöös loodud Harry Potteri kaanekujunduste konkursi eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Kirjastus Varrak võtab võitjatega preemiate osas ühendust.

Lisainfo:
Krista Vilippus, kirjastus Varrak, krista.vilippus@varrak.ee, 616 1031

Aasta kõige omanäolisem lasteraamat kõneleb lastekirjanduses harva käsitletud teemast

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutas välja Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige silmapaistvamale eesti lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Juhani Püttsepa raamatu „On kuu kui kuldne laev“, mille on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid.

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Detsember 2020. Maarja Kangro „Isa kõrvad“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kui lasteraamatuid avaldavad lasteaiaõpetajad välja arvata, siis pole just palju endast lugupidavaid kirjanikke, kes julgelt ja avameelselt tunnistaksid, et tema teos on õpetlik. Nähakse ju enamasti kirjandust ja pedagoogikat üksteisele vastanduvate, ehk isegi välistavate kategooriatena. Maarja Kangro aga teab, mida teeb. Temas pole kübetki kahtlust, kas ja kuivõrd on „Isa kõrvad“ kirjandus, kunst selle paremas mõttes. Nõnda sedastabki raamatu tagakaanetekst vapralt ja enesekindlalt, et tegemist on õpetlike lugudega tänapäeva lastest ja täiskasvanutest. On aga kirjaniku enesekindlus põhjendatud?

„Isa kõrvad“ pole peamiselt täiskasvanuile luuletava ja tõlkiva Maarja Kangro esimene lasteraamat. 2006. aastal ilmus temalt (samuti koostöös oma kunstnikust õe Kirke Kangroga) pildiraamat „Puuviljadraakon“. „Isa kõrvad“ on aga jutukogu, milles kuus reaalsust ja fantaasiat põnevalt põimivat novelli. Tegelased ei kordu, igas loos on oma kangelased, kel oma katsumused ületada. Nii näiteks peavad ema ja kohvikukülastajad toime tulema Lauriga, kellele meeldib kangesti endale igasugu toite tellida, kuid ühtegi neist süüa ei taha. Martale aga ei meeldi söögilauas suurte inimeste jutte kuulata, vaid ta nõuab, et isa ja ema temaga kogu aeg koletist ja notsut mängiksid. Jaan peab õppima vastutama lausutud sõnade, Marko aga lendu lastud müra eest. Kuid inimesed pole ainsad, kelle teele elu katsumusi veeretab. Prügikasti kõrvale heidetud püksid näiteks otsustavad hüljatuse kiuste endale võimalikult toreda elu luua. Lahke robot aga läheb jalutuskäigule ning osutub humaansemaks kui nii mõnigi inimesest külaelanik.

Et iva reljeefsemalt esile tuleks, kasutab Kangro oma õpetlikes lugudes, nagu Karl August Hindreygi oma ajal, rohkelt huumorit, ülepaisutatust ja hüperbooli. Kui Hinderyl uputakse pisaratesse või muututakse nõnda, et vanemadki sind ära ei tunne, siis Kangrol moondutakse krokodilliks ja mõnuletakse merevees või lennatakse kõrvade laperdades kaugesse metsa oma lapse tekitatud müra eest pakku. Samas aga pole kummalgi autoril kuskil mingit otsesõnalist manitsust või näpuvibutust. Nii ei ütle Kangro, et igaüks peaks kohvikus tellitud toidu kenasti ära sööma, või et tark on püksid jalga panna, kui isa palub, vaid jätab valikud lugeja teha. Targutamata ja pooli valimatagi kooruvad tõed, olgu siis suurte või väikeste lugejate jaoks.

Kangro raamatust tuleb ilmekalt esile, et lapsed ja täiskasvanud ei ela üksteisest eraldatud mullides, vaid nende elud lõikuvad, haakuvad, põimuvad. Lugudest kumab ja jääb kummitama, et üksteisega tuleb küll arvestada ja kena olla, kuid aegajalt võiksid täiskasvanud kasutada ka oma õigust olla lapsevanem ning mitte jätta kõiki raskeid valikuid ainult laste teha. Nõnda võibki öelda, et õpetlikkus on Kangro lugudes suunatud samavõrra ka täiskasvanud lugejaile. Siingi pole Kangro jäik ja paindumatu, vaid pigem mõistab lapsevanemaid ja oskab neile kaasa tunda. Ta saab aru, et pole lihtne olla hea lapsevanem, eriti kui ümberringi kõik näikse paremini teadvat, kuidas see käib. Loodud ideaalkujud emadest ja isadest, kes kunagi häält ei tõsta, ei väsi ega ole segaduses ja lastest, kes kunagi oma tahtmist peale ei suru, riideid enne pidulikku hetke ära ei määri ega vaidle, võivad olla piiravad ja ahistavad. Pidev elamine pakutavate valikute tulvas ning süütunde ja küündimatuse kütkes võib olla äärmiselt kurnav.

Maarja Kangro „Isa kõrvad“ tõestab ilmekalt, et õpetlikkus ei välista kirjanduslikkust. Kangro tekst on ilma igasuguse kahtluseta kirjandus, samas aga on see ka lustlik ja mõtlemapanev raamat, millel nii mõndagi lugejatele öelda. Olgu need siis nooremad või vanemad.

Illustreerinud Kirke Kangro
Nähtamatu Ahv, 2020
80 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“ valiti Muuseumiroti nominendiks

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muuseminõukogu komisjonid valisid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös valminud tegelusnäituse „Pikk-pikk teekond“ muuseumide aastaauhindade nominentide hulka muuseumihariduse edendaja kategoorias. Näituse kujundas kunstnik Kaie Kal. 

Näituse kaasnominentideks on Eesti Rahva Muuseumi Eesti kultuuri kursus “Ela eestlaste elusid” ja Eesti Maanteemuuseumi V laste liikluskonverents. Võitjad kuulutatakse välja 2021. aasta juunis toimuval Eesti muuseumide aastaauhindade galal Kuressaares.

Kohvritesse pakitud näitus „Pikk-pikk teekond“ valmis illustraator Ilon Wiklandi 90. juubeliks. See jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest, pakkudes raamatute tutvustamise kõrvale mängulist lisategevust. Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Hetkel rändavad kolm kohvrikomplekti mööda Eestimaa raamatukogusid.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss tunnustab parimaid muuseumispetsialiste ning toob esile muuseumitöö erinevaid tahke. Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Muinsuskaitseametiga.

Eesti muuseumide auhindade konverents ja gala toimuvad 4. juunil 2021 Kuressaares.

Lisainfo konkursi kohta Muinsuskaitseameti kodulehel

 

Ajakiri Nukits

Ilmus lastekirjanduse ajakirja Nukits uus number

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ajakiri NukitsEesti Lastekirjanduse Keskusel on suur rõõm teada anda, et ilmunud on lastekirjanduse uurimisele pühendunud ajakirja Nukits 26. number. Ajakirjast leiab artikleid lastekirjanduse, illustratsiooni ja laste lugemise teemadel.

Ele Süvalep uurib inimeste „loomastamist“ lastekirjanduses, Mari Niitra kirjutab Piret Raua omailmadest ja Jaanika Palm loomalugudest laste lugemislaual. Lea Reitel Høyer võrdleb Eesti ja Skandinaavia laste lugemistingimusi ja -harjumusi PISA uuringu valgusel. Lisaks saab lugeda intervjuud Nukitsa auhinna võitnud Andrus Kivirähkiga ning Hans Christian Anderseni preemia laureaadi Albertine’iga. Nukits ilmub nagu tavaliselt aasta lõpus ja sihib juba ka järgmisesse aastasse, seda nii tähtpäevade kalendri näol kui ka tulevaste juubilaride-illustraatorite (Erik Vaher, Margarethe Fuks, Priit Pärn, Urmas Viik jt) loomingut näidates. (Täismahus sisukorraga saab tutvuda veidi allpool.)

Ajakirja toimetaja Anu Kehmani sõnul püüab ajakiri nii möödanikule pilku heita kui ka ajaga sammu pidada: „Soovime, et need artiklid ja intervjuud ei jääks ühekordseks lugemiseks, vaid pakuksid huvi ja oleksid kasulikud ka aastate pärast.” Toimetaja lisas, et tänavu kogunes materjal kuidagi iseenesest, sest lisaks kavandatule tuli omaalgatuse korras mitu toredat kaastööd.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Kärmemad tellijad, kes on liitunud Lugemisisu programmiga, saavad ajakirja kätte ühes programmi raamatutega.

Nukits 2020

SISUKORD

2   Ele Süvalep. Koerad poisid, tuid tüdrukud (ja Krõll)

10   Mari Niitra. Piret Raua omailmad

14   Jaanika Palm. Loomalood laste lugemislaual

18   Krista Kumberg. Putukad õpetavad inimesi

26   Eesti lastekirjanduse sündmusi 2020. aastal

28   Kivirähk: Nähtava maailma kõrval on teine, põnevam maailm. Kadri Naanu intervjuu lastekirjanik Andrus Kivirähkiga

34   Emilia Kõiv. Kuidas Eesti Lastekirjanduse Keskus mind lugema ja lugemine elama õpetas

36   Lea Reitel Høyer. Laste lugemisest meil ja mujal

39   Kaie Kal. Pikk-pikk teekond ja väike kollane kohver

42   Mari Sieberk. Iga laps on lugejaks sündinud

44   Helle Laanpere. Meil käib lasteaias raamatukogu!

46   Aardeleid Uhtnas: Inge Pikkoja. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2019

48   Lastekirjanduse tähtpäevi 2021

50   Leelo Märjamaa. IBBY Eesti uudiseid

51   Albertine: Tunnustus on tähtis ja mõjub innustavalt. Leelo Märjamaa intervjuu Šveitsi illustraatori Albertine’iga

52   Summary

Kaanel: Urmas Viigi illustratsioon Kadri Tüüri raamatust „Muhu Inglid“ (2016)

 

Algas 2020. aasta kauneimate raamatute konkurss

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates tänasest kuni 6. jaanuarini saab esitada konkursile „25 kauneimat Eesti raamatut“ 2020. aastal Eesti kirjastajate välja antud, Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud ning Eestis trükitud väljaandeid. 

Esitatud teostest valitakse välja 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Konkursi korraldajate poolt moodustatud žüriid hindavad raamatute terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust. Võistlustele esitatavate raamatute kohta tuleb täita ankeet. Võistluse reglemendid ning ankeedid on üleval Rahvusraamatukogu kodulehelwww.nlib.ee/25kauneimat. 

Konkursile esitatud raamatuid ootame hiljemalt 6. jaanuariks Rahvusraamatukokku. Neid saab tuua ise või saata seekord ka kontaktivabalt kulleriga aadressile: Eesti Rahvusraamatukogu, Endla 3, Tallinn, 15189. 

Võidutööd tehakse teatavaks 11. veebruaril 2020. aastal. 12.—29. veebruarini on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud ka kauneimate raamatute näitus. 

2019. aasta kauneimate raamatute tutvustuse ja pildid leiate siit:https://25kauneimat.nlib.ee/   

25 kauneima raamatu ja 5 kauneima lasteraamatu konkursse korraldavad Eesti Kirjastuste Liit,  
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. 

Lisainfo: 
Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liit, 644 9866, kirjastusteliit@eki.ee
 

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Tänavu valiti 17. korda lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli Torn nominendid ja laureaadid. Paabeli Torni auhinna on ellu kutsunud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2019. a oktoobrist kuni 2020. septembri lõpuni.

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Viie parema teose hulka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised väljaanded:

  • Marianne Dubuc, „Postihiire imepärased reisid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • David Litchfield, „Karu ja klaver“, kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar
  • Dr. Seuss, „Horton kuuleb kessesid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Riikka Jäntti, „Väike hiir sõidab maale“, „Väikese hiire jõulud“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi
  • Inese Zandere, „Tuhatnelja edasi!“, kirjastus Päike ja Pilv, tõlkija Contra

Juturaamatute nomineeritud viisikusse kuuluvad:

  • Sam Copeland, „Charlie muutub kanaks“, kirjastus Varrak, tõlkijad Marju Roberts ja Tiina Aug
  • Diego Arboleda „Elio: üks animatograafiline lugu“, Toledo kirjastus, tõlkija Ehte Puhang
  • Nat Amoore „Koolihoovi mijonäri saladused“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure
  • Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Maja Lunde „Lumeõde“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Marit Hansen

Paabeli Torni auhinna laureaadid 2020. aastal on:

Pildiraamatu kategoorias raamat „Karu ja klaver“, autor David Litchfield, tõlkija Kadri Rahusaar, kirjastus Koolibri.
Juturaamatu kategoorias raamat „Lumeõde“, autor Maja Lunde, tõlkija Marit Hansen, kirjastus Rahva Raamat.

Auhinna pidulik üleandmine toimub järgmisel aastal. Auhinnatud raamatud saab märgistada Paabeli Torni kleebistega.

Lisainfo:
Mare Müürsepp
+372 5102148
marem@tlu.ee