Eesti illustraatoreid olid edukad rahvusvahelisel illustratsiooni konkursil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti illustraatoreid olid edukad rahvusvahelisel illustratsiooni ja disaini konkursil „Image of the Book“ (Образ книги). Žürii tunnustas kõrgelt Ulla Saare, Kadi Kuremaa ja Kertu Sillaste töid. Auhinnad antakse üle Bologna lasteraamatumessil aastal 2021.

Eesti illustraator Ulla Saar jõudis laureaatide nimekirja laste- ja noortekirjanduse illustratsiooni kategoorias ning Kadi Kuremaa ja Kertu Sillaste autoriraamatu kategoorias.

Konkurss “Raamatu pilt” toimus esmakordselt aastal 2008. Selle algatajateks olid Venemaa Föderaalne Pressi- ja Massikommunikatsiooniagentuur ning Moskva Raamatuillustraatorite ja Disainerite Liit. Aastal 2017 muutus konkurss rahvusvaheliseks. Alates 2008. aastast on võistlusel tunnustatud üle 1000 kunstniku tööd.

Rahvusvaheline žürii, kuhu kuuluvad kirjastajad ning illustraatorid, hindab nii ilmunud kui veel ilmumata illustratsioone. Laureaadi tiitleid ja diplomeid jagatakse üheksas kategoorias: ilukirjanduse illustratsioon, laste- ja noortekirjanduse illustratsioon, raamatukujundus, autoriraamat, uued tulijad, e-raamat, kunstiraamat ja grand prix ehk “Fenomen”. Külalisliikmena lõi sel aastal žürii töös kaasa ka lastekirjanduse keskuse kunstiekspert ja illustraator Viive Noor.

Loe lisa konkursi veebilehelt.

Ulla Saare illustratsioon. Kairi Look. „Piia Präänik kolib sisse”, 2015, akvarell, kollaaž

Kirjastus Varrak kutsub lapsi illustreerima J.K. Rowlingu lasteraamatut „Ickabog“

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kirjastus Varrak avaldab veebis J.K. Rowlingu uue lasteraamatu „Ickabog“ ja kutsub lapsi joonistusvõistlusel raamatut illustreerima. Osalema on oodatud 7–12-aastased lapsed. 

„Ickabog“ avaldatakse veebilehel www.icakbogilood.ee osade kaupa järgmise seitsme nädala jooksul. Ja mis kõige põnevam – lastel on võimalus raamatut ise illustreerida! Iga tööpäev ilmub lehele uus osa raamatust ja mõned soovitused, mida lapsed võiksid joonistada. Võistlusele esitatud töödest tehakse valik, mis jõuab eestikeelsesse raamatusse.

J.K. Rowling kirjutas „Ickabogi“ rohkem kui kümme aastat tagasi unejutuks oma lastele ja kaua oli see armastatud lugu mõeldud vaid nendega jagamiseks. Kui aga koroonapandeemia sundis peresid kodudesse jääma, otsustas J.K. Rowling oma laste lemmiklugusid maailmaga jagada. Raamatuga seonduvad autoritasud annetab kirjanik organisatsioonidele, mis abistavad koroonapandeemiast eriti raskelt mõjutatud inimesi.

Joonistusvõistlus on avatud alates 1. septembrist kuni 23. oktoobrini 2020. Võistlusele on oodatud 7–12-aastaste laste joonistused, mis peavad olema esitatud lapsevanema või eestkostja poolt. Võistlusel osalemiseks on vaja esitada koopia lapse joonistustest läbi veebilehel oleva vormi.

Esimesi peatükke saab lugeda lehel https://ickabogilood.ee/raamat/

Algupärase noorteromaani võistluse raamatud

Noorteromaanikonkursi võitis Jana Maasik

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Algupärase noorteromaani võistluse raamatudKirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud algupärase noorteromaani konkursi võitis Jana Maasik. Noorteromaani võistlus toimub tänavu juba üheteistkümnendat korda ning konkursile saabus pea 30 käsikirja, millest parimad plaanitakse avaldada umbes aasta jooksul.

Jana Maasikule tõi võidu käsikiri „Enne lõppu“, mille peategelane on lõpuklassis õppiv Katrina. Kuigi raamatus räägitakse ka kiusamisest, armastusest ja suurtest elusündmustest, torkab käsikiri rohkem silma oma jutustaja häälega, sest Katrina on terase ja kergelt iroonilise alatooniga tähelepanekuid pilduv peategelane, kes suudab varemgi käsitletud teemad panna kõlama tavapärasest erilisemalt. Jana Maasik on varem avaldanud kümmekond raamatut, ta võitis 2012. aastal Tänapäeva romaanivõistluse ning 2019. aastal Tartu lastekirjanduse preemia.

Teise koha pälvis Kaia Raudsepp käsikirjaga „Koidu luupainaja“. Selle konkursi märkimisväärseima probleemromaani teemaks on ohver, trauma ja sellest üle saamine. Peategelane langeb vägistamise ohvriks ja kuigi siin olemas kriminaalne liin, siis rohkem on see usutav ja vajalik kirjeldus toimunuga hakkama saamisest.

Kolmandaid kohti anti välja kaks. Merilin Paas-Loeza „Mida silmad ei näe“ peategelane on paljutõotav pianist Hanneli, kes pärast perekondlikku tragöödiat kolib väiksemasse kohta elama. Seal sõbruneb ta kehvast perekonnast pärit tüdrukuga. Raamat on isiklikest väljakutsetest ja enda ületamisest, traumadest ja abi vajavate inimeste märkamisest. Kersti Kivirüüdi käsikiri „Mina, Raimo, 5. klass“ räägib väikeasula koolist, kus kord on täiesti käest ära. Koolis tekitab elevust teleprojekt ning arutletakse, kus lõppevad naljad ja algab korralagedus?

Žürii otsustas avaldamissooviga ära märkida kaks käsikirja. Laura Evisalu käsikirja „Juhused“ peategelane on koolipoiss Rain, kelle elu muudab mitmel moel telesaatesse sattumine. Liina Vagula käsikiri „Täiusliku elu hind“ on psühholoogiline krimilugu, kus peategelane avastab, et tundmatu isik on ta vangistanud võõrasse majja.

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba üheteistkümnendat korda ning konkursile saabus pea 30 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kümne konkursi jooksul on esitatud kokku ligi 300 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud umbes 50. Konkursi žürii koosnes Lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3500 eurot.

Enamik konkursi töid oli seotud kooli, laste ja vanemate ning laste omavaheliste suhete, tülide, esimese armastuse, ambitsioonide ja kohanematuse, huvialade ja suurte pöördepunktidega isiklikus elus. Natuke vähemaks on jäänud ulme- ja fantaasiateemasid, kuigi oli päris mitu käsikirja, kus rännati aegruumis ja leiti taas kord mõni portaal teispoolsusesse. Realistlikest teemadest oli pisut rohkem märgata kriminaalseid lugusid ning arutelusid sotsiaalmeediaga seotud kuulsuse, ohtude ja käitumise üle. Endiselt torkas silma, et valdav osa autoreid on naised.
Kõik auhinnatud ja äramärgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

Varasemate konkursside parimad:

2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“
2002 – Helga Nõu „Kuues sõrm“, Katrin Reimuse „Haldjatants“ ning Jaan Tangsoo „Hanejaht“
2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“
2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“
2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“
2011 – 2. koht Reeli Reinausi „Nahka kriipivad nädalad“ ning Kristel Kriisa „Piinatud hinged“
2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“
2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“
2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“.
2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“.
2020 – Jana Maasik „Enne lõppu“

Lisainfo:
Kirjastus Tänapäev
6691 894
https://www.elk.ee/?page_id=897

Loovkirjutamine

Esseekonkurss „Ka mul on õigus olla mina ise” ootab osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

LoovkirjutamineTallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Ka mul on õigus olla mina ise“.

Ootame noori oma mõtteid ja ideid väljendama teemal, milline võiks olla meid ümbritsev elukeskkond, meie väärtused ja inimsuhted, et saaksime olla just sellised, nagu soovime.

Tallinna Lastekaitse Ühingul on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 23. oktoobriks 2020 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Liis Sein, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 11. novembril 2020 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

September 2020. Ilmar Tomusk „Vapper siil“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Juba aastaid valitseb meie pildiraamatuturul mõnus küllus. Ikka rohkem ja rohkem ilmub hea teksti ja imekaunite piltidega mudilasraamatuid, mis lausa kutsuvad end kätte võtma. Üha enam on ka autoreid, kel soovi kirjutada kõige pisemat kuulajat-lugejat silmas pidades, ning kunstnikke, kel oskust väiksematele põnevaid pildiilmu pakkuda. Mudilasraamatute kuhi on kasvanud koguni nõnda tõhusalt, et ses vallas silma paistmine tundub olevat üha raskem töö. Siiski leidub autoreid, kes eesti lastekirjandusvälja kõige konkurentsirikkamal osal jätkuvalt end proovile soovivad panna ning seal ka eredalt silma paistavad.

Ilmar Tomuski ja Catherine Zaripi tandem pole meie lastekirjandusmaastikul midagi uut. On ju nende koostöös ilmunud „Hundi sõbrad“ (2018) ja „Väike Vunts“ (2019), mida on krooninud edu nii raamatupoodides kui konkurssidel-auhindamistel. Ka hiljuti ilmunud „Vapper siil“ on tõeline meistriteos, mis rõõmustab isegi neid lugejaid, kellel aastakümnete pikkune lugejakogemus.

Raamatus peituv lugu on õigupoolest lihtne. Siililastel on aeg sügisel kooliteed alustada. Selleks otsustatakse teekond suvel paar korda läbi käia, et lastele tee selgeks õpetada ja neis enesekindlust kasvatada. Üllatusena tuleb siiliperele aga nende koolirajale ehitatud magistraal, millest loomakesed kuidagi üle ei saa. Kogu julguse kokku võtnud, otsustatakse tiheda liiklusega tee ületada joostes. Kui siis aga ikka üks auto läheneb, on siilipere hirmul. Vapper isasiil teeb end nii suureks kui vähegi võimalik, et autos olijate tähelepanu võita. See lähebki õnneks ning auto peatub. Reisijad viivad siilikesed koju tagasi ning võtavad ühendust linnapeaga, kes rajab väikeloomadele magistraali alla tunneli, mille kaudu ka siililapsed kooli saavad hakata käima.

Nupukalt on Tomusk ridade vahele pistnud probleeme, mis noore lugeja mõtlema suunavad. Miks on meie suured asfaltteed ehitatud nii, et meist pisematel puudub väiksemgi võimalus oma igapäevaelu aastatepikkuse rutiini järgi korraldada? Milleks on kooli vaja? Kuidas hoolitseda oma pere eest, kui elu sulle kaikaid kodarasse pillub? Loodetavasti oskavad need, kes Tomuski raamatuga kasvavad – olgu nad siis linnapead või tublid vanemad oma lastele –, suureks saades märgata mitte ainult iseennast ja oma huve, vaid ka endast väiksemaid ja nõrgemaid.

Suur roll teose mõtte edastamisel on Catherine Zaripi loomapiltidel. Need on küll sellised, mida üldjuhul nunnudeks nimetatakse, kuid pole tavalisele nunnukriteeriumile omaselt imalad ega tuimalt elutud. Neis on liikuvust ja särtsu, lummavust ja soojust, mis loob mõnusa turvalise raamatuilma. Ka ainult pilte vaadates on märgata, et iga siilike on äratuntavalt oma iseloomuga. Tähelepanu köidab hoolikas ja armastav siiliema, kelle käekott, kingad ja kleit on kui hetkedisaini musternäide. Imetlusväärselt hästi on aga kunstnikul välja tulnud peategelane, julge isa-siil, kelle tagasihoidlikust näost kumab rõõm oma naise kiitusest. Särtsaka siilitüdruku Sipsu ja uudishimulik siilipoiss Tripsu emotsioonid on eri piltidel selgesti tajutavad. Kõige võluvam on aga teose värvigamma – sügisese haavalehe kollane ja hall sobivad raamatusse sama hästi kui pargiteid kaunistama. Raamatu formaatki on mõnus, parajalt väike, et mahtuda mugavalt ka lapse kätte ning olla loetav isegi laisemates oludes kui sirge seljaga laua taga istudes.

Tõesti – Tomuski ja Zaripi siiliraamat on üks ääretult lihtne, kuid samas äärmiselt võluv teos, mille ühekordne lugemine oleks patt. Ikka mitu korda tuleb raamat ette võtta, et kõik vihjed saaksid üles nopitud, detailid uuritud, mõtted mõeldud.

Illustreerinud Catherine Zarip
Tammerraamat, 2020
32 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Eesti rahvuskultuurifond logo

Rahvuskultuuri fondi taotlusvoor on alanud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti rahvuskultuurifond logoEesti Rahvuskultuuri Fondi võtab vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide toetuseks. Lastekirjanduse valdkonda toetatakse Härmatali fondist ja Juhan Jaigi mälestusfondist. 2020. aasta taotluste vastuvõtt lõpeb 15. oktoobril.

Härmatali fond algatati Tiiu Alliste (neiupõlvenimega Härmatali) poolt 26. jaanuaril aastal 2018. Fondi eesmärgiks on toetada lastekirjanduse loomist, mis kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit.

Härmatali fondist toetatakse lastele eesti kultuuripärandit, esivanemate eluolu ning rahvatraditsioone ja kombeid tutvustavate raamatute kirjutamist ja illustreerimist. Käsikirjal ei ole žanrilist piirangut. Raamatuprojekt peab soovituslikult olema seotud kirjastajaga, kes tagab raamatu ilmumise kahe aasta jooksul alates stipendiumi määramisest.

Jagamisele tuleb 3900 eurot.

Toetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • Ankeet
  • Autori(te) CV-d
  • Käsikiri või katkend käsikirjast
  • Illustratsiooni näited (3-5 tk)

Taotlusi hindab fondi halduskogu koosseisus:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
Maret Tamjärv, Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär

Möödunud aastal toetas fond Kertu Sillaste raamatu „Kõige ilusam seelik“ valmimist. Samuti pälvis toetuse MTÜ Väärt Vanad Võtted, et välja anda laste liisusalmide ja hüpituslaulude heliraamat.

Juhan Jaigi mälestusfond algatati Jaigi järeltulijate poolt aastal 2000, et toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis. Teiste hulgas on stipendiumi pälvinud Silvia Kronberg, Kadri Hinrikus, Anti Saar, Reeli Reinaus ja Heiki Vilep.

Jagamisele tuleb 1100 eurot.

Toetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • Ankeet
  • CV
  • Taotluse põhjendus/motivatsioonikiri
  • Soovituskirjad (ei ole kohustuslikud)

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks Ilo Jaik Riedbergile.

________________________________________

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond eraldab 2020. aastaks stipendiume ja toetusi 138 -st allfondist.

Toetatakse:

  • üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks;
  • organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.

Rohkem infot taotlemise kohta Eesti Rahvuskultuuri Fondi kodulehelt

„Lugemisisu“ stardikoolitused 1. ja 2. oktoobril

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Head raamatukoguhoidjad!

1.–2. oktoobril 2020 toimuvad laste lugemisprogrammi „Lugemisisu“ stardikoolitused nii eelmistel aastatel osalejatele kui ka kõigile uutele huvilistele raamatukogudele, kes registreerisid end 4. septembriks programmis osalema.

Viiruse teema on isepäiselt taas pead tõstnud ja oleme seetõttu „Lugemisisu“ varasemasse koolituskavasse teinud plaanimuudatuse.

Neljapäeval, 1. oktoobril kell 10.00-15.30  koolitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) toimub ja lisaks kantakse see reaalajas edasi Facebookis. Info ülekandest leiate samal päeval Facebookist „Lugemisisu“ grupist. Salvestus koolitusest on järelvaadatav 5 päeva.

UUS REGISTREERIMINE on vaid neile, kes jätkuvalt plaanivad Tallinna koolitusele 1. oktoobril kohale tulla (et teaksime arvestada ruumi ja kohvipausiga). Registreerimise info leiate SIIT.

„Lugemisisu“ programmi mõte on motiveerida 5–10aastaseid lapsi raamatuid lugema pakkudes neile uuemat lastekirjandust. Ettevalmistavad koolitused tutvustavad raamatukoguhoidjatele värsket lastekirjandust, lugemisprogrammi ja seda toetavaid teematundide metoodilisi materjale.

Päevakava 1. oktoobril Tallinnas lastekirjanduse keskuses ja Facebooki ülekandes:

10.00-10.15 Tervitus ja sissejuhatus

10.15-11.00 Kasvukeskkonna mõjust laste keelelisele arengule / Andra Kütt, TLÜ doktorant ja nooremteadur

11.00-12.15 Värsket lugemist lastekirjandusest / Anne Kõrge, ELK

12.15-12.45 kohvipaus

12.45-13.50 „Lugemisisu“ programmi, Kahoot-mängu ja „Nukitsamehe raamatukogu“ teematunni tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

Päevakava edasised ettekanded on uutele programmiga liitujatele (soovi korral ka teistele).

14.00-14.45 Illustratsiooni teematunni tutvustus / Kertu Sillaste, illustraator, ELK kunstikambri juhendaja

14.45-15.30 Lugemismängude tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

 

Reedel, 2. oktoobril jääb koolitus Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogus kohapeal ära, aga võimalus on koolitusest osa saada arvuti kaudu Zoomi keskkonnas.

2. oktoobril koolitusega liitudes palume sisestada oma perekonnanime järele samasse lahtrisse ka raamatukogu nimi. Zoomi keskkonnaga kohanemiseks soovitame siseneda koolitusele veerand tundi varem, e kl 9.45.

Zoom-koolitusel osalemiseks liituge SIIT.

Zoomis saame kogeda, milliseid teematundide materjale saab edukalt kasutada ka laste veebitundides. Samuti teeme ettekannete vahele rohkem sirutuspause.

Päevakava 2. oktoobril Zoomis:

10.00-10.15 Tervitus ja sissejuhatus

10.15-11.00 Kasvukeskkonna mõjust laste keelelisele arengule / Andra Kütt, TLÜ doktorant ja nooremteadur

11.00-12.00 Värsket lugemist lastekirjandusest / Jaanika Palm, ELK

12.00-12.30 kodune kohvipaus

12.30-13.30 „Lugemisisu“ programmi, Kahoot-mängu ja „Nukitsamehe raamatukogu“ teematunni tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

13.40-14.20 Illustratsiooni teematunni tutvustus / Kertu Sillaste, illustraator, ELK kunstikambri juhendaja

14.30-15.10 Lugemismängude tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

Koolituste korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Lugemisprogrammi on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Soome Instituudiga.
Lugemisprogrammi korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo Eesti Lastekirjanduse keskuse lehel ja Facebookis.

Olete oodatud!
Anneli Kengsepp
Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht
tel 617 7233, 5340 5529
e-post anneli@elk.ee

Sten Roosi muinasjutuvõistlus kutsub osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja perekond Roos kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Kirjandusvõistlus soovib äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.

Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 11. jaanuariks 2021 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta mais.

Pika traditsiooniga omaloominguvõistlus toimub juba 29. korda. Möödunud aastal saadeti võistlusele 367 muinasjuttu ning osalejaid oli 69 koolist. Parimaid muinasjutte saab lugeda ajakirjast Hea Laps.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks, kes oleks tänavu saanud 50-aastaseks. 2018. aastal võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võistlus kuulutatakse välja Steni sünniaastapäeval 6. septembril.

Eesti Noorsooteatri raamaturiiul

Eesti Noorsooteatri uus raamatusoovituste sari

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Noorsooteater on koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega käivitanud raamatute tutvustussarja „Eesti Noorsooteatri raamaturiiul”. Sügise jooksul jõuavad vaataja ette viie raamatu põhjalikud tutvustused koos näitlejate loetud katkenditega. Materjal on tasuta kasutamiseks nii koolidele, raamatukogudele kui kõigile teistele huvilistele. 

Esimeses saates räägib Eesti Lastekirjanduse Keskuse kommunikatsioonijuht ja kirjandusteadlane Kadri Naanu hollandi kirjaniku Toon Tellegeni jutukogumikust „Kõik on olemas” (vt videot). Katkendeid raamatust loevad Tellegeni juttudel põhinevas lavastuses „IRIKKIRI” (lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul) osalevad Eesti Noorsooteatri näitlejad Taavi Tõnisson ja Steffi Pähn.

„Kirjandus ja teater käivad käsikäes,” ütles Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. „Raamatute valik on suur, mõnikord on teekond õigete teosteni keeruline. Mõnikord võib olla aga huvitav raamat impulsiks, et luua lavastus või tulla lavastust vaatama. Teinekord võib olla hoopis mõni hea lavastus teejuhiks autori või teose juurde. Koostöö lastekirjanduse keskusega oli hea võimalus ühendada ühised eesmärgid noore inimese kultuuriruumi rikkamaks muutmisel teatri ja kirjanduse kaudu.”

Sügise jooksul jõuab vaatajani veel neli saadet. Ilmar Trulli vaimukast luulekogust „Pori kärbes ja tori hobu” vestleb autoriga ja loeb luuletusi näitleja Getter Meresmaa. Järgnevad austraalia kirjaniku Nat Amoore „Koolihoovi miljonäri saladused”, mille autorist ja teosest räägib lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ning katkendeid loeb näitleja Laura Nõlvak.

Auhinnatud lasteraamatu „King nr 39” autori Jaanus Vaiksooga vestleb ja katkendit loeb Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. Sügise viimases saates räägitakse saksa kirjaniku Stefanie Taschinski lasteraamatust „Caspar ja Unustuse Meister”. Autorit ja teost tutvustavad dramaturg Priit Põldma ja näitleja Karl Sakrits, katkendi loeb ette Karl Sakrits.

Eesti Noorsooteater ja Eesti Lastekirjanduse Keskus soovivad raamaturiiuli sarjaga tuua lugejale lähemale lastele ja noortele kirjutatud kirjandust ning pakkuda kirjanduse õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele lisamaterjali tundide sisukaks elavdamiseks. Videoid saab vaadata Eesti Noorsooteatri kodulehel ja Youtube’i kanalis, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel ning ERRi kultuuriportaalis.

Alates hooajast 2020/21 kannab NUKU teater nime Eesti Noorsooteater. Teatri juurde kuuluvad Nukuteatrimuuseum ja kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff, viiakse läbi haridusprogramme, kohtumisõhtuid ja loenguid.

Lisainfo:
Peep Ehasalu
Kommunikatsioonijuht
Eesti Noorsooteater
E-post: peep.ehasalu@eestinoorsooteater.ee
Tel: 50 82 335

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” suundub Jõgevamaale

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 23. septembril 2020 suundub lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” Jõgevamaale. Kirjanikud kohtuvad noorte lugejatega Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal ja Palamuse raamatukogus.

Oma töid ja tegemisi tutvustavad lastekirjanikud Helen Käit ja Hugo Vaher ning illustraator Sirly Oder.
Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!“ on Eesti Lastekirjanduse Keskuse traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri eesmärgiks on tutvustada lastele uuemat Eesti lastekirjandust ja autoreid. Vahetud kohtumised kirjanike ja illustraatoritega tekitavad lastes huvi raamatute vastu ja innustavad lugema.

Kevad- ja sügistuurid on lastekirjanikke viinud Hiiu- ja Saaremaale, Lääne- ja Ida-Virumaale, Harju-, Järva-, Rapla-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaale.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.