Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaat 2020 Baek Heena

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadiks sai Baek Heena

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaat 2020 Baek HeenaAstrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadiks sai Lõuna-Koreast pärit raamatukunstnik Baek Heena. Animatsiooni taustaga kunstnik on avaldanud kolmteist pildiraamatut, millest mitmed on tõlgitud ning saanud populaarseks üle kogu Aasia.

Heena lasteraamatud kõnelevad üksindusest ja ühtsusest ning ning neid illustreerivad originaalsed fotolavastused endaloodud miniatuursetest kujukestest ja keskkondadest. Žürii tõi esile kunstniku harukordse tunnetuse nii materjali, näoilmete kui ka žestide osas, mis avab ukse harukordsesse maailma, kust leiab pilvedest küpsetatud leiba, kuusorbetti ja muudki toredat.

Tänavu nomineeriti mälestusauhinnale kokku 240 kandidaati 67 riigist. Kandidaadid kuulutati välja Frankfurdi raamatumessil 17. oktoobril 2019. Eestist kandideerisid auhinnale lastekirjanik Leelo Tungal ja illustraatorid Ulla Saar ning Urmas Viik. Varem Eestist auhinnale nomineeritud kirjanike ja illustraatorite nimekirja näeb siit. Traditsiooniliselt antakse auhind üle rahvusvahelisel Bologna lasteraamatumessil. Tänavu kuulutati auhinna laureaat välja Stockholmis Astrid Lindgreni kodus.

Loe lisa Bologna raamatumessi koduleheküljelt.

Aprill 2020. Gerda Märtens „Virmalised“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Gerda Märtens on üks huvitavamaid ja erinäolisemaid illustraatoreid meie praegusel lasteraamatumaastikul. Tema käekirja tunneb ilmeksimatult ära igaüks, kes veidigi selle maailmaga kursis. Kindlasti mängib omapärase kunstnikulaadi kujunemise juures rolli asjaolu, et Eesti Kunstiakadeemias õppimisele ajal täiendas Märtens end mitu aastat Macerata Kunstiakadeemia illustratsioonikoolis Itaalias.

Märtensi debüüt illustraatorina leidis aset 2014. aastal, sestsaati on peaaegu igal aastal mõni eesti lasteraamat temalt pildid saanud. Üks tema senise loomingu tippteoseid Dino Buzzati „La creazione” (Roma: Orecchio Acerbo, 2015) nägi trükivalgust Itaalias. Hiljem ilmus see pealkirja „Loomine” all ka Eestis (Koolibri, 2016). Nüüd on illustraator otsustanud kogu vastutuse enda kanda võtta ja teksti ise kirjutada. „Virmalised“ on Gerda Märtensi esimene autoriraamat.

Raamatu peategelaseks on jääkaru Jon, kes on Arktikas fotograaf. Hommikuid alustab ta päikesetõusu jäädvustades, hiljem aga pildistab linnakese peaväljakul turiste, kes saabunud nautima Arktika ilu. Siis aga jõuavad Joni kodumaale paduvihmad ning lumi hakkab sulama. Kui igal pool valitseb vaid hallus ja üleujutus jõuab ka Joni majani, ei jää karul enam muud üle, kui kodust lahkuda. Võõral maal on kohalikud karud Joni vastu kenad, kuid ometi on paljutki, millega tuleb harjuda, olgu selleks siis võõramaa karude saunakombed või selgeltnägijahuvi.

Teos kajastab praeguses ühiskonnas väga olulisi teemasid, mis rahva seas rohkelt kirgi on kütnud. Taolised kohati üliemotsionaalselt käsitletud teemad on jõudnud aeg-ajalt ka lasteraamatutesse, kuid siin on suur oht muutuda õõnsaks ja deklaratiivseks või siis pealetükkivaks ning üht ainsat ja „õiget“ lahendust peale suruvaks. Märtensi käsitluses pole seda aga juhtunud.

Peamiseks tõukeks on autorile olnud loodushoiu teemad. Tegemist on laia valdkonna ja komplitseeritud probleemipuntraga, mille lahtiharutamine ja lastele selgitamine pole kuigi lihtne tegevus. Märtens saab aga sellega suurepäraselt hakkama. Ta toob tegevustiku üldiselt tasandilt väikesele lugejale arusaadavale, üksikisiku tasandile. Ta vaatleb olukorda jääkaru Joni näitel ja selgitab, mis võib juhtuda, kui kliima soojenemine jätkub ja jääkarud koduta jäävad. Loost jääb kõlama mõte, et toimuv pole kaugel ja eemal, vaid selle mõjud jõuavad igaüheni emakesel maal. Nii ei satu raskustesse mitte ainult Arktika, vaid ka pruunkarude kodud, kus imekaunis ja kuum suvi ei taha kuidagi lõppeda. Peagi saadakse teisel pool maakera teada, mis on põud ja sellest tulenev näljahäda.

Oluline teema, mis looduhoiutemaatikaga seotud saab, on rändeküsimus. Siingi ei ole Märtens terav, vaid pigem kompromisse ja lepitust otsiv. Ta näitab, kuidas rännatakse välja nii Arktikast kui ka mujalt, kus enam toitu või turvalist pesapaika ei jätku. Samas aga rõhutab ta, kui oluline on avala südame ja pilguga rännata ning teekonnast õppida, mitte vanadesse mustritesse kinni jääda. Uuel maal võib olla küll palju põnevat, kuid see, ei tähenda, et sa oma kodumaa kunagi unustada saaksid. Ikka meenub midagi, mis igatsuse hinge toob.

Lisaks autori delikaatsele teema- ja keelekasutusele aitab värskust ja ambivalentsust sisse tuua ka armastuslugu. Imekaunis lauljatar Gaia, kelle hääles tunneb Jon kodupaikade kargust ja kristalsust, on küll jääkarust erinev, kuid sarnaneb Joniga hoopis sügavamal tasandil. Neile mõlemale on oluline loodus ja ühtehoidmine. Teistsugune välimus ei mängi armastuses mingit rolli.

„Virmalised“ pole targutav või sõnu peale lugev teos, esiplaanil on lugu, jutustus kellestki, kes otsib turvalisust ja kodusoojust, kui see temalt ära on võetud. Autor asetab end lugejatega samasse paati ja otsib väljapääsu koos nendega. Selles, kuidas keerukat olukorda lahendada ja globaalsest kriisist pääseda, aga selgusele ei jõutagi. Samas ei taha autor lapsi ka pidetusse jätta. Nõnda tuleb appi jääkaru Joni tinakarbike, mille vanaisa talle väljapääsmatute olukordade tarbeks jätnud on. Seemned saavad külvatud ja peagi katavad maad valged pehmed lilleõied — need on justkui Arktika lumeväli. Mida aga teha, kui vanaisa tinakarpi pole, jääb igaühele endale avastada.

Taoliste raskete teemade käsitlemisel tuleb appi soe huumor ja armsad illustratsioonid. Võrreldes varasemate teostega torkab silma rohkem värvi, rohkem sügavust ja kihte. Teose pildikeel pakub loendamatult toredaid nüansse, mida tahakski uurima jääda. Iga joonistatud detail on põhjendatud, oma kohal. Samas on aga illustraator erinevad detailid võluvalt tervikuks sidunud. See loob rahuliku ja selge pildimaailma, mida nauditav vaadata nii suurel kui ka väikesel.

Gerda Märtensi „Virmalised“ on eesti lastekirjanduspildis kindlasti eriline, kuhjaga rahvusvahelist potentsiaali omav teos. Selles on ühendatud suured ja sügavad teemad, mis käsitletud lummavalt, lihtsalt ja südamlikult. Samas pole selgitustega liiale mindud, nii säilib salapära, mis sunnib endale mõtlema tükk aega peale sedagi, kui teos käest on pandud.

Autori illustratsioonid
Koolibri, 2020
40 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Tartu Lapsepõlve auhinna logo 2020

Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tartu Lapsepõlve auhinna logo 2020

Tartu linn annab kuuendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2019. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Auhinna võitja kuulutatakse välja rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval 23. aprillil.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Eva Roos, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja raamatud: Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid”, Tuul Sepp “Allikahaldjas”, Jaanus Vaiksoo “King nr 39”, Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” ning Els Heinsalu “Haldja saladus”.

Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale.

Tuul Sepp “Allikahaldjas” (Varrak) on kaunite illustratsioonidega eesti mütoloogia-aineline raamat õe ja venna suvevaheajast vanaema-vanaisa juures. Suvi, mis vanaema käe all pidi tulema õpetlik ja igav, osutub oodatust hoopis erinevaks, sest lapsed avavad Unustustemaailma värava ning peavad aitama Allikahaldjal kinni püüda unustuse hõlmast pärismaailma põgenenud müütilisi elukaid. Meeldejäävate tegelaste kaudu on raamatusse lisatud hulgaliselt huvitavaid fakte, mis annavad loole tummi ja tihedust.

Jaanus Vaiksoo “King nr 39” (Ärkel) algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesugusid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekateriina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.

Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev) koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere.  Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.

Els Heinsalu “Haldja saladus” (Argo) annab lihtsalt ja selgelt baasteadmised seedimisest, jutustades loo väikesest Haldjast, kes on kogemata õe klaaskuuli alla neelanud ning tunneb selle pärast muret. Raamatus on palju ilusaid ja asjalikke illustratsioone ning kõrvalpõikena selgub üht-teist ka inglite, mõisapreilide, vaimude, hingede ja kummituste seedimisest.

Žürii koosseisu kuulusid kirjanik Eva Roos, Anu Amor-Narits ja Kirsti Läänesaar Tartu Linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumist ja Miina Härma Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Helgi Rootslane. Sarnaselt varasematele aastatele lähtuti valiku tegemisel põhimõttest, et teos pakuks midagi nii ettelugejale kui ka ise lugejale,  lugu oleks kaasakiskuv, fantaasiaküllane ning mingil moel arendav, keel oleks ladus ja mitmekülgne ning tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse üksteist toetava terviku.

Varem on Lapsepõlve auhinna pälvinud Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus ja Jana Maasik.

Täiendav info: žürii esimees Eva Roos, tel 56631629
laste- ja noorteosakonna juhataja Adu Neemre tel 736 1389, 55551884

Allikas: Tartu linnaraamatukogu pressiteade

Täna on rahvusvaheline lasteraamatupäev

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Täna, 2. aprillil on muinasjutumeister Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, mil üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Lastele korraldatakse täna kõikjal mitmesuguseid raamatute ja lugemisega seotud üritusi.

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kõiki huvilisi sel puhul oma lastekirjanduse alaseid teadmisi proovile panema ning lahendama lühikese ja lõbusa testi.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva traditsioonile pani alguse Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967 ning igal aasta läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati. 2020. aastal on selleks Sloveenia IBBY, kelle tervituse pealkirjaga “Sõnanälg” seadis ritta lastekirjanik Peter Svetina. Sõnumiga käsikäes käiva plakati autoriks on tuntud sloveeni lasteraamatuillustraator Damijan Stepančič.

IBBY Eesti kuulutab tänase tähtsa päeva puhul välja jutuvõistluse “Sõnanälg”. Oodatud on ühe lehekülje pikkused lood lastelt vanuses 7–12. Lugu võib olla naljakas, fantastiline, õudne, realistlik, muinasjutuline – just selline, nagu kirjutajal välja tuleb. Tööd palutakse saata 1. maiks aadressil ibby.estonia@gmail.com. Parimatele on auhinnaks loovkirjutamise töötuba lastekirjanik Kairi Loogiga.

Loe sõnumit ja uuri lisaks siit: https://www.elk.ee/?page_id=38564

Järje Hoidja auhinna saab Mika Keränen

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil tunnustab Tallinna Keskraamatukogu Järje Hoidja auhinnaga lastekirjanik Mika Keräneni teose „Soome pitsa“ eest. Järje Hoidja auhinnaga tunnustatakse Mika Keräneni, kui järjepidevuse hoidjat lastele väärt lugemisvara pakkumisel. Kirjanikku tänatakse sügisel Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu „Soome pitsa“ ainetel joonistatud pildiga.

„Soome pitsa“ on üks tõeliselt üllatusterohke põnevuslugu, kus Rampsu salaselts jätkab, vaatamata liikmete mõningatele erimeelsustele, saladuse lahendamist. Millise uue ameti leiab omale konstaabel Kuul ja kellest saab Mati uus sõber – vastused saab salaselts Rampsu kümnendas juhtumis „Soome pitsa“.

Järje Hoidja antakse 2019. aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Tallinna Keskraamatukogu tänab laste ja noorte hulgas populaarset kirjanikku juba viieteistkümnendat korda. Auhinna on saanud Andrus Kivirähk lasteraamatu „Tilda ja tolmuingel“ eest (2019), Anti Saar „Pärt ei oska saltot“ eest (2018), Reeli Reinaus „Verikambi“ eest (2017), Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” eest (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ eest (2015). Kõik Järje Hoidja pälvinud kirjanikud leiab Tallinna Keskraamatukogu lastelehelt.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2020. aastal on selleks Sloveenia ja sõnumiks „Sõnanälg”.

Raamatute laenutamine eriolukorra ajal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Et tulla meie lugejatele vastu ning tagada turvaline raamatukoguteenus ka eriolukorra ajal, laenutab Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu raamatuid eritingimustel.

 Raamatu laenutamiseks:

  • Kojulaenutuse eksemplari olemasolu korral andke raamatu laenamissoovist eelnevalt teada aadressil laenutus@elk.ee
  • Raamatukogutöötaja otsib soovitud raamatu teile välja ja võtab teiega ühendust ning ütleb, millisel kellaajal saate raamatule järele tulla.
  • Palun ärge tulge keskusesse, enne kui raamatukoguhoidja on teiega ühendust võtnud. Konkreetse aja kokkuleppimine võimaldab meil kindel olla, et lugejad ei külasta keskust ühel ja samal ajal ega puutu üksteisega kokku.

NB! Raamatuid saab tagastada alates maikuust.

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded on jõudnud ajalehe Sirp veergudele ning on kõikidele huvilistele veebis lugemiseks kättesaadavad.

Krista Kumbergi kokkuvõte Eesti algupärasest lastekirjandusest kannab pealkirja „Ilus sarvedega loom ehk Lastekirjanduse peavoolu sees ja kõrval“ ning Jaanika Palm uurib, „Kas laste tõlkekirjandus vajab päästmist?“

Samuti on suur rõõm, et Jaanika Palmil ilmus illustraator Ilon Wiklandi tutvustav artikkel „Tuntud ja tundmatu Ilon Wikland“ Leedu lastekirjanduse ajakirjas Rubinaitis.

Möödunud aastate lastekirjanduse aastakoosolekute ettekanded on loetavad siit: https://www.elk.ee/?page_id=608

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia pälvis Jaanus Vaiksoo

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest. Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias. Laste- ja noorsookirjanduse kategoorias valiti laureaadiks Jaanus Vaiksoo raamatu „King nr 39“ eest. 

Žürii lausu teose iseloomustamiseks: “See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.–6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustikku sekka salapära, mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid. Unistuste maailmast tuleb alati midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore!”   

Laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Lastekirjanduse žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Teiste nominentide hulka kuulusid Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“, Hasso Krulli „Kurja kala kohvik“, Aidi Valliku “Seebu maailm”, Kairi Loogi „Piia Präänik ja bandiidid“ ja Ilmar Tomuski „Kõrvalised isikud“ .

Lisaks pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kirjanik Helga Nõu, kes on kirjutanud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele alates 1965. aastast.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

14. märtsil toimuma pidanud preemiate üleandmine lükati edasi.

Allikas: Eesti Kultuurkapital