Kuulutatakse välja 2019. aasta head laste- ja noorteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse eksperdid kuulutavad sel neljapäeval Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval aastakoosolekul välja parimad lastele ja noortele mõeldud raamatud. Seekordsesse nimekirja jõudis 15 laste- ja 8 noorteraamatut, mis valiti möödunud aastal ilmunud 824 teose hulgast, millest 185 on algupärandid ning 639 tõlkeraamatud.

„Heade laste- ja noorteraamatute valik tuleb ka sel aastal lugemissõpradele appi ja aitab raamatukülluses üles leida need parimatest parimad,” kirjeldas lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. Ühtlasi tõi ta välja, et žürii eesmärgiks oli koostada võimalikult avar ja edasistele lugemisnaudingutele juhtiv nimekiri, mis kirjanduslikus kvaliteedis järeleandmisi tegemata pakuks rõõmu ja mõtlemisainet võimalikult suurele hulgale lastele.

Sedasama, rõõmu ja mõtlemisainet, seekordsed raamatud tõesti ka pakuvad. Ühte valikusse jõudnud raamatut iseloomustas Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse raamatukoguhoidja Mirjam Kaun sõnadega: “Raamat suudab lõbusal moel rääkida rasketest ja tõsistest teemadest. See on mõnus ajaviide, kuid pakub samal ajal ka vahendeid keeruliste olukordadega toimetulekuks ja ärevusega võitlemiseks.”

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tunnustavad häid lasteraamatuid alates 2009. aastast. “On tore näha, et see enam kui kümne aasta pikkune traditsioon endiselt jätkub,” ütles Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. “Tänan kõiki koostööpartnereid, kes sel määral pühenduvad ning tänu kellele on see konkurss niivõrd laiapõhjaline ja sisuline, nagu see tänaseks on,” lisas ta.

Tunnustus aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse eakohaste illustratsioonidega sisukad raamatud. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist käänulisel, ent põneval eneseleidmise teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleebistega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde vastavad plakatid.

 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Selgusid kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil selgub kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia laureaat. Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas valikut žürii esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Eesti illustraatorite näitus Varssavi Nukuteatris

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. veebruaril 2020 avati Varssavi Nukuteatris (Teatr Lalka) eesti illustraatorite grupinäitus „Salajased elud“. Näitus on avatud märtsi lõpuni. 

Näitusel on väljas eesti kunstnike Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Viive Noore ja Urmas Viigi tööd. Ühendavaks lüliks see, et nad kõik on nimekad illustraatorid, keda tuntakse ka väljaspool Eestit. Samuti tegelevad kõik neli lisaks raamatuillustratsioonile teistegi kunstiliikidega. Seejuures on igaühel neist oma väljakujunenud käekiri ja väike salajane maailm – väga muinasjutuline ja väga isiklik. Näituse annabki võimaluse heita pilk sellesse salaellu.

Näitus on varem olnud avatud Pariisis, Strasbourgis ja Tel Avivis. Näituse avamisega tähistab Eesti Suursaatkond Varssavis Eesti Vabariigi aastapäeva.

Korraldajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Varssavis.

Urmas Viigi illustratsioon

Kohtumine Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentidega

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

KOHTUMINE JÄÄB ÄRA!

11. märtsil 2020 kell 12.00 toimub lastekirjanduse keskuses kohtumine kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentidega. Preemia laureaat kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut. Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas žürii valikut esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Veebruar 2020. Kate DiCamillo „Edward Tulane’i imetabane teekond“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Ameerika kirjanik Kate DiCamillo on austatud ja hinnatud lastekirjanik nii kodumaal kui ka kaugel väljaspool seda. Talle omistatud lastekirjanduse auhinnad, millest mainekaim on Newbery medal, ning teoste siirded filmi- ja teatrimaailma tõestavad, et kirjanikul on lugejaile midagi olulist öelda. Eestiski pole Kate DiCamillo tundmatu nimi. Varasematel aastatel on ilmunud neli raamatut: „Lugu hiirest nimega Desperaux“ (2006), „Tiiger virgub“ (2008), „Kõik Winn-Dixie pärast“ (2008) ja „Mustkunstniku elevant“ (2012). Need lood on tõmmanud meie noorte lugejate tähelepanu ja köitnud ka täiskasvanuid. Hiljuti tõlgitud „Edward Tulane’i imetabane teekond“ pole selles reas mingi erand. Siin on olemas kõik Kate DiCamillo varasemate raamatute tugevused: köitev lugu, suurte teemade inimlikuks ja lihtsaks rääkimine ning sümpaatsed, kaasa elama kutsuvad tegelased.

Raamatut tutvustavast lühitekstist selgub, et loo inspiratsiooniallikas on elegantne mängujänes, kes DiCamillole kingiti ja kelle ta elutuppa istuma unustas. Peagi aga nägi kirjanik unes, et loomake lebab ookeanisügavuses ja ootab leidmist. Nõnda saigi alguse raamat, mille tegevustik keskendub portselanjänesele, kelle omanikuks on kümneaastane Abilene Tulane. Looma ning kõik tema uhked riided ja aksessuaarid on tüdrukule kinkinud vanaema. Abilene armastab jänkukest väga. Iga päev paneb ta Edwardi kenasti riidesse, keerab üles ta taskukella ning sätib looma istuma nõnda, et too tänavale näeks. Kohe kui tüdruk koolist saabub, on Edward kaasatud kõigisse tema tegemistesse. Loomulikult tahab Abilene looma kaasa võtta ka laevareisile Londonisse, paraku aga satub Edward seal vette ning leiab end peagi hoopis ookeani põhjast. Alanud on seiklus, mis raputab portselanjänese maailma põhjalikult. Teekond pakub Edwardile tervet skaalat kõige erinevamaid emotsioone. See hirmutab ja kohutab, aga toob ka helgeid hetki ja õpetab pisikestest asjadest rõõmu tundma. Edward kogeb, mis on igatsus, kuidas sõprust välja teenida ning mis vahe on kuulmisel ja kuulamisel.

„Edward Tulane’i imetabane lugu“ kuulub žanrilt muinasjuttude hulka. See järgib struktuurilt lastekirjanduse klassikalist mudelit, milles peategelane lahkub kodust, läbib rea seiklusi, mille käigus areneb ning siis targema ja küpsemana koju naaseb. Huvitav on jälgida, kuidas minakesksest eneseimetlejast Edward Tulane’ist saab keegi, kes oskab hinnata inimesi enda ümber, kes teab, et oluline pole mitte ainult armastatud olla, vaid ka ise armastust pakkuda.

Kate DiCamillo oskab meisterlikult suuri teemasid käsitleda. Ta teeb seda siiralt, maalähedaselt ja lastele arusaadavas stiilis. Kui nii mõnegi kirjaniku teostes on ses osas näha suuri kõhklusi või lähenemist täiskasvanu vaatepunktist, siis DiCamillo on iseendas kindel, et ajab õiget asja, unustamata samas oma teoste peamist adressaati, lapsi. Noorte lugejate täiskasvanuist napim elukogemus ei ole kirjanikule takistuseks, ta oskab sellega arvestada ja sellest lähtuvalt teavet jagada ja asju selgitada.

Raamatu lõpus leiduvas tsitaadis vihjab Kate DiCamillo, et oli Edward Tulane’ist kirjutades tükk aega kadunud. Nagu jänes, nii leiti ka kirjanik üles. Tõsi, lugu on maagiline, sellesse (ja seega ka iseendasse) võib uppuda. Raamatukaant sulgedes on aga tunne kindlam ja julgem. Noorel lugejal aitab teos kui mitte just tervenisti iseennast leida, siis kindlasti elu seljakotti olulist emotsionaalset kogemust laadida. Täiskasvanul on aga võimalik taasavastada nii mõnigi unustusse vajunud tõde, mis elurutus ununenud. Helgem ja selgem pilk maailmale on aga igal juhul garanteeritud.

Tõlkinud Hels Kure
Illustreerinud Bagram Ibatoulline
Ersen, 2019
216 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Rampsud näitavad, et Eesti koolilapsed loevad meelsasti Kivirähki, Keräneni ja Tomuskit

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rampsu lugemiskeskuste kasutuse põhjal loetakse kõige meelsamini Andrus Kivirähki, Mika Keräneni ja Ilmar Tomuski teoseid. Lugemiskeskused valmisid heategevusfond Aitan Lapsi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Plaat Detail OÜ koostöös ning need on 26 Eesti raamatukogus.

Samuti on noorte lugejate hulgas populaarsed Anti Saare, Kadri Hinrikuse ja Piret Raua teosed. Tõlgetest loetakse enim Timo Parvela «Ella» ning Martin Widmarki ja Helena Willise «LasseMaia detektiivibüroo» sarjade raamatuid. Rampsule valivad soovitusnimekirja alusel raamatud raamatukoguhoidjad ise.

«Unikaalse ning pilkupüüdva disainiga Rampsud on aastaga raamatukogudes kenasti tööle hakanud ning oleme tänaseks saanud palju positiivseid kommentaare uudse ja vahva lähenemise eest, mis on paljude laste lugemishuvi märgatavalt kasvatanud,» kommenteeris Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Lisaks sai riiulite jõudmisega raamatukogudesse alguse uus programm «Lugemisisu», mis innustab 5-10 aasta vanuseid lapsi lugema. Ka lugemisprogramm käivitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse hinnangul edukalt – 26 raamatukogus alguse saanud programmiga liitus avahooajal 779 last, kellest innukamaid tunnustati lugemisdiplomiga. Kokku valisid väikesed diplomeeritud lugejad Rampsu riiulitelt rohkem kui 1690 raamatut. Uuel hooajal on programm laienenud 108 raamatukogusse, et viia lugemisrõõmu veel rohkemate lasteni.

«Taaraautomaatide annetustest sündinud Rampsude eesmärk on lasteni tuua positiivseid emotsioone ja teadmisi kandev kirjandus ning meil on ääretult hea meel, et huvi Rampsude vastu on suur ja neid oodatakse ka teistesse raamatukogudesse,» ütles Heategevusfond Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik.

Heategevusfond Aitan Lapsi, Plaat Detaili, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös sündinud Rampsud jõudsid on osutunud noorte seas nii populaarseteks, et paljud teisedki raamatukogud on Rampsude vastu elavat huvi üles näidanud.

«Kuna saime raamatukogudelt palju päringud uute Rampsude osas, avasime «Lugemisisu» programmi neile, kellel lugemiskeskuseid veel pole. Vahendite olemasolul oleks huvi veel umbes 70 Rampsu tellimiseks,» selgitas Triin Soone.

«Rampsu riiulile oleme kogunud uuemat väärtkirjandust ning kindlasti peab seal olema õhemaid raamatuid, sest eelkõige alustatakse õhemast raamatust,» rääkis Vinni-Pajusti raamatukoguhoidja Maie Männiste. «Oleme suurendanud seiklusjuttude valikut, sest tänu suveprogrammidele on tekkinud rohkem püsilugejaid, kes näiteks juba 5. klassis, aga ometi soovivad osa võtta Lugemisisu programmist, mis algselt oli mõeldud 5-10aastastele lastele.»

«Enimloetud raamatud Rampsult on mitteametlikel andmetel «Teedu ja Peedu lood» ning «LasseMaia detektiivibüroo juhtumid», Eesti autoritest on laste lemmik Ilmar Tomusk,» ütles Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja.

«Seoses Rampsuga käis meil kevadel külas lastekirjanik Mika Keränen, kelle osavõtul korraldasime omapärase raamatute duelli, mille käigus püüdsime välja selgitada lastele enim meeldinud Keräneni raamatu,» rääkis Tsirguliina raamatukogu juhataja Tiia Pernik. «Lisaks Keräneni raamatutele meeldivad veel «LasseMaia detektiivilood» ja sari «Laste loomalood».

2018. aastal raamatukogudele kingitud Rampsud valmisid Heategevusfond Aitan Lapsi eestvedamisel ja taaraautomaatidel olevate Kultuurinuppude annetuste abil. Rampsude esimese soovitusliku raamatuvaliku pani kokku Eesti Lastekirjanduse Keskus, Valikus on nii eesti kui tõlkekirjandust, Soome lasteraamatute eest hoolitses Soome Instituut. Unikaalsete liikuvate raamatukappide disain valmis Eesti Kunstiakadeemia tudengite Ellen Rannametsa ja Liina Kurvitsa kursusetööna.

Ilmus eesti lastekirjanduse 2020. aasta messikataloog

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ingliskeelset kataloogi „Children’s Books From Estonia“ kasutatakse eesti laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel rahvusvahelistel raamatumessidel. Sellest leiab infot uute eesti lasteraamatute kohta, mis on tunnustatud ja populaarsed.

Raamatud on kataloogi liigitatud vanusegruppide järgi ja valikus on teosed, millel on potentsiaali välisturul. Lisaks lühikesele sisututvustusele leiab huviline kataloogist informatiivsed nupukesed teoste autorite ja illustraatorite kohta. Kataloogi lehti kaunistavad sinna valitud raamatute illustratsioonid ning mahukamad teosed on varustatud tõlkekatkenditega.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen ja Susan Wilson. Kaanepildi autor on Marja-Liisa Plats, kujundaja Katrin Kaev, trükitud trükikojas Printon.

Lehitse 2020. aasta kataloogi.

3+
Tiiu Kitsik. „Krokodilli saba“. Illustreerinud autor.
Aidi Vallik. Minu keha sari. Illustreerinud Elina Sildre.
Hasso Krull. „Kurja kala kohvik“. Illustreerinud Marja-Liisa Plats.

4+
Piret Jaaks. „Emme draakon“. Illustreerinud Marju Tammik.
Ülo Pikkov. „Kop-kop!“ Illustreerinud Anne Pikkov.
Piret Veigel. „Piparkoogilugu“. Illustreerinud Catherine Zarip.

5+
Kadri Kiho. „Auklik päev“. Illustreerinud Mirjam Siim.
Liis Sein. „Saskia otsib värve“. Illustreerinud Catherine Zarip.

6+
Andrus Kivirähk. „Tont ja Facebook“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Leelo Tungal. „Jänes Juliuse arvuti“. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere.
Margit Saluste. „Kõik tööd on head“. Illustreerinud autor.

7+
Kadri Hinrikus. „Millest sa unistad?“ Illustreerinud Anu Kalm.
Aidi Vallik. „Seebu maailm“. Illustreerinud Lumimari.
Kadri Hinrikus. „Tohuvabohu“. Illustreerinud Anne Pikkov.

8+
Kristi Piiper. „Meie uues kodus kummitab“ Illustreerinud Sirly Oder.
Ilmar Tomusk. „Porgandipirukas“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Kairi Look. „Piia Präänik ja bandiidid“. Illustreerinud Ulla Saar.
Tiina Laanem. „Mina, Meg ja meie klass“. Illustreerinud Andres Varustin.

10+
Hugo Vaher. „Vääna jäljekütid“. Illustreerinud Joonas Sildre.
Paul-Eerik Rummo. „Kui hunt veel inimene oli“. Illustreerinud Kaido Ole.

12+
Jaanus Vaiksoo. „King nr 39“. Illustreerinud Katrin Kaev.

16+
Reeli Reinaus. „Roosi märgi all“.

Selgusid 2019. aasta kauneimad lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

4. veebruaril 2020 kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2019. aasta kauneimad lasteraamatud. 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati 43 raamatut 21 kirjastajalt.

Konkursile esitatud raamatute hulgast tegi valiku žürii koosseisus Anneli Kengsepp, Liis Karu, Tiina Mariam Reinsalu, Anu Kalm, Piret Niinepuu, Anne Linnamägi, Priit Rea, Maarja Vannas ja Viktor Gurov.

Kauneimate lasteraamatutega saab tutvuda 5.–29. veebruarini rahvusraamatukogu trepigaleriis, kus on väljas ka konkursi 25 kaunimat raamatut võidutööd. Lisaks žürii valitud kauneimatele raamatutele on näitusel ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta menuraamatud.

2019. aasta 5 kaunimat lasteraamatut on:

  • Ernst Peterson-Särgava «Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest», kujundaja ja illustraator Katrin Ehrlich
  • Liis Sein «Saskia otsib värve», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Tarmo Vaarmets «Võileib võimleb», kujundaja Tuuli Aule, illustraator Lucija Mrzljak
  • Hilli Rand «Hajameelse haldja sünnipäevapidu», kujundaja Piret Niinepuu-Kiik, illustraator Viive Noor
  • Ilmar Tomusk «Väike Vunts», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Žürii eripreemia pälvisid Piret Raua kujundatud ja illustreeritud raamat «Kõrv» ning Kadri Kiho «Auklik päev», mille kujundas Signe Kanarbik ja illustreeris Mirjam Siim.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia said Kristi Piiperi «Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised» (kujundaja Angelika Schneider, illustraator Ulla Saar) ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemiaga pärjati Hasso Krulli «Kurja kala kohvik» (kujundaja ja illustraator Marja-Liisa Plats).

Ka lugejad saavad valida kauneimate raamatute seast oma lemmiku. Hääletus toimub 5.–29. veebruarini Apollo ja Rahva Raamatu suuremates raamatupoodides ning rahvusraamatukogus. Osalejate vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Auhinnasaajad avalikustatakse 12. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võetakse ühendust.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima lasteraamatu ja 25 kauneima raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Kohvernäitus “Pikk-pikk teekond” tähistab Ilon Wiklandi 90. juubelit

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 5. veebruaril 2020 on armastatud illustraatori Ilon Wiklandi 90. juubel. Et sünnipäevale hoogu juurde anda, läheb mööda Eesti raamatukogusid rändama ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“, mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest.

Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites ei ole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu „Pikk-pikk teekond“ esikaanel kujutab illustraator end väikese tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos oma truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerist kohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui ka süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.

„Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista,“ lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.

Näituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.

Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn.

6. veebruaril 2020 kell 11-14 esitletakse kohvernäitust „Pikk-pikk teekond“ Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja tutvustatakse sellega kaasnevat teematundi. Anne Suislep ja Maarja Kõuts räägivad Iloni Imedemaast ja armastatud illustraatorile pühendatud juubeliaastast ning Tiina Tammer kirjastusest Tammerraamat oma kokkupuudetest Ilon Wiklandiga. Peale esitlust saadetakse Eesti raamatukogudesse teele kolm kohvrikomplekti ja ühes maakonnas peatub näitus 5–6 nädalat.

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Kairi Look Läti raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

29. veebruaril 2020 esitleb lastekirjanik Kairi Look oma lasteraamatu „Lennujaama lutikad ei anna alla“ lätikeelset tõlget Läti raamatumessil Riias.

Autoril on festivalil kaks esinemist. Kell 14 rõõmusab ta täiskasvanud festivali publikut koos raamatu tõlkija Guntars Godiņšiga. Koos nendega astuvad üles luuletaja ja tõlkija Contra ning Soome luuletaja Heli Laaksonen. Kell 16 on Kairi Looki võimalik näha juba festivali lastelaval.

Raamatu andis lõunanaabrite juures välja kirjastus Petergailis, mis plaanib sel aastal läti keeles välja anda ka Loogi lasteraamatu „Piia Präänik ja bandiidid“.

Foto: Dimitri Kotjuh