Märts 2021. Sarah Crossan „Iiris“

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

„Iiris“ on Sarah Crossani neljas eesti keeles ilmunud raamat. Varem on meil välja antud „Üks“ (2017), „Õun ja vihm“ (2018) ning „Kuutõus“ (2020), mis kõik on praegusaja ühiskonna olulistele probleemidele ja valupunktidele tähelepanu pööranud. Kodumaal 2019. aastal trükivalgust näinud „Iiris“ („Toffee“) jätkab sama liini. Raamatu keskseteks teemadeks on vägivald, surm ja mälu.

Teose peategelane, 16-aastane Allison põgeneb kodust. Tema ema on surnud õige pea pärast tütre sündi, mistõttu on isa kasvatanud tüdrukut üksinda. Aeg-ajalt on isa-tütre elust läbi käinud ka kasuemakandidaate, kuid keegi pole pikemalt pidama jäänud. Kui nende ellu saabub Kelly-Anne, on tüdrukul esimest korda tunne, et saab kellelegi loota. Siis aga otsustab naine lahkuda ja kutsub tüdrukut kaasa. Allison ei suuda isa maha jätta ja otsustab jääda. Hiljem ümber mõelnud, ei ei leia tüdruk Kelly-Anne’i naise saadetud aadressilt eest. Rahata ja telefonita Allison satub ööbima vanasse kuuri, mille omanik, mäluprobleemide käes kannatav Marla arvab teda olevat oma noorpõlvesõbranna Iirise. Kuna tüdrukul pole kuhugi minna, otsustab ta naise juurde jääda ja Iirist teeselda. Õige pea avastab Alison, et temal ja Marlal on rohkem ühist, kui esmapilgul paistis.

Nii nagu Marla puhul ei hoolita tema tunnetest ja mõtetest, pidades neid mõttetuks vanainimese soigumiseks, nõnda ei võeta tõsiselt ka teismelise Allisoni soove. Tüdruk on juba varases eas õppinud hoidma võimalikult madalat profiili nii koolis kui kodus. Ta ei vaata inimestele otsa, et mitte provotseerida, püüab hoida kodu nii korras kui vähegi võimalik, valmistada just selliseid sööke, nagu isa tahab, kuid see ei aita. Niipea kui ühed nõudmised on täidetud, ilmuvad uued, mis annavad vägivallatsejale taas põhjuse oma tundeid tüdruku peal välja elada. Allison on kaua aega tundnud süüd, et ta pole piisav, et olemas olla.

Pidevalt isa vaimse ja füüsilise vägivalla all kannatanud Allison tahab Marla juures olles unustada oma varasemat elu, arvates, et puhtalt lehelt alustamine toob kaasa rahu. Nähes aga, kuidas naine piinleb, suutmata meenutada eilseid juhtumisi või kaugemaid eluseikasid, jõuab temani teadmine, et tulevik sünnib vaid mineviku baasil. Sellest tuleb järeldused teha, neist õppida ja siis edasi minna. Alles siis, kui tüdruk julgeb oma olukorda tunnistada ja abi saamiseks võimude poole pöörduda, saab alata tervenemine.

Neile, kes Crossani teisigi raamatuid lugenud, ei tule omapärane kirjutamisviis üllatusena. Proosaluulena esitatud tekst on võluv ja tempokas. Selles on palju silmale tajutavatki, mis tähenduslikkust loob (taandread, kaldkirjad, moodustuvad graafilised elemendid jmt). Kiita tuleb ka tõlkijat Kristina Uluotsa, kes teksti, milles mitmeid tähendustasandeid, nõnda sujuvasse eesti keelde on suutnud panna. Samas aga jätab selline hõre teksti esitamise viis piisavalt ruumi lugeja mõtetele ja tunnetele. Kindlasti pole „Iiris“ kiirelt läbistamise teos, vaid miski, mis pikemalt meeltesse pidama jääb.

Tõlkinud Kristina Uluots
Kaaneillustratsioon Eike Malva
Varrak, 2021
360 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

 

Lastekirjanduse aastapreemia selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja aastapreemiate nominendid. Lastekirjanduse kategoorias oli võidukas Juhani Püttsepa raamat “On kuu kui kuldne laev” (Tänapäev). Teose on illustreerinud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante.

Teos kõneleb eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel. See on edasi antud lapse vaatepunktist ning arvestab alati väikese lugejaga.

Laureaadi valis välja kolmeliikmeline žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo.

Püttsepa kaasnominentide hulka kuulusid Maarja Kangro „Isa kõrvad“ (Nähtamatu Ahv), Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv), Piret Raud „Juurtega aed“ (Tänapäev), Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (Päike ja Pilv) ja Anti Saar „Suur koogitegu“ (Kolm Elu).

Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajad valisid raamata möödunud aastal ka “Aasta Rosina” tiitli vääriliseks.

Loe lisaks:

Lastekirjanduse keskuse kuu raamat detsember 2020
Aasta kõige omanäolisem lasteraamat kõneleb lastekirjanduses harva käsitletud teemast

Head laste- ja noorteraamatud on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad täna, 4. märtsil 2021 välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 782 raamatu hulgast, millest 193 olid algupärandid ja 589 tõlkeraamatud. Nende hulgast valiti nimekirja 16 teost lastele ja 7 noortele. Oma lemmiku poolt hääletasid seekord ka noored lugejad ise. 

Lastekirjanduse uurija ja žüriiliige Jaanika Palmi arvates peegeldab tehtud valik meie lastekirjanduse mitmekülgsust ning annab hea ülevaate ilmunud raamatutest: „Selle aasta nimekiri näitab hästi, kuivõrd kaunis ja sisukas on hetke lasteraamatumaastik. Mõtlemisainet ja inspiratsiooni leiavad neist teostest nii mudilased, lapsed kui ka noored. Soovitan täiskasvanutelgi mõne neist raamatutest kätte võtta, sest lugemiselamus on garanteeritud.“

Esmakordselt valisid oma lemmikteose ka Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed, kes leidsid, et nimekirja valitud raamatutest hulgast võiks nende eakaaslastele eriliselt huvi pakkuda Ene Sepa kirjutatud „Lumelinnu surm“, mille on välja andnud kirjastus Eesti Raamat. Noortekogu juhi Triin Sooääre (17) hinnangul toob raamat esile olulised teemad nagu pere, sõpruse ja väljendusoskuse. „Lugedes võib tegelikult avastada end justkui tulevikust – noored räägivad kaasa neid puudutavatel teemadel sobivas vormis ning arutlevad omavahel,“ lausus Sooäär.

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsude ning plakatitega, mis juhatavad lugejaid nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes väärt lugemisvara juurde.

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid.

Selle aasta heade laste- ning noorteraamatutega saab tutvuda Lastekaitse Liidu koduleheküljel.

Hea lasteraamat (plakat A3; A4):

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat (plakat A3; A4):

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2020

Väiksematele:

  • Benji Davies. Vanaema linnupoeg. Tõlkinud Dea Oidekivi. Kirjastus Rahva Raamat
  • Maarja Kangro. Isa kõrvad. Kirjastus Nähtamatu Ahv
  • Triinu Laan. Luukere Juhani juhtumised. llustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Marius Marcinkevičius. Võlujärv. Illustreerinud Lina Dūdaitė. Tõlkinud Tiiu Sandrak. Kirjastus Hea Lugu
  • Piret Raud. Juurtega aed. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Anni asjad. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Kolm Elu
  • Anti Saar. Suur koogitegu. Illustreerinud Priit Pärn, Märt Rudolf Pärn, Olga Pärn. Kirjastus Kolm Elu
  • Ilmar Tomusk. Vapper siil. Illustreerinud Catherine Zarip. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Nat Amoore. Koolihoovi miljonäri saladused. tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat
  • Kadri Hinrikus. Taks ja Dogi. Illustreerinud Elina Sildre. Kirjastus Tammerraamat
  • Jenny Jägerfeld. Minu suurejooneline elu. Tõlkinud Kadi-Riin Haasma. Kirjastus Varrak
  • Mika Keränen. Vanemuise väits. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Keropää
  • Juhani Püttsepp. On kuu kui kuldne laev. Illustreerinud Gundega Muzikante. Kirjastus Tänapäev
  • Frauke Scheunemann. Winston: salamissiooniga kõuts. Tõlkinud Tiina Aro. Kirjastus Tänapäev
  • Trudi Trueit. Nebula saladus. Tõlkinud Triin Olvet. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Katrin Väljataga. Ümarmudil otsib kodu. Illustreerinud Anu Kalm. Kirjastus Tammerraamat

Hea Noorteraamat 2020

  • Jenn Bennett. Südame õige kuju. Tõlkinud Liis Konovalov. Heli Kirjastus
  • Sarah Crossan. Kuutõus. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
  • Cath Crowley. Sõnad sügavas sinises. Tõlkinud Bibi Raid. Kirjastus Rahva Raamat
  • Catherine Ryan Hyde. Püsi elus! Tõlkinud Anne Kull. Kirjastus Ersen
  • Reeli Reinaus. Morten, Emilie ja kadunud maailmad. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Victoria Schwab. Kummituste linn. tõlkinud Marge Paal. Kirjastus Rahva Raamat
  • Ene Sepp. Lumelinnu surm. Kirjastus Eesti Raamat – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik. 

 

Lisainfo:

Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
53436586
jaanika.palm@elk.ee

Lapsed uurivad raamatut.

Lastekirjanduse aastakoosolek lükkub edasi

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231

Lapsed uurivad raamatut.Lastekirjanduse aastakoosolek lükkub edasi. Koololek toimub Facebooki Live ülekande vahenduse 11. märtsil 2021 kell 14–17. Koosolekul antakse ülevaade möödunud aastal ilmunud algupärastest ja tõlgitud lasteraamatutest. Heade laste- ja noorteraamatute auhinnad kuulutatakse endiselt välja 4. märtsil lastekirjanduse keskuse ja Lastekaitse Liidu sotsiaalmeedia kanalites.

Aastakoosoleku kava:

  • Jaanika Palm „Kus kirjutajaid, seal lugejaid? Eesti lastekirjandus 2020“
  • Krista Kumberg „Mustrimotiividest tuttaval taustal. Tõlkekirjandus lastele 2020“
  • Viive Noor „Terad ja sõklad. Eesti lasteraamatuillustratsioon 2020“

Ülekannet näeb Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel.

Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital kuulutas välja aastapreemiate nominendid. 2020. aastal ilmunud teoste hulgast valis žürii auhinnale kandideerima viis silmapaistvat teost. Laureaat kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Maarja Kangro „Isa kõrvad“ (Nähtamatu Ahv), Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv), Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev), Piret Raud „Juurtega aed“ (Tänapäev), Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (Päike ja Pilv) ja Anti Saar „Suur koogitegu“ (Kolm Elu).

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

 

Selgusid möödunud aasta kauneimad lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

11. veebruaril 2020 kuulutati kultuurisaates „OP“ välja 2020. aasta kauneimad lasteraamatud. Lastekirjanduse keskuse eripreemia sai Marja-Liisa Platsi kujundatud ja illustreeritud “Luukere Juhani juhtumised”, mille kirjutas Triinu Laan. 

5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati kokku 44 raamatut, mille hulgast valis parimad professionaalidest koosnev žürii: Urmas Viik (esimees, Eesti vabagraafikute ühendus), Kadi Kurema (Eesti vabagraafikute ühendus), Viive Noor, Anne Linnamägi, Kertu Sillaste, Jüri Mildeberg (Eesti kujundusgraafikute liit), Annika Reiljan (Eesti kirjastuste liit), Kadi Kiipus (Eesti rahvusraamatukogu), Liis Sein (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Kauneimate lasteraamatutega saab tutvuda 27. veebruarini rahvusraamatukogu fuajeegaleriis, kus on väljas ka konkursi 25 kaunimat Eesti raamatut võidutööd.

2020. aasta 5 kaunimat lasteraamatut on:

  • Triinu Laan “Luukere Juhani juhtumised”, illustraator JA kujundaja Marja-Liisa Plats (lisaks ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia)
  • Gerda Märtens “Virmalised”, illustraator Gerda Märtens, kujundaja Endla Toots
  • Indrek Koff “Kui ma oleksin vanaisa”, illustraator Kadi Kurema, kujundaja Anne Linnamägi
  • Urmas Reinmaa “Kust sa selle leidsid?“, illustraator ja kujundaja Ulla Saar
  • Urmas Viik, Anu Kabur “Muhu vasslid” , illustraator ja kujundaja Urmas Viik

Žürii eripreemiad pälvisid Katrin Väljataga “Ümarmudil otsib kodu”, mille on illustreerinud Anu Kalm ja kujundanud Angelika Schneider, ning Kadri Hinrikuse “Taks ja dogi”, mille illustreeris Elina Sildre ja kujundas Endla Toots.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu illustraatori eripreemia: Lucija Mrzljak illustratsioonide eest Indrek Koffi raamatule “Palavikulilled”.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima Eesti lasteraamatu ja 25 kauneima Eesti raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Näitus „Robotite muinasjutud“ lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Reedel, 12.02 kl 17 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuulsa poola kirjaniku ja filosoofi Stanisław Lemi raamatu „Robotite muinasjutud“ põhjal valminud näitus ning esitletakse raamatu eestikeelset väljaannet. 

Stanisław Lemil on tänavu 100. sünniaastapäev, eelmise aasta lõpus möödus aga 100 aastat Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete loomisest. Tähistamaks neid sündmusi, ilmub Adam Mickiewiczi Instituudi ning kirjastuse Päike ja Pilv koostöös esmakordselt eesti keeles Stanisław Lemi raamat „Robotite muinasjutud“ (poola keeles Bajki Robotów, 1964), mille tõlkis Hendrik Lindepuu.

Unikaalseks muudab raamatu see, et esmakordselt on Lemi teos värviliselt illustreeritud, aga see pole veel kõik: 16 loost 8 on illustreerinud poola (Katarzyna Bogucka, Rita Kaczmarska, Edgar Bąk, Katarzyna Walentynowicz, Gosia Herba, Anne Pikkov, Zosia Dzierżawska, Dawid Ryski, Paweł Mindler) ja 8 eesti kunstnikud (Viive Noor, Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Katrin Ehrlich, Marja-Liisa Plats, Anne Pikkov, Priit Pärn, Urmas Viik).

„Lemi muinasjutud on sellised, mida võiksid vesta robotivanaemad väikestele robotipõnnidele. Nendes tegutsevad kasvult gigantsed, tegudelt müüdi mõõtu kangelased, loojad, võitlejad, lõhkujad, aga ka robotikuningad ja -printsessid, kuninglikud nõuandjad, triksterid, rüütlid (elektrüütlid), lohed ja sõdalased. Samas on need jutud olemuslikult inimestest ja inimestele, ergutades meie kujutlusvõimet ja pannes mõtlema inimloomuse keerukuse üle, meie suhete üle ümbritsevaga – kosmosesse välja,“ ütleb laste- ja noortekirjanduse uurija Krista Kumberg raamatu järelsõnas. Kindlasti pakub raamat põnevaid leide ka täiskasvanud teadusliku fantastika austajatele.

Raamatust inspireeritud näitus on mitmemõõtmeline ja kutsub avastama. «Me näitame illustratsioone teisiti, ebaharilikult. Me paljastame nende killud, peidame need ruumi, loome uusi tähendusi. Pakume näituse külastajale võimaluse avardada oma maailma piire ja avastada uusi tähendusi,» selgitab näituse kuraator Magdalena Kłos-Podsiadło. Näituse Poola osa kujundasid Marta ja Lech Rowiński. Eesti väljapaistvate illustraatorite tööd vormis näitusele Viive Noor.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on näitus «Robotite muinasjutud» avatud kuni 13. märtsini ning rändab seejärel Haapsallu ja teistesse Eesti linnadesse. Eestis on näitus augusti keskpaigani, suundudes seejärel Leetu ja Rootsi.

 

Veebruar 2021. Jenny Jägerfeld „Minu suurejooneline elu“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Rootslanna Jenny Jägerfeldi nimi pole eesti lastekirjandushuvilistele võõras. Sai ju tema jutustus „Superkoomik“ meil 2019. aastal avaldatuna väga hea vastuvõtu osaliseks. Lisaks lugejamenule ja mitmele arvustusele kuulutati see ka heaks noorteraamatuks ning Paabeli Torni tõlkeauhinna nominendiks. 2020. aasta lõpul ilmunud „Minu suurejooneline elu“ on Jägerfeldi eelmise teosega mõneti sarnane, mistõttu uuele raamatule võib vähemalt samasugust edu loota.

Raamatu peategelane on 12-aastane Sigge, kes on Stockholmist kolinud Rootsi väikelinna Skärblackasse. Kuna poisi ema on oma elukaaslasest lahku läinud ja töö kaotanud, ei saa ta kolmelapselise üksikemana enam pealinnas elamist lubada. Nõnda otsustabki ta oma lapsed kaasa võtta ja ajutiselt ema juurde elama asuda. Vaatamata sellele, et naistel on keerukad omavahelised suhted, võtab vanaema pere oma pansionaadis lahkelt vastu, pakub neile peavarju, majanduslikku ja emotsionaalset tuge.

Siggel pole kolimise vastu midagi, pigem näeb ta selles oma uut võimalust. Pole tal ju Stockholmi koolis kuigi hästi läinud. Ta pole seal leidnud sõpru, on olnud kiusatav ja tundnud end seetõttu üksikuna. Üheks tõrjumise põhjuseks on poisi terviseprobleemid. Nimelt on tal laisa silma sündroom, mis on sundinud teda silmaklappi ja hiljem ka prille kandma. Tegelikult pole tema kõõrdsilmus aga sugugi nii hull, nagu poisile endale tundub.

Teiseks probleemkohaks on Sigge huvi iluuisutamise vastu, mida klassikaaslased poistele sobivaks hobiks ei pea. Sigget häirib ka see, et ta oma isast peaaegu midagi ei tea. Tema kasuisa, nooremate õdede-vendade pärisisa, on proovinud temaga küll kontakti saada, kuid teinud seda poisi isiksust arvestamata. Lisaks ei võimalda pere majanduslikud olud just lahedat äraelamist. Nõnda tunnebki Sigge end äärmiselt ebakindlana ning inimestega suheldes kohmetuna.

Sigge seab eesmärgiks saada uue, kuuenda kooliaastani jäänud 60 päevaga nii enesekindlaks kui vähegi võimalik, et olla siis uues koolis populaarne ja leida palju sõpru. Selleks viib ta läbi internetiuuringu ning koostab enamlevinud soovitustest nimekirja, mida punkthaaval täide viima asub. Paraku aga on elu miskit muud kui soovitused netiportaalides ning õige pea satub Sigge olukordadesse, mida ta ette kujutadagi ei osanud.

Kuna kirjanik on psühholoog, siis tema tugevuseks on raamatutegelaste hingeelu tõepärane ja usutav kujutamine, olgu siis tegemist laste või täiskasvanutega. Erinevate seisundite kujutamiseks leitakse tabavaid väljendeid või kasutatakse osavalt tegevustikku. Sigge peataolek, tema naiivsus ja tahtmine kusagile kuuluda on koondatud tegelaskujusse orgaaniliselt ja realistlikult. Jääb tunne, justkui ta polekski karakter ilukirjandusteosest, vaid pärispoiss kõrvalmajast, kellega igaüks end samastada suudab. Värvikas vanaema, kes ümbritsevate kodakondsete arvamisi millekski ei pea ning tegutseb täpselt nõnda nagu ise paremaks peab, on samuti vägagi usutav. Ema ja tema elu teelahkmel oleku muredki on tekstis üksikute, kuid seda ilmekamate seikade abil esile toodud.

Vaatamata äärmiselt meeldivale üldmuljele on raamatu juures ka üht-teist, mis võinuks paremini lahendatud olla. Meie noored on inglise keeles küll enamasti tublid, kuid küllap leidub neidki, kellele tekstis esinevad ingliskeelsed laulusõnad arusaamatuks jäävad. Ehk oleks võinud need kasvõi riimimata vabatõlkes raamatu lõpus ära tuua? Ilmselgelt pole autor neid lihtsalt kohatäitena kasutanud, vaid neil on teose tähenduskihtide avamisel kindel roll kanda.

Küsitavusi tekitab ka Eesti väljaande kaanekujundus, mis raamatupoes või raamatukoguriiulil adressaadi silma kuidagi köitma ei kipu. Pigem peetakse pilti, mille fookuses on autos istuv päkapikk,  liiga titekaks ning arvatakse teos automaatselt ja sirvimata noorema vanusegrupi omaks. Ses vanuses tahetakse ikka täiskasvanulikum olla. Oleks kahju, kui teos selliste möödapanekute tõttu lugejaid ei leiaks. Ei pruugi ju nõnda noored lugejad teada, et raamatut ei tasu tema kaane järgi hinnata.

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Kaane kujundanud Kärt Einasto
Varrak, 2020
320 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Jaanuar 2021. Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kuigi eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel on möödunud juba üle 70 aasta, on meie lastekirjanduses sellest senini üle või ümber vaadatud. Põgusalt on teemat käsitlenud Ilon Wikland oma pildiraamatutes ja möödaminnes on sündmus mainitud ka muudeski teostes, kuid pikemalt pole sel peatutud. Ehk on need teemad olnud teadjaile liiga valusad, et meenutustena kirja panna, või on siis kirjanikud neid otse ja avameelselt lastele rääkimiseks liiga karmiks pidanud. Võib-olla pole leitud ka õigeimat viisi, kuidas seda delikaatselt teha, et keegi osalistest end haavatuna ei tunneks. Püttsepp on esimene, kes teemal põhjalikult peatub ja selle oma käsitluse fookusesse seab.

Tee ideest raamatuni pole olnud lihtne. Oma perekonnaloost inspireerituna uuris kirjanik aastate jooksul põhjalikult läbi hulga materjale 1944. aasta Eesti paadipõgenike kohta, kogus omaaegsete laste mälestusi, külastas paiku, kuhu põgenikud randusid ning vestles neid seal vastu võtnud abiliste, lotadega. Kogutud rohke materjali vormis Püttsepp kirjandusteoseks ning esitas 2019. aastal lastejutuvõistlusele „Minu esimene raamat“. Käsikiri sai seal kolmanda koha ning aasta hiljem ilmununa teenis mullu ka erilisima lasteraamatu tiitli  ̶  Aasta Rosina.

Keeruka ja kauge teema nüüdisaja lastele lähemale toomiseks on autor valinud peategelaseks kaheksa-aastase Keete ja tema lemmikmänguasja, karu Pätsu. Tüdruku vanemad on õpetajad ja ta elab mereäärses väikelinnas kirsipunases majas. Peale Keete pere on maja koduks veel viiele lapsele: õdedele-vendadele Reinule, Riinale, Reedale ja Villule, kelle isa on sõjas, ning Jaanile, keda kasvatavad lell ja vanaema, sest tema vanemad on Siberisse küüditatud. Autor kirjeldab laste elu ja tegevusi sõjaoludes, pommitamise eest varjumist, osa saamist põgenemise planeerimisest, eluohtlikust merereisist, saabumisest Rootsi ning elu esimeses põgenikelaagris.

Kuna jutu sisu on karm, pakub autor kohe alguses noorele lugejale toeks raami. Nimelt esitab kirjanik loo tagasivaatelisena, juba eaka Keete meenutusena, kui ta peab minema kooli lastele oma mälestusi rääkima. Raamlugu annab lapsele kindluse, et teel võib küll halvasti minna, kuid lõpeb kõik siiski hästi. Püttsepp arvestab adressaadi vastuvõtuvõimega ning mõistab muuski osas tema vajadusi. Ta seletab teksti sees tundmatuid sõnu, nagu lell või sumplaev, ning pöördub aegajalt noore lugeja poole, kutsudes teda kaasa mõtlema ja end tollaste laste asemele asetama. Nõnda last justkui käekõrvale võttes juhib kirjanik ta turvaliselt läbi keerukate ajaloosündmuste, mille meenutamine on küll raske, kuid oluline. Ilmselt mõistavad noored lugejad, et kui nemad oleksid sündinud varem, oleks ehk neidki sellised katsumused ja ohud ees oodanud, ehk nagu Püttsepp Keete suu läbi sõnastab – milline õnn on tänapäeva lastel kasvada rahuajal.

Kuigi peategelane on Keete ja tema siseilmas lastakse lugejal kõige rohkem viibida, aitab kirjanik tungida ka teiste tegelaste mõtetesse ja tunnetesse, olgu need siis täiskasvanud või lapsed. Taoline sujuvalt ühelt tegelaselt teisele libisev vaatepunkt aitab autoril esile tuua  mitmeid omaaegseid suhtumisi ja hoiakuid, kirjeldada erinevate tegelaste tegutsemismotiive, soove ja igatsusi. Ilmekalt tuleb Püttsepa raamatust esile, et kui vanemad on võimalikult rahulikud ja konstruktiivsed, suudavad seda olla ka lapsed. Rõhutamist leiab, et raskeimad olud näitavad, kes me tõeliselt oleme ja mida suudame.

Püttsepp on suutnud tegevustikku esitada kui põnevuslugu, milles üks sündmus ajab teist taga. Kaasakiskuv süžee hakkab justkui filmilindina silme ees jooksma. Peatükid on noorele lugejale parajad ampsakad, kuid vaevalt et keegi enne raamatut käest saab pandud, kui viimane rida paistab. Ehk on siis aega pöörata rohkem tähelepanu ka suurepärastele illustratsioonidele, mis on valminud Läti ühe mainekama raamatukunstniku Gundega Muzikante tundliku käega. Muide, ka Muzikantel on tugev perekondlik seos paadipõgenikega.

Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“ rõhutab ammutuntud tõika, et pole teemat, mida lastekirjanduses käsitleda ei saaks, oluline on vaid, kuidas seda teha. Püttsepp on valinud empaatilise ja tundliku lähenemise, et haavu juurde ei tekiks ja vanad saaksid kinni kasvada. Vaid nõnda saab katkestustest üle, et üheskoos edasi minna.

Illustreerinud Gundega Muzikante
Kirjastus Tänapäev 2020
136 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Erik Johansson foto "Full Moon Service"

Konkursi “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” võitjad selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Fotokunsti keskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad välja loovkirjutamise konkursi „Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?“ võitjad.  

Konkursi korraldamiseks andis tõuke rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni fantaasiaküllane näitus „Ääretagused paigad“, mis avati Fotografiskas 25. septembril 2020. Osalejad ammutasid inspiratsiooni Johanssoni sürrealistlikest fotodest ning panid kirja kuni 1000 sõnalise jutu, luuletuse või essee. Kirjutada võis nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursi vastu oli rõõmustavalt suur huvi ning kokku laekus lugemiseks üle 440 töö. Loovkirjutajate esikolmik selgitati välja kolmes vanuseastmes ja lisaks anti välja mitmeid eriauhindu. Iga vanuseastme töid hindas kolmeliikmeline žürii.

  • Kõigi võitjatega võtame personaalselt ühendust!
  • Fotokunstikeskus Fotografiska ootab kõiki konkursil osalejaid perega koos tasuta külastusele. Erik Johanssoni näitus on avatud 14. veebruarini.
  • Kõigile osalejatele on ka üllatus – nimeline tänukiri, millele võib järele minna Fotografiska kassase kasvõi kohe, sest kohviku- ja poeala I korrusel on avatud iga päev 10-18.

4.–6. klass

I koht

Rahel Värton „Elu maa peal ja maa all“ (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). „Elu maa peal ja maa all“ on nutikas lugu sellest, kuidas harjumuspärane maailm võib tunduda hiigla põnev, kui vaadata seda kellegi teise pilguga. Autor ei tee liigseid sõnu ja hoiab loo juhtmõtet kogu aeg silme ees. Tulemuseks on kenasti koospüsiv jutustus – leidlik ja läbimõeldud, aga samal ajal ka hoogne ja vaimukas. Autor sai inspiratsiooni Erik Johanssoni fotost „Up the Past“.

II koht

Astrid Kaelepi „Johnny ja kuu“ (Jakob Westholmi Gümnaasium, 4. kl). Tegemist on põneva ja leidliku looga ühest ulakast poisist, kes avastab, et kui kuu peal jalgu kõlgutades tukastama jääda, siis võib sealt hoopistükkis alla kukkuda. Autor avaldas muljet oma laia sõnavara, eeskujuliku lausestuse ning oskuslikult loodud karakteriga. Töö sai inspiratsiooni fotost „Täiskuuteenindus“.

III koht

Martha Johanna Garcia “Päevakulutaja” (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). Lustakas ja hoogsalt jutustatud lugu, mille autor kasutab oskuslikult kirjanduslikke vahendeid. Lugedes võime nautida autori kujutlusvõime lendu, mis annab tunnistust suurest kirjutamisrõõmust. Autor demonstreerib vanuse kohta hämmastavat sõnavaldamisoskust ning jääb loota, et saame tema tekste nautida tulevikuski. Lugu kirjutati foto „Päevakulutaja“ põhjal.

Eripreemiad:

Käsitsi kirjutatud töö eriauhinna sai Pärli Peäske (Vanalinna Hariduskolleegium, 4. kl) loo „Ühte või teist pidi?“ eest. Lugu kirjutati foto “Nurga all” põhjal.

Efektse luulekujundi eriauhinna sai Yoko Lisette Pirtk (Märjamaa Gümnaasiumi, 4. kl) luuletuse „Merelugu“ eest. Luuletus sai inspiratsiooni fotost “Laske nad vabaks”.

Kollektiivse luuletuhina eriauhinna sai Paide Hammerbecki Põhikooli 4.c klassi lapsed, kes tegid eesti keele tunnis haikusid.

Anti Saare eriauhind eriti loomingulisele koolile sai J.V.Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikool

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Anti Saar, Kadri Naanu (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Aleksander Metsamärt (Fotografiska).

7.–9. klass

I koht 

Triinu Kree “Tähetarkus” (Viljandi Kesklinna Kool, 9. kl) on ilus ja mõtlemapanev lugu tähtedest ja oskusest leida rõõmu enda ümber. Loo autor alustab toreda paralleeliga ajatute tähtede ja n-ö tänapäevaste tähtede vahel ning seejärel jutustab loo poisist, kes unustas elus kõige olulisema. Töö on kirjutatud pildi “Otsides tähti” järgi.

II koht

Paula Küti “Reaalsus?” (Pärnu Vabakool, 8. kl) on haarav lugu emast ja tütrest ning teineteise taasleidmisest. Autor kirjutab unistustest ja jõuab tõelise edukuse saladuseni. Ilmekate kirjeldustega manatakse lugeja ette imeline paik, kuhu igaüks pääseda sooviks. Töö on kirjutatud pildi “Ärka üles” järgi.

III koht

Eva Kreem “Liini lõpp” (Kadrioru Saksa Gümnaasium, 7. kl) on hästi ja haaravalt kirjutatud lühijutt (elu)teel olemisest ja pidevast kulgemisest. Töö on kirjutatud pildi “Liini lõpp” järgi

Eripreemiad:

Luuletuse eripreemia sai Liidia Baranyai sügava, liigutava ja tabava luuletusega  “Stuck Inside” (Tartu Waldorfgümnaasium 7.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni samanimelise pildi järgi.

Kõlava sõna eripreemia teenis välja Emma Gogoleva erinäolise ja leidliku luuletusega “Mööda taevanõmme võid näha”(Tartu Waldorfgümnaasium 8.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni pildi „Follow the Rain“ järgi.

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Andrus Kivirähk, Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Elo Aun (Fotografiska).

10.–12. klass

I–III koht 

Liisi Brett „Kaljukera“ (Miina Härma Gümnaasiumi, 10. kl). Tegemist on nutika ilukirjandusliku tekstiga, mis annab Erik Johanssoni fotole veenva lisaloo. Jutustusest kumab läbi mure keskkonna pärast, mida vallutab tööstuslik tühjus. Lugu esitab küsimuse, kas eelistada idüllilist elu ähvardava katastroofi ootuses või turvatunnet hallis ja ilmetus korstnasuitsus. Inspiratsiooni sai autor Erik Johansson fotost „Imminent“.

Kenele Pärnaste „Uneskõndija“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 10. kl)

Selle võistlustöö puhul on tegu ühe mehe mõtisklusega. Lugu viib mõtted selleni, kuidas inimhing ihkab ühtaegu elada nii minevikus kui tulevikus. Tekst on kirjutatud Erik Johanssoni foto „Dreamwalking“ põhjal.

Laura Elizabeth Gemst „Olla täiskasvanu, olla laps“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 11. kl)
Üllatav, et lihtsas sõnastuses luules on võimalik nii palju öelda. Saadab sõnumi: täiskasvanud, hoidkem last enda sees! Autor on saanud innustust Erik Johanssoni tööst „Lost in the Rain“.

Vanuserühma žüriisse kuulusid jutuvestja Polina Tšerkassova, toimetaja ja tõlkija Mari Klein ja Anneli Kengsepp (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Eripreemiad:

Parim venekeelse loo eripreemia sai Kristiina Dunajeva(Jõhvi Gümnaasium, 10. kl)  põnevust tekitav ja fantaasiarikas lugu „Моя Звезда“, mis valmis foto „Looking for Stars“ põhjal.

Unistuste raamatukogu eriauhinna pälvis Reili Saukas „The Forest Library“ (Tamsalu Gümnaasium, 12. kl). Loo inspiratsiooniks on Erik Johanssoni foto „The Forest Library“.

Eeposliku luule eriauhind teenis välja Laura Aljas „Stellantis“ (Jüri Gümnaasium, 11. kl)
Luuletus valmis Erik Johansson foto „Stellantis“ põhjal.