Lastekirjanduse Keskuses avatakse Katrin Ehrlichi juubelinäitus

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

3. oktoobril 2019 kell 17.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Katrin Ehrlichi juubelinäitus „JUtt ja juTT“. Näitus on avatud kuni 2. novembrini.

Esimene Katrin Ehrlichi piltidega lasteraamat „Mari päev“ ilmus 2005. aastal ja praeguseks kaunistavad tema illustratsioonid rohkem kui kolmekümmet teost. Lastekirjanduse keskuses on võimalik näha valikut raamatuillustratsioonidest, mis pärinevad aastatest 2008–2019. Samuti on väljas mitmete teemanäituste ja ajakirjade jaoks valminud pildid.

Illustraator on kirjeldanud, et ta püüab joonistada teksti teistmoodi, kui enamus inimestest seda ette kujutaks: „Kujutan pigem seda, millest raamatu tegelased mõtlevad ja mida tunnevad. Ma ei jutusta oma piltides peaaegu kunagi teksti ümber, see oleks igav.“

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on illustraatori käekiri aastatega rahulikumaks muutunud: „Loometee alguses olid tema pildid erakordselt detailirikkad ja kõik need detailid olid huvitavad või naljakad ja vahel oli kohe kahju, et neid nii ohtralt laiali puistati, see tundus lausa raiskamisena, sest igal pildil jagus materjali mitme jaoks. Nüüd on illustraatori loomelaad muutunud rahulikumaks ja dekoratiivsemaks, aga samas ka kuidagi sügavamaks, tuues välja olulise“. Keskuse külastajad saavad uurida, kas nad sellist käekirja muutumist ka näitusel olevates töödes tähele panevad.

Katrin Ehrlich (1969) on illustraator, vabagraafik, raamatukujundaja ja graafiline disainer. Ta lõpetas 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabagraafika eriala. Samuti on ta õppinud Taani Kõrgemas Disainikoolis siiditrükki. Pälvinud korduvalt tunnustust konkursil „5 kauneimat Eesti lasteraamatut“ ja saanud kahel korral Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat.

Piret Raud kirjandusfestivalil Londonis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

18.–24. novembril 2019 toimub Londonis 22. korda rahvusvaheline lastekirjanduse festival South Ken Kids Festival. Lastel on festivali jooksul võimalik kohtuda mitmete tuntud kirjanike ja illustraatoritega, kelle hulgas on ka meie oma Piret Raud.

Festivalil tutvustab Raud raamatut „The Ear“, mille andis 2019. aastal välja kirjastus Thames & Hudson. Tegemist on autori esimese inglisekeelse lasteraamatuga ja see on saanud inspiratsiooni kunstnik Vincent van Goghi kõrvast.  Samuti kõneleb autor oma muust loomingust ning viib läbi töötube lastele. Koos teiste illustraatoritega osaleb Raud live-joonistamise improvisatsioonil, luues ainukordseid teoseid, mida saadavad rokk-kitarrist Miguel Montalbani helid.

Festivalikülalised viivad läbi töötube rohkem kui neljakümnes Londoni ja selle lähiümbruse koolis. Lisaks Piret Rauale astuvad ülesse Axel Scheffler, Magali Le Huche, Colas Gutman, Sophy Henn, Emily Rand, Joe Todd-Stanton, Catharina Valckx ja paljud teised. Töötoad toimuvad ka Prantsuse instituudis, kus leiab aset mitmekülgne kultuuriprogramm. Festivali patrooniks on lastekirjanik, illustraator ja animaator Quentin Blake.

Foto: Dmitri Kotjuh

Esimese Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia pälvis Regina Lukk-Toompere

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 20. septembril 2019 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. Pokumaa eestvedamisel toimuval pidulikul teemapäeval anti esmakordselt üle Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvis Regina Lukk-Toompere.

Illustratsioonipreemia kutsus ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus, et väärtustada ja tunnustada eesti raamatukunstnike loomingut. Žürii võttis nominentide valikul arvesse viimase viie aasta jooksul avaldanud raamatuid. Lisaks on preemia eesmärgiks jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada eesti lastekirjanduse arengut.

Žürii esimehe Triin Soone sõnul elab illustratsioonikunst Eestis oma parimaid aegu ja siin tegutseb rõõmustavalt palju erineva käekirja ning tehnikaga illustraatoreid. „Regina Lukk-Toompere on oma värvi- ja detailirohkete piltidega rõõmustanud meid juba üle 30 aasta. Iga raamat, mis tema käe alt tuleb, peegeldab loosse süüvimist ja selle põhjalikku läbitöötamist. Ta on nii perfektne akvarellist, kes mängib paljude ja jõuliste värvidega, kui ka graafik, kes lahendab mahuka teose võimsate kompositsioonide ja põnevate tehnikatega. Ta on jätkuvalt otsiv, katsetav ja üllatav,“ lisas Soone laureaadi käekirja iseloomustamiseks.

Laureaat valiti viie nominendi seast, kelle hulka kuulusid lisaks Lukk-Toomperele Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Ulla Saar ja Catherine Zarip. Kõik nominendid on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad. Nominendid ja võitja valis välja 7-liikmeline žürii rohkem kui 30 illustraatori hulgast. Žüriisse kuulusid Gregor Taul (kunstiteadlane), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Krista Kumberg (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium), Jaanika Palm (lastekirjanduse uurija) ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Tunnustus on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada personaalnäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis. Preemia väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

 

Eesti Frankfurdi raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

16.–20. oktoobril toimub Frankfurdi raamatumess. Eesti on messil väljas oma stendiga. Messilt leiab üle 7500 väljapaneku ja seal toimub ligi 4000 sündmust. 

Maailma suurimal raamatumessil saavad kokku kirjastajad, agendid ja raamatuhuvilised. Toimuvad kohtumised, et tutvustada üle kogu maailma kokku tulnud kolleegidele uusi raamatuid ning osta ja müüa õigusi nende kirjastamiseks. Eesti on messil väljas Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ühise stendiga. Eesti stend asub hallis 5.0 B87.

Messi peakülaliseks on Norra, mistõttu toimub mitmeid sealsele kirjandusele ning kultuurile pühendatud üritusi.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse jõulupidu „Teistmoodi lood lossis“

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kui soovite oma asutuse töötajate lapsi rõõmustada vahva jõulupeoga, tulge Eesti Lastekirjanduse Keskusesse osa saama peost „Teistmoodi lood lossis“.

Lastekirjanduse keskuse jõulupidusid vürtsitavad lõbusad muinaslood. Pööningul ootab lapsi pallide ball koos hüppava kuningalossi ja juttudega kurjade lohede helgest saatusest. Viguriga muinaslood on kaasahaaravad, muutes lapsed jututegelasteks. Edgar Valteri väikses galeriis toimub helide jaht, kus jagub nii musikaalset hasarti kui ka kummaliste häälte äratundmisrõõmu. Teistmoodi muinasjutte mängivad ja põneva helimaailma loovad Teoteatri näitlejad Jane Meresmaa-Roos ja Kristiine Truu.

Lisaks meisterdatakse isemoodi lossitegelasi ja kuuseehteid.

Peolt ei puudu ka jõuluaja oodatuim külaline – jõuluvana!

Toimumise aeg: 7.–15. detsembrini 2019
Osalejate arv: kuni 80 inimest
Toimumiskoht: Eesti Lastekirjanduse Keskus (Pikk 73, Tallinn)
Peo hind: 750 eurot (+ käibemaks)
Peo kestus: 2 tundi

Lisainfo ja broneerimine: Irma Mets, irma@elk.ee, tel: 617 7233

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruumide pilte vaata SIIT.

September 2019. Ulrika Kestere „Siilike, kes kuulas kõiki“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Pildiraamatud tunduvad lihtsad ja kerged ainult neile, kes ise neisse kerglaselt suhtuvad. Kui aga on vähegi tahtmist süveneda teksti, illustratsiooni ja kujundusse, võib esialgu lihtsa ja kergena tundunu pakkuda ootamatult sügavaid elamusi. Ulrike Kestere „Siilike, kes kuulas kõiki“ on küll õhuke pildiraamat, kuid väärib kindlasti mudilastest laiema lugejaskonna tähelepanu.

„Siilike, kes kuulas kõiki“ püüab kirevatel lasteraamatulettidel tähelepanu oma maheda koloriidi ja loodustoonidega. Rohelise ja pruuni erinevad varjundid mõjuvad kutsuvalt ja rahustavalt. Peategelase ihalusobjekt tumelilla põldmari aga troonib taolise maheduse taustal lausa majesteetlikult.

Loo keskmes on siilike, kes jälgib pinevalt maailma suurima põldmarja küpsemist. Ta on valmis kaua ootama, et saada maitsta küpset vilja. Kuna põldmarjapõõsas asub siilikese pesast üksjagu kaugel, tuleb tal iga päev pikk teekond jalge alla võtta, kuni siis ühel päeval mari täiuslikult valmis on. See on nii kaunis, et tundub siilikesele lausa kalliskivina, magus lõhn ajab aga lausa pea ringi käima. Just siis, kui siil tahab esimest ampsu võtta, lendab kohale vares, kes hakkab siiliga pahandama. Ta soovitab siilil marjast enne pilti teha, et oleks hiljem, mida teistele näidata. Kui pole pilti, pole tõestust ja siis ei saa teiste uhkustada, soovitab vares. Siilike võtab hüva nõu kuulda ja asubki vilja koju tarima. Teel kohtab ta veel rebast, öökulli ja nirki. Igaühel neist on siilile soovitusi jagada, kuidas marjaga peaks ümber käima ning milleks seda tarvitama. Mida lähemale kodule siilike jõuab, seda suuremas segaduses ta on. Mida küll teha maailma suurima ja ilusaima põldmarjaga? Kas teha mahla, keeta moosi või panna see hoopis vahukooretordi peale?

Pealiskaudsel sirvimisel on tegemist tõesti lihtsa loomajutuga toitu koju tassivast siilist, samas aga tundub autor loovat osavalt paralleele kaasaja ühiskonnaga. Üks peamisi esile kerkivaid teemasid puudutab nõuandeid ja nende küsimist. Tundub, et paljudel inimestel on hirm lihtsamagi otsuse vastuvõtmise ees, pidevalt nõu küsides justkui jagatakse vastutust. Teisalt aga leidub igal pool ka selliseid nõuandjaid, kes täpselt teavad, mida ja kuidas tegema peaks. Neid tavaliselt isegi ei huvita nõuküsija ega see, et nende nõu polegi küsitud, vaid pigem iseenese tarkuse eksponeerimine.

Lapsevanema ja lapse suhteski võib olla palju üleliigset nõuandmist asjade, viiside, toimingute kohta, mida lapsed pigem ise avastada võiks. Taoline ülenõustamine võib viia üsna hõlpsalt otsustamatuse ja õpitud abituse tekkimiseni, nii et lapsed ilma vanema soovituseta sammugi teha ei oska. Samas aga kerkib ka küsimus, kas iga nõuannet, olgu see jagatud siis heas usus või omakasupüüdlikult, on vaja alati kuulata? Kas olla tuulelipp ja teha seda, mida sulle öeldakse, või vaadata enesesse ja püüda leida vastuseid sealt?

Teine nüüdisühiskonnas levinud nähtus, millele autor ilmekalt tähelepanu juhib, on pidev pildistamine. Kas tõesti on vaja iga väiksemat asja, seika, juhtumist jäädvustada? Vahepeal võiks ju ka lihtsalt nautida tekkinud olukorda ning lasta hetkel mällu sööbida. Kindlasti jäi siilikeselegi meelde see päev, mil ta koos oma hea sõbraga sõi ära täiesti küpse põldmarja. Lihtsalt niisama.

Siilijutt on küll lihtne, kuid kindlasti mitte lihtsakoeline lugu. Pigem on tegemist sellise toreda tummise tükiga, mis pakub põnevat mõtlemisainet kõigile lugejatele nende vanusest hoolimata.

Ulrika Kestere on sündinud Lätis, kuid elab nüüd Rootsis. Lasteraamatute joonistamise ja kirjutamise kõrval tegutseb ta ka fotograafi ja disainerina. Eesti keeles on kättesaadav ka tema teinegi pildiraamat „Metsikud naabrid“ (2018).

Tõlkinud Ülle Kiivet
Illustreerinud Ulrika Kestere
Koolibri, 2019
28 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Kairi Look Helsingi ja Turu raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Septembris annab kirjastus Aviador välja Kairi Loogi ja Ulla Saare raamatu “Piia Präänik kolib sisse” soome keeles. Raamatu tõlkis Katariina Suurpalo. Lastekirjanik Kairi Look tutvustab teost raamatumessidel Helsingis ja Turus.

Turu raamatumessil on kirjanikku võimalik näha nii täiskasvanute kui lastelaval. Esinemised toimuvad 6. oktoobril kelll 11.00 ja 11.40.

Helsingi raamatumessil kohtab Looki 26. oktoobril kell 18.00. Kirjanik kehastub esitlustel ühes lastega spioonideks, et otsida Piia Prääniku sõpru.

Eelmisel aastal ilmus soome keeles ka autori raamat „Lennujaama lutikad ei anna alla“.

Foto: Dmitri Kotjuh

„Lugemisisu“ programmi stardikoolitused registreerunud raamatukogudele

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

3.–4. oktoobril 2019 toimuvad „Lugemisisu“ programmi stardikoolitused nii eelmisel aastal osalejatele kui ka kõigile uutele huvilistele raamatukogudele, kes registreerisid end 1. septembriks programmis osalema.

Koolitused toimuvad:

Neljapäeval, 3. oktoobril kell 10.00–14.15 Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5, Tartu)

Reedel, 4. oktoobril kell 10.00–14.15 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn)

Valige endale sobiv aeg/koht ning registreerumine on avatud kuni 1. oktoobrini SIIN.

„Lugemisisu“ programmi eesmärk on motiveerida 5-10aastaseid lapsi raamatuid lugema ja pakkuda neile uuemat lastekirjandust. Ettevalmistavad koolitused tutvustavad raamatukoguhoidjatele uuemat lastekirjandust ja programmis kasutatavaid teematundide metoodilisi materjale.

Päevakava:

10.00–10.15 Tervitus ja sissejuhatus

10.15–11.45 Uut lugemist lastekirjandusest / Tartus Jaanika Palm, Tallinnas Anne Kõrge, ELK

11.45–12.00 kohvipaus

12.00–13.15 „Lugemisisu“ programmi ja lugemismängude tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

13.15–14.00 Illustratsiooni teematunni tutvustus / Kertu Sillaste

Kertu Sillaste on illustraator, kes juhendab lastekirjanduse keskuses laste kunstikambrit.

14.00–14.15 Küsimused ja arutelu

 

Koolituste korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Lugemisprogrammi on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Soome Instituudiga.

Lisainfo Eesti Lastekirjanduse keskuse lehel ja Facebookis.

Olete oodatud!

Lisainfo:

Anneli Kengsepp
Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht
tel 617 7233, 5340 5529
e-post anneli@elk.ee

Sten Roosi nimeline muinasjutuvõistlus kutsub osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja perekond Roos kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Ann ja Ants Roosi pojale pühendatud võistlus toimub juba 28. korda.

Pika traditsiooniga kirjandusvõistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Osalejatelt oodatakse muinasjutte vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 13. jaanuariks 2020 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: “Meil on hea meel taaskord kutsuda lapsi oma mõtteid muinasjutukeeles kirja panema. Iga-aastane võistlustööde arv näitab, et muinasjutud on endiselt populaarsed. Lastele meeldib müstilisi tegelasi ja lugusid välja mõelda ja oma fantaasia valla lasta. Oleme tänulikud, et õpetajad ja lapsevanemad lapsi suunavad ja juhendavad, et lood ka kaunis keeles kirja saaksid. Haapsalus elavad Ann ja Ants Roos on keeletundlikud ja laste loovust toetavad inimesed, kes algatasid põlvkonna jagu aastaid tagasi sisuka ja lastele huvipakkuva loomekonkursi. Lastekirjanduse keskus koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Linnavalitsusega jätkab rõõmuga seda suurepärast traditsiooni.“

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast. Konkurss kuulutatakse välja igal aastal 6. septembril, Sten Roosi sünniaastapäeval. Möödunud aastal saadeti võistlusele 273 muinasjuttu ning osalejaid oli 50 koolist, välja anti 22 auhinda.

Tulemused tehakse teatavaks pidulikul auhinnatseremoonial Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2020. aasta maikuus. Lisaks auhinnalistele kohtadele antakse välja mitmeid eriauhindu ning parimad muinasjutud avaldab ajakiri Hea Laps.

Vaata lisainfot siit: https://www.elk.ee/?page_id=29875

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” suundub Võrumaale

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 25. septembril 2019 külastavad Aidi Vallik, Jaanus Vaiksoo ja Sulev Oll „Tuleme külla!” tuuri raames Võrumaad. Kirjanikud kohtuvad noorte lugejatega Kuldre koolis ja Antsla Linnaraamatukogus.

Kohtumisel tutvustatakse autorite loomingut, loetakse ette katkendeid nende teostest, vastatakse noorte kirjandushuviliste küsimustele ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse hea traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Kevad- ja sügistuurid on lastekirjanikke viinud Hiiumaale, Saaremaale, Lääne- ja Ida-Virumaale, Harju-, Järva-, Rapla-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaale.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.