Frankfurdi raamatumessil tunnustatakse eesti lasteraamatuid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Frankfurdi raamatumessil tutvustab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2019“, kuhu koondatakse parimad lasteraamatud tervest maailmast. Tänavuse valiku hulgast leiab ka kaks eesti lasteraamatut: Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt. Lood ja limerikud“ (pildid Olga Pärn ja Märt Rudolf Pärn, Tänapäev 2018) ning Anti Saare „Seisa siin, Pärt“ (pildid Anna Ring, Päike ja Pilv 2018).

Münchenis asuva Rahvusvahelise Noorteraamatukogu koostatud kataloogi valiti tänavu 200 raamatut 59 riigist 37 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. Lisaks Frankfurdile esitletakse The White Ravensi raamatuid ka kevaditi toimuval maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

„NummiPealt ja mujalt. Lood ja limerikud“ on jutukogumik, mis räägib NummiPea linnas elavatest veidratest tüüpidest. Nii näiteks elavad seal härra ja proua EtteVõtlikud, preili TeravKeel ja härra HajaMeel. Lugude vahele on põimitud mõnusa absurdiga vürtsitatud luuletused.

Kirjastaja Tauno Vahter: „”Nummipealt ja mujalt” on näide raamatust, mis tekitab lugejas või kriitikus positiivset nõutust. Mis see nüüd on, on see lasteraamat või hoopis mõeldud täiskasvanutele, on see mõeldud naljaga või tõsiselt? Kõiki raamatuid ei peagi saama lihtsalt lahterdada ning nõudlikum lugeja oskab seda ka hinnata. Lisaks Aino Perviku tekstile on siin raamatus väga tähtsad illustratsioonid, mis loovad lugedes täiesti uue tasandi ja on selge, et tekst ei saa piltideta ja vastupidi.“

„Seisa siin, Pärt“ on Anti Saare populaarse Pärdi-sarja 2. osa. Raamatus peab nimitegelane ootama poejärjekorras isa, kes viimasel hetkel tagasi riiulite vahele pärmi järele jookseb. Autor kirjeldab veenvalt lapse mõtteid ja hirme ning nii on igaühel võimalik Pärdiga samastuda.

Kirjanik Anti Saar: „Pärdi lood on mulle seda enam südamelähedased, mida enam ma väikestelt lugejatelt kuulen, kuidas neid Pärdiga sarnastes olukordades sarnased mõtted ja tunded on tabanud. Loen sellest välja, et ma ei ole kaotanud kontakti väikese inimesega enda sees. White Ravensi tunnustus näitab, et ma pole kaotanud kontakti ka suurte inimestega – mis on kaine mõistuse seisukohalt igati hea uudis. Ja muidugi on Pärdi sarja raamatud suuresti pildiraamatud, nii et rõõmustan koos illustraator Anna Ringiga.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 71. korda 16.–20. oktoobrini, seekordne peakülaline on Norra.

Lisainfo:
The White Ravens
Frankfurdi Raamatumess

Stardib „Lugemisisu“ uus hooaeg

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

9. oktoobril 2019 stardib lugemisprogrammi „Lugemisisu“ uus hooaeg, et innustada 5–10-aastasi lapsi üle kogu Eesti raamatuid lugema. Programmis tutvutakse väärt uudiskirjandusega ja pakutakse mängulist ning loovat lisategevust.

„Lugemisisu“ käivitus pilootprojektina 2019. aasta alguses 26 Eesti raamatukogus, kuhu heategevusfond Aitan Lapsi kinkis erilise „Rampsu“ raamaturiiuli. Pilootprojektis osales 779 noort raamatuhuvilist. Sellest õppeaastal on programmiga liitunud üle 100 raamatukogu, et viia lugemisrõõmu veel rohkemate lasteni.

1.-4. klassi lapsed saavad raamatukogudest valida lugemiseks põnevat uudiskirjandust, mis on välja toodud lastekirjanduse keskuse soovitusnimekirjades. Loetud raamatud paneb laps kirja spetsiaalsesse lugemispassi, kus on ka loomingulised lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki viis raamatut läbi lugenud ja lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga.

Lasteaialapsed saavad lugemisprogrammis osaleda rühmana, kus õpetaja abiga tegutsetakse loetud raamatuga ühiselt, näiteks koostades sellest näitust või kasvatades sõnapuud.

„Lugemine on kui pilgu pööramine enda sisemusse, kus loetule omaette kaasa elad ja uusi teadmisi ammutad. Märkamatult kasvad lugedes targemaks, empaatilisemaks, loovamaks. „Lugemisisu“ programm innustab seda kõike kogema rohkemaid lapsi ja annab võimaluse raamatumaailma oma sõpradega mänguliselt jagada,“ räägib programmi eestvedaja Anneli Kengsepp. „Pean suureks väärtuseks, et lugemisprogrammiga kaasnevad ka koolitused raamatukoguhoidjatele, mis toetavad lastega tegelust raamatukogudes.“

Lugemisprogrammis osalevad klassid saavad registreeruda raamatukogu teematundidesse, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile.

„Lugemisisu“ programm kestab 9. oktoobrist kuni 15. maini 2020.

„Lugemisisu“ eeskujuks on Soome raamatukogude lugemisdiplomi-programm, mis on meie põhjanaabrite lugemisharjumusi kujundanud alates aastast 2000. Nende programmi on järjepidevalt uuendatud ning viidud vastavusse riikliku õppekavaga.

„Lugemisisu“ programmi koostaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Toetajad: Soome Instituut ja heategevusfond Aitan Lapsi

Head lugemisisu!

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
e-post anneli@elk.ee

Facebook: www.facebook.com/groups/lugemisisu

 

Oktoober 2019. Kadri Hinrikus „Millest sa unistad?“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

„Kui oled laps, pole ühelgi unistusel piire, “ kirjutab Kadri Hinrikus oma uusima lasteraamatu tagakaanel. „Võid hakata meremeheks, kes ümber maailma purjetab. Võid olla postiljon. Või muusik. Ehk unistad hoopis sellest, et saaks oma suure õega päev läbi koos mängida? Või esimest korda üksi öösel telgis ööbida? Maailmas on palju unistusi. Millised neist täituvad?“ küsitakse raamatututvustuse lõpus.

Žanrilt on „Millest sa unistad?“ jutukogu. Igas loos pajatatakse mõnest lapsest, kes argielus millegi üldises mõttes tavalise, kuid tema seisukohalt erakordsega kokku puutub. Ja kuigi taoline uus situatsioon või millegi esimest korda tegemine võib olla ühtlasi nii põnev kui ka hirmutav, ei saaks lapsed sellest kuidagi loobuda. Nagu näiteks Timmo, kellel on nõnda vankumatu soov postiljoniks hakata, et lisaks oma joonistustele ja ema ajakirjadele jagab ta teiste postkastidesse ka isale saabunud arved. Laura, kelle suurem vend telgis ööbimist ära kiita ei jõua ja oma väikesele õelegi telgiöö isu peale ajab, proovib küll telgis õhtul uinuda, kuid loobub siis, arvates, et peaks seda tegevust enne päeval harjutama. Elu õppetunni eest pole pääsu ka Mattiasel, kellele õpetaja Sirel annab kirjanditeemaks „Minu unistus“, mille kohta poiss ei saa sõnagi kirja pandud. Õpetaja antud hinnang on hävitav – „Unistuste täielik puudumine“. See aga ei takista poisil hiljem elus saavutamast seda, millest unistadagi ei osanud.

Tundub, et Hinrikus on leidnud eesti lastekirjandusmaastikul oma koha. Ta jätkab oma värskes teoses sama rida, mis varasemast tuttav. Ja tore on. Ei kohta ju meie lasteraamatuilmas kuigi tihti argilugusid tavalistest lastest siin ja praegu. Eriti veel selliseid, mis esitavad laste kujusid niivõrd elulisena ja psühholoogiliselt läbitöötatuna ning mille autor hoiab targutamisvajaduse kenasti vaka all. Ei lõpeta siin igat lugu kirjaniku kommentaar, kuidas võiks või oleks pidanud käituma.

Märkava ja teadvustava autorina näikse Hinrikus toonitavat, et laste elu pole alati sugugi nii lihtne, kui suured inimesed üldiselt arvavad. Probleeme ja muresid, tundugu need  täiskasvanuile kui tühised tahes, jagub poistele ja tüdrukutelegi. Me saame lugeda Eevast, kelle isa töötab kaugel pealinnas, nii et tüdruk igatseb kogu aeg tema järele. Andreas aga muretseb hoopis mitte niivõrd iseenda kui just vanemate pärast, talle näib, et emale-isale käib väikese õe eest hoolitsemine üle jõu – ei ole ju peale beebi sündi enam muud kui töö ja hool, lõbutsemiseks ja jutuajamisteks aga aega napib. Linnatüdruk Helena kipub maal vanaonu sünnipäeval kõike kartma: konni, usse, mesilasi. Vapper ja julge Jaagup on talle küll toeks, kuid siis poeb temagi hinge senitundmatu ärevus.

Hinrikus ei ole pessimist, vaid pigem päikeseline ja helge kirjanik. Igast tema loost leiab lugeja valguskiire, mis probleemkohta valgustama hakkab. Samuti on ta oma raamatutes  ikka hoidnud laste poole. See kehtib ka käesoleva teose kohta. Nii ei kohta me üheski loos mingit üleolevat muiet kirjaniku suunurgas, pigem näeme rõhutamist, et laste olgu kui tühiste muredesse või hingekriipimistesse ei tasuks üleolevalt suhtuda. Samuti mõistetakse poiste ja tüdrukute tegutsemislusti ning soovi aidata, iseseisvalt toime tulla ja alati endast parim anda, isegi kui see alati nõnda välja ei kuku. Kui laps ise olukorrast väljapääsu ei suuda leida, laseb kirjanik tal avastada, et on suuri inimesi, kes oskavad väikeste muresid tõsiselt võtta. Ja uskumatu küll, vahel on neil suurtel päris hea lahenduski välja pakkuda.

Illustreerinud Anu Kalm
Tammerraamat 2019
72 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

2019. a lastejutuvõistluse võitsid Lille Roomets, Kristi Piiper ja Juhani Püttsepp

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Viisteist aastat tagasi algatatud lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“ toimus tänavu üheksandat korda. Konkursile laekus 29 käsikirja, mida luges Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev töötajatest koosnev žürii. Otsustati välja anda kolm auhinnalist kohta ning ära märkida kaks käsikirja. Konkursi auhinnafond on 3000 eurot.

Žürii pidas tänavuste käsikirjade keskmist taset mõne eelmise konkursiga võrreldes tugevamaks, kuid kuna ei leitud ühte teiste seast selgelt esile tõusvat käsikirja, anti välja kaks teist kohta. See koht läks jagamisele Lille Roometsa käsikirja „Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane“ ja Kristi Piiperi käsikirja „Metsajärve pärandus“ vahel. Lille Roometsa jutu peategelaseks on 8-aastane poiss oma igapäevaste seikluste ja teravmeelsete tähelepanekutega, eriti tõsteti esile selle huumorit, sest siin tõepoolest võis ka kalestunud žüriiliige naerda saada. Kristi Piiperi „Metsajärve pärandus“ on „mõistatusliku juhtumi“ tüüpi lugu, mis puudutab muuhulgas meie lastekirjanduses seni harva käsitletud teemat, vaimuhaigust.

Kolmanda koha pälvis Juhani Püttsepp käsikirjaga „On Kuu kui kuldne laev“, mille teemaks on sõja ajal üle mere Rootsi põgenemine nähtuna läbi lapse silmade.

Lisaks märgiti ära kaks käsikirja, mis nagu võidutöödki avaldatakse trükis: Riho Undi „Siniste vagunitega rong“ ning Jana Maasiku „Õnnekaare õed ja vimkavennad“. Riho Undi võistlustöö teemaks on elu 1960ndate väikelinnas ning tegelasteks mitmesugused seal tuntud värvikad isiksused. Jana Maasiku „Õnnekaare õed ja vimkavennad“ on bullerbylik lugu laste seiklustest koos väikeste äpardumiste ja õnnestumistega.

Fotol vasakult: Lille Roomets, Kristi Piiper, Juhani Püttsepp ja Riho Unt

Leelo Tungal esitleb Soomes raamatut „Seltsimees laps“

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Armastatud lastekirjanik Leelo Tungal tutvustab sel sügisel Tamperes, Turus ja Helsingis soome keeles ilmunud raamatut „Seltsimees laps“.

Teose tõlkis Anja Salokannen ja andis välja kirjastus Arktinen Banaani. Autor esitleb tõlget 5. oktoobril 2019 Tamperes, 6. oktoobril Turu raamatumessil ja 27. oktoobril Helsingi raamatumessil. Samuti saab teda näha 24. novembril Helsingi mardilaadal. Esitlused on organiseeritud kirjastuse ja Tuglase seltsi koostöös.

 

Foto: Dmitri Kotjuh

 

Eesti kunstnikud rahvusvahelisel koomiksikunsti festivalil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

11.–13. oktoobril 2019 toimub Ühendkuningriigis rahvusvaheline koomiksikunstifestival Lakes International. Festivali külaliste hulgas on ka eestlased Joonas Sildre, Liisa Kruusimägi ja Veiko Tammjärv.

Kunstnikud tutvustavad oma loomingut rahvusvahelisel koomiksiturul ning joonistavad koos lastega mitmetes töötubades. Pühapäeval võtab Joonas Sildre osa paneeldiskussioonist “Imeline koomiksimaailm”. Lisaks Sildrele on kõnelejate hulgas kunstnikud Lars Jakobsen ja Arni Beck Gunnarsson Taanist, Stuart Medley/Bruce Mutard Austraaliast, Elyon’s Kongo Vabariigist, Maura Manninen Soomest ja Thomas-Louis Cote Quebecist.

Peresõbralik festival on pühendatud koomiksikunstile ja pildilisele loojutustamisele. Festivali korraldajate sõnul on koomiksikunsti maailm “mitmekesine ja suurejooneline koht. See on tulvil loomingut, mis viib meid teistesse dimensioonidesse ja lugudesse, mis uurivad maailma ja meie kohta selle sees”. Festival toob kokku parimad rahvusvahelised kunstnikud ja autorid ning pakub mitmeid toredaid sündmusi, töötube ja tegevusi igas vanuses külastajale.

Joonas Sildre illustratsioon

Eesti lasteraamatud Helsingi disaini nädalal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

9.–15. septembril 2019 toimus Helsingis Annatalo kunstikeskuses esmakordselt laste disaini nädal. Lastele toimus hulgaliselt töötube, mis õpetasid mitmesuguseid materjale taaskasutama ning tutvustasid säästlikku eluviisi. 

Eesti Lastekirjanduse Keskus toetas disaini nädalal töötube läbi viinud projekti „Wear-Abouts Baltic-Sea“ lasteraamatutega. Töötubades said lapsed ise oma riiete loomisest osa võtta. Professionaalide juhendamisel loodi rõivaid ja mustreid ning erilist tähelepanu pöörati taaskasutusele. Disainimisel keskenduti soome ja eesti kultuurist pärit teemadele ning elementidele. Lasteraamatute sirvimine andis töötubades osalejatele inspiratsiooni oma kujunduste loomiseks.

Valiku hulgas on lugemiseks ja uurimiseks:

Liis Seina „Vihmapilve suur soov“, illustreerinud Anne Linnamägi
Anti Saare „Külaskäik“, illustreerinud Anna Ring
Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“, illustreerinud Anne Pikkov
Aino Perviku „Jänes keedab suppi“, illustreerinud Kertu Sillaste
Indrek Koffi „Meie suur puu“,  illustreerinud Louise Duneton
Kaja Lotmani „Hommikukontsert Matsalus“, illustreerinud Marju Tammik

WEAR-ABOUTS Lab on loominguline digiprojekt, mis edendab kultuuri- ja keskkonnaharidust läbi kultuuriliselt tähendusrikaste lasteriiete disainimise. „Wear-Abouts Baltic-Sea“ projekti rahastab EU COSME programmi WORTH Partnership projekt.

Vaata lisa  projekti blogist ja Facebooki lehelt

 

Esseekonkurss „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti” ootab osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil teemal „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti“.

Suvisel juubelilaulupeol laulsid tuhanded lauljad laulukaare all Doris Kareva sõnade ja Tõnis Kõrvitsa muusikaga „Emakeelelaulu“. See laul puudutas ja pani mõtlema. Ootame noori oma mõtteid meie emakeelest esseekonkursil kirja panema.

Tallinna Lastekaitse Ühingul on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 4. novembriks 2019 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 20. novembril 2019 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

 

Emakeelelaul
Doris Kareva

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti.
Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.
Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal
kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal
elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.
Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti, lugude, laulude Eesti.
Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.
Tuules ja vihmas ja tules ja jääs
elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.
Metsas ja merel ja rabas ja soos
elab ta sinu sees.
Lossis ja saalis ja saunas ja toas
elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.
Rõõmus ja valus, halvas ja hääs elab ta, halvas ja hääs,
tuules ja vihmas ja tules ja jääs
elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.
Rõõmus ja valus ja halvas ja hääs
elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

 

Kogumikust “Eesti tunne” (lk 130)

Lastekirjanduse Keskuses avatakse Katrin Ehrlichi juubelinäitus

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

3. oktoobril 2019 kell 17.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Katrin Ehrlichi juubelinäitus „JUtt ja juTT“. Näitus on avatud kuni 2. novembrini.

Esimene Katrin Ehrlichi piltidega lasteraamat „Mari päev“ ilmus 2005. aastal ja praeguseks kaunistavad tema illustratsioonid rohkem kui kolmekümmet teost. Lastekirjanduse keskuses on võimalik näha valikut raamatuillustratsioonidest, mis pärinevad aastatest 2008–2019. Samuti on väljas mitmete teemanäituste ja ajakirjade jaoks valminud pildid.

Illustraator on kirjeldanud, et ta püüab joonistada teksti teistmoodi, kui enamus inimestest seda ette kujutaks: „Kujutan pigem seda, millest raamatu tegelased mõtlevad ja mida tunnevad. Ma ei jutusta oma piltides peaaegu kunagi teksti ümber, see oleks igav.“

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on illustraatori käekiri aastatega rahulikumaks muutunud: „Loometee alguses olid tema pildid erakordselt detailirikkad ja kõik need detailid olid huvitavad või naljakad ja vahel oli kohe kahju, et neid nii ohtralt laiali puistati, see tundus lausa raiskamisena, sest igal pildil jagus materjali mitme jaoks. Nüüd on illustraatori loomelaad muutunud rahulikumaks ja dekoratiivsemaks, aga samas ka kuidagi sügavamaks, tuues välja olulise“. Keskuse külastajad saavad uurida, kas nad sellist käekirja muutumist ka näitusel olevates töödes tähele panevad.

Katrin Ehrlich (1969) on illustraator, vabagraafik, raamatukujundaja ja graafiline disainer. Ta lõpetas 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabagraafika eriala. Samuti on ta õppinud Taani Kõrgemas Disainikoolis siiditrükki. Pälvinud korduvalt tunnustust konkursil „5 kauneimat Eesti lasteraamatut“ ja saanud kahel korral Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat.

Esimese Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia pälvis Regina Lukk-Toompere

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 20. septembril 2019 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. Pokumaa eestvedamisel toimuval pidulikul teemapäeval anti esmakordselt üle Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvis Regina Lukk-Toompere.

Illustratsioonipreemia kutsus ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus, et väärtustada ja tunnustada eesti raamatukunstnike loomingut. Žürii võttis nominentide valikul arvesse viimase viie aasta jooksul avaldanud raamatuid. Lisaks on preemia eesmärgiks jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada eesti lastekirjanduse arengut.

Žürii esimehe Triin Soone sõnul elab illustratsioonikunst Eestis oma parimaid aegu ja siin tegutseb rõõmustavalt palju erineva käekirja ning tehnikaga illustraatoreid. „Regina Lukk-Toompere on oma värvi- ja detailirohkete piltidega rõõmustanud meid juba üle 30 aasta. Iga raamat, mis tema käe alt tuleb, peegeldab loosse süüvimist ja selle põhjalikku läbitöötamist. Ta on nii perfektne akvarellist, kes mängib paljude ja jõuliste värvidega, kui ka graafik, kes lahendab mahuka teose võimsate kompositsioonide ja põnevate tehnikatega. Ta on jätkuvalt otsiv, katsetav ja üllatav,“ lisas Soone laureaadi käekirja iseloomustamiseks.

Laureaat valiti viie nominendi seast, kelle hulka kuulusid lisaks Lukk-Toomperele Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Ulla Saar ja Catherine Zarip. Kõik nominendid on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad. Nominendid ja võitja valis välja 7-liikmeline žürii rohkem kui 30 illustraatori hulgast. Žüriisse kuulusid Gregor Taul (kunstiteadlane), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Krista Kumberg (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium), Jaanika Palm (lastekirjanduse uurija) ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Tunnustus on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada personaalnäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis. Preemia väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.