Järje Hoidja auhinna saab Mika Keränen

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil tunnustab Tallinna Keskraamatukogu Järje Hoidja auhinnaga lastekirjanik Mika Keräneni teose „Soome pitsa“ eest. Järje Hoidja auhinnaga tunnustatakse Mika Keräneni, kui järjepidevuse hoidjat lastele väärt lugemisvara pakkumisel. Kirjanikku tänatakse sügisel Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu „Soome pitsa“ ainetel joonistatud pildiga.

„Soome pitsa“ on üks tõeliselt üllatusterohke põnevuslugu, kus Rampsu salaselts jätkab, vaatamata liikmete mõningatele erimeelsustele, saladuse lahendamist. Millise uue ameti leiab omale konstaabel Kuul ja kellest saab Mati uus sõber – vastused saab salaselts Rampsu kümnendas juhtumis „Soome pitsa“.

Järje Hoidja antakse 2019. aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Tallinna Keskraamatukogu tänab laste ja noorte hulgas populaarset kirjanikku juba viieteistkümnendat korda. Auhinna on saanud Andrus Kivirähk lasteraamatu „Tilda ja tolmuingel“ eest (2019), Anti Saar „Pärt ei oska saltot“ eest (2018), Reeli Reinaus „Verikambi“ eest (2017), Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” eest (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ eest (2015). Kõik Järje Hoidja pälvinud kirjanikud leiab Tallinna Keskraamatukogu lastelehelt.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2020. aastal on selleks Sloveenia ja sõnumiks „Sõnanälg”.

Raamatute laenutamine eriolukorra ajal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Et tulla meie lugejatele vastu ning tagada turvaline raamatukoguteenus ka eriolukorra ajal, laenutab Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu raamatuid eritingimustel.

 Raamatu laenutamiseks:

  • Kojulaenutuse eksemplari olemasolu korral andke raamatu laenamissoovist eelnevalt teada aadressil laenutus@elk.ee
  • Raamatukogutöötaja otsib soovitud raamatu teile välja ja võtab teiega ühendust ning ütleb, millisel kellaajal saate raamatule järele tulla.
  • Palun ärge tulge keskusesse, enne kui raamatukoguhoidja on teiega ühendust võtnud. Konkreetse aja kokkuleppimine võimaldab meil kindel olla, et lugejad ei külasta keskust ühel ja samal ajal ega puutu üksteisega kokku.

NB! Raamatuid saab tagastada alates maikuust.

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded on jõudnud ajalehe Sirp veergudele ning on kõikidele huvilistele veebis lugemiseks kättesaadavad.

Krista Kumbergi kokkuvõte Eesti algupärasest lastekirjandusest kannab pealkirja „Ilus sarvedega loom ehk Lastekirjanduse peavoolu sees ja kõrval“ ning Jaanika Palm uurib, „Kas laste tõlkekirjandus vajab päästmist?“

Samuti on suur rõõm, et Jaanika Palmil ilmus illustraator Ilon Wiklandi tutvustav artikkel „Tuntud ja tundmatu Ilon Wikland“ Leedu lastekirjanduse ajakirjas Rubinaitis.

Möödunud aastate lastekirjanduse aastakoosolekute ettekanded on loetavad siit: https://www.elk.ee/?page_id=608

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia pälvis Jaanus Vaiksoo

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest. Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias. Laste- ja noorsookirjanduse kategoorias valiti laureaadiks Jaanus Vaiksoo raamatu „King nr 39“ eest. 

Žürii lausu teose iseloomustamiseks: “See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.–6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustikku sekka salapära, mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid. Unistuste maailmast tuleb alati midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore!”   

Laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Lastekirjanduse žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Teiste nominentide hulka kuulusid Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“, Hasso Krulli „Kurja kala kohvik“, Aidi Valliku “Seebu maailm”, Kairi Loogi „Piia Präänik ja bandiidid“ ja Ilmar Tomuski „Kõrvalised isikud“ .

Lisaks pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kirjanik Helga Nõu, kes on kirjutanud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele alates 1965. aastast.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

14. märtsil toimuma pidanud preemiate üleandmine lükati edasi.

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Märts 2020. Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Tegus aastalõpp, mil lasteraamatuid ilmub üle mõistuse palju, kipub kirjastajad ära väsitama. Nõnda võtavad nad uue aasta algul tavaliselt pisut vabamalt ja koguvad jaksu uuteks väljakutseteks. Õnneks on siiski ka neid, kes tavapärasele rütmile pisut vastu töötavad ja just siis väärt teoseid ilmutavad. Reeli Reinausi „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ on üks selliseid, mis hiljuti raamatupoodidesse jõudis. Teos moodustab mõttelise järje 2017. aastal ilmunud jutustusele „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“, kuid vanemad peategelased ja karmimad teemad näitavad, et autor on silmas pidanud pisut vanemat eagruppi.

Raamatu peategelaseks on elu hammasrataste vahele jäänud Morten. Peale vanaema-vanaisa surma on poiss sunnitud elama vägivaldse alkohoolikust onuga üksikus metsatalus soo serval. Tema ema töötab samal ajal Soomes koristajana, et koguda raha korteri sissemaksuks. Oma isast ei tea poiss midagi. Mortenil aitab eluga toime tulla võimalus murede eest soosaarele põgeneda, seal vanaisa päranduse eest ostetud kaameraga pilte teha ja nõnda elumured kasvõi korraks unustada. Poisi suurim hirm on, et tema kehvadest kodustest oludest saadakse koolis teada ning teda hakatakse narrima. Seepärast püüab ta tagasihoidlikku joont hoida, ta ei sõbrustada eriti kellegagi ega võta klassi üritustest osa. Ta on endasse tõmbunud ja vaikne. Siiski, hästi õppimise on poiss enesele eesmärgiks seadnud, sest selles näeb ta teed vägivaldse onu juurest eemale.

Ühel sellisel sooretkel kohtab Morten kummalist tüdrukut Emiliet, kellele ta suudab end lõpuks rohkem avada. Siiski kahtlusest, et ta unistus paremast tulevikust ei pruugi täituda, ta tüdrukule ei räägi. Miks? Aga seepärast, et poisi enesekindlus on juba maha tambitud. Ta tunneb, et on kaks maailma ning üks neist, mida esindavad normaalsed peresuhted, õhtusöögid ühise laua taga, peale kooli ostetud šokolaaditahvel või kino ja kohvik, ei kuulu justkui Morteni ellu. Tema elu on peale kooli raamatukogus istumine, kõhukorin ja hirm onu ees. Ta ei tunne, et oleks väärt esimese maailma asju, et ta oleks väärt normaalsust. Morten arvab, et ta on mitte keegi. „Ma olen poiss, kelle ema on peaaegu hüljanud. Poiss, kes lasi oma onul ennast peksta ega jooksnud isegi minema. /…/ Sest ta uskus, et see ongi tema elu ja ta peab vastu võtma kõik, mida see talle pakub.“ (lk 78).

Tõesti, autorit tuleb kiita raskete probleemide käsitlemise eest. Kurvaks teevad need üksinda kasvama jäetud lapsed, kellele hingeline tugi pole isegi mitte telefoni teel igal ajal kättesaadav. Paraku põhjustab füüsiline eemalolek ka hingelise kaugenemise. Perevägivalla teemadki pole lasteraamatus käsitlemiseks kuigi lihtsad ning rõhuv on sellest ka lugeda, eriti kuna Reinaus pole siin värvidega kokku hoidnud. Kohati tundub kirjeldatu mitte lihtsalt realistlik, vaid lausa naturalistlik. Kirjaniku kaasaelamine pole tuntav, ta on väljaspool sündmusi seisev vaatleja, kes toimuvast ülevaate annab. Mõistetav on kirjaniku soov taolist eraldatust luua, kuna end liigselt kaasa tõmmata lastes poleks võimalik neid teemasid käsitleda. See aga ei tähenda, et noored lugejad Mortenile kaasa tunda ei saaks. Vaatamata sellele, et probleemi jõulisemaks esiletoomiseks on loodud kerge nihestatus, on sündmused kergesti adressaadi aega ja kohta ülekantavad, nõnda et empaatia tekkimine on vältimatu. Õigupoolest kipub kahju olema kõigist, kuid poisist siiski kõige rohkem. On ju täiskasvanul võimalus hea tahte korral ringist välja murda, samas kui lapsel tuleb sageli oma aega alles oodata. Jääb vaid loota, et selleks ajaks pole eneseusku lõplikult hävitatud.

Üks tõhus viis olukorra muutmiseks on lastel siiski veel – tuleb julgus kokku võtta, suu lahti teha ja oma olukorrast rääkida. Oma perekonna koormat kandma harjunud poiss otsustab seda lõpuks teha. Pisut küll oludest tingitult hakkavad hargnema sündmused, mis toovad Morteni ellu pöörde. Tagantjärgi on poiss targem – ta oleks pidanud seda juba varem tegema, toimunu ei olnud tema süü.

Seda, kui kirglikult Reinaus suhtub meie rahvapärimusse, on näha olnud juba tema varasematest teostest. Need teadmised on tal justkui veres, mistõttu on nende esitamine raamatus loomulik ja kontekstisujus. Mõneti üllatav on näha autori soovi lastele ka loodusest rääkida. Kuidagi teatmeteoselikud tunduvad looduslõigud, need tungivad jutustuse üldliinist esile, torkavad liigselt silma ja moodustavad justkui ebakehasid. Paiguti tunduvad nõnda üksikasjalikud kirjeldused ilukirjandusteoses isegi kohatud. Ehk on aga neil roll pinge leevendamisel. Nii nagu Morten läheb sohu, et leida elus taas toetuspunkt.

Loodetavasti aitab raamat noortel lugejatel näha maailma avaramalt, tajuda paremini kaaslasi enda ümber ning märgata ohvreid, mis aga peamine – avada suid neil, kes sarnaste oludega kokku puutuvad. Keegi ei pea vägivallaga leppima.

Illustreerinud Marja-Liisa Plats
Päike ja Pilv, 2020
184 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Bologna raamatumess jääb ära

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Maailma suurim lastekirjandusele pühendatud kirjandussündmus Bologna lasteraamatu mess jäeti koroonaviiruse tõttu ära.

Koroonaviiruse leviku tõkestamisesks kasutusele võetud ettevaatusmeetmete tõttu lükkus mess esialgu märtsi lõpust mai algusesse. Uueks toimumisajaks sai 4.–7. mai 2020. Viiruse leviku tõttu otsustasid korraldajad aga messi sootuks ära jätta.

Euroopas on koroonaviiruse tõttu ära jäetud mitmeid teisigi raamatumesse: Londoni raamatumess, Leipzigi raamatumess ja Pariisi raamatumess.

Bologna lasteraamatumess on toimunud juba 57 korda ning see toob kokku üle 1400 osaleja ning 30 000 professionaalset külastajat, keda huvitavad lasteraamatud ja illustratsioonikunst.

Indrek Koff Brüsseli raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Pühapäeval, 8. märtsil 2020 viis Indrek Koff Brüsseli raamatumessil läbi töötoa „Helist pildini, pildist looni”.

Kirjanik tutvustas töötoas oma lasteraamatut „Kirju koer”, mis on sündinud pisut äraspidisel viisil, kus raamatu pildid eelnesid selles olevatele lugudele. Koff kirjutas oma teksti Marion Unduski piltide põhjal, mistõttu võiks öelda, et lood raamatus illustreerivad pilte mitte vastupidi.

Töötubades katsetati koos lastega, mismoodi on helid, pildid ja lood üksteisega seotud. Lapsed kuulasid erinevaid helisid, lõid nende põhjal pilte ning kirjutasid piltide juurde lugusid.

Brüsseli raamatumess toimus 5.-8. märtsini 2020. Valdavalt prantsusekeelsele eneseväljendusele keskenduval messil kohtusid kirjastajad Prantsusmaalt, Šveitsist, Luksemburgist, Quebecist ja Belgiast. Kuid korraldajad hindavad ka rahvusvahelisi külalisi, kes kõikjalt maailmast messile tulevad.

Foto: Dimitri Kotjuh

Hea lasteraamat ja hea noorteraamat 2019

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 5. märtsil 2020 antakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle tänukirjad heade laste- ja noorteraamatute autoritele, illustraatoritele ja kirjastustele. Seekordsesse valikusse mahtus 15 laste- ja 8 noorteraamatut, mis valiti möödunud aastal ilmunud 824 teose hulgast, millest 185 on algupärandid ning 639 tõlkeraamatud.

„Tuleme ka sel aastal lugemissõpradele appi ja aitame raamatukülluses üles leida need parimatest parimad,” kirjeldas lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. Žürii eesmärgiks oli koostada võimalikult avar ja edasistele lugemisnaudingutele juhtiv nimekiri, mis kirjanduslikus kvaliteedis järeleandmisi tegemata pakuks rõõmu ja mõtlemisainet võimalikult suurele hulgale lastele.

Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid raamatute juurde plakatid: plakatid printimiseks A4 ja plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat 2019

Väiksematele lastele

  • Jon Agee “Elu Marsil”. Kirjastus Egmont Estonia
  • Piret Jaaks “Emme draakon”. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Ulrika Kestere “Siilike, kes kuulas kõiki”. Kirjastus Koolibri
  • Andrus Kivirähk “Tont ja Facebook”. Kirjastus Varrak
  • Hasso Krull “Kurja kala kohvik”. Kirjastus Kaksikhammas
  • Piret Raud “Kõrv”. Kirjastus Tänapäev
  • Liis Sein “Saskia otsib värve”. Kirjastus Tammerraamat
  • Leelo Tungal “Jänes Juliuse arvuti”. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele lastele

  • Kate DiCamillo “Edward Tulane´i imetabane teekond”. Kirjastus Ersen
  • Maja Lunde “Lumeõde”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Sara Pennypacker “Pax”. Kirjastus Pegasus
  • Valija Zinck “Draakoni ärkamine”. Kirjastus Karrup
  • Ilmar Tomusk “Kõrvalised isikud”. Kirjastus Tammerraamat
  • Jaanus Vaiksoo “King nr 39”. Kirjastus Ärkel
  • Catherynne M. Valente “Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud
    laevaga”. Kirjastus Draakon & Kuu

Hea noorteraamat 2019

  • Julie Buxbaum “Kui sõnadest jääb puudu”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Jenny Jägerfeld “Superkoomik”. Kirjastus Varrak
  • Rachael Lippincott “Kolm sammu sinuni”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Karen M. McManus “Üks meist valetab”. Kirjastus Eesti Raamat
  • Reeli Reinaus “Roosi märgi all”. Kirjastus Varrak
  • Courtney Summers “Sadie”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Krystal Sutherland “Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Johan Theorin “Salajaki lahing”. Kirjastus Eesti Raamat

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tunnustavad häid lasteraamatuid alates 2009. aastast. 2018 lisandus ka Hea Noorteraamatu kategooria.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleebistega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde vastavad plakatid.

Vaata ka möödunud aastate hea laste- ja noorteraamatu nimekirju.
Loe lisaks siit: https://www.elk.ee/?p=38304