Algab lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat”

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse “MINU ESIMENE RAAMAT”. Konkursil toimub tänavu juba kümnendat korda.

1. Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.
2. Jutustuse pikkus on 100 000–150 000 tähemärki koos tühikutega.
3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
4. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.
6. Võistlustöid oodatakse 1. juuliks 2021.
7. Võitjad kuulutatakse välja 2021 sügisel, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 6177 234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Kertu Sillaste illustratsioon

Selgusid Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduste konkursi võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Harry Potteri kaanekujunduste konkursi esikolmik on selgunud. Žürii valis esitatud tööde seast välja kolm erinäolist kujundust, milles kõigis on näha Harry Potteri võlumaailma. Võidutööde autoriteks on Eili Lepik-Kannelmäe, Aili Allas ja Hanna Särekanno. Esikoht ehk kujundus, mis hakkab kaunistama raamatusarja, selgub koostöös J.K. Rowlingu agentuuriga.

Rahva Raamatu eripreemia võitis Aili Allas, kelle kujundus paistis silma oma põnevate ja lennukate ideedega. Kokku esitati võistlustulle 50 tööd.

Esitatud töid hindas žürii, mis koosnes kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjandus Keskuse ja Rahva Raamatu esindajatest. Esikolmikule on ette nähtud rahalised preemiad ning võitjal on võimalus sõlmida kirjastusega leping kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks.

Kirjastus Varrak peatoimetaja ja Harry Potteri raamatute tõlkija Krista Kaera sõnul oli esitatud tööde seas päris mitu huvitavat kujundust. „Potteri raamatute juures on kindlasti oluline fantaasiarikkus. Muidugi loob iga laps raamatut lugedes oma maailma, kuid hea kaanekujundus on kui põnev uks sinna maailma.“

Tänavu möödub 20 aastat raamatu „Harry Potter ja tarkade kivi“ eestikeelse tõlke ilmumisest. Kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahva Raamatu koostöös loodud Harry Potteri kaanekujunduste konkursi eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Kirjastus Varrak võtab võitjatega preemiate osas ühendust.

Lisainfo:
Krista Vilippus, kirjastus Varrak, krista.vilippus@varrak.ee, 616 1031

Aasta kõige omanäolisem lasteraamat kõneleb lastekirjanduses harva käsitletud teemast

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutas välja Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige silmapaistvamale eesti lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Juhani Püttsepa raamatu „On kuu kui kuldne laev“, mille on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid.

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Detsember 2020. Maarja Kangro „Isa kõrvad“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kui lasteraamatuid avaldavad lasteaiaõpetajad välja arvata, siis pole just palju endast lugupidavaid kirjanikke, kes julgelt ja avameelselt tunnistaksid, et tema teos on õpetlik. Nähakse ju enamasti kirjandust ja pedagoogikat üksteisele vastanduvate, ehk isegi välistavate kategooriatena. Maarja Kangro aga teab, mida teeb. Temas pole kübetki kahtlust, kas ja kuivõrd on „Isa kõrvad“ kirjandus, kunst selle paremas mõttes. Nõnda sedastabki raamatu tagakaanetekst vapralt ja enesekindlalt, et tegemist on õpetlike lugudega tänapäeva lastest ja täiskasvanutest. On aga kirjaniku enesekindlus põhjendatud?

„Isa kõrvad“ pole peamiselt täiskasvanuile luuletava ja tõlkiva Maarja Kangro esimene lasteraamat. 2006. aastal ilmus temalt (samuti koostöös oma kunstnikust õe Kirke Kangroga) pildiraamat „Puuviljadraakon“. „Isa kõrvad“ on aga jutukogu, milles kuus reaalsust ja fantaasiat põnevalt põimivat novelli. Tegelased ei kordu, igas loos on oma kangelased, kel oma katsumused ületada. Nii näiteks peavad ema ja kohvikukülastajad toime tulema Lauriga, kellele meeldib kangesti endale igasugu toite tellida, kuid ühtegi neist süüa ei taha. Martale aga ei meeldi söögilauas suurte inimeste jutte kuulata, vaid ta nõuab, et isa ja ema temaga kogu aeg koletist ja notsut mängiksid. Jaan peab õppima vastutama lausutud sõnade, Marko aga lendu lastud müra eest. Kuid inimesed pole ainsad, kelle teele elu katsumusi veeretab. Prügikasti kõrvale heidetud püksid näiteks otsustavad hüljatuse kiuste endale võimalikult toreda elu luua. Lahke robot aga läheb jalutuskäigule ning osutub humaansemaks kui nii mõnigi inimesest külaelanik.

Et iva reljeefsemalt esile tuleks, kasutab Kangro oma õpetlikes lugudes, nagu Karl August Hindreygi oma ajal, rohkelt huumorit, ülepaisutatust ja hüperbooli. Kui Hinderyl uputakse pisaratesse või muututakse nõnda, et vanemadki sind ära ei tunne, siis Kangrol moondutakse krokodilliks ja mõnuletakse merevees või lennatakse kõrvade laperdades kaugesse metsa oma lapse tekitatud müra eest pakku. Samas aga pole kummalgi autoril kuskil mingit otsesõnalist manitsust või näpuvibutust. Nii ei ütle Kangro, et igaüks peaks kohvikus tellitud toidu kenasti ära sööma, või et tark on püksid jalga panna, kui isa palub, vaid jätab valikud lugeja teha. Targutamata ja pooli valimatagi kooruvad tõed, olgu siis suurte või väikeste lugejate jaoks.

Kangro raamatust tuleb ilmekalt esile, et lapsed ja täiskasvanud ei ela üksteisest eraldatud mullides, vaid nende elud lõikuvad, haakuvad, põimuvad. Lugudest kumab ja jääb kummitama, et üksteisega tuleb küll arvestada ja kena olla, kuid aegajalt võiksid täiskasvanud kasutada ka oma õigust olla lapsevanem ning mitte jätta kõiki raskeid valikuid ainult laste teha. Nõnda võibki öelda, et õpetlikkus on Kangro lugudes suunatud samavõrra ka täiskasvanud lugejaile. Siingi pole Kangro jäik ja paindumatu, vaid pigem mõistab lapsevanemaid ja oskab neile kaasa tunda. Ta saab aru, et pole lihtne olla hea lapsevanem, eriti kui ümberringi kõik näikse paremini teadvat, kuidas see käib. Loodud ideaalkujud emadest ja isadest, kes kunagi häält ei tõsta, ei väsi ega ole segaduses ja lastest, kes kunagi oma tahtmist peale ei suru, riideid enne pidulikku hetke ära ei määri ega vaidle, võivad olla piiravad ja ahistavad. Pidev elamine pakutavate valikute tulvas ning süütunde ja küündimatuse kütkes võib olla äärmiselt kurnav.

Maarja Kangro „Isa kõrvad“ tõestab ilmekalt, et õpetlikkus ei välista kirjanduslikkust. Kangro tekst on ilma igasuguse kahtluseta kirjandus, samas aga on see ka lustlik ja mõtlemapanev raamat, millel nii mõndagi lugejatele öelda. Olgu need siis nooremad või vanemad.

Illustreerinud Kirke Kangro
Nähtamatu Ahv, 2020
80 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“ valiti Muuseumiroti nominendiks

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muuseminõukogu komisjonid valisid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös valminud tegelusnäituse „Pikk-pikk teekond“ muuseumide aastaauhindade nominentide hulka muuseumihariduse edendaja kategoorias. Näituse kujundas kunstnik Kaie Kal. 

Näituse kaasnominentideks on Eesti Rahva Muuseumi Eesti kultuuri kursus “Ela eestlaste elusid” ja Eesti Maanteemuuseumi V laste liikluskonverents. Võitjad kuulutatakse välja 2021. aasta juunis toimuval Eesti muuseumide aastaauhindade galal Kuressaares.

Kohvritesse pakitud näitus „Pikk-pikk teekond“ valmis illustraator Ilon Wiklandi 90. juubeliks. See jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest, pakkudes raamatute tutvustamise kõrvale mängulist lisategevust. Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Hetkel rändavad kolm kohvrikomplekti mööda Eestimaa raamatukogusid.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss tunnustab parimaid muuseumispetsialiste ning toob esile muuseumitöö erinevaid tahke. Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Muinsuskaitseametiga.

Eesti muuseumide auhindade konverents ja gala toimuvad 4. juunil 2021 Kuressaares.

Lisainfo konkursi kohta Muinsuskaitseameti kodulehel

 

Ajakiri Nukits

Ilmus lastekirjanduse ajakirja Nukits uus number

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ajakiri NukitsEesti Lastekirjanduse Keskusel on suur rõõm teada anda, et ilmunud on lastekirjanduse uurimisele pühendunud ajakirja Nukits 26. number. Ajakirjast leiab artikleid lastekirjanduse, illustratsiooni ja laste lugemise teemadel.

Ele Süvalep uurib inimeste „loomastamist“ lastekirjanduses, Mari Niitra kirjutab Piret Raua omailmadest ja Jaanika Palm loomalugudest laste lugemislaual. Lea Reitel Høyer võrdleb Eesti ja Skandinaavia laste lugemistingimusi ja -harjumusi PISA uuringu valgusel. Lisaks saab lugeda intervjuud Nukitsa auhinna võitnud Andrus Kivirähkiga ning Hans Christian Anderseni preemia laureaadi Albertine’iga. Nukits ilmub nagu tavaliselt aasta lõpus ja sihib juba ka järgmisesse aastasse, seda nii tähtpäevade kalendri näol kui ka tulevaste juubilaride-illustraatorite (Erik Vaher, Margarethe Fuks, Priit Pärn, Urmas Viik jt) loomingut näidates. (Täismahus sisukorraga saab tutvuda veidi allpool.)

Ajakirja toimetaja Anu Kehmani sõnul püüab ajakiri nii möödanikule pilku heita kui ka ajaga sammu pidada: „Soovime, et need artiklid ja intervjuud ei jääks ühekordseks lugemiseks, vaid pakuksid huvi ja oleksid kasulikud ka aastate pärast.” Toimetaja lisas, et tänavu kogunes materjal kuidagi iseenesest, sest lisaks kavandatule tuli omaalgatuse korras mitu toredat kaastööd.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Kärmemad tellijad, kes on liitunud Lugemisisu programmiga, saavad ajakirja kätte ühes programmi raamatutega.

Nukits 2020

SISUKORD

2   Ele Süvalep. Koerad poisid, tuid tüdrukud (ja Krõll)

10   Mari Niitra. Piret Raua omailmad

14   Jaanika Palm. Loomalood laste lugemislaual

18   Krista Kumberg. Putukad õpetavad inimesi

26   Eesti lastekirjanduse sündmusi 2020. aastal

28   Kivirähk: Nähtava maailma kõrval on teine, põnevam maailm. Kadri Naanu intervjuu lastekirjanik Andrus Kivirähkiga

34   Emilia Kõiv. Kuidas Eesti Lastekirjanduse Keskus mind lugema ja lugemine elama õpetas

36   Lea Reitel Høyer. Laste lugemisest meil ja mujal

39   Kaie Kal. Pikk-pikk teekond ja väike kollane kohver

42   Mari Sieberk. Iga laps on lugejaks sündinud

44   Helle Laanpere. Meil käib lasteaias raamatukogu!

46   Aardeleid Uhtnas: Inge Pikkoja. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2019

48   Lastekirjanduse tähtpäevi 2021

50   Leelo Märjamaa. IBBY Eesti uudiseid

51   Albertine: Tunnustus on tähtis ja mõjub innustavalt. Leelo Märjamaa intervjuu Šveitsi illustraatori Albertine’iga

52   Summary

Kaanel: Urmas Viigi illustratsioon Kadri Tüüri raamatust „Muhu Inglid“ (2016)

 

Algas 2020. aasta kauneimate raamatute konkurss

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates tänasest kuni 6. jaanuarini saab esitada konkursile „25 kauneimat Eesti raamatut“ 2020. aastal Eesti kirjastajate välja antud, Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud ning Eestis trükitud väljaandeid. 

Esitatud teostest valitakse välja 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Konkursi korraldajate poolt moodustatud žüriid hindavad raamatute terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust. Võistlustele esitatavate raamatute kohta tuleb täita ankeet. Võistluse reglemendid ning ankeedid on üleval Rahvusraamatukogu kodulehelwww.nlib.ee/25kauneimat. 

Konkursile esitatud raamatuid ootame hiljemalt 6. jaanuariks Rahvusraamatukokku. Neid saab tuua ise või saata seekord ka kontaktivabalt kulleriga aadressile: Eesti Rahvusraamatukogu, Endla 3, Tallinn, 15189. 

Võidutööd tehakse teatavaks 11. veebruaril 2020. aastal. 12.—29. veebruarini on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud ka kauneimate raamatute näitus. 

2019. aasta kauneimate raamatute tutvustuse ja pildid leiate siit:https://25kauneimat.nlib.ee/   

25 kauneima raamatu ja 5 kauneima lasteraamatu konkursse korraldavad Eesti Kirjastuste Liit,  
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. 

Lisainfo: 
Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liit, 644 9866, kirjastusteliit@eki.ee
 

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Tänavu valiti 17. korda lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli Torn nominendid ja laureaadid. Paabeli Torni auhinna on ellu kutsunud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2019. a oktoobrist kuni 2020. septembri lõpuni.

Paabeli torni tõlkeauhinna logo

Viie parema teose hulka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised väljaanded:

  • Marianne Dubuc, „Postihiire imepärased reisid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • David Litchfield, „Karu ja klaver“, kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar
  • Dr. Seuss, „Horton kuuleb kessesid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Riikka Jäntti, „Väike hiir sõidab maale“, „Väikese hiire jõulud“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Dea Oidekivi
  • Inese Zandere, „Tuhatnelja edasi!“, kirjastus Päike ja Pilv, tõlkija Contra

Juturaamatute nomineeritud viisikusse kuuluvad:

  • Sam Copeland, „Charlie muutub kanaks“, kirjastus Varrak, tõlkijad Marju Roberts ja Tiina Aug
  • Diego Arboleda „Elio: üks animatograafiline lugu“, Toledo kirjastus, tõlkija Ehte Puhang
  • Nat Amoore „Koolihoovi mijonäri saladused“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Hels Kure
  • Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa
  • Maja Lunde „Lumeõde“, kirjastus Rahva Raamat, tõlkija Marit Hansen

Paabeli Torni auhinna laureaadid 2020. aastal on:

Pildiraamatu kategoorias raamat „Karu ja klaver“, autor David Litchfield, tõlkija Kadri Rahusaar, kirjastus Koolibri.
Juturaamatu kategoorias raamat „Lumeõde“, autor Maja Lunde, tõlkija Marit Hansen, kirjastus Rahva Raamat.

Auhinna pidulik üleandmine toimub järgmisel aastal. Auhinnatud raamatud saab märgistada Paabeli Torni kleebistega.

Lisainfo:
Mare Müürsepp
+372 5102148
marem@tlu.ee

Hommik Mukri rabas

Elva Gümnaasiumi luulekonkurss “Minu Eestimaa” kutsub osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Hommik Mukri rabasElva Gümnaasium kutsub 3. – 9. klassi õpilasi osalema luulekonkursil “Minu Eestimaa”, mille eesmärgiks on arendada loovust ja fantaasiat ning panna õpilasi uurima Eestimaal esinevaid huvitavaid kohanimesid.

Konkursile ootadatakse limerikke, kus on riimitud Eestimaa kohanimi. Tööd esitada trükitud kujul A4 formaadis. Kirja suurus 14, reavahe 1,5 ja kirjastiil Times New Roman.

Tööd esitamise tähtaeg on 31. jaanuariks 2021. Tööle palutakse märkida märgusõna“Minu Eestimaa”, klass ja õpetaja meiliaadress ning saata see ilme@elvag.edu.ee

Konkurssi toetavad ajakiri Hea Laps, kirjastused Koolibri ja Atlex, Tartumaa Omavalitsuste Liit ning Elva Gümnaasium.

Lisainfo: ilme@elvag.edu.ee

Loovkirjutamine

Selgusid esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“ tulemused

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

LoovkirjutamineSelgusid esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“ tulemused. Konkursil osalesid Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilased, kes mõtisklesid oma tekstides, milline võiks olla meid ümbritsev elukeskkond, meie väärtused ja inimsuhted, et saaksime olla just sellised, nagu soovime.

Žüriiliige Liis Sein lausus, et konkursile laekunud tööd olid väga omanäolised ja samas isiklikud. “Noorte autorite silmaring on lai ja töödes on käsitletud paljusid ühiskonnas hetkel aktuaalseid teemasid. Eriti jäi kõrvu kõlama mõte, et kui me inimestena oleme nii võimekad ja uuenduslikud, siis miks me ei suuda muuta oma ühiskonda võrdsemaks ja empaatiliseks?”

Kokku saadeti võistlusele 27 esseed 11 koolist ja žürii otsustas anda välja neli preemiat järgmistele õpilastele:

Mirtel Kiisa (Tallinna 32. Keskkool, 8. klass) – väga põhjalik ja huvitav arutlus, kus autor juhib tähelepanu küsimusele – kuidas jääda iseendaks ka siis, kui teele visatakse takistusi? Ta jõuab essee lõpuks järeldusele, et väikestest asjadest sünnivad suured teod, mis muudavad elamise nauditavamaks ning ühel päeval võib leida ennast mõtlemas, et ka minul on õigus olla mina ise.

Mia Tõnisson (Püha Miikaeli Kool, 8. klass) – hästi kirjutatud essee, kus on käsitletud mitmeid ühiskonnas aktuaalseid teemasid. Autor jubib tähelepanu sellele, et tänapäeva ühiskonnas on võimatu olla kõigile meelepärane, kuid sellest pole hullu. Igaüks peaks mõistma, et nad on piisavalt head. Autor loodab, et paarikümne aasta jooksul areneme me kõik koos ühiskonnana ja loome elamiseks uue ning turvalisema keskkonna.

Elisabeth Valter (Gustav Adolfi Gümnaasium) – emotsionaalne ja isikupärane arutlus konkursi teemal. Selles töös jäi kõlama mõte, et Eesti ei armasta igat oma last võrdselt ja autor jõuab järeldusele, et Eestil läheb vaja selleks veel veidi aega. Aega, et õppida tundma igat oma last ning näha, kui imelised inimesed õpivad Eestimaa pinnal kõndima.

Kim Lilii Tamm (Rocca Al Mare Gümnaasium, 10. klass) – ratsionaalne poolt ja vastu argumente kaaluv arutlus, mis eristus teistest ja kutsus kohe lugema. Autor jõuab oma essees järelduseni, et mina-ise-olemisel on jõud muuta ennast, teisi ja maailma, aga seda jõudu peab mõistlikult kasutama. Teiste ja enda minade suhtes tasub jääda nii avatuks kui võimalik, sest see on parim viis õppida ja paremaks saada.

Björn Oker-Blomi Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Lisaks läks kõigi aktiivselt osalenud klasside vahel loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde. Loosiõnn naeratas Tallinna 32. Keskkooli 8. klassile õpetaja Kaie Belkovi juhendamisel.

Esseekonkurss sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tallinna Lastekaitse Ühingu koostöös ning Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondi (B.O.B) toetusel. Konkurssi korraldatakse fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseid hindas žürii, kuhu kuulusid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, kirjanik Jaanus Vaiksoo ning Liis Sein ja Anneli Kengsepp Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee; tel 617 7230