Rahvusvaheline lugemisprojekt Meie Väike Raamatukogu 2020/2021

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kirjastus Päike ja Pilv kutsub koolide 1.–2. klasse, kooliraamatukogusid ja koolieelikute lasteaiarühmi liituma rahvusvahelise lugemisprojektiga Meie Väike Raamatukogu. Projekti toetab Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Peale Eesti osalevad projektis koolid, raamatukogud ja kirjastused Sloveeniast ja Horvaatiast. Projekt toimub Eestis teist korda, 2018/2019. õppeaastal osales selles 4000 last.

Kellele on projekt mõeldud?

Meie Väike Raamatukogu on mõeldud 1.–2. klassi õpilastele, kuid kaasa võivad lüüa ka koolieelikud. Lugemisprojekti tegevustega soovitakse rikastada emakeele-, aga ka kunsti-, töö- või loodusõpetuse tunde, samuti sobib nendega sisustada ka näiteks temaatilist klassiõhtut.

Millal projekt algab ja kui kaua kestab?

Koolides algab projekt 15. oktoobril 2020 ja kestab 14. juunini 2021. Iga projektis osaleva klassi või rühma õpetaja valib ise, millal ta soovib tegevustega pihta hakata.

Mida loetakse?

Loetakse kuut lasteraamatut, mille autoriteks on Kadri Lepp ja Piret Jaaks Eestist, Anete Melece Lätist, Jana Bauer Sloveeniast ning Krešimir Krnic (ehk Dr Jazbec) ja Silvija Šesto Horvaatiast. Kõik õpilased saavad temaatilise töövihiku.

Kuidas osaleda?

Anna oma osalemissoovist teada paikejapilv@paikejapilv.ee.

Korraldajad saadavad sulle põhjalikuma info ja osavõtuvormi, mis tuleb täita ja tagasi saata.

Lastelugude laat

Lastelugude laat IV Kirjandustänava festivalil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. septembril 2020 kell 12-19 tegutseb Kirjandustänava festivalil LASTELUGUDE LAAT, kus lugusid ja lusti jagavad Eesti Lastekirjanduse Keskus, Lasteajakiri Täheke ja Hea Laps.

12.00 Tähekese jutud! Kadri Hinrikus ja Elina Sildre jutustavad Tähekesest tuttavaid lugusid taksist ja dogist
13.00 Uus raamat! Tõlkija Leelo Märjamaa Louis Sachari raamatuga „Pahupidikool ja Hukatuse Pilv“
14.00 Uus raamat! Markus Saksatamme ja Kertu Sillaste „Tere-tere, täheloomad!“
15.30 Nukitsa viktoriin ja sõnamängud
16.30 Väikeste näppude meistrituba
18.00 Koomiksitele uued jutumullid!

Tähekest ja Head Last saab festivalil soodushinnaga tellida ja osta ka ajakirjade vanu numbreid. Laadalt ei puudu ka õnneloos!

Kõik lapsed on oodatud!!!

Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval juba neljandat korda. Festivali veduriks on Tallinna Kirjanduskeskus. Üheks päevaks tulevad tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib rikkalik kultuuriprogramm.

Lisainfo: IV Kirjandustänava festival

Muuseumiöö 2020 illustratsioon

Muuseumiöö 2020 lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muuseumiöö 2020 illustratsioonLastekirjanduse keskus võtab 29. augustil 2020 ühes Eesti mäluasutustega osa Muuseumiööst ja avab oma uksed külastajatele tavapärasest hiljem. Programm pealkirja “Öös on aega” kutsub külastajaid mõtlema aja kulgemisele, selle mõõtmisele ning märkamisele. 

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on Muuseumiööl külastajatele avatud kell 18–23 ja siin saab  mängida, teha varjuteatrit ning maiustada muinasjutupööningu kohvikus. Kõikidel huvilistel on võimalik illustraator Kertu Sillaste juhendamisel meisterdada endale kaasavõtmiseks tore ajanäitaja ja kududa ajakangast.

Pühendame aega ka lugemisele ning keskuses toimub lasteraamatute vahetuslaat. Huvilised võivad laadale kaasa võtta lasteraamatuid, mida nad soovivad ära anda, et rõõmustada nendega teisi raamatusõpru. Vastutasuks võib laadalt leida endale meelepärast lugemist täiesti tasuta.

Külastajatel on võimalik tutvuda ka keskuses avatud eesti illustraatorite ühisnäitusega ja uudistada maja püsiekspositsiooni Edgar Valteri galeriis ning Varakambris. Edgar Valteri galeriis on imetlemiseks väljas armastatud kunstniku originaalillustratsioonid ja uurimiseks pokukoda. Varakambris on ülevaatlik ekspositsioon eesti lastekirjandusest läbi aegade.

Muuseumiöö toimub Eestis juba 11. korda ja selgi korral avanevad muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed huvilistele täiesti tasuta. Eelmisel Muuseumiööl avasid oma uksed 215 muuseumi ja mäluasutust üle Eesti ja tehti kokku 100 000 muuseumikülastust.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.

Lisainfo muuseumiööst lastekirjanduse keskuses: Irma Mets, 6177 233, irma@elk.ee

August 2020. Frauke Scheunemann „Winston, salamissiooniga kõuts“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Juba enne kui Charles Perrault’ üle ilma tuntud saabastega kass raamatulehekülgedel oma seiklusi alustas, olid kassid kirjandusse tee leidnud. Meil Eestiski istub kiisu juba ammusest ajast kännu otsas ja õpetab lapsi lugema. Siiski on juristiks õppinud sakslanna Frauke Scheunemanni teoses nii mõndagi erilist, mis sellest rääkima sunnib.

Raamatu peategelane, briti lühikarvalist tõugu kõuts Winston, täisnimega Winston Churchill, elab oma unistuste elu. Tema füüsikaprofessorist peremees Werner Hagedorn elab Hamburgi ühes mainekamas rajoonis suures ja uhkes korteris, mille eest hoolitseb koduabiline Olga. Naise ülesandeks on muude kohustuste kõrval valmistada toakass Winstonile värskeid hurmavaid sööke ning vaadata, et kõik tema vajadused rahuldatud saaksid. Nii ongi kassikesel sametist kratsipuu ning oma päevi saadab ta mööda peamiselt elutoa sohval ja kaminaesisel karvasel vaibal pikutades või siis läbi akna hoovikasse uudistades.

Kui aga Olga kohtab oma elu armastust ning professori juures alustab tööd hoopis Olga õde Anna, saavad alguse sündmused, mis Winstonile esilagu sugugi ei meeldi. Nimelt on Anna sunnitud oma senisest elupaigast lahkuma ning koos 12-aastase tütre Kiraga professori korterisse elama asuma. Winston, kellel on varasemast ajast lastega halbu kogemusi, pole sellest vaimustuses, kuid tüdruku kurbus liigutab kassi südant ning tas tärkab soov Kirat aidata. Kui siis ühel sunnitud jalutuskäigul äikeselöögist tekkinud magnetvälja toimel tüdruku ja kassi kehad vahetusse lähevad, tundub abistamine olema lihtsamast lihtsam. Peagi aga selgub, et inimeste ja kasside maailmas on erinevad reeglid ja tavad, ning see seab Winstoni suurte katsumuste ette.

Eestist pärit biosemiootik Jakob von Uexküll (1864–1944) on kasutusele toonud mõiste omailm. Sellega kirjeldab ta konkreetse organismi jaoks olemas olevate eristuste ja objektide maailma, mis sõltub suuresti liigiomasest ja individuaalsest eristusvõimest. Omailm on niisiis organismi taju- ja tegevusvaldkond, millele ta mõjub ja milles tegutseb. Scheunemanni raamatus on esile toodud kaks omailma: kassi ja inimese oma. Esmapilgul küll üsna erinevad, on need lõpuks sarnasemad, kui me arvata oskame.

Kass Winstoni omailm on esialgu piiratud, ta elab korteris, uudised välisilmast jõuavad temani läbi akna või inimeste kaudu. Hiljem avardub tema maailm hoovi, seejärel satub kass juba tänavale ja kooli, kus on tema jaoks nii mõndagi uut. Kira omailmgi teeb raamatu tegevustiku käigus läbi suure muutuse. Paneelelamute rajoonist peenesse linnaossa kolimine ning kooli vahetamine on vaid üks osa sellest. Teine ja märksa suurem muutus on elamine kassi kehas. Tüdruk tunneb, kuivõrd teistmoodi on maailm kassi seisukohalt: kõik paistab talle kohutavalt suur ja hirmutav, ta tunneb end abituna, sest ei saa avada uksi, kotte, ise süüa kätte. Kuid samas pakub elu kassina nii mõnegi eelise – enamik teda ümbritsevatest inimestest alahindab teda.

Kahe omailma põrkumine ja segunemine pole teoses aga ületähtsustatud. Seda on kasutatud parasjagu niipalju, et tekiks mõnus humoorikas toon, millega muid raskeid teemasid käsitleda. Olulisemana kerkivad esile sõprade leidmise, kaaslastega sobitumise ja koolikiusu teemad. Mida teha, et sind uues seltskonnas kampa võetaks? Kas kõik vahendid on lubatud, ka need, mis Winstoni sõnul tekitavad „vältimatuid juriidilisi probleeme“? Kust jookseb piir siira sõpruse ja ärakasutamise vahel? Täiskasvanud lugeja märkab taamal ka pereprobleeme, pagulus- ja rahvusküsimusi ning põhjendamatuid ühiskonnahierarhiaid. Nii leiamegi Frauke Scheunemanni Winstoni-loost ühtaegu nii nalja kui mõtlemisainet. Seda eriti algava õppeaasta valguses.

Tõlkinud Tiina Aro
Illustreerinud Christian Keller
Tänapäev, 2020
216 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduste konkurss

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tänavu möödub 20 aastat eestikeelse „Harry Potter ja tarkade kivi“ ilmumisest. Kirjastus Varrak, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Rahva Raamat kuulutavad välja Harry Potteri kaanekujunduste konkursi, mille eesmärgiks on luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Konkursile oodatakse sarja esimese raamatu „Harry Potter ja tarkade kivi“ kaanekujundust ja järgmiste osade põhimõttelist lahendust. Tööde esitamise tähtaeg on 4. november 2020. Kujundus tuleb esitada pdf-formaadis ja saata meili teel aadressile konkurss@varrak.ee. Täpsemad tingimused on leitavad konkursi reglemendist.

Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjandus Keskuse ja Rahva Raamatu esindajatest. Esikolmikule on ette nähtud rahalised preemiad ning võitjal on võimalus sõlmida kirjastusega leping kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks. Lisaks kuulutatakse välja Rahva Raamatu eriauhind. Võitjad selguvad 18. novembril 2020.

Lisainfo:
Krista Vilippus, kirjastus Varrak, krista.vilippus@varrak.ee, 616 1031

Eesti illustraatorite ühisnäitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on 7. juulist 2020 avatud eesti raamatukunstnike „Kesksuvine kevadnäitus“, kus näeb nii tuntud kui ka alustavate illustraatorite töid. Näitust on võimalik külastada 10. juulini ja siis uuesti 27. juulist 28. augustini.

Andekate eesti illustraatorite aastanäitus lastekirjanduse keskuses on kujunenud toredaks traditsiooniks. Kunstnikud saavad keskuses kokku juba seitsmendat korda ning tavapäraselt kuulutab nende ühine näitus kevade algust. Sel aastal lükkus avamine pandeemia tõttu mõne kuu võrra edasi ning huvilistel on võimalik kohalikku illustratsioonikunsti nautida hoopiski kesksuvel.

Kunstnikud eksponeerivad illustratsioone raamatutest, mis on juba poelettidel saadaval, kui ka neist, mis veel trükki pole jõudnud. Juba kogenud illustraatorite loomingu kõrval näeb ka nooremate veel alustavate illustraatorite töid.

Näitusel osalevad Sveta Aleksejeva, Made Balbat, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Tuulike Kivestu, Maria Kooskora, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Piret Niinepuu-Kiik, Viive Noor, Anne Pikkov, Irma Isabella Raabe, Kadri Roosi. Ulla Saar, Mari Sagur, Maris Siimer ja Kertu Sillaste.

Näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud tööpäevadel kell 10–17.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Juuni 2020. Tuutikki Tolonen „Agnes ja unenägude võti“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Suvi on käes ja raamatulehtedeltki loodaks leida midagi, mis õues valitsevaid olusid võimendaks. Nõnda ongi tore kätte võtta soomlanna Tuutikki Toloneni jutustus „Agnes ja unenägude võti“, mis lisaks suvisele keskkonnale pakub ka ohtralt põnevust ja müstikat.

Tuutikki Toloneni (s 1975) nimi ei tohiks tähelepanelikule raamatusõbrale päris võõras olla. Ilmus ju mõni aeg tagasi tema „Kollivalve“ (2017), milles suvevaheajale jäänud lapsed pidid armsa ema hoolitsuse asemel leppima hoopis neid valvava kolliga. Uuel teosel on küll eelmisega sarnane tegevusaeg, kuid lugu ise on vaatamata raamatuid ühendavale fantaasiailma ja tegelikkuse põnevale seosele kirjutatud hoopis teises võtmes.

Põnevuse loomine algab juba proloogis lugejale ootushorisondi seadmisega. Muuseumi jõuab salapärane karp kirjaga, mis lubab karbi endale võtta vaid sellel, kellel on võti selle avamiseks. Proloogi taustal on teose peaosa esmapilgul tõeline üllatus. Algul ei saa arugi, milleks ja kellele selline sissejuhatus, nii kaugel tundub see põhisündmustest olevat. Aga sellevõrra, kuidas lugemine edeneb, selguvad ühendavad niidid, mis viivad aastakümnete taguste traagiliste sündmusteni.

Teose peategelaseks on üheteistaastane Agnes, kes peale vanemate lahutust kolib emaga Helsingist väikelinna Harmalasse. Ema ja tütar ei tunne kohapeal küll kedagi, kuid emale pakutud töökoht kohaliku lehe toimetuses tundub tore ning õige pea leiabki väike pere end võõra linna servas asuvast ridaelamuboksist. Naabritega tutvust tehes pakub ema tüdrukut eakale naabrile koerajalutajaks. Koos Ossiga ümbrust avastades satub Agnes surnuaiale, kust leiab Agnes Margaretha haua, kes on surnud vaid ühe päeva vanuselt aastal 1938. Kuna beebi sünnikuupäev on sama, mis Agnesel endal, ning nimigi väga sarnane, otsustab Agnes Margareetta oma peaaegu nimekaimu saatuse välja selgitada. Õnneks saab ta tuttavaks ema ülemuse poja Pontus Olavi ehk Pullaga, kellega koos on tore ajalehearhiivis tuhnida ning vana villa maadel uurimistööd läbi viia. Lisaks kõigele muule tutvustab Pulla tüdrukule ümbruskonda ja julgustab teda, kui vaja, Agnes aga aitab poisil leida enesekindlust, et kiusajate kambale koht kätte näidata. Nagu ikka on kaks pead kaks pead ning varsti ongi lapsed saladuse jälil. Suurt rolli mängivad mõistatuse lahenduses ka Agnese unenäod, milles tüdruk ise möödunud sündmuste osaliseks satub.

Raamatus on põnevalt ühendatud olemise kergus ja sündmuste raskus. Põnevust lisavad müstilised nüansid ja minevikusündmuste kaja hetkeolukordades. Kogenumat lugejat ei pruugi lõpuni veenda küll halearmas ja ettearvatav lõpplahendus, kuid suvise aja võrkkiige- või rannalugemiseks on teos rohkem kui kohane.

Kuigi teemade seas, mida käsitletakse, on rohkelt raskeid ja tõsiseid, nagu vanemate lahutus, ema surm, tundmatu esivanema leidmine, koolikius jne, jääb lugemist lõpetades ometi helge tunne. Samas aga on näha, et tegemist on alles sarja avaraamatuga, millega juhatatakse sisse järgnevad lood. Nii jäävadki mõned huvikonksud veel lahendamata ning sõlmimata otsad panevad uue osa ilmumist ootama.

Tõlkinud Hille Lagerspetz
Illustreerinud Kati Vuorento
Eesti Raamat, 2020
184 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Frankfurdi raamatumess

Frankfurdi raamatumess toimub oktoobris

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Frankfurdi raamatumessRahvusvaheline Frankfurdi raamatumess toimub 14.–18. oktoobril 2020. Messi peakülaliseks on Kanada ning lisaks kohapealsetele arvukatele sündmustele toimub ka laiaulatuslik veebiprogramm.

Rahvusvaheline Frankfurdi raamatumess on maailma suurim ja seda külastab tavapäraselt ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. See on oluline sündmus kirjastajatele, agentidele ja kirjandushuvilistele kogu maailmast, kus on võimalik tutvuda uudiskirjandusega ning osta ja müüa kirjastamisõigusi. Sel aastal toimub mess 72 korda.

Korraldajad on andnud teada, et seoses koroonaviirusega võetakse messil kasutusele erimeetmed, et tagada kõikide osalejate turvalisus. Lisaks töötatakse välja laiaulatuslik veebiprogramm, mis võimaldaks edendada ärikontakte ja saada osa messisündmustest.

Loe lisaks Frankfurdi raamatumessi koduleheküljelt.

 

EKA raamatuillustratsiooni kursuse lõputööde näitus

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis on avatud näitus Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuse lõputöödest. Näitus on avatud 28. augustini 2020. 

Täiskasvanud õppijale suunatud kursusel said eelneva kunstikogemusega osalejad teadmisi raamatuillustratsioonist ning esmase illustraatoritöö kogemuse. Aasta jooksul toimusid eesti illustraatorite ja graafikute meistriklassid, loengud ja töötoad. Õppekava panid kokku illustraatorid Kertu Sillaste ja Anne Pikkov. Lisaks juhendasid illustraatoreid Allan Kukk, Kadi Kurema, Jaan Rõõmus, Anneliis Lepp, Sven Idarand ja Katrin Reinmaa.

Lõputööna valmistas iga osaleja volditud raamatu ehk leporello, mida keskuse pööningugaleriis näha saab. Oma raamatuid näitavad Inna Bahlinova, Maria Kooskora, Kadri Kullerkupp, Kaia Lainola, Sandra Lange, Anneliis Lepp, Kadri Roosi, Mari Sagur, Maris Sööt, Resa Tiitsmaa ja Berit Vari.

Näitust on võimalik külastada lastekirjanduse keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10.00–17.00. Samuti on võimalik vaadata veebigaleriid kursuse lõputöödest EKA veebilehel.

Eesti autorite teosed Läti lugemisprogrammis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Läti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lugemisprogrammi „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii 2020“ on valitud ka kolme eesti autori teosed.

Tegemist on meie lõunanaabrite laiaulatusliku lugemisprojektiga, kus osaleb mitmeid tuhandeid lugejaid üle kogu Läti. Osalejad hindavad lastekirjanduse ekspertide poolt välja valitud teoseid (sh tõlkekirjandust) viies vanuserühmas: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+; lapsevanemad. Igas vanuserühmas loetakse 6 teost ja antakse neile hinnang. Sel aastal on ekspertide valikusse teiste seas jõudnud ka teosed kolmelt eesti autorilt.

Lastežürii vanuses 9+ loeb Edgar Valteri “Pokuraamatut” (Poķu grāmata), mille andis 2019. aastal Daila Ozola tõlkes välja kirjastus Zvaigzne ABC. 11+ vanuste laste žürii loeb lausa kahte Eesti autorite kirjutatud raamatut. Lastekirjanduse ekspertide eelvalikusse jõuds Kairi Loogi “Lennujaama lutikad ei anna alla” (Lidostas blaktis nepadodas). Raamatu tõlkis Guntars Godiņš ja andis Lätis välja kirjastus Pētergailis. Samuti loevad lapsed siin vanuserühmas Reeli Reinausi raamatut “Maarius, maagia ja libahunt Liisi” (Marks, maģija un vilkate Vilma), mille on tõlkinud Maima Grīnberga ja välja andnud kirjastus Jāņa Rozes apgāds.

Parimad teosed kuulutatakse tavaliselt välja Riia suurel lugemisfestivalil, mis toimub igal kevadel.