Selgusid Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. septembril 2019 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva ja antakse esmakordselt üle kunstniku nimeline illustratsioonipreemia. Pokumaa eestvedamisel toimuv pidulik teemapäev algab kell 12 ja on kõikidele huvilistele tasuta.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Žürii poolt välja valitud viis nominenti on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud mitmeid suurepäraseid raamatuid. Nominentide hulka kuuluvad Regina Lukk-Toompere, Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Ulla Saar ja Catherine Zarip.

„Eesti illustratsioonikunst on põnev, rikkalik ja üllatav ning elab täna parimaid aegu. Meil on rõõmustavalt palju eri vanuses, erineva käekirja ja tehnikaga illustraatoreid. Žürii tegi valiku 31 kunstniku seast, kes on viimasel viiel aastal avaldanud lasteraamatuid ning saanud tunnustusi kauneimate raamatute konkursil. Mul on siiralt hea meel, et preemia asutamisega saame tõsta mõned neist pjedestaalile ja teha neile pika pai, kuid veelgi olulisem on suunata inimesi head illustratsioonikunsti märkama ja mõistma. Valter oli meisterlik illustraator, kelle loodud karakterid ja pildid saadavad meid tänini, neis oli palju emotsiooni ja lugu ehk seda, mida üks illustratsioon peabki endas kätkema,“ ütles žürii esimees Triin Soone.

Preemia nominendid valis välja 7-liikmeline žürii koosseisus: Gregor Taul (kunstiteadlane), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Krista Kumberg (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium), Jaanika Palm (lastekirjanduse uurija), ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Preemia antakse üle Eesti Rahva Muuseumis 20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva. Tunnustus on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada personaalnäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis. Preemia väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

Vanameistri juubeliaastat kokkuvõtval teemapäeval avatakse näitus Valteri seni eksponeerimata taiestest, peetakse kolm Valteri-teemalist ettekannet, esitletakse lätikeelset „Pokuraamatut“ ja tehakse muudki põnevat. Alates kell 18 toimub peredele Edgar Valteri teemaõhtu, kus leiavad tegevust nii suured kui väikesed. Teemapäeva organiseerimisse panustavad lisaks Pokumaale Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Rahva Muuseum.

Lastekirjanduse keskus Kirjandustänava festivalil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

14. septembril 2019 kell 12-18 tegutseb Kirjandustänava festivalil LASTELUGUDE LAAT, kus lugusid ja lusti jagab Eesti Lastekirjanduse Keskus koos ajakirjadega Täheke ja Hea Laps.

12.00 Nukitsa AB ja lugemismängud
13.00 Hoplaa ja uus raamat! Esitlevad Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits
14.00 Hea Laps meisterdab koos Kertu Sillastega
15.00 Hoplaa ja uus raamat! Esitlevad Kadri Hinrikus ja Anu Kalm
16.00 Täheke meisterdab koos Tiia Metsaga
17.00 Koomiksitele uued jutumullid!

Avatud on ka kauplus „Parimad palad“, kus saab kirjutada juturulli, veeretada muinasjuttu ja keeta riimisuppi. Laadalt ei puudu ka viktoriin ja allegrii-silbiloterii!

Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval juba kolmandat korda. Festivali eesmärk on tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber. Lisaks kirjandusrahvale tuuakse kokku kohalik kogukond, kes löövad kaasa nii hoovikohvikute kui programmiga.

Lisainfo Tallinna Kirjanduskeskuse koduleheküljel.

Eesti lastekirjandus Moskvas

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

17. septembril 2019 toimub Eesti Suursaatkonnas Moskvas üritus “Eesti lapsepõlve- ja teatrijoon”, mis on pühendatud uuetele raamatutele.

Andrus Kivirähk esitleb saatkonnas toimuval üritusel oma lasteraamatut “Oskar ja asjad”. Raamatu andis 2019. aasta esimeses pooles vene keeles välja kirjastuse KPD. Illustratsioonid venekeelsele väljaandele tegi vene kunstnik Jelena Kostina, kelle töödest on saatkonnas avatud ka näitus.

Samuti esitleb kirjastus Aleksandra raamatu “Et head haldjad sind hoiaksid” venekeelset tõlget, mis ilmus käesoleva aasta juunikuus. Raamat pärineb Kadri Hinrikuse sulest.

Rahvuskultuuri fond võtab vastu taotlusi ka lastekirjanduse valdkonnas

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

1. septembrist kuni 15. oktoobrini 2019 võtab Eesti Rahvuskultuuri Fond vastu taotlusi 2020. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide toetuseks. Lastekirjanduse valdkonda toetatakse Härmatali fondist ja Juhan Jaigi mälestusfondist.

Härmatali fond toetab lastekirjanikke ja illustraatoreid, kelle looming kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit.

Jagamisele tuleb 2000 eurot.

Härmatali fondist toetatakse lastele eesti kultuuripärandit, esivanemate eluolu ning rahvatraditsioone ja kombeid tutvustavate raamatute kirjutamist ja illustreerimist. Käsikirjal ei ole žanrilist piirangut. Raamatuprojekt peab soovituslikult olema seotud kirjastajaga, kes tagab raamatu ilmumise kahe aasta jooksul alates stipendiumi määramisest.

Toetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • Ankeet
  • Autori(te) CVd
  • Käsikiri või katkend käsikirjast
  • Illustratsiooni näited (3-5 tk)

Taotlusi hindab fondi halduskogu koosseisus:

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
Maret Tamjärv, Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär

Juhan Jaigi mälestusfond toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.

Jagamisele tuleb 1000 eurot.

Toetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • Ankeet
  • CV
  • Taotluse põhjendus/motivatsioonikiri
  • Soovituskirjad (ei ole kohustuslikud)

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks Ilo Jaik Riedbergile.


Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond eraldab 2020. aastaks stipendiume ja toetusi 139 -st allfondist.

  • Üksikisikuid toetatakse stipendiumidega õppe- ja teadustööks, enesetäiendamiseks ning loominguliseks ja sporditegevuseks.
  • Organisatsioonidele eraldatakse toetusi Eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.

Taotleja saab esitada ainult ühe taotluse ja kandideerida ainult ühe allfondi stipendiumile.

Taotlusi saab esitada elektrooniliselt post@erkf.ee, posti teel ja sihtasutuse kontoris aadressil:

Ants Lauteri 7-13 (II korrus)
10145 Tallinn

Avatud tööpäeviti kell 10-16
Info telefonil 6013428

Rohkem infot taotlemise kohta Eesti Rahvuskultuuri Fondi kodulehelt

 

 

Julia Bolšakova isikunäitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

3. septembril 2019 kell 17 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse trepigaleriis rahvusvaheliselt tuntud Moskva kunstniku Julia Bolšakova näitus. Avamisel osaleb ka kunstnik ise. Näitus jääb trepigaleriis avatuks 28. septembrini.

Bolšakova peamised töövahendid on sulg ja sulepea. Ta määratleb end graafikuna, kuid ei pelga teinekord eksperimenteerida. Kunstnikule meeldib kombineerida käsitsi valmistatud asju looduslike ning uut vanaga. Samuti paeluvad teda ebatavalised rakursid. Läbivaks teemaks Bolšakova joonistustes on rändamine: „Mulle väga meeldib reisida. Joonistan igal etapil: kui alles teele asun, juba kuskile sõidan, või ise uusi sihtkohti välja mõtlen. See on minu arengu põhiline stiimul.“

Kunstnik on liikumise Urban Sketchers Moskva rakukese üks eestvedajaid. Ülemaailmne liikumine koondab kunstnikke, kes joonistavad vaateid keskkondades, milles ise parajasti viibivad (on-site drawing). Selliseid joonistusi tehakse nii reisides kui kodulinna keskkonnas viibides.

„Julia on üks neid unikaalseid hea käega kunstnikke, kes oskab mängleva kergusega esile manada oma reisidel nähtut. Selline emotsionaalsete visandite tegemise oskus hakkab maailmast kaduma,“ lausub Julia Bolšakova kohta Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor. Tänapäeval kasutavad ka kunstnikud Noore sõnul reisides enamasti fotoaparaati, mis on mugav, aga jätab vaatajaid samas ka paljust ilma. „Kaasajal oskavad vähesed kunstnikud niisuguse vabadusega ja samas ka sellise täpsusega kujutada arhitektuuri ja interjööre nii, et tulemus poleks kuiv ja puine. Julia visandeid vaadates saad ka ise tema reisidest osa, tajud kunstniku meeleolu ja kohalikku atmosfääri. Tema tööd on emotsionaalsed ja nagu tänapäeval öeldakse kõnetavad vaatajat.“ Kunstnikul on visandiplokk otseloomulikult kaasas ka Eestis ja reisi tulemusena valmib kindlasti hulk võluvaid joonistusi nii Tallinnast kui ka Haapsalust. „Vaimusilmas näen Julia illustreeritud raamatut oma kodulinnast Tallinnast. Sellest saaks üks tõeline menuk turistidele,“ lausus Noor.

Julia Bolšakova on sündinud ja kasvanud Moskvas. Ta on väikeste vaheaegadega joonistanud lapsepõlvest saadik: lasteaias, koolis ja ülikoolis. Kui ta parajasti ei joonistanud, siis tegeles ta maalimisega. Hariduselt on Bolšakova arhitekt ning tegutseb lisaks ka kunstnikuna. Alates aastast 2009 on ta osalenud arvukatel kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Tema esimene isikunäitus toimus 2013. aastal Saksamaal Ney linnas.

Näitus on lastekirjanduse keskuse trepigaleriis avatud 28. septembrini. Samuti on kunstniku töid alates 30. augustist võimalik näha Haapsalu lasteraamatukogus. Alates 5. novembrist kaunistavad Bolšakova tööd ka lastekirjanduse keskuse saali, sest avatud on kunstniku suurem isikunäitus.

August 2019. Aidi Vallik „Seebu maailm“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Aidi Valliku nimi pole lasteraamatusõbrale võõras. Alates aastast 2001, mil ilmus esimese noorsooromaanivõitluse võitnud ja noorte lugejate suure poolehoiu pälvinud Anni lugude avaosa, on ta järjepidevalt meie lastekirjandusmaastikul toimetanud. Luuletused ja värssjutud, mudilasraamatud ja noorsooromaanid, telestsenaariumid ja dramatiseeringud – paistab et pole žanrit, milles Vallik poleks end proovile pannud. „Seebu maailma“ võiks peategelase vanuse ja kujunduse järgi lihtsalt mudilaste pildiraamatuks pidada, kuid selle läbi lugenuna võin väita, et teos väärib kindlasti laiemagi auditooriumi tähelepanu. Ehk nagu raamatu tagakaanetekst sedastab: „See raamat on lastele, kes kurvastavad oma vanemate pärast või igatsevad nende järele, ning emadele-isadele, kes iialgi ei tahaks oma lapsi kurvastada“. Kindlasti võiksid aga teose kätte võtta need, kelle lapsi sarnased suured elumuutused ees ootavad.

Teose peategelane on väike tüdruk Seebu. Õigupoolest pole Seebu tema pärisnimi, niimoodi on hakatud teda kutsuma, sest üle kõige meeldib tüdrukule seebimulle puhuda. Ja kuigi nii mõnedki lähedastest peavad teda ebanormaalseks, ei hooli Seebu sellest. Ta teeb seda, mis pakub talle lohutust ja tugipunkti maailmas, mis koost on lagunenud. Nimelt kaob tüdruku elust tema isa, seejärel läheb ema kaugele tööle. Vanaemal, kelle juurde Seebu väikevennaga elama jääb, ütleb vaid: „Ära nüüd sina ka veel ema kurvasta, tal on selletagi raske“. Kui ema tüdrukule mullitaja kingib, otsustab tüdruk õppida puhuma mulle, mis kunagi katki ei lähe. Ta tahab luua endale omaenese maailma, kus on talle olulised asjad ja inimesed ja kust keegi ei leiaks teda üles, nii et Seebu saaks olla päriselt, alatiseks õnnelik.

Kirjeldatu on valus, kuid kahjuks on see paljude tänaste laste argipäev. Hullem kui miski muu on aga täiskasvanute ignorantsus, mis teosest vastu vaatab. Loost jääb mulje, et mitte keegi neist – ei isa, ema ega vanaemagi – selgita tüdrukule, mis toimub, ei kuula ta küsimusi ega püüagi talle vastata. Loomulikult võib taolise lähenemise taga olla vanemate soov last kaitsta, kuid tegelikkuses selline viis ei toimi.

Aidi Vallik on valinud loo edastamiseks valusaima, eelkooliealise tüdruku vaatepunkti. See on vanus, mil lapse maailma avardub iga päev, samas aga ei suuda ta uudseist elamusist tekitatud tundeid veel sõnaliselt kuigi hästi väljendada. Valliku raamat on kui peegel, mis lapsevanema ette seatakse. See tõlgib tema nurgas kössitava, üliaktiivse pahandusetekitaja või eriliselt tubli ja pai lapse sõnatu kõne, mõtted, soovid ja hirmud täiskasvanu jaoks arusaadavasse keelde. Kui Põhjamaade lastekirjanduse vastavateemalistes raamatutes leidub loo lõpus alati ka lahendus, toimub uues olukorras kohanemine, sellega leppimine, siis Vallik on märksa karmim (või realistlikum?). Ta ei jäta lapsele mingit muud võimalust, kui ehitada iseendale uus maailm oma reeglite ja tingimuste kohaselt.

Selliseid raamatuid lugedes tekib täiskasvanuil ikka küsimus, kas neid teemasid peaks lastekirjanduses üldse käsitlema. Leian, et kindlasti ei tasuks teost ilma selgitusteta ja hilisema vestluseta tundlikuma natuuriga lapse kätte anda. Ei saa aga tõsiselt võtta suhtumist, et oma lapsel seda raamatut mingil juhul lugeda ei lubata, kuna see sisendavat hirme. Hirmud aga tulevad pigem rääkimatusest. Pealegi olen üsna kindel, et igal Seebu-ealisel poisil ja tüdrukul on tuttavaid lapsi, kes sellise olukorra üle elanud.  Kas ei võiks see raamat siis seebudele tuge pakkuda ja/või nende kaaslastes empaatiat kasvatada?

Illustreerinud Lumimari (Eva Pogoretski)
MTÜ Lugu-Loo, 2019
48 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Nukk näituselt "5 tunnet"

Kunstirohke augustikuu lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Anna Forlati illustratsioonAugustikuu on lastekirjanduse keskuses rõõmsalt kunstirohke, sest majas on avatud lausa neli näitust korraga. Keskuse külastajatele näitavad lahkesti oma töid kunstnikud Itaaliast, Venemaalt ja kodusest Eestist. Näha saab nii nukukunsti, tekstiilikollaaže, illustratsioone kui muudki põnevat. Näitused on huvilistele avatud kuni 30. augustini.

29. juulist 2019 on keskuse pööningugaleriis avatud kunstiprojekti „5 tunnet“ valiknäitus. Väljapanekus on nukud ja teised kunstiesemed, mida eksponeeriti rahvusvahelisel nukukunsti näitusel Peterburi Kunstnike Liidu suures näitusesaalis. Valik Peterburis näha olnud eksponaatidest on tutvumiseks väljas lastekirjanduse keskuse pööningul. Projekti kuraatoriks on Tallinnas tegutsev Peterburi kunstiteaduste doktor Tatjana Mohrjakova. Loe lisa…

Lisaks nukukunstile on pööninguvitriinides võimalik näha ka tekstiilikollaaže Peterburi kunstnikult Tatjana Tšursinovalt. Näitus kannab pealkirja „Avatarid“. Kunstnik kujutab tekstiilportreedel kuulsuseid, kultuuritegelasi, ajaloolisi suurkujusid ning tavainimesi. Teiste seast leiavad oma tekstiililise teisiku armastatud klassikud nagu Alexander Puškin, William Shakespeare ja Lev Tolstoi. Loe lisa…

 

Teisipäeval, 30. juulil 2019 kell 16.00 avatakse keskuse trepigaleriis illustraator Mare Hundi juubelinäitus „Mängult või päriselt?“ Näitusel on võimalik tutvuda valikuga Hundi illustratsioonidest, raamatukujundustest ja tarbegraafikast, mille keskseks teemaks on mänguasjad. Külastaja saab neid töid vaadates teadmisi nii Euroopa nukuajaloost kui Eesti talulaste mängudest. Tehnikatest on kõige enam kasutatud tušijoonistust ja kollaaži. Loe lisa… 

Samal ajal avatakse keskuse saalis hinnatud itaalia illustraatori Anna Forlati isikunäitus. Forlatit on nimetatud kameelioniks tema tööde muutuva stiili tõttu. Kunstnikule meeldib erinevate tehnikatega eksperimenteerida ning tema illustratsioonide kinnismotiivideks on mitmesuguste looduslikud elemendid. Keskuses saab näha valikut illustraatori stiililiselt mitmekülgsest loomingust. Loe lisa…

Anna Forlati illustratsioon

Tatjana Tšursinova tekstiilikollaaž

Tatjana Tšursinova näitus lastekirjanduse keskuse pööningul

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Alates esmaspäevast, 29. juulist 2019 on Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis võimalik näha Peterburi tekstiilikunstniku ja illustraatori Tatjana Tšursinova tekstiilikollaažide näitust „Avatarid“. Näitus on avatud 30. augustini.

Tatjana Tšursinova on tuntud Peterburi kunstnik, kes tegeleb lisaks tektiilikunstile ka graafika, maalimise ja raamatute illustreerimisega. Lastekirjanduse keskuses on huvilistel võimalik tutvuda valikuga kunstniku tekstiilikollaažide seeriast „Avatarid“. Seeria loodi veebruaris Peterburi Teatri- ja Muusika muuseumis avatud näituse „Käsitöö Facebook“ tarbeks ja selle kollaažidel kujutab kunstnik kuulsuste,tuntud kultuuritegelaste, ajalooliste suurkujude ning tavainimeste portreesid. Teiste seast leiavad oma tekstiililise teisiku armastatud klassikud nagu Alexander Puškin, William Shakespeare ja Lev Tolstoi.

Tatjana Tšursinova sündis aastal 1946. Ta õppis Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis ja lõpetas 1969. aastal Leningradi V. I. Muhhina nimelise kõrgema kunsttööstuskooli tekstiilikunsti osakonna. 1972. aastast alates töötas ta A. M. Kištšenko nimelises kunsti- ja käsitööinstituudis, kus ta maalis avalike hoonete interjööride kujundamiseks mõeldud ainulaadseid kangaid. Samal ajal illustreeris kunstnik mitmeid lasteraamatuid ja tegi koostööd kirjastustega Moskvast, Peterburist ja Tokyost. Alates 1991. aastast on kunstnik pühendunud lapitehnikas tööde ja tekstiilmänguasjade valmistamisele.

Kunstnik on lapitehnika abil kujutanud muuhulgas reisimuljeid Aasiast ning saanud inspiratsiooni pärsia miniatuuridest. Samuti on ta “ornitoloogi täpsusega” loonud tekstiilkujutisi lindudest.

Kunstnik on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel: „Naised ja linnud“ (siidimaal, Helsingi 2000), „Linnud ja Inglid“ (lapitekid ja nukud, Helsingi 2006), „Soe valgus“ (lapitekid ja graafika, Peterburi 2011).

Loe lisaks:
https://theatremuseum.ru/event/vostochnyy_katalog

Viive Noor rahvusvahelisel Rabka lastekirjanduse festivalil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

9.–12. juulil 2019 toimub Poolas Rabka linnas rahvusvaheline lastekirjanduse festival, millest võttis osa ka eesti illustraator Viive Noor. Noor kureeris festivali illustratsiooninäitust, viis läbi töötube ja osales lugemise teemalises vestlusringis.

Festival avati ametlikult 10. juulil Viive Noore kureeritud rahvusvahelise illustratsiooninäitusega „Mägedest mereni”. 11. juulil viis Noor Rabka avalikus raamatukogus läbi töötoa „Suvi aias”. Järgmistel päevadel osaleb illustraator koos sakslanna Carola Gaede (Rahvusvaheline Noorteraamatukogu, München) ja Poolast pärit õppejõu Anna Janus-Sitarziga (Jagiełło ülikool, Kraków) vestlusringist „Kuidas koos laste ja noortega lugeda?”. Samuti kõneleb Noor festivalikülastajatele rahvusvahelise illustratsiooninäituse kureerimisest.

Lastekirjandusele pühendatud festival toimub Poolas spaade poolest tuntud Rabka linnas. Peredel on siin võimalik üheskoos aega veeta ja saada teadmisi mitmete kunstivaldkondade kohta. Festivali külastavad silmapaistvad loojad nii Rabkast kui mujalt maailmast, et lugejatega kohtuda ning luua kontakte tulevaste põnevate koostööprojektide tarbeks. Esinejaid on kohale tulnud nii Poolast, Eestist, Saksamaalt, Rootsist kui Itaaliast, et lapsi lugema innustada. Lisaks lastele leiavad festivaliprogrammis tegevusi ka täiskasvanud. Lapsed ei ole festivalil passiivsete pealtvaatajate rollis, vaid neid julgustatakse mitmetes töötubades ka ise looma. Sel aastal on festivali teemaks „Mägedest mereni” ning lähemalt keskendutakse meid ümbritsevale loodusele ja selle kaitsmist kujutavatele raamatutele.

Nukk näituselt "5 tunnet"

Valiknäitus “5 tunnet” lastekirjanduse keskuse pööningul

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Nukk näituselt "5 tunnet"Alates esmaspäevast, 29. juulist 2019 on Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis avatud Stuudio 14 rahvusvahelise projekti „5 tunnet“ valiknäitus. Näitus on avatud kuni 30. augustini.

Lastekirjanduse keskuse pööninguvitriinides saab näha valikut nukkudest, mida eksponeeriti rahvusvahelisel nukukunsti näitusel Peterburi Kunstnike Liidu suures näitusesaalis. Maikuus toimunud näituse ühe osa moodustas rahvusvaheline kunstiprojekt „5 tunnet“, mille kuraator on Tallinnas tegutsev Peterburi kunstiteaduste doktor Tatjana Mohrjakova. Tema näitus hõlmas Kunstnike Liidu terve rõdusaali ning lisaks kunstnukkudele võis seal näha teisi kunstiobjekte, keraamikat, kollaaži ja graafikat. Nüüd on ka Eesti publikul võimalik tutvuda osaga Peterburis eksponeeritud töödest.

Stuudio 14 on rahvusvaheline stuudio Eestis, mis tegeleb nukukunsti ja ka keraamika, skulptuuri ning graafikaga. Stuudio juht on kuraator ja kunstiteadlane Tatjana Mohrjakova.