Eesti rahvuskultuurifond logo

Rahvuskultuuri fondi taotlusvoor on alanud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti rahvuskultuurifond logoEesti Rahvuskultuuri Fondi võtab vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide toetuseks. Lastekirjanduse valdkonda toetatakse Härmatali fondist ja Juhan Jaigi mälestusfondist. 2020. aasta taotluste vastuvõtt lõpeb 15. oktoobril.

Härmatali fond algatati Tiiu Alliste (neiupõlvenimega Härmatali) poolt 26. jaanuaril aastal 2018. Fondi eesmärgiks on toetada lastekirjanduse loomist, mis kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit.

Härmatali fondist toetatakse lastele eesti kultuuripärandit, esivanemate eluolu ning rahvatraditsioone ja kombeid tutvustavate raamatute kirjutamist ja illustreerimist. Käsikirjal ei ole žanrilist piirangut. Raamatuprojekt peab soovituslikult olema seotud kirjastajaga, kes tagab raamatu ilmumise kahe aasta jooksul alates stipendiumi määramisest.

Jagamisele tuleb 3900 eurot.

Toetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • Ankeet
  • Autori(te) CV-d
  • Käsikiri või katkend käsikirjast
  • Illustratsiooni näited (3-5 tk)

Taotlusi hindab fondi halduskogu koosseisus:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
Maret Tamjärv, Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär

Möödunud aastal toetas fond Kertu Sillaste raamatu „Kõige ilusam seelik“ valmimist. Samuti pälvis toetuse MTÜ Väärt Vanad Võtted, et välja anda laste liisusalmide ja hüpituslaulude heliraamat.

Juhan Jaigi mälestusfond algatati Jaigi järeltulijate poolt aastal 2000, et toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis. Teiste hulgas on stipendiumi pälvinud Silvia Kronberg, Kadri Hinrikus, Anti Saar, Reeli Reinaus ja Heiki Vilep.

Jagamisele tuleb 1100 eurot.

Toetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • Ankeet
  • CV
  • Taotluse põhjendus/motivatsioonikiri
  • Soovituskirjad (ei ole kohustuslikud)

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks Ilo Jaik Riedbergile.

________________________________________

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond eraldab 2020. aastaks stipendiume ja toetusi 138 -st allfondist.

Toetatakse:

  • üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks;
  • organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.

Rohkem infot taotlemise kohta Eesti Rahvuskultuuri Fondi kodulehelt

„Lugemisisu“ stardikoolitused 1. ja 2. oktoobril

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Head raamatukoguhoidjad!

1.–2. oktoobril 2020 toimuvad laste lugemisprogrammi „Lugemisisu“ stardikoolitused nii eelmistel aastatel osalejatele kui ka kõigile uutele huvilistele raamatukogudele, kes registreerisid end 4. septembriks programmis osalema.

Viiruse teema on isepäiselt taas pead tõstnud ja oleme seetõttu „Lugemisisu“ varasemasse koolituskavasse teinud plaanimuudatuse.

Neljapäeval, 1. oktoobril kell 10.00-15.30  koolitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) toimub ja lisaks kantakse see reaalajas edasi Facebookis. Info ülekandest leiate samal päeval Facebookist „Lugemisisu“ grupist. Salvestus koolitusest on järelvaadatav 5 päeva.

UUS REGISTREERIMINE on vaid neile, kes jätkuvalt plaanivad Tallinna koolitusele 1. oktoobril kohale tulla (et teaksime arvestada ruumi ja kohvipausiga). Registreerimise info leiate SIIT.

„Lugemisisu“ programmi mõte on motiveerida 5–10aastaseid lapsi raamatuid lugema pakkudes neile uuemat lastekirjandust. Ettevalmistavad koolitused tutvustavad raamatukoguhoidjatele värsket lastekirjandust, lugemisprogrammi ja seda toetavaid teematundide metoodilisi materjale.

Päevakava 1. oktoobril Tallinnas lastekirjanduse keskuses ja Facebooki ülekandes:

10.00-10.15 Tervitus ja sissejuhatus

10.15-11.00 Kasvukeskkonna mõjust laste keelelisele arengule / Andra Kütt, TLÜ doktorant ja nooremteadur

11.00-12.15 Värsket lugemist lastekirjandusest / Anne Kõrge, ELK

12.15-12.45 kohvipaus

12.45-13.50 „Lugemisisu“ programmi, Kahoot-mängu ja „Nukitsamehe raamatukogu“ teematunni tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

Päevakava edasised ettekanded on uutele programmiga liitujatele (soovi korral ka teistele).

14.00-14.45 Illustratsiooni teematunni tutvustus / Kertu Sillaste, illustraator, ELK kunstikambri juhendaja

14.45-15.30 Lugemismängude tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

 

Reedel, 2. oktoobril jääb koolitus Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogus kohapeal ära, aga võimalus on koolitusest osa saada arvuti kaudu Zoomi keskkonnas.

2. oktoobril koolitusega liitudes palume sisestada oma perekonnanime järele samasse lahtrisse ka raamatukogu nimi. Zoomi keskkonnaga kohanemiseks soovitame siseneda koolitusele veerand tundi varem, e kl 9.45.

Zoom-koolitusel osalemiseks liituge SIIT.

Zoomis saame kogeda, milliseid teematundide materjale saab edukalt kasutada ka laste veebitundides. Samuti teeme ettekannete vahele rohkem sirutuspause.

Päevakava 2. oktoobril Zoomis:

10.00-10.15 Tervitus ja sissejuhatus

10.15-11.00 Kasvukeskkonna mõjust laste keelelisele arengule / Andra Kütt, TLÜ doktorant ja nooremteadur

11.00-12.00 Värsket lugemist lastekirjandusest / Jaanika Palm, ELK

12.00-12.30 kodune kohvipaus

12.30-13.30 „Lugemisisu“ programmi, Kahoot-mängu ja „Nukitsamehe raamatukogu“ teematunni tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

13.40-14.20 Illustratsiooni teematunni tutvustus / Kertu Sillaste, illustraator, ELK kunstikambri juhendaja

14.30-15.10 Lugemismängude tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK

Koolituste korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Lugemisprogrammi on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Soome Instituudiga.
Lugemisprogrammi korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo Eesti Lastekirjanduse keskuse lehel ja Facebookis.

Olete oodatud!
Anneli Kengsepp
Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht
tel 617 7233, 5340 5529
e-post anneli@elk.ee

Sten Roosi muinasjutuvõistlus kutsub osalema

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja perekond Roos kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Kirjandusvõistlus soovib äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.

Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 11. jaanuariks 2021 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta mais.

Pika traditsiooniga omaloominguvõistlus toimub juba 29. korda. Möödunud aastal saadeti võistlusele 367 muinasjuttu ning osalejaid oli 69 koolist. Parimaid muinasjutte saab lugeda ajakirjast Hea Laps.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks, kes oleks tänavu saanud 50-aastaseks. 2018. aastal võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võistlus kuulutatakse välja Steni sünniaastapäeval 6. septembril.

Eesti Noorsooteatri raamaturiiul

Eesti Noorsooteatri uus raamatusoovituste sari

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Noorsooteater on koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega käivitanud raamatute tutvustussarja „Eesti Noorsooteatri raamaturiiul”. Sügise jooksul jõuavad vaataja ette viie raamatu põhjalikud tutvustused koos näitlejate loetud katkenditega. Materjal on tasuta kasutamiseks nii koolidele, raamatukogudele kui kõigile teistele huvilistele. 

Esimeses saates räägib Eesti Lastekirjanduse Keskuse kommunikatsioonijuht ja kirjandusteadlane Kadri Naanu hollandi kirjaniku Toon Tellegeni jutukogumikust „Kõik on olemas” (vt videot). Katkendeid raamatust loevad Tellegeni juttudel põhinevas lavastuses „IRIKKIRI” (lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul) osalevad Eesti Noorsooteatri näitlejad Taavi Tõnisson ja Steffi Pähn.

„Kirjandus ja teater käivad käsikäes,” ütles Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. „Raamatute valik on suur, mõnikord on teekond õigete teosteni keeruline. Mõnikord võib olla aga huvitav raamat impulsiks, et luua lavastus või tulla lavastust vaatama. Teinekord võib olla hoopis mõni hea lavastus teejuhiks autori või teose juurde. Koostöö lastekirjanduse keskusega oli hea võimalus ühendada ühised eesmärgid noore inimese kultuuriruumi rikkamaks muutmisel teatri ja kirjanduse kaudu.”

Sügise jooksul jõuab vaatajani veel neli saadet. Ilmar Trulli vaimukast luulekogust „Pori kärbes ja tori hobu” vestleb autoriga ja loeb luuletusi näitleja Getter Meresmaa. Järgnevad austraalia kirjaniku Nat Amoore „Koolihoovi miljonäri saladused”, mille autorist ja teosest räägib lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ning katkendeid loeb näitleja Laura Nõlvak.

Auhinnatud lasteraamatu „King nr 39” autori Jaanus Vaiksooga vestleb ja katkendit loeb Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. Sügise viimases saates räägitakse saksa kirjaniku Stefanie Taschinski lasteraamatust „Caspar ja Unustuse Meister”. Autorit ja teost tutvustavad dramaturg Priit Põldma ja näitleja Karl Sakrits, katkendi loeb ette Karl Sakrits.

Eesti Noorsooteater ja Eesti Lastekirjanduse Keskus soovivad raamaturiiuli sarjaga tuua lugejale lähemale lastele ja noortele kirjutatud kirjandust ning pakkuda kirjanduse õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele lisamaterjali tundide sisukaks elavdamiseks. Videoid saab vaadata Eesti Noorsooteatri kodulehel ja Youtube’i kanalis, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel ning ERRi kultuuriportaalis.

Alates hooajast 2020/21 kannab NUKU teater nime Eesti Noorsooteater. Teatri juurde kuuluvad Nukuteatrimuuseum ja kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff, viiakse läbi haridusprogramme, kohtumisõhtuid ja loenguid.

Lisainfo:
Peep Ehasalu
Kommunikatsioonijuht
Eesti Noorsooteater
E-post: peep.ehasalu@eestinoorsooteater.ee
Tel: 50 82 335

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” suundub Jõgevamaale

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kolmapäeval, 23. septembril 2020 suundub lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” Jõgevamaale. Kirjanikud kohtuvad noorte lugejatega Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal ja Palamuse raamatukogus.

Oma töid ja tegemisi tutvustavad lastekirjanikud Helen Käit ja Hugo Vaher ning illustraator Sirly Oder.
Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!“ on Eesti Lastekirjanduse Keskuse traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri eesmärgiks on tutvustada lastele uuemat Eesti lastekirjandust ja autoreid. Vahetud kohtumised kirjanike ja illustraatoritega tekitavad lastes huvi raamatute vastu ja innustavad lugema.

Kevad- ja sügistuurid on lastekirjanikke viinud Hiiu- ja Saaremaale, Lääne- ja Ida-Virumaale, Harju-, Järva-, Rapla-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaale.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Edgar Valteri illustratsioonipreemia nominentide ühisnäitus

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

2. septembrist 2020 on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominentide ühisnäitus. Näitust on võimalik külastada 26. septembrini.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud illustratsioonipreemia anti esmakordselt üle 2019. aasta sügisel Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva puhul ja selle pälvis Regina Lukk-Toompere. Rahalise preemiaga kaasnes võimalus korraldada personaalnäitus lastekirjanduse keskuses. Laureaat soovis aga oma tööde kõrval tõsta esile ka kõikide kaasnominentide illustratsioone, mistap saab keskuses imetleda kokku nelja eesti raamatukunstniku pilte.

Näitusest võtavad lisaks Regina Lukk-Toomperele osa Marja-Liisa Plats, Ulla Saar ja Catherine Zarip. Tegemist on eesti illustratsioonikunsti tipptegijatega, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud mitmeid suurepäraseid raamatuid, mille illustratsioone lastekirjanduse keskuse galeriis uudistada saab.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on lasteraamatus pilt vahel isegi olulisem kui tekst, sest armsamad lapsepõlveraamatud jäävad sageli meelde just tänu piltidele. „Oleme rõõmsad, et Eesti lasteraamatuillustratsioon on põnev, isikupärane ja täiesti võrreldav maailma tipptasemega. Selle kunstiliigi esiletõstmiseks ja autorite tunnustamiseks saigi aasta tagasi ellu kutsutud Edgar Valteri illustratsioonipreemia. Nüüd on meil suurepärane võimalus pärjatute originaalloomingut lähemalt kaeda,“ lisas Soone.

Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut.

Preemia väljaandmist toetas Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
5557 9930

Fotol Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaat Regina Lukk-Toompere

Rahvusvaheline lugemisprojekt Meie Väike Raamatukogu 2020/2021

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kirjastus Päike ja Pilv kutsub koolide 1.–2. klasse, kooliraamatukogusid ja koolieelikute lasteaiarühmi liituma rahvusvahelise lugemisprojektiga Meie Väike Raamatukogu. Projekti toetab Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Peale Eesti osalevad projektis koolid, raamatukogud ja kirjastused Sloveeniast ja Horvaatiast. Projekt toimub Eestis teist korda, 2018/2019. õppeaastal osales selles 4000 last.

Kellele on projekt mõeldud?

Meie Väike Raamatukogu on mõeldud 1.–2. klassi õpilastele, kuid kaasa võivad lüüa ka koolieelikud. Lugemisprojekti tegevustega soovitakse rikastada emakeele-, aga ka kunsti-, töö- või loodusõpetuse tunde, samuti sobib nendega sisustada ka näiteks temaatilist klassiõhtut.

Millal projekt algab ja kui kaua kestab?

Koolides algab projekt 15. oktoobril 2020 ja kestab 14. juunini 2021. Iga projektis osaleva klassi või rühma õpetaja valib ise, millal ta soovib tegevustega pihta hakata.

Mida loetakse?

Loetakse kuut lasteraamatut, mille autoriteks on Kadri Lepp ja Piret Jaaks Eestist, Anete Melece Lätist, Jana Bauer Sloveeniast ning Krešimir Krnic (ehk Dr Jazbec) ja Silvija Šesto Horvaatiast. Kõik õpilased saavad temaatilise töövihiku.

Kuidas osaleda?

Anna oma osalemissoovist teada paikejapilv@paikejapilv.ee.

Korraldajad saadavad sulle põhjalikuma info ja osavõtuvormi, mis tuleb täita ja tagasi saata.

Lastelugude laat

Lastelugude laat IV Kirjandustänava festivalil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. septembril 2020 kell 12-19 tegutseb Kirjandustänava festivalil LASTELUGUDE LAAT, kus lugusid ja lusti jagavad Eesti Lastekirjanduse Keskus, Lasteajakiri Täheke ja Hea Laps.

12.00 Tähekese jutud! Kadri Hinrikus ja Elina Sildre jutustavad Tähekesest tuttavaid lugusid taksist ja dogist
13.00 Uus raamat! Tõlkija Leelo Märjamaa Louis Sachari raamatuga „Pahupidikool ja Hukatuse Pilv“
14.00 Uus raamat! Markus Saksatamme ja Kertu Sillaste „Tere-tere, täheloomad!“
15.30 Nukitsa viktoriin ja sõnamängud
16.30 Väikeste näppude meistrituba
18.00 Koomiksitele uued jutumullid!

Tähekest ja Head Last saab festivalil soodushinnaga tellida ja osta ka ajakirjade vanu numbreid. Laadalt ei puudu ka õnneloos!

Kõik lapsed on oodatud!!!

Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval juba neljandat korda. Festivali veduriks on Tallinna Kirjanduskeskus. Üheks päevaks tulevad tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib rikkalik kultuuriprogramm.

Lisainfo: IV Kirjandustänava festival

Muuseumiöö 2020 illustratsioon

Muuseumiöö 2020 lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muuseumiöö 2020 illustratsioonLastekirjanduse keskus võtab 29. augustil 2020 ühes Eesti mäluasutustega osa Muuseumiööst ja avab oma uksed külastajatele tavapärasest hiljem. Programm pealkirja “Öös on aega” kutsub külastajaid mõtlema aja kulgemisele, selle mõõtmisele ning märkamisele. 

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on Muuseumiööl külastajatele avatud kell 18–23 ja siin saab  mängida, teha varjuteatrit ning maiustada muinasjutupööningu kohvikus. Kõikidel huvilistel on võimalik illustraator Kertu Sillaste juhendamisel meisterdada endale kaasavõtmiseks tore ajanäitaja ja kududa ajakangast.

Pühendame aega ka lugemisele ning keskuses toimub lasteraamatute vahetuslaat. Huvilised võivad laadale kaasa võtta lasteraamatuid, mida nad soovivad ära anda, et rõõmustada nendega teisi raamatusõpru. Vastutasuks võib laadalt leida endale meelepärast lugemist täiesti tasuta.

Külastajatel on võimalik tutvuda ka keskuses avatud eesti illustraatorite ühisnäitusega ja uudistada maja püsiekspositsiooni Edgar Valteri galeriis ning Varakambris. Edgar Valteri galeriis on imetlemiseks väljas armastatud kunstniku originaalillustratsioonid ja uurimiseks pokukoda. Varakambris on ülevaatlik ekspositsioon eesti lastekirjandusest läbi aegade.

Muuseumiöö toimub Eestis juba 11. korda ja selgi korral avanevad muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed huvilistele täiesti tasuta. Eelmisel Muuseumiööl avasid oma uksed 215 muuseumi ja mäluasutust üle Eesti ja tehti kokku 100 000 muuseumikülastust.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.

Lisainfo muuseumiööst lastekirjanduse keskuses: Irma Mets, 6177 233, irma@elk.ee

August 2020. Frauke Scheunemann „Winston, salamissiooniga kõuts“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Juba enne kui Charles Perrault’ üle ilma tuntud saabastega kass raamatulehekülgedel oma seiklusi alustas, olid kassid kirjandusse tee leidnud. Meil Eestiski istub kiisu juba ammusest ajast kännu otsas ja õpetab lapsi lugema. Siiski on juristiks õppinud sakslanna Frauke Scheunemanni teoses nii mõndagi erilist, mis sellest rääkima sunnib.

Raamatu peategelane, briti lühikarvalist tõugu kõuts Winston, täisnimega Winston Churchill, elab oma unistuste elu. Tema füüsikaprofessorist peremees Werner Hagedorn elab Hamburgi ühes mainekamas rajoonis suures ja uhkes korteris, mille eest hoolitseb koduabiline Olga. Naise ülesandeks on muude kohustuste kõrval valmistada toakass Winstonile värskeid hurmavaid sööke ning vaadata, et kõik tema vajadused rahuldatud saaksid. Nii ongi kassikesel sametist kratsipuu ning oma päevi saadab ta mööda peamiselt elutoa sohval ja kaminaesisel karvasel vaibal pikutades või siis läbi akna hoovikasse uudistades.

Kui aga Olga kohtab oma elu armastust ning professori juures alustab tööd hoopis Olga õde Anna, saavad alguse sündmused, mis Winstonile esilagu sugugi ei meeldi. Nimelt on Anna sunnitud oma senisest elupaigast lahkuma ning koos 12-aastase tütre Kiraga professori korterisse elama asuma. Winston, kellel on varasemast ajast lastega halbu kogemusi, pole sellest vaimustuses, kuid tüdruku kurbus liigutab kassi südant ning tas tärkab soov Kirat aidata. Kui siis ühel sunnitud jalutuskäigul äikeselöögist tekkinud magnetvälja toimel tüdruku ja kassi kehad vahetusse lähevad, tundub abistamine olema lihtsamast lihtsam. Peagi aga selgub, et inimeste ja kasside maailmas on erinevad reeglid ja tavad, ning see seab Winstoni suurte katsumuste ette.

Eestist pärit biosemiootik Jakob von Uexküll (1864–1944) on kasutusele toonud mõiste omailm. Sellega kirjeldab ta konkreetse organismi jaoks olemas olevate eristuste ja objektide maailma, mis sõltub suuresti liigiomasest ja individuaalsest eristusvõimest. Omailm on niisiis organismi taju- ja tegevusvaldkond, millele ta mõjub ja milles tegutseb. Scheunemanni raamatus on esile toodud kaks omailma: kassi ja inimese oma. Esmapilgul küll üsna erinevad, on need lõpuks sarnasemad, kui me arvata oskame.

Kass Winstoni omailm on esialgu piiratud, ta elab korteris, uudised välisilmast jõuavad temani läbi akna või inimeste kaudu. Hiljem avardub tema maailm hoovi, seejärel satub kass juba tänavale ja kooli, kus on tema jaoks nii mõndagi uut. Kira omailmgi teeb raamatu tegevustiku käigus läbi suure muutuse. Paneelelamute rajoonist peenesse linnaossa kolimine ning kooli vahetamine on vaid üks osa sellest. Teine ja märksa suurem muutus on elamine kassi kehas. Tüdruk tunneb, kuivõrd teistmoodi on maailm kassi seisukohalt: kõik paistab talle kohutavalt suur ja hirmutav, ta tunneb end abituna, sest ei saa avada uksi, kotte, ise süüa kätte. Kuid samas pakub elu kassina nii mõnegi eelise – enamik teda ümbritsevatest inimestest alahindab teda.

Kahe omailma põrkumine ja segunemine pole teoses aga ületähtsustatud. Seda on kasutatud parasjagu niipalju, et tekiks mõnus humoorikas toon, millega muid raskeid teemasid käsitleda. Olulisemana kerkivad esile sõprade leidmise, kaaslastega sobitumise ja koolikiusu teemad. Mida teha, et sind uues seltskonnas kampa võetaks? Kas kõik vahendid on lubatud, ka need, mis Winstoni sõnul tekitavad „vältimatuid juriidilisi probleeme“? Kust jookseb piir siira sõpruse ja ärakasutamise vahel? Täiskasvanud lugeja märkab taamal ka pereprobleeme, pagulus- ja rahvusküsimusi ning põhjendamatuid ühiskonnahierarhiaid. Nii leiamegi Frauke Scheunemanni Winstoni-loost ühtaegu nii nalja kui mõtlemisainet. Seda eriti algava õppeaasta valguses.

Tõlkinud Tiina Aro
Illustreerinud Christian Keller
Tänapäev, 2020
216 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm