Kuulutati välja Aasta Rosina auhind

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 28. novembril 2019 üle Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Ilmar Tomuski kirjutatud ja Priit Pärna piltidega „Kõrvalised isikud“.

Raamatu andis välja kirjastus Tammerraamat. See on tõeliselt magus rosin nii suurele kui väikesele kirjandussõbrale. Tomuski humoorikas tekst ja selle sõnamängud avavad meie emakeele mitmekülgseid võimalusi lastele ning pakuvad muhedat avastamist ka täiskasvanutele. Priit Pärna vaimukad pildid mitte ainult ei täienda suurepäraselt teksti, vaid lisavad sellele mitmeid lustakaid uusi tasandeid.

„Sina, poiss, pole mitte lihtsalt kõrvaline isik, sa oled lausa kahekõrvaline isik,“ lausus raamatu peategelasele mees, kelle ülesandeks oli kõrvaliste isikute viibimist ehitusplatsil takistada. „Kuna sul on kaks kõrva peas, oled sa kahekõrvaline isik. Ja see on kaugeltki liiga kõrvaline, et siit läbi minna,“ lisas ta.

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits 2019

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Uues ja uhkes kuues Nukitsa 26. number annab ülevaate arengutest eesti ja välismaa lastekirjanduses ning võtab kokku aasta olulisemad sündmused.

Mari Niitra kirjutab metafüüsilistest teemapüstitustest lastekirjanduses, Krista Kumberg uurib, kuidas kõneleda lastele mõeldud kirjanduses Eesti ajaloost ja  Jaanika Palm annab ülevaate Rootsis toimunud rahvusvahelise lastekirjanduse uurijate ühingu kongressist. Samuti saab lugeda Iris Schäferi artiklit, mis uurib surma ning surevate tegelaste kujutamist noortekirjanduses, ja palju muud.

Täispika Nukitsa sisukorra leiab SIIT.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Viktoria Fomina illustratsioon

Mainekate Moskva illustraatorite suur jõulunäitus lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Viktoria Fomina illustratsioon26. novembril 2019 kell 17 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses suur Moskva illustraatorite jõulunäitus „See isemoodi lumi“. Keskuses näeb valikut 16 nimeka kunstniku omanäolisest ja kõrgetasemelisest loomingust. Näitust on võimalik külastada kuni 1. veebruarini 2020.

Keskust kaunistavad pildid andekatelt ning töökatelt vene keskmise põlvkonna kunstnikelt, kes on tuntud ja hinnatud nii oma kodumaal kui sealt väljaspool. Just nende illustraatorite looming kujundab suuresti Venemaal ilmuvate lasteraamatute näo. Osalevate kunstnike hulgas on ka maailma kõrgeima illustratsioonikunsti auhinna, Hans Christian Anderseni preemia laureaat Igor Oleinikov ja palju mainekaid rahvusvahelisi auhindu pälvinud Viktoria Fomina. Samuti näeb töid laste poolt enim armastatud illustraatoritelt Maksim Mitrofanovilt ja Olga Ionaitiselt. Viimane neist on lõpetanud Venemaa Kunstiakadeemia hõbemedaliga ja võitnud mitmeid kodumaiseid auhindu. Ionaitis on ühtlasi ka näituse kuraator.

Lisaks astuvad näitusel üles Nadežda Bugoslavskaja, Natalja Demidova, Natalja Fjodorova, Darja Gerassimova, Anna Judina, Jekaterina Kostina, Olga Monina, Irina Petelina, Jevgeni Podkolzin, Natalja Salienko, Vadim Tšelak, Jelena Ustinova. Mitmed kunstnikud osalevad ka näituse avamisel.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noore hindab vene illustraatorite tööd kõrgelt ning ta on igal aastal ka mõne tuntud vene illustraatori näituse ka keskuse illustratsioonigaleriisse toonud. Põhjus selleks on Noore sõnul lihtne: „Vene kunstnikud on väga head, erilised ja omanäolised. Neil on tugev joonistuskool ja kuigi ka nemad töötavad kaasaegses laadis, on nad säilitanud ka klassikalise illustratsioonistiili, mis mujal maailmas kaduma kipub.“

„Jõulunäitus toob meile Venemaa jõulude tunnetuse ja meeleolu. Aga jõulud on jõulud. Ei ole need jõulutunded neil teistsugused, kui meil siin Eestis. Näitus loob sooja ja helge meeleolu isegi lumeta Tallinnas. Ja ehk võlub lõpuks siingi lumehelbed taevasse ja pehme valge vaiba maapinnale,“ lisas Noor.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Viktoria Fomina illustratsioon

Selgusid esseekonkurss „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti” võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. oktoobril 2019 kell 12.00 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja esseekonkursi „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti“ tulemused. Konkursil osalesid Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilased.

Esseekonkursile laekus 47 tööd ja võitjad valiti kahes vanuseastmes. Põhikooliealistest õpilastest kirjutasid parimad esseed Ingrid Hints Tallinna Reaalkoolist ja Anna Triin Reilent Tallinna Pääsküla Koolist. Gümnasistide hulgast olid võidukad Lotte Triin Ugandi Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Hanna Grete Rebane Tallinna 21. Koolist. Björn Oker-Blomi Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Lisaks tunnustati õpetaja Külliki Kaju juhendatud klassi Tallinna 21. Koolist, mis paistis silma kõige aktiivsema osavõtu poolest. Õpilased võitsid aktiivse osalemise eest klassikülastuse Õiguskantsleri juurde.

Esseekonkurss sündis koostöös Tallinna Lastekaitseliiduga ning Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondi (B.O.B) toetusel ning see toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkursi teema sai inspiratsiooni suvisel juubelilaulupeol kõlanud „Emakeelelaulust“ (sõnad Doris Kareva ja muusika Tõnis Kõrvits).

Esseid hindas žürii, kuhu kuulusid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, Triin Soone ja Anneli  Kengsepp Eesti Lastekirjanduse Keskusest ning kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee; tel 617 7230

 

Emakeelelaul

Doris Kareva

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti.

Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal

kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti, lugude, laulude Eesti.

Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Tuules ja vihmas ja tules ja jääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Metsas ja merel ja rabas ja soos

elab ta sinu sees.

Lossis ja saalis ja saunas ja toas

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Rõõmus ja valus, halvas ja hääs elab ta, halvas ja hääs,

tuules ja vihmas ja tules ja jääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Rõõmus ja valus ja halvas ja hääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

 

 

Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjad

Põlvepikuraamatu konkursi võitjad on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjadTäna, 19. novembril 2019 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjad. Seitsmendat korda toimunud konkursile, mis otsib väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara, esitati 46 tööd.

Konkursi võitsid Liis Sein ja Gerda Märtens käsikirjaga „Linn“. Teisele kohale tuli Kristi Kangilaski teksti ja piltidega „Suur rüütel“. Kolmanda koha saanud raamatuprojekti autoriteks on Monika Undo ja Elina Sildre ning see kandis nime „Hernehirmutis Hugo otsib tööd“. Võitjaid ootab rahaline preemia ning võidutööd annab välja kirjastus Päike ja Pilv. Lisaks pälvis ideepreemia Joonas ja Elina Sildre „Neljajalgne abiline“. Eripreemia illustratsioonide eest sai Eve Mahhovi piltidega „Kuidas Lugalbanda Anzud-linnu poja eest hoolitses“.

 „Kuna konkursil osaletakse anonüümselt, siis on alati pärast otsuste tegemist põnev ümbrikke avada ja vaadata, kes on ühe või teise töö teinud,” räägib kirjastuse Päike ja Pilv juht Katrin Reinmaa. „Seekord oli meil väga hea meel, et võidutöö „Linn” autorid Liis Sein ja Gerda Märtens olid suutnud oma piire nihutada ning tulla välja millegi hoopis uue ja värskega.”

Parima raamatuprojekti illustraator Gerda Märtens katsetas võidutöös uue tehnikaga: „Tekst on värske ja elav ning käsitleb teemat, mis on minu jaoks praegu kõige olulisem. Nii see kui ka Liisi jutustamise stiil, ärgitasid katsetama uue tehnika, kollaažiga. Miksisin seda joonistuse ja tekstuuridega ning välja tuli midagi täiesti teistsugust, kui olen enne teinud. Ka illustratsioonide loomise protsess oli otsast lõpuni mängimine. Vähem kavandatud, spontaanne, veidi ettenägematu, loominguline kaos, kus lõpuks peab ikkagi kõik kokku klappima.“

Põlvepiku konkursi eesmärgiks on rikastada kuni 7-aastastele lastele mõeldud lugemisvara raamatutega, milles tekst ja illustratsioonid oleksid võrdselt heal tasemel.

Žürii koosseisu kuulusid Triin Soone Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Anu Sepp Tallinna Keskraamatukogust ja illustraator Piret Niinepuu-Kiik.

Konkurssi korraldavad Eesti Lastekirjadnuse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, katrin.reinmaa@paikejapilv.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee

 

Rahvuskultuuri fondi stipendiumid lastekirjanduse valdkonnas selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rahvuskultuuri fond kuulutas 19. novembril 2019 välja 2020. aasta stipendiumide saajad. Lastekirjanduse valdkonda toetati kahest allfondist. 

Härmatali allfondist sai toetust illustraator Kertu Sillaste lasteraamatu “Kõige ilusam seelik” lõpetamiseks ja viimistlemiseks ning MTÜ Väärt Vanad Võtted laste liisusalmide ja hüpituslaulude heliraamatu illustreerimiseks ja väljaandmiseks. Fond toetab lastekirjanikke ja illustraatoreid, kelle looming kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit.

Juhan Jaigi mälestusfondist sai loominguliseks tegevuseks toetust Silvia Kronberg. Fond toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.

Järgmine taotlusvoor toimub 1. septembrist 2020 ja 15. oktoobrini 2020.

Loe lisaks Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleheküljelt.

Piret Raud kirjandusfestivalil Londonis

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

18.–24. novembril 2019 toimub Londonis 22. korda rahvusvaheline lastekirjanduse festival South Ken Kids Festival. Lastel on festivali jooksul võimalik kohtuda mitmete tuntud kirjanike ja illustraatoritega, kelle hulgas on ka meie oma Piret Raud.

Festivalil tutvustab Raud raamatut „The Ear“, mille andis 2019. aastal välja kirjastus Thames & Hudson. Tegemist on autori esimese inglisekeelse lasteraamatuga ja see on saanud inspiratsiooni kunstnik Vincent van Goghi kõrvast.  Samuti kõneleb autor oma muust loomingust ning viib läbi töötube lastele. Koos teiste illustraatoritega osaleb Raud live-joonistamise improvisatsioonil, luues ainukordseid teoseid, mida saadavad rokk-kitarrist Miguel Montalbani helid.

Festivalikülalised viivad läbi töötube rohkem kui neljakümnes Londoni ja selle lähiümbruse koolis. Lisaks Piret Rauale astuvad ülesse Axel Scheffler, Magali Le Huche, Colas Gutman, Sophy Henn, Emily Rand, Joe Todd-Stanton, Catharina Valckx ja paljud teised. Töötoad toimuvad ka Prantsuse instituudis, kus leiab aset mitmekülgne kultuuriprogramm. Festivali patrooniks on lastekirjanik, illustraator ja animaator Quentin Blake.

Foto: Dmitri Kotjuh

Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis 14. novembril 2019 välja Paabeli Torni tõlkeauhinna. Auhinnaga tunnustatakse häid tõlgitud jutu- ja pildiraamatuid.

Parimale tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis antakse üle audiplom. Tõlkija saab lisaks diplomile rahalise preemia.

Juturaamatute hulgast pidas žürii parimaks Toon Tellegeni „Kõik on olemas: lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest“. Tellegeni muhedad ja absurdimaigulised loomalood on välja valinud ja hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams. Raamatu andis välja kirjastus Aasta Raamat.

Žüriiliikme Anti Saare sõnul on Toon Tellegeni „Kõik on olemas“ mitmes mõttes erakordne raamat. „See on kirjutatud lastele, kuid võtab paiguti oma sügavusega kõhedaks ka täiskasvanud lugeja. See koosneb õpetlikest loomalugudest, mis on aga nii pealetükkimatud ja diskreetsed, et näiteks valmidega ei annaks neid kuidagi võrrelda. See on kokkuvõttes nukker, aga üksikasjus kohutavalt naljakas.“ Samuti kiidab Saar head tõlget Vahur Aabramsilt ning Regina Lukk-Toompere imelisi illustratsioone.

Pildiraamatutest tunnustati Susanna Iserni raamatut „Unihiire seitse voodit,“ mida kaunistavad  itaalia illustraatori Marco Somà detailirikkad, fantaasiaküllased ning armastust ja hoolimist täis pildid. Žürii esimees Viive Noor ütleb, et „see on just üks niisugune armas ja soe lasteraamat, nagu üks väikelapsele mõeldud raamat võiks olla. Lihtne ja südamlik lugu, mis samas räägib lapsele olulistest asjadest.“ Raamatu on inglise keelest tõlkinud Kadri Põdra ja välja andnud kirjastus Tammeraamat.

Žürii koosseisu kuulusid Viive Noor IBBY Eestist, Anu Kehman Eesti Lastekirjanduse Keskusest, kirjanik Jaanus Vaiksoo, kirjanik ja tõlkija Anti Saar ning tõlkija Ülle Kiivet.

IBBY Eesti on Paabeli Torni tõlkeauhinda andnud välja 2004. aastast alates. Auhinna eesmärgiks on tõsta esile häid tõlkeraamatuid lastele ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd hea lastekirjanduse vahendamisel eesti lugejale. Hindamisel võetakse arvesse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke taset.

Lisainfo:
Viive Noor
žürii esinaine
viivenoor@gmail.com
5557 9930

Eesti lastekirjanduse tõlkeid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti lastekirjanduse austajatel on põhjust rõõmustamiseks, sest mitmed head raamatud on sel aastal tõlgitud võõrkeeltesse ning kättesaadavad ka välismaa lugejale.

Kairi Loogi raamatuid “Piia Präänik kolib sisse” ja “Lennujaama lutikad ei anna alla” saab nüüd lugeda soome keeles. Raamatud tõlkis Katariina Suurpalo ja andis välja kirjastus Aviador. Samuti on sel aastal leedu keeles avaldatud kirjaniku “Leemuripoeg Ville teeb sääred”. Raamatu andis tõlkija Reda Šmitaitė abiga välja kirjastus Balt-Art Verlag.

Lisaks Kairi Loogi raamatutele on soome lugejani jõudnud ka Leelo Tungla elulooline romaan „Seltsimees laps“. Väljaandjaks on lustliku nimega kirjastus Arktinen Banaani ja tõlkijaks Anja Salokannel.

Läti lugejaid rõõmustab Kätlin Kaldmaa oma raamatuga “Halb tüdruk on jumala hea olla”, mille on tõlkinud Maima Grīnberga ja avaldanud kirjastus liels un mazs.

Koeratüdruk Lotte lõunamaareisist saavad nüüd lugeda ka Itaalia lapsed. Andrus Kivirähki ja Heiki Ernitsa raamatu „Lotte reis lõunamaale“ andis välja kirjastus De Bastiani ning tõlke eest saab tänada Daniele Monticellit.

Helena Läksi ja Regiina Lukk-Toompere “Kasside salajane pagaritöökoda” tõlge ilmus äsja Poola kirjastuselt Ezop. Poola keelde tõlkis raamatu Anna Michalczuk-Podlecki.

Poola keelde jõudis Anna Michalczuk-Podlecki tõlkes ka Reeli Reinausi noorteraamat “Kuidas mu isa endale uue naise sai”.

Jooksvalt saab end ilmuvate tõlgetega kursis hoida siin: https://www.elk.ee/?page_id=614

November 2019. Jaanus Vaiksoo „King nr 39“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Jaanus Vaiksoo on teinud seda, mida juba ammu on meie lastekirjanduses oodatud. Ta on avaldanud põneva ja humoorika, kuid siiski sisuka ja mõtlemisainet pakkuva teose, mis seab keskmesse parimas eas mehehakatised. On ju viimastel aastatel vaeslapse osas olnud need lugejad, kelle lapsepõlv hakkab läbi saama, kuid kelle üle teismelisetungid veel päris võimust võtnud pole. Arusaadav ka, kuna kirjanikule pole just kerge ülesanne elada tõetruult sisse sellesse eluperioodi, eriti kui omaenda noorus on olnud hoopis teistsugustes tingimustes. Vaiksoo näitab, et ühise aluse/pinna loomine on siiski võimalik, sest küllap on nii mõndagi olemuslikku jäänud ka samaks. Nagu näiteks küsimus, kuidas saada hakkama muutustega, mis sind harjumuspärasest välja tõmbavad ja uut teed otsima sunnivad, on ilmselt põlvkondade ülene. Õnneks pole Vaiksoo ninast verd välja pingutanud, et popp ja noortepärane olla. Igasugu pettuse ja teeskluse tunneksid noored ilmeksimatult ära ja põgeneksid enne, kui esimesest peatükist kaugemale jõuavad.

Raamatu „King nr 39“ peategelane on Paul Viies, kes käib ühe Tallinna kooli viiendas klassis. Poisil on edukas pere, emal ja isal on kenad töökohad, suhted pereliikmete vahel sõbralikud. Tõsi, aega ühisteks ettevõtmisteks napib, kuid hoolitsusest poisil puudust pole. Kooliski läheb Paulil hästi, tal on sõbrad, nii et paari kiusupunni pärast poiss eriti pead ei vaeva. Eriti köidab poissi matemaatika. Ja kuigi algul tundub matemaatikahuvi vaid karakterile liha luudele kasvatamisena, omandab see just narratiivi edenedes üha olulisemaid nüansse, tõustes lõpuks lausa üheks olulisemaks liiniks.

Teise juhtiva liini moodustavad poisi suhted naissooga. Poisi esmaseks naisekujuks on abitu ja nunnutav ema, kes poja puudumisi põhjendadeski iseseisvaid otsuseid vastu ei oska võtta. Kauget ja kaunist naiseideaali kehastab Jekaterina, imekaunis kingapoe müüja, kellesse poiss silmapilkselt armub, kuigi tal endal puuduvad veel sõnad olukorra kirjeldamiseks. Tüdruk kui võrdväärne sõber, vahva semu ja tugiisik ilmub Paulile aga Minna kujul. Asjaliku ja nupuka tüdruku kõrval tunneb Paul end vahetevahel küll kohmetuna, kuid just tänu Minna suhtlemisoskustele hakkab ka Paul end temale avama. Minnal on Pauli jaoks pidevalt mõni üllatus varuks, nõnda on poiss sunnitud tihtipeale imetlema, kui nutikas, vaba, loominguline ja elutark on Minna.

Kingapoega seostub teinegi jutuliin. Poodi sisse astunud ja jalanõusid proovinud poiss nimelt kaob nõnda fantaasiailmadesse. Olenevalt jalanõudest, olgu need siis sporditossud, kummikud või tantsukingad, satub poiss kas jooksuvõistlusele, jõe äärde kala püüdma või tantsuvõistlusele. Toredad ja elulised on need väikeste meeste unistused. Tahtmine olla kõige kiirem, osavam ja veetlevam, see, kes on tunnustatud tema enese pärast, pole aga ainult lastele omane.

Peamine, mis aga raamatus kannab, on põnevusliin – miks ostab üks mees kingapoest iga päev samasugused pruunid kingad number 39, mida ta nendega teeb? Oskuslikult kruvib Vaiksoo tasahaaval pinget, mis laheneb alles raamatu viimastel lehekülgedel.

Vaatamata rohketele tegevusliinidele ei jäta Vaiksoo raamat konstrueeritud muljet. Teoses pole midagi ülemäärast, see on hoolikalt läbi töötatud ja kaalutletud, kuid kindlasti mitte kunstlik. Selleks on raamatus sees liiga palju hinge ning austust noore lugeja ja tema aja vastu. Lisaks mitmetasandilisele loole on Vaiksoo raamatus ka noortele sobiv jutustamisstiil. Siin on piisavalt pisitasa pingestuvat põnevust, et kannatamatuid lugejaid köita, ning teemasid ja olukordi, mis selle vanusegrupi huvide keskmes.

Raamatu seob tervikuks autori soe südamlik hoiak ja huumor. Selles pole kübetki üleolekut või targutamist. See on leebe ja mahe, muie suunurgas hoiak, mis on tuttav juba Vaiksoo varasematestki teostest. Tuttav on ka soojus ja hingelähedus, mida Vaiksoo oma tegelaste suhtes tunneb. Varasemast rohkem on ehk sentimenti, mis eriti teose lõpuosas esile kerkib. Ometi ei tundu see piinlik või üleliigne, nagu vahel mõne kirjaniku puhul olema kipub, hoopis hea ja helge tunne jääb peale lugemist hinge.

Ja üks asi veel, mis vaid esmapilgul võib tunduda vähetähtis: juba ammu pole ma käes hoidnud nii kerget ja mugavat raamatut. Lisaks kergusele on valitud paber ka silmale mõnus ja leebe. Nii et lapsed, kelle koolikotis peidavad end lisaks õpikutele-vihikutele ning trenni- ja muusikakoolitarvetele veel pinksireketid, kendama, Rubiku kuubik ja binokkel, jaksavad seal kanda ka „Kinga nr 39“, et bussisõitudelgi põnevust jaguks.

Illustreerinud Katrin Kaev
Kirjastus Ärkel 2019
184 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm