Ilmus eesti lastekirjanduse 2020. aasta messikataloog

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ingliskeelset kataloogi „Children’s Books From Estonia“ kasutatakse eesti laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel rahvusvahelistel raamatumessidel. Sellest leiab infot uute eesti lasteraamatute kohta, mis on tunnustatud ja populaarsed.

Raamatud on kataloogi liigitatud vanusegruppide järgi ja valikus on teosed, millel on potentsiaali välisturul. Lisaks lühikesele sisututvustusele leiab huviline kataloogist informatiivsed nupukesed teoste autorite ja illustraatorite kohta. Kataloogi lehti kaunistavad sinna valitud raamatute illustratsioonid ning mahukamad teosed on varustatud tõlkekatkenditega.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen ja Susan Wilson. Kaanepildi autor on Marja-Liisa Plats, kujundaja Katrin Kaev, trükitud trükikojas Printon.

Lehitse 2020. aasta kataloogi.

3+
Tiiu Kitsik. „Krokodilli saba“. Illustreerinud autor.
Aidi Vallik. Minu keha sari. Illustreerinud Elina Sildre.
Hasso Krull. „Kurja kala kohvik“. Illustreerinud Marja-Liisa Plats.

4+
Piret Jaaks. „Emme draakon“. Illustreerinud Marju Tammik.
Ülo Pikkov. „Kop-kop!“ Illustreerinud Anne Pikkov.
Piret Veigel. „Piparkoogilugu“. Illustreerinud Catherine Zarip.

5+
Kadri Kiho. „Auklik päev“. Illustreerinud Mirjam Siim.
Liis Sein. „Saskia otsib värve“. Illustreerinud Catherine Zarip.

6+
Andrus Kivirähk. „Tont ja Facebook“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Leelo Tungal. „Jänes Juliuse arvuti“. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere.
Margit Saluste. „Kõik tööd on head“. Illustreerinud autor.

7+
Kadri Hinrikus. „Millest sa unistad?“ Illustreerinud Anu Kalm.
Aidi Vallik. „Seebu maailm“. Illustreerinud Lumimari.
Kadri Hinrikus. „Tohuvabohu“. Illustreerinud Anne Pikkov.

8+
Kristi Piiper. „Meie uues kodus kummitab“ Illustreerinud Sirly Oder.
Ilmar Tomusk. „Porgandipirukas“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Kairi Look. „Piia Präänik ja bandiidid“. Illustreerinud Ulla Saar.
Tiina Laanem. „Mina, Meg ja meie klass“. Illustreerinud Andres Varustin.

10+
Hugo Vaher. „Vääna jäljekütid“. Illustreerinud Joonas Sildre.
Paul-Eerik Rummo. „Kui hunt veel inimene oli“. Illustreerinud Kaido Ole.

12+
Jaanus Vaiksoo. „King nr 39“. Illustreerinud Katrin Kaev.

16+
Reeli Reinaus. „Roosi märgi all“.

Selgusid 2019. aasta kauneimad lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

4. veebruaril 2020 kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2019. aasta kauneimad lasteraamatud. 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati 43 raamatut 21 kirjastajalt.

Konkursile esitatud raamatute hulgast tegi valiku žürii koosseisus Anneli Kengsepp, Liis Karu, Tiina Mariam Reinsalu, Anu Kalm, Piret Niinepuu, Anne Linnamägi, Priit Rea, Maarja Vannas ja Viktor Gurov.

Kauneimate lasteraamatutega saab tutvuda 5.–29. veebruarini rahvusraamatukogu trepigaleriis, kus on väljas ka konkursi 25 kaunimat raamatut võidutööd. Lisaks žürii valitud kauneimatele raamatutele on näitusel ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta menuraamatud.

2019. aasta 5 kaunimat lasteraamatut on:

  • Ernst Peterson-Särgava «Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest», kujundaja ja illustraator Katrin Ehrlich
  • Liis Sein «Saskia otsib värve», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Tarmo Vaarmets «Võileib võimleb», kujundaja Tuuli Aule, illustraator Lucija Mrzljak
  • Hilli Rand «Hajameelse haldja sünnipäevapidu», kujundaja Piret Niinepuu-Kiik, illustraator Viive Noor
  • Ilmar Tomusk «Väike Vunts», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Žürii eripreemia pälvisid Piret Raua kujundatud ja illustreeritud raamat «Kõrv» ning Kadri Kiho «Auklik päev», mille kujundas Signe Kanarbik ja illustreeris Mirjam Siim.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia said Kristi Piiperi «Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised» (kujundaja Angelika Schneider, illustraator Ulla Saar) ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemiaga pärjati Hasso Krulli «Kurja kala kohvik» (kujundaja ja illustraator Marja-Liisa Plats).

Ka lugejad saavad valida kauneimate raamatute seast oma lemmiku. Hääletus toimub 5.–29. veebruarini Apollo ja Rahva Raamatu suuremates raamatupoodides ning rahvusraamatukogus. Osalejate vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Auhinnasaajad avalikustatakse 12. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võetakse ühendust.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima lasteraamatu ja 25 kauneima raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Kohvernäitus “Pikk-pikk teekond” tähistab Ilon Wiklandi 90. juubelit

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 5. veebruaril 2020 on armastatud illustraatori Ilon Wiklandi 90. juubel. Et sünnipäevale hoogu juurde anda, läheb mööda Eesti raamatukogusid rändama ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“, mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest.

Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites ei ole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu „Pikk-pikk teekond“ esikaanel kujutab illustraator end väikese tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos oma truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerist kohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui ka süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.

„Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista,“ lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.

Näituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.

Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn.

6. veebruaril 2020 kell 11-14 esitletakse kohvernäitust „Pikk-pikk teekond“ Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja tutvustatakse sellega kaasnevat teematundi. Anne Suislep ja Maarja Kõuts räägivad Iloni Imedemaast ja armastatud illustraatorile pühendatud juubeliaastast ning Tiina Tammer kirjastusest Tammerraamat oma kokkupuudetest Ilon Wiklandiga. Peale esitlust saadetakse Eesti raamatukogudesse teele kolm kohvrikomplekti ja ühes maakonnas peatub näitus 5–6 nädalat.

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Kairi Look Läti raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

29. veebruaril 2020 esitleb lastekirjanik Kairi Look oma lasteraamatu „Lennujaama lutikad ei anna alla“ lätikeelset tõlget Läti raamatumessil Riias.

Autoril on festivalil kaks esinemist. Kell 14 rõõmusab ta täiskasvanud festivali publikut koos raamatu tõlkija Guntars Godiņšiga. Koos nendega astuvad üles luuletaja ja tõlkija Contra ning Soome luuletaja Heli Laaksonen. Kell 16 on Kairi Looki võimalik näha juba festivali lastelaval.

Raamatu andis lõunanaabrite juures välja kirjastus Petergailis, mis plaanib sel aastal läti keeles välja anda ka Loogi lasteraamatu „Piia Präänik ja bandiidid“.

Foto: Dimitri Kotjuh

Avame Ungari illustraatori Jacqueline Molnári isikunäituse

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. veebruaril 2020 kell 17.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Ungari ühe andekaima illustraatori Jacqueline Molnári isikunäitus “Muinasjutt ja tegelikkus”. Avamisest võtab osa ka kunstnik. Näitust on võimalik keskuses külastada kuni 6. märtsini.

Jacqueline Molnári käekirja iseloomustavad kirkad ja elavad värvid ning peensusteni viimistletud detailid. Tehnikatest kasutab ta nii kollaaži, akvarelli, temperat, akrüüli kui ka fotograafiat. Tallinna näitusel näeb illustraatori viimaste aastate töid, mis võimaldavad piiluda erinevate tehnikate, värvide ja lugude kirevasse maailma. Vaatajani on toodud näiteks merekoletiste sari, mis püüab pöörata tähelepanu keskkonnareostuse ettearvamatutele tagajärgedele, innustades meid muutma oma tarbimisharjumusi.

Illustraator loodab, et tema pildid kõnetavad nii vanemaid kui nooremaid näitusekülastajaid ning sütitab lastes loomingulisust: „Püüan oma loomerõõmu ja loomingut jagada laste ning täiskasvanutega – see vabastab ja annab tiivad. Loodan, et näitus neile meeldib ning tekitab soovi ka ise maalida, joonistada ja muinasjutte kokku põimida.“

Illustraator Jacqueline Molnár on sündinud 1973. aastal Budapestis. Ta on lõpetanud Budapesti Kunsti- ja Disainiülikooli ning täiendanud end Gröningenis, Amsterdamis ning Barcelonas. Molnár on illustreerinud üle 40 raamatu ning teinud mitmeid joonisfilme.

Näitus on sündinud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Ungari Instituudi koostöös.

Lisainfo:
Viive Noor
viivenoor@gmail.com
634 0080, 5557 9930

Ilmunud on raamatu “Pisike puu” uus trükk

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kultuuriministeerium jätkavad toredat traditsiooni kinkida kõikidele Eestis sündivatele lastele raamat. Kinkeraamatu “Pisike puu” eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust.

Raamat pakub vastsündinule võimaluse teha esimene samm raamatumaailma ja tekitada igas lapses lugemishuvi. Sinna on nopitud luuletusi ja jutte eesti armastatud lastekirjanike loomingust ning tuntud muinasjutte ja liisusalme. 2019. aasta lõpus ilmus raamatust kolmas, täiendatud trükk, mille on illustreerinud Anne Linnamägi.

Kultuuriminister Tõnis Lukas avaldab raamatu saatesõnas soovi, et see tooks lugemisrõõmu paljudele lastele: “Loodan, et see tore raamat, mille nüüd kätte võtsid ja millest tunned, kui hästi ta lõhnab ja kui hea teda käes on hoida, toob rohkelt rõõmu väikestele ja suurtele raamatusõpradele lähedal ja kaugemal – kõigile Eesti lastele kogu maailmas!”

Peredeni jõuavad raamatud kõikjal Eestis kohalike raamatukogude kaudu. Paljudes kohtades antakse kingitus üle omavalitsuste poolt korraldavatel pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, saavad raamatud kätte raamatukogudest. Välisriigis tuleb raamatu saamiseks pöörduda Eesti välisesindusse. Raamatute laialijagamist aitab korraldada Välisministeerium.

Beebidele mõeldud kinkeraamatu traditsiooni algatas 2007. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskus raamatuga „Minu esimene raamat“. Aastatel 2008, 2009 ja 2012 kandis beebiraamat pealkirja „Las laps loeb“, raamatu koostas Heiki Vilep, väljaandja oli SA Kultuurileht. Alates 2015. aastast on kinkeraamatu koostaja ja väljaandja taas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Projekti rahastab Kultuuriministeerium. Raamatu “Pisike puu” on koostanud Jaanika Palm, Triin Soone ja Ülle Väljataga.

Täiendavat infot saab Eesti Lastekirjanduse Keskusest või kohalikust rahvaraamatukogust.

Loe kinkeraamatust lähemalt siit.

Näitus “It’s Always Tea-Time” Venemaal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

13. jaanuaril 2020 avatakse Viiburis ajaloolises Alvar Aalto raamatukogus illustratsiooninäitus “It’s Always Tea-Time”, kus osaleb 72 kunstnikku 19 riigist.

Külastajad näevad spetsiaalselt näituse tarbeks valminud originaalillustratsioone. Rahvusvaheline näitus pandi kokku aastal 2015, et tähistada 150 aasta möödumist Lewis Carrolli raamatu “Alice imedemaal” ilmumisest. Sellest ajast saadik on näitus edukalt mööda maailma ringi rännanud.

Varasemalt on näitust näidatud lastekirjanduse keskuses Tallinnas, Läti Rahvusraamatukogus, Cruselli kultuurikeskuses Uusikaupungis, Gdanski Läänemere kultuurikeskuses ja Wrocławi Nukuteatris, Lugude muuseumis Oxfordis, Laste ja noorte kunstigaleriis Deák17 Budapestis ning Laste- ja noortekirjanduse keskuses LesArt Berliinis.

Algas XV Nukitsa konkurss

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Nukitsa konkursi raamatudXV Nukitsa konkurss kutsub kõiki 6–13-aastaseid lapsi valima oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab raamatukogudes või elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee. Hääletus kestab 23. veebruarini 2020.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta lasteraamatuid hindavad lapsed ise. Selliselt pakub konkurss autoritele vahetult noorte lugejate tagasisidet, andes ülevaate meie laste lugemiseelistustest. Konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on Nukitsa konkurss Eesti lastekirjanduse suursündmus, mille käigus lapsed ise selgitavad välja populaarseima lastekirjaniku ja illustraatori. Traditsioonil on pea 30-aastane ajalugu ning seekord kingitakse pronksist Nukitsad laste lemmikautoritele juba 15. korda. Konkursi algusaegadel, 1990ndatel, mil ilmus aastas üsna vähe algupäraseid lasteraamatuid, osalesid need kõik konkursil. Tänaseks on aga nimetuste ja autorite arv tublisti kasvanud. “Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, tegime keskuses eeltööd ning kitsendasime valiku 100 raamatuni”, lisas Soone. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Nukitsa konkurss toimub koostöös Eesti raamatukogudega, kus lapsed saavad kohapeal hääletada. Keskuse kodulehel on avatud e-hääletus ja sealt leiab konkursil osalevate raamatute nimekirja ja kaanepildid. Veebihääletus loob suurepärase võimaluse ka väljaspool Eestit elavatel lastel konkursil osaleda.

Võitjad tehakse teatavaks 4. aprillil 2020 lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

Jaanuar 2020. Sara Pennypacker „Pax“

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Kui vaadata raamatupoelettidel kõiki neid kleitides karusid, vestidega jäneseid ja mütsikestega kasse, kes igasuguse loomalikkuse minetanud, tuleb vägisi igatsus ühe tummise päriskaru, vilka jänese ja isepäise kassi järele. Seda nälga on pisut aidanud küll leevendada kirjastuse Pegasus vene keelest tõlgitud „Laste loomaraamatu“ sari, milles loomad, olgu nad siis, rebased, siilid või oravad, kirjaniku abiga oma metsaelust pajatavad. Et taolised pärisloomadest raamatud on lastele vägagi vajalikud ja nende poolt ka hinnatud, tõestab kasvõi nimetatud sarja edu. Nüüd, kui raamatupoodidesse on jõudnud sama kirjastuse väljaandel Sara Pennypackeri jutustus „Pax“, tundub, et Pegasus on otsustanud selle unaruses valdkonna tõsiselt käsile võtta. Nii on põhjust rõõmustada looduskirjanduse sõpradel, aga õigupoolest ka neil, kes pole selle žanri suurimad austajad, sest lisaks loomaloole on „Paxis“ veel mõndagi muud, mis hinge toidab.

Raamatu sündmustik leiab aset sõja karmides tingimustes. 12-aastase Peteri isa otsustab sõtta minna. Kuna poisi ema on autoõnnetuses surnud, peab poiss selleks ajaks minema mitmesaja kilomeetri kaugusele vanaisa juurde sõjapakku. Et aga vanaisa juurde ei saa kaasa võtta lemmiklooma, mõned aastad tagasi orvuks jäänud ja poisi poolt üles kasvatatud rebast Paxi, sunnib isa Peterit looma loodusesse laskma. Poiss muretseb, et inimestega harjunud ja saagi püüdmises kogenematul loomal puudub oskus metsikus looduses hakkama saada. Poiss tunneb, et ta vastutab oma rebase eest, kuid hirm isa ees saab võitu. Vanaisa juurde jõudnud, otsustab ta tehtu heaks teha. Igaüks, kes on pidanud loobuma oma hingesõbrast, teab, milline jõud viib Peteri oma elu pikimale ja ohtlikumale rännakule.

Peteri ja Paxi elud on põimunud hetkest, mil poiss mõnenädalase rebasepoja leidis. Ise just ema kaotanud, kiindub Peter rebasesse ning nimetab ta seljakotifirma järgi Paxiks. Loomakese nimi osutub tähenduslikuks: ladina keeles tähendab see rahu. Rahulikuma meeleseisundi toob loom Peterile, kel raske leinaga toime tulla. Pole selles ju mingit abi karmist, kohati isegi julmast isast. Nõnda ongi poiss harjunud tundeid varjul hoidma. Peaasi, et ma vihaseks ei saaks ega siis plahvataks, mõtleb ta.

Isegi siis, kui Peter ja Pax lahutatakse, on märgata nende elude paralleelsust, sarnaseid seiku, tundmusi ja igatsusi. Justkui tahetaks viidata, et ole sa inimene või loom, ikka vajad sa, et sind ümbritseks turvaline keskkond, su kõht oleks täis, pesa soe ja hea kaaslane kõrval. Kui Peteri jaoks saab reisil toetajaks üksikus metsatalus elav sõjaveteran Vola, kes samavõrra ise poisile toetub, siis Pax leiab tuge emarebaselt Särtsult, tema väikevennalt Jupatsilt ja vanalt rebaselt Hallilt. Vola õpetab Peterile nii mõndagi tema enese kohta, aitab tal tema senist elu mõtestada ja ennast leida, mis teeb poisi vaimselt ja füüsiliselt tugevamaks. Metsarebased näitavad aga Paxile, kust leida vett, kuidas jahtida saaki ning keda ja miks karta.

Lugu on esitatud vaheldumisi poisi ja rebase jutustusena. Autor, kes uuris teose tarvis põhjalikumalt punarebaseid, nende elulaadi ja omavahelist lävimisviisi, püüab seda häälitsuste, žestide, lõhnade ja näoilmete keerukat süsteemi edastada tõlkena inimkeelde. Mõningatel puhkudel on kirjanik rebaste väljendusrikka keele edasiandmise küll loole allutanud, kuid see häiri.

Lugu, mida ameerika kirjanik Sara Pennypacker jutustab, on kahtlemata väga kaasahaarav. Seda kannab pinge, kas Peteril õnnestub jõuda oma rebaseni, kas rebasel õnnestub seni elus püsida. Põnevuse taustal räägib kirjanik siiski ka muust tähtsast, näiteks sellest, mis on elus olulisim, kuidas ennast leida, miks mitte alla anda jne. Palju arutletakse sõja ja rahu, looduse ja inimese suhete üle. Mõjuvaim on aga autori tarkusetera, et kuigi sageli ei ole lastel valikut ning nad peavad leppima oludega, mis neile antud, on siiski nii mõndagi, mida igaüks saab ära teha, et maailm oleks parem paik.

Tõlkinud Karel Allikas
Illustreerinud Jon Klassen
Pegasus, 2019
280 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Heategevuslik jõulupidu lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

14. detsembril 2019 toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses heategevuslik jõulupidu „Teistmoodi lood lossis“. Peol said jõulumeeleolu nautida Eesti Lasterikaste Perede Liidu Jõgevamaa osakonna lapsed.

Jõulupidu vürtsitasid lõbusad muinaslood, mida mängisid Teoteatri näitlejad Jane Meresmaa-Roos ja Kristiine Truu. Keskuse pööningul ootas lapsi pallide ball koos hüppava kuningalossi ja juttudega kurjade lohede helgest saatusest. Edgar Valteri väikses galeriis toimus helide jaht, et pakkuda musikaalset hasarti ja kummaliste häälte äratundmisrõõmu. Kaasahaaravad ja viguriga muinaslood muutsid lapsed jututegelasteks ning peolt ei puudunud ka jõuluvana.

Jõuluvana kingikotti aitasid täita Päikese kirjastus, Tammerraamat, Draakon ja Kuu, Päike ja Pilv ning Varrak.