September 2011. Epp Petrone. „Muinasjutud armastusest”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muinasjutud-armastusestIllustreerinud Katrin Ehrlich, Kamille Saabre, Regina Lukk-Toompere, Piia Maiste, Helina Toater, Priit Rea, Ilona Sula, Kadi Kurema, Kalli Kalde, Olivia Osik, Caterine Zarip, Maara Vint, Marja-Liisa Plats, Kristel Jürgenson, Elina Sildre, Anne Linnamägi

Petrone Print, 2011
96 lk

Raamatupoodide lasteosakondades kihab muinasjuttudest. Enamasti on tegemist küll väikeste tüdrukute tarbeks tehtud mõnekümnelauseliste ümberjutustustega, millel on kirjandusega väga vähe tegemist. Tavaliselt Tuhkatriinust, Pöial-Liisist, inetust pardipojast ja Punamütsikesest pajatavad lood jätavad mulje, et rohkem muinasjutte maailmas ei olegi. Enamasti kasutatakse taoliste raamatute illustreerimiseks roosavahuseid kitšpilte, mis arvatakse lapsele muljet avaldavat. Taoliste muinasjuttude pidev produtseerimine devalveerib muinasjuttude maailma millekski lihtsaks ja labaseks.

August 2011. Robert Muchamore. „Agent. Missioon nr 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muchamore-agentTõlkinud Kristina Uluots, Joonas Orav
Tiritamm, 2011
318 lk

Inglise kirjaniku Robert Muchamore (1972) CHERUBi-seeria esimene osa „Agent. Missioon nr. 1” („CHERUB. The Recruit”) ilmus kodumaal 2004. aastal. Teose esmatrükki saatis vaikselt, kuid pidevalt kasvav edu. Peagi nägid trükivalgust ka sama sarja üksteist ülejäänud osa. Nüüdseks on lugusid CHERUB-ist tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja trükitud üle 3 miljoni eksemplari .

CHERUB on spioonikool 10-17-aastastele lastele, kes valmistatakse ette ja saadetakse rahvusvahelistele missioonidele avastamaks suurekaliibrilisi kurjategijaid. Sarja esimese kaheteistkümne osa peategelaseks on James Choke, 12-aastane Londoni poiss, keda huvitavad vaid arvutimängud. Koolitöödes on James laisk, ka suhted kaasõpilastega pole head. Kui Jamesi ema sureb, satub poiss lastekodusse, kust ta peagi salaorganisatsiooni ridadesse värvatakse. Kuigi poisil tuleb teha läbi rasked katsed, et agendiks saada, ei kurda ta, vaid mõistab, et see aitab teda hoida eemal pahandustest politseiga ja vanglasse sattumisest.

Juuli 2011. Jaanika Oks. „Õue mängima!”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Oks-Oue-mangimaKujundanud Angelika Schneider
Tammerraamat, 2011
120 lk

Päikeselised suveilmad meelitavad umbsetest ruumidest õue. Väiksematel lastel pole seal tegevuse leidmisega mingit muret – liivakastist ja veekausist piisab kauaks ajaks. Pisut suurematel, kes palju aega arvuti ja telekaga veedavad, on aga raske õue-eluga kohaneda. Jaanika Oksa „Õue mängima!” soovib olla abiks just nendele lastele, kel napib teiste lastega koos väljas mängimise kogemust.

„Õue mängima!” sisaldab ligi 120 klassikalise mängu juhendeid ja õpetusi. Raamat on oskuslikult struktureeritud. Teos jaguneb kolmeteistkümneks alaosaks. Alustatakse pallimängudega (nt viis miinust, pallikool), millele järgnevad tagaajamis- (nt pimesikk, värvipood) ja hiilimismängud (nt luurekas, trihvaa), siis kirjeldatakse jooksu- ja osavusmänge (nt keerukuju, kapsapea), hüppamismänge (nt kalamees) ning erinevaid variante keksudest. Vaatluse alt ei jää välja ka talvised mängud, nagu lumesõda, lumekull jmt. Raamat lõpeb väikeste laste mängudega, olgu need siis lauludega (nt lapaduu) või ilma (värvimäng).

Juuni 2011. Mare Sabolotny. „Peaaegu inimene”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Zabolotny-peaaegu-inimeneTänapäev, 2011
423 lk

Taavi Aruse intervjuu Mare Sabolotnyga ilmus „Postimehes” (18. 08. 2007) õige varsti peale autori debüütteose „Kirjaklambritest vöö” avaldamist trükis. Käsikiri oli saavutanud teise koha kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorsooromaanide võistlusel. Tollal vaid 16-aastane autor identifitseeris intervjuus end tavalise noorena. Kui Arus palus tal täpsustada, mida antud väljend „Õigekeelsussõnaraamatu” järgi tähendada võiks, vastas ta: ”Peaaegu inimene”. Samasugust pealkirja kannab ka Mare Sabolotny värske teos. Raamat on välimuselt köitvalt punase kaanega, millel intrigeeriv äratuskell. Ka hästi koostatud kaanetekstid loovad ootuste fooni, mis õnneks teost lugedes ka täidetud saavad.

Romaani peategelaseks on tavaline eesti noor, 15-aastane Gretten. Tüdruk elab Tallinnas koos emaga, isa on pere juurest juba ammu lahkunud. Kui ema töötuks jääb ning säästud otsa saavad, ema aga ikka sügavast depressioonist üle ei saa, tuleb tüdrukul endal ohjad haarata ja nii iseenda kui ka ema eest hoolitsema hakata. Ettevõtlik tüdruk leiab peagi töökoha baaris, kus ta kooli kõrvalt ametisse asub. Täiskohaga töötamine hakkab aga kooliskäimist segama, nii et peagi saab tublist õpilasest Grettenist tüdruk, kes end üha sagedamini direktori ukse tagant leiab.

Mai 2011. Jonathan Stroud. „Oru kangelased”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Stroud-oru-kangelasedInglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Pegasus, 2011
400 lk

Jonathan Stroud (1970) on inglise kirjanik, kes on nii eesti lugejatele kui ka mujal maailmas tuntud ennekõike Bartimaeuse lugude autorina. Sari koosneb kolmest osast: „Samarkandi amulett” (ek 2005), „Golemi silm” (ek 2006) ja „Ptolemaiose värav” (ek 2007) ning räägib noore võluri Nathanieli ja džinn Bartimaeuse seiklustest erinevates ajastutes.

„Oru kangelased” on aga hoopis teistsugune teos. Selle kirjutamiseks valmistudes töötas Jonathan Stroud läbi rohkelt põhjamaade müüte ja legende ning joonistas hulga skeeme, kaarte ja tabeleid. Nõnda sündis sümpaatne ja köitev alternatiivmaailm, milles muistsed pärimused põimuvad kirjaniku lennuka fantaasiaga.

Aprill 2011. „Laste rõõm 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

laste_room_1Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1860-1980
Koostanud Ülle Väljataga, Anu Kehman, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Toimetanud Tiina Tammer
Tammerraamat, 2011
272 lk

Viimastel aastatel on palju erinevaid lastekirjanduse kogumikke ja antoloogiaid trükivalgust näinud. Ilmunud on koondkogud nii lasteluuletustest, muinasjuttudest kui ka muistenditest, rohketest tähtpäevadele ja aastaaegadele pühendatud kogumikest rääkimata. „Laste rõõm“ erineb kõigist eelmainituist ennekõike oma ülevaatliku loomuse ja ajastutruuduse poolest. Kogumikus on terviktekstide või katkenditena esindatud kõik olulisemad eesti lastekirjanduse tüvitekstid, seda nii proosa kui ka luule osas.

Märts 2011. Peeter Volkonski. „Karukell ja kellakaru”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Volkonski-KarukellIllustreerinud Katrin Ehrlich
Eesti Ajalehed, 2010
63 lk

Lasteluuleraamatuid ei ilmu meil kuigi tihti – vaevalt poolteist kogu kuus ei suuda poeesialembest last kuidagi rahuldada ega proosasõpra luulet armastama panna. Seda põuda on pisut leevendanud Peeter Volkonski, kes ilmutas hiljuti meheliku ja värske luulekogu nimega „Karukell ja kellakaru“. Volkonski debüteeris lasteluuletajana 2004. aastal. Tema toonane kogu „Onu Volgi värsiaabits“ teenis kriitikuilt palju kiitvaid sõnu. Autori viimatiilmunud raamat ei jää esmateosele millegi poolest alla.

„Karukell ja kellakaru“ on kaasajas eriline. Tavaliselt sisaldavad lasteluulekogud lüürilist luulet, vahel harva ka mõnda värssjuttu. Volkonski kogu koosneb aga just suures osas eepilistest luuletustest.

Veebruar 2011. Kärt Hellerma. „Õrnad kõrvad”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Hellerma-ornad_korvadIllustreerinud Reti Saks
AS Ajakirjade Kirjastus, 2010
63 lk

Kärt Hellerma nimi pole lastekirjanduse austajale tuttav ja omane. Küll on varasem ajakirjanik avaldanud päris mitu täiskasvanuile mõeldud romaani. Sedavõrd intrigeerivam on võtta kätte autori lasteraamat „Õrnad kõrvad“. Ka raamatu teema pole üleliia ekspluateeritud. Kirjanik arutleb müra ja vaikuse üle. Kui palju vaikust on vaikne ja kust algab müra. Värskemast lastekirjandusest meenub selle teema käsitlusena vaid Wimbergi luuletus „Hea on vaikus, hea on rahu“ .

Raamat on üles ehitatud vastanduse printsiibil. Kairiin ei talu üldse suuremat müra, olgu selleks siis valjem muusika, autode tuututamine tipptunni ajal või sahtli kriuksumine. Seepärast peab tüdruk õues kandma paksude kõrvaklappidega mütsi, ekstreemsematel juhtudel hakkavad tüdruku kõrvad lausa veritsema. See põhjustab kogu perekonnale rohkelt peavalu – ei saa nad muusikat kuulata ega televiisorit vaadata, ema on sunnitud koguni palgatööst loobuma, kuna Kairiin ei saa lasteaias käia.

Jaanuar 2011. Adalsteinn Asberg Sigurdsson. „Kääbusekivi”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Adalsteinn-kaabusekiviIslandi keelest tõlkinud Toomas Lapp
NyNorden, 2010
117 lk

Islandi lastekirjandust on eesti keeles napilt. 2001. aastal ilmunud Andri Snaer Magnasoni „Sinise planeedi lugu“ ja 2009. aastal lugejateni jõudnud Kristin Steinsdottiri „Kodulinna ingel“ on ainsad, mis aitavad meil islandi kaasaegsest lastekirjandusest aimu saada. Hiljuti sai islandihuviliste lugemislaud täiendust, kui Adalsteinn Asberg Sigurdsson „Kääbusekivi“ (originaalis ilmunud 1991) Eestiski trükivalgust nägi. Nii „Kodulinna ingli“ kui ka Kääbusekivi“ on tõlkinud andekas, kuid kahjuks noores eas traagiliselt hukkunud Toomas Lapp, kellele antud teos jäi viimaseks tõlketööks. Et raamat ikka eesti lasteni jõudis, tuleks tänada ka kirjastust NyNorden ja mõlema maa kultuurifonde, kes sellele tublilt kaasa aitasid. Ja kuigi antud teos pole Islandiga väga seotud, vaid pigem üldinimlik ja selle tegevust võiks vabalt ette kujutada ka eesti pankrannikul või Haapsalu kandis, on tore, et selle väikese maa lastekirjandusele on hakatud tähelepanu pöörama.

Detsember 2010. Piret Raud. „Tobias ja teine B”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Piret Raud. „Tobias ja teine B”. Mustvalge Kirjastus, 2010, illustreerinud Hillar MetsIllustreerinud Hillar Mets
Mustvalge Kirjastus, 2010
109 lk

Piret Raud pole eesti lasteraamatute austajatele sugugi tundmatu nimi. Juba esikteosest alates on tema raamatud meie kirjandusmaastikul silma paistnud. Võib üsna kindel olla, et „Tobias ja teine B“ ei kujune selles suhtes mingiks erandiks. Nüüdisaja koolilood on meie lastekirjanduses üliharv nähtus ja on lausa kahel käel tervitatav, et Piret Raud on seda puudujääki likvideerima asunud. Ka kirjaniku enda loomingu seas on Tobiase raamatul eriline roll – tegemist on Raua esimese realistliku lasteraamatuga. Tema varasemad teosed liigituvad fantaasiakirjanduse alla, milles, tõsi küll, sündmuste käivitajaks on realistlikud probleemid.

Nagu raamatu pealkirigi ütleb, räägib teos 8-aastasest poisist nimega Tobias, kes käib teises b klassis. Kuigi nii mõnestki loost kumab läbi, et tegevuspaigaks on Tallinna linn, ei ole see õnneks ülemäära suurt tähtsust omanud – 8-aastased lapsed on ühesugused igal pool. Nad on uudishimulikud, julged, abivalmid ja ettevõtlikud. Enamasti on sündmuste kirjeldamise lähtepunkt peategelane, kelle sisemonoloogidena tekst on edastatud, kuid elavdamiseks on sageli kasutatud ka dialoogi abi.