Ettelugemispäeva “Tallinn – legendide linn” tulemused 20.10.2011

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Koht

Õpilane

Kool

Õpetaja

Legend, allikas

I koht

Ruudi Mööl Tallinna Rahumäe Põhikool Monika Piil “Tõsi või müüt?” (Jane Niit, Tallinna Ühisgümnaasium, 10. b klass)

II koht

Tristan Filantšuk Tallinna 21. kool Tiina Villmer „Kuidas Tallinn nime sai?“ (H. Käo. „Maailma loomine“)

III koht

Hanna Maria ROOL Tallinna Arte Gümnaasium Õnne Linnas “Mida varjab endas Tallinna Toomemägi ja Pirita kloostri salatee” (  „Lugusid vanast Tallinnast“, Loomingu rmtk)

eripreemia
teatraalsuse eest

Jan Richard Liiva Tallinna Saksa Gümnaasium Ülle Gatski “Oleviste torni ehitamine” (H. Gustavson. “Igal kohal oma lugu”)

eripreemia
terviklikkuse eest

Kelli Vessart Jakob Westholmi Gümnaasium Aade Veskimägi „Salapärased lood Rataskaevu tänavas“ (H. Gustavson. “Igal kohal oma lugu”)

eripreemia parima
Vana Toomase
legendi eest

Lili Liinev Pirita Majandusgümnaasium Tiiu Siimon “Kes on Vana Toomas?”
Arija Helmvee Tallinna Sikupilli Keskkool Piret Joalaid “Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada”
Enoola Liza Kookla Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riina Rosenfeld “Lobamokk Tallinna raeisandaks” (H. Gustavson. “Igal kohal oma lugu”)
Gerta Kuhi Tallinna 37. Keskkool Liilia Link “Ülemiste vanake” (“Tallinn legendides”)
Kaisa Katre Lepmets Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool Gea Tammiksaar „Kes on Vana Toomas?“ (“Tallinna legendid”)
Emilia Leuska Kalamaja Põhikool Silvi Luts “Lobamokk Tallinna raeisandaks” (H. Gustavson. “Igal kohal oma lugu”)
Richard Põldsaar Tallinna Järveotsa Gümnaasium Rita Laur-Reinumägi „Kuidas Tallinn nime sai?“
(H. Käo. “Maailma loomine ja teisi lugusid”)
Anette Pärn Vanalinna Hariduskolleegium Maris Sisask “Kuidas Tallinn nime sai”  (H. Käo. “Maailma loomine ja teisi lugusid”)
Desire Raudsepp Tallinna Ühisgümnaasium Helle Taks-Titarenko “Üks Tallinna kohtunik” (“Tallinn legendides”)
Kaspar Rakver Tallinna Kristiine Gümnaasium Anne-Ly Sarapuu „Legend Oleviste kirikust“
Birgit Saar Tallinna Mustamäe Gümnaasium Ülle Sirel “Kes on Vana Toomas?”
Ramilä Sadikov Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasium Eike Valgma “Oleviste kirik”  (“Tallinn legendides”)
Uljana Zvereva Tallinna Läänemere Gümnaasium Liina Norit “Patkuli trepp” (R. Kasser, A. Teeäär. “Lenni ja Tallinn”)
Paula Valdna Tallinna Kuristiku Gümnaasium Viia Hang
Hannah Viirlo Tallinna Õismäe Gümnaasium Silvi Krebs “Kaevust Tõnismäel ja Tallinna tontidest” (“Tallinna legendid”)

 

 

Edgar Valteri raamatu “Noodaspea luiskelood” esitlus 21. oktoobril 2011

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Valter-NoodaspeaEdgar Valter üllatab jälle

Edgar Valter üllatab jälle. 21. oktoobril kell 12 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses raamatut “Noodaspea luiskelood”, mille kaantki ehib lustakalt luiskav kompass. Katkendeid raamatust esitab näitleja Tõnu Tamm.

Edgar Valteri sulest pärinevad kirjapanekud on raamatuks kokku seadnud Merle Leppik ning raamatu on illustreerinud Jüri Mildebergi isikupäraselt paeluv kunstnikukäsi. “Noodaspea luiskelood” kasvasid välja Edgar Valteri 40 aasta tagusest vestlusest kahe rannaküla poisiga, kellele polnud probleemiks 100 kraadi palavikku ega mereäärt piirav okastraat. Nende hoogsalt tuuritav mõttelend leidis igal sammul põnevust ka argihallis tegelikkuses.

Raamatu on välja andnud kirjastus Elmatar.

18. ettelugemise päev “Tallinn – legendide linn”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. oktoobril on ettelugemise päev

Tänavune, juba 18. ettelugemise päev on pühendatud Tallinnale kui Euroopa kultuuripealinnale. Seetõttu on ettelugemise päeva üldiseks deviisiks “Tallinn – legendide linn”. Pealinlastele on see teema muidugi südamelähedane ning legende, muistendeid ja muid lugusid Tallinna kohta kirjasõnas peaks jaguma. Mujal Eestis võib ettelugemise kaudu elustada ka kohalikku pärimust.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimub sel päeval Tallinna koolide 4. klasside õpilaste ettelugemise võistluse finaal, milles osalevad 20 kooli esindajad. Ürituse korraldavad Õpetajate Maja algõpetuse sektsioon, Oska Koolitused OÜ ja Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võitjad kuulutatakse välja keskuse kodulehel.

Ettelugemine on eriti oluline väikelapseeas, nagu taas kord tõestas Eesti Lastekirjanduse Keskuse küsitlus Tallinna lasteaedades 2010. a. 4-7-aastastele lastele meeldib väga, kui neile ette loetakse ning õnneks seda enamikus (94%) kodudes ka tehakse. Küsitluse tulemused on avaldatud keskuse väljaandes Nukits 2010.

Lugegem ette kodus, koolis, raamatukogus ja igal pool mujal! Mitte ainult legende ja mitte ainult 20. oktoobril

Anita Paegle ja Aleksejs Naumovsi isikunäituste avamine 4. oktoobril 2011

Postitatud anukehman poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Teisipäeval, 4. oktoobril 2011 kell 16 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Läti kunstnike Anita Paegle ja Aleksejs Naumovsi isikunäitused.

Anita Paegle (1956) on rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kelle illustreeritud raamatud on korduvalt valitud Läti kõige kaunimateks lasteraamatuteks. 2000. a kanti ta IBBY (Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu) aunimekirja. Paegle viljeleb eriti haruldast ja aeganõudvat tehnikat – kuiva akvarelli.

Aleksejs Naumovs (1955) on nimekas maalikunstnik ja Läti kunstiakadeemiarektor, kes on osalenud kõigil rahvusvahelistel maali- ja moodsa kunsti näitustel, millest Läti riigina on osa võtnud. Ühtlasi on ta illustreerinud mitmeid lasteraamatuid.

Kunstnikud osalevad ka isiklikult näituse avamisel.

Näitust saab vaadata 5. novembrini.

Eesti Lastekirjanduse Keskus (Tallinn, Pikk 73) on avatud: E-R 10-18, L 11-16

Oktoober 2011. Ketlin Priilinn. „Evelini lood”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Illustreerinud Reet Helisabeth KarmEvelini-lood
Tänapäev, 2011
262 lk

Ketlin Priilinn on meie lastekirjandusmaastikul tuntud ja lugejate poolt armastatud autor. 2005. aastal debüteerinuna on ta tänaseks välja andnud koguni üksteist lastele ja noortele suunatud kirjandusteost, lisaks romaane täiskasvanuile. Kirjaniku esikteos on lastejutuvõistlusel ära märgitud jutustus „Koeralaps Berta seiklused“ (Tänapäev, 2005).

Pisut vanematele, just algkooli läbinud lastele, peamiselt tüdrukutele on mõeldud jutustused “Peaaegu Tuhkatriinu“ (Kentaur, 2007), „Tüdruk nimega Maricruz“ (Kentaur, 2007), „Hirm pole tähtis“ (Kentaur, 2008) ning „Ei iialgi ilma Murita“ (Kentaur, 2010). Tuntud on ka K. Priilinna noorteraamatud „Maarjamäe kägu“ (Tänapäev, 2007), „Mustlasplikad“ (Tänapäev, 2009) ja „Sefiirist loss“ (Tänapäev 2010).

Nagu mitmedki varasemad raamatud, sihib ka kirjaniku värskeim jutustus „Evelini lood“ eelteismeliste keerukat vanusegruppi. 10-12-aastaste tüdrukute lugemislaua eest ei kipu Eestis keegi hoolitsema. Nii ongi ühel hetkel lasteraamatute „titekaks“ muutunud maailmast edasi siirduda vaid liiga täiskasvanulike noorteraamatute lugemisele. K. Priilinna raamatud on tänuväärsed selle ülemineku pehmendamiseks, kuna tema teostes leidub tänapäeva Eesti realistlikku elu pisut lapselikumas võtmes kui noortekates.

September 2011. Epp Petrone. „Muinasjutud armastusest”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muinasjutud-armastusestIllustreerinud Katrin Ehrlich, Kamille Saabre, Regina Lukk-Toompere, Piia Maiste, Helina Toater, Priit Rea, Ilona Sula, Kadi Kurema, Kalli Kalde, Olivia Osik, Caterine Zarip, Maara Vint, Marja-Liisa Plats, Kristel Jürgenson, Elina Sildre, Anne Linnamägi

Petrone Print, 2011
96 lk

Raamatupoodide lasteosakondades kihab muinasjuttudest. Enamasti on tegemist küll väikeste tüdrukute tarbeks tehtud mõnekümnelauseliste ümberjutustustega, millel on kirjandusega väga vähe tegemist. Tavaliselt Tuhkatriinust, Pöial-Liisist, inetust pardipojast ja Punamütsikesest pajatavad lood jätavad mulje, et rohkem muinasjutte maailmas ei olegi. Enamasti kasutatakse taoliste raamatute illustreerimiseks roosavahuseid kitšpilte, mis arvatakse lapsele muljet avaldavat. Taoliste muinasjuttude pidev produtseerimine devalveerib muinasjuttude maailma millekski lihtsaks ja labaseks.

August 2011. Robert Muchamore. „Agent. Missioon nr 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muchamore-agentTõlkinud Kristina Uluots, Joonas Orav
Tiritamm, 2011
318 lk

Inglise kirjaniku Robert Muchamore (1972) CHERUBi-seeria esimene osa „Agent. Missioon nr. 1” („CHERUB. The Recruit”) ilmus kodumaal 2004. aastal. Teose esmatrükki saatis vaikselt, kuid pidevalt kasvav edu. Peagi nägid trükivalgust ka sama sarja üksteist ülejäänud osa. Nüüdseks on lugusid CHERUB-ist tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja trükitud üle 3 miljoni eksemplari .

CHERUB on spioonikool 10-17-aastastele lastele, kes valmistatakse ette ja saadetakse rahvusvahelistele missioonidele avastamaks suurekaliibrilisi kurjategijaid. Sarja esimese kaheteistkümne osa peategelaseks on James Choke, 12-aastane Londoni poiss, keda huvitavad vaid arvutimängud. Koolitöödes on James laisk, ka suhted kaasõpilastega pole head. Kui Jamesi ema sureb, satub poiss lastekodusse, kust ta peagi salaorganisatsiooni ridadesse värvatakse. Kuigi poisil tuleb teha läbi rasked katsed, et agendiks saada, ei kurda ta, vaid mõistab, et see aitab teda hoida eemal pahandustest politseiga ja vanglasse sattumisest.

Juuli 2011. Jaanika Oks. „Õue mängima!”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Oks-Oue-mangimaKujundanud Angelika Schneider
Tammerraamat, 2011
120 lk

Päikeselised suveilmad meelitavad umbsetest ruumidest õue. Väiksematel lastel pole seal tegevuse leidmisega mingit muret – liivakastist ja veekausist piisab kauaks ajaks. Pisut suurematel, kes palju aega arvuti ja telekaga veedavad, on aga raske õue-eluga kohaneda. Jaanika Oksa „Õue mängima!” soovib olla abiks just nendele lastele, kel napib teiste lastega koos väljas mängimise kogemust.

„Õue mängima!” sisaldab ligi 120 klassikalise mängu juhendeid ja õpetusi. Raamat on oskuslikult struktureeritud. Teos jaguneb kolmeteistkümneks alaosaks. Alustatakse pallimängudega (nt viis miinust, pallikool), millele järgnevad tagaajamis- (nt pimesikk, värvipood) ja hiilimismängud (nt luurekas, trihvaa), siis kirjeldatakse jooksu- ja osavusmänge (nt keerukuju, kapsapea), hüppamismänge (nt kalamees) ning erinevaid variante keksudest. Vaatluse alt ei jää välja ka talvised mängud, nagu lumesõda, lumekull jmt. Raamat lõpeb väikeste laste mängudega, olgu need siis lauludega (nt lapaduu) või ilma (värvimäng).

Juuni 2011. Mare Sabolotny. „Peaaegu inimene”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Zabolotny-peaaegu-inimeneTänapäev, 2011
423 lk

Taavi Aruse intervjuu Mare Sabolotnyga ilmus „Postimehes” (18. 08. 2007) õige varsti peale autori debüütteose „Kirjaklambritest vöö” avaldamist trükis. Käsikiri oli saavutanud teise koha kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorsooromaanide võistlusel. Tollal vaid 16-aastane autor identifitseeris intervjuus end tavalise noorena. Kui Arus palus tal täpsustada, mida antud väljend „Õigekeelsussõnaraamatu” järgi tähendada võiks, vastas ta: ”Peaaegu inimene”. Samasugust pealkirja kannab ka Mare Sabolotny värske teos. Raamat on välimuselt köitvalt punase kaanega, millel intrigeeriv äratuskell. Ka hästi koostatud kaanetekstid loovad ootuste fooni, mis õnneks teost lugedes ka täidetud saavad.

Romaani peategelaseks on tavaline eesti noor, 15-aastane Gretten. Tüdruk elab Tallinnas koos emaga, isa on pere juurest juba ammu lahkunud. Kui ema töötuks jääb ning säästud otsa saavad, ema aga ikka sügavast depressioonist üle ei saa, tuleb tüdrukul endal ohjad haarata ja nii iseenda kui ka ema eest hoolitsema hakata. Ettevõtlik tüdruk leiab peagi töökoha baaris, kus ta kooli kõrvalt ametisse asub. Täiskohaga töötamine hakkab aga kooliskäimist segama, nii et peagi saab tublist õpilasest Grettenist tüdruk, kes end üha sagedamini direktori ukse tagant leiab.