Head laste- ja noorteraamatud on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad täna, 4. märtsil 2021 välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 782 raamatu hulgast, millest 193 olid algupärandid ja 589 tõlkeraamatud. Nende hulgast valiti nimekirja 16 teost lastele ja 7 noortele. Oma lemmiku poolt hääletasid seekord ka noored lugejad ise. 

Lastekirjanduse uurija ja žüriiliige Jaanika Palmi arvates peegeldab tehtud valik meie lastekirjanduse mitmekülgsust ning annab hea ülevaate ilmunud raamatutest: „Selle aasta nimekiri näitab hästi, kuivõrd kaunis ja sisukas on hetke lasteraamatumaastik. Mõtlemisainet ja inspiratsiooni leiavad neist teostest nii mudilased, lapsed kui ka noored. Soovitan täiskasvanutelgi mõne neist raamatutest kätte võtta, sest lugemiselamus on garanteeritud.“

Esmakordselt valisid oma lemmikteose ka Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed, kes leidsid, et nimekirja valitud raamatutest hulgast võiks nende eakaaslastele eriliselt huvi pakkuda Ene Sepa kirjutatud „Lumelinnu surm“, mille on välja andnud kirjastus Eesti Raamat. Noortekogu juhi Triin Sooääre (17) hinnangul toob raamat esile olulised teemad nagu pere, sõpruse ja väljendusoskuse. „Lugedes võib tegelikult avastada end justkui tulevikust – noored räägivad kaasa neid puudutavatel teemadel sobivas vormis ning arutlevad omavahel,“ lausus Sooäär.

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsude ning plakatitega, mis juhatavad lugejaid nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes väärt lugemisvara juurde.

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid.

Selle aasta heade laste- ning noorteraamatutega saab tutvuda Lastekaitse Liidu koduleheküljel.

Hea lasteraamat (plakat A3; A4):

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat (plakat A3; A4):

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2020

Väiksematele:

  • Benji Davies. Vanaema linnupoeg. Tõlkinud Dea Oidekivi. Kirjastus Rahva Raamat
  • Maarja Kangro. Isa kõrvad. Kirjastus Nähtamatu Ahv
  • Triinu Laan. Luukere Juhani juhtumised. llustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Marius Marcinkevičius. Võlujärv. Illustreerinud Lina Dūdaitė. Tõlkinud Tiiu Sandrak. Kirjastus Hea Lugu
  • Piret Raud. Juurtega aed. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Anni asjad. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Kolm Elu
  • Anti Saar. Suur koogitegu. Illustreerinud Priit Pärn, Märt Rudolf Pärn, Olga Pärn. Kirjastus Kolm Elu
  • Ilmar Tomusk. Vapper siil. Illustreerinud Catherine Zarip. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Nat Amoore. Koolihoovi miljonäri saladused. tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat
  • Kadri Hinrikus. Taks ja Dogi. Illustreerinud Elina Sildre. Kirjastus Tammerraamat
  • Jenny Jägerfeld. Minu suurejooneline elu. Tõlkinud Kadi-Riin Haasma. Kirjastus Varrak
  • Mika Keränen. Vanemuise väits. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Keropää
  • Juhani Püttsepp. On kuu kui kuldne laev. Illustreerinud Gundega Muzikante. Kirjastus Tänapäev
  • Frauke Scheunemann. Winston: salamissiooniga kõuts. Tõlkinud Tiina Aro. Kirjastus Tänapäev
  • Trudi Trueit. Nebula saladus. Tõlkinud Triin Olvet. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Katrin Väljataga. Ümarmudil otsib kodu. Illustreerinud Anu Kalm. Kirjastus Tammerraamat

Hea Noorteraamat 2020

  • Jenn Bennett. Südame õige kuju. Tõlkinud Liis Konovalov. Heli Kirjastus
  • Sarah Crossan. Kuutõus. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
  • Cath Crowley. Sõnad sügavas sinises. Tõlkinud Bibi Raid. Kirjastus Rahva Raamat
  • Catherine Ryan Hyde. Püsi elus! Tõlkinud Anne Kull. Kirjastus Ersen
  • Reeli Reinaus. Morten, Emilie ja kadunud maailmad. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Victoria Schwab. Kummituste linn. tõlkinud Marge Paal. Kirjastus Rahva Raamat
  • Ene Sepp. Lumelinnu surm. Kirjastus Eesti Raamat – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik. 

 

Lisainfo:

Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
53436586
jaanika.palm@elk.ee

Lapsed uurivad raamatut.

Lastekirjanduse aastakoosolek lükkub edasi

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231

Lapsed uurivad raamatut.Lastekirjanduse aastakoosolek lükkub edasi. Koololek toimub Facebooki Live ülekande vahenduse 11. märtsil 2021 kell 14–17. Koosolekul antakse ülevaade möödunud aastal ilmunud algupärastest ja tõlgitud lasteraamatutest. Heade laste- ja noorteraamatute auhinnad kuulutatakse endiselt välja 4. märtsil lastekirjanduse keskuse ja Lastekaitse Liidu sotsiaalmeedia kanalites.

Aastakoosoleku kava:

  • Jaanika Palm „Kus kirjutajaid, seal lugejaid? Eesti lastekirjandus 2020“
  • Krista Kumberg „Mustrimotiividest tuttaval taustal. Tõlkekirjandus lastele 2020“
  • Viive Noor „Terad ja sõklad. Eesti lasteraamatuillustratsioon 2020“

Ülekannet näeb Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel.

Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital kuulutas välja aastapreemiate nominendid. 2020. aastal ilmunud teoste hulgast valis žürii auhinnale kandideerima viis silmapaistvat teost. Laureaat kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Maarja Kangro „Isa kõrvad“ (Nähtamatu Ahv), Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv), Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev), Piret Raud „Juurtega aed“ (Tänapäev), Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (Päike ja Pilv) ja Anti Saar „Suur koogitegu“ (Kolm Elu).

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

 

Selgusid möödunud aasta kauneimad lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

11. veebruaril 2020 kuulutati kultuurisaates „OP“ välja 2020. aasta kauneimad lasteraamatud. Lastekirjanduse keskuse eripreemia sai Marja-Liisa Platsi kujundatud ja illustreeritud “Luukere Juhani juhtumised”, mille kirjutas Triinu Laan. 

5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati kokku 44 raamatut, mille hulgast valis parimad professionaalidest koosnev žürii: Urmas Viik (esimees, Eesti vabagraafikute ühendus), Kadi Kurema (Eesti vabagraafikute ühendus), Viive Noor, Anne Linnamägi, Kertu Sillaste, Jüri Mildeberg (Eesti kujundusgraafikute liit), Annika Reiljan (Eesti kirjastuste liit), Kadi Kiipus (Eesti rahvusraamatukogu), Liis Sein (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Kauneimate lasteraamatutega saab tutvuda 27. veebruarini rahvusraamatukogu fuajeegaleriis, kus on väljas ka konkursi 25 kaunimat Eesti raamatut võidutööd.

2020. aasta 5 kaunimat lasteraamatut on:

  • Triinu Laan “Luukere Juhani juhtumised”, illustraator JA kujundaja Marja-Liisa Plats (lisaks ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia)
  • Gerda Märtens “Virmalised”, illustraator Gerda Märtens, kujundaja Endla Toots
  • Indrek Koff “Kui ma oleksin vanaisa”, illustraator Kadi Kurema, kujundaja Anne Linnamägi
  • Urmas Reinmaa “Kust sa selle leidsid?“, illustraator ja kujundaja Ulla Saar
  • Urmas Viik, Anu Kabur “Muhu vasslid” , illustraator ja kujundaja Urmas Viik

Žürii eripreemiad pälvisid Katrin Väljataga “Ümarmudil otsib kodu”, mille on illustreerinud Anu Kalm ja kujundanud Angelika Schneider, ning Kadri Hinrikuse “Taks ja dogi”, mille illustreeris Elina Sildre ja kujundas Endla Toots.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu illustraatori eripreemia: Lucija Mrzljak illustratsioonide eest Indrek Koffi raamatule “Palavikulilled”.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima Eesti lasteraamatu ja 25 kauneima Eesti raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Näitus „Robotite muinasjutud“ lastekirjanduse keskuses

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Reedel, 12.02 kl 17 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuulsa poola kirjaniku ja filosoofi Stanisław Lemi raamatu „Robotite muinasjutud“ põhjal valminud näitus ning esitletakse raamatu eestikeelset väljaannet. 

Stanisław Lemil on tänavu 100. sünniaastapäev, eelmise aasta lõpus möödus aga 100 aastat Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete loomisest. Tähistamaks neid sündmusi, ilmub Adam Mickiewiczi Instituudi ning kirjastuse Päike ja Pilv koostöös esmakordselt eesti keeles Stanisław Lemi raamat „Robotite muinasjutud“ (poola keeles Bajki Robotów, 1964), mille tõlkis Hendrik Lindepuu.

Unikaalseks muudab raamatu see, et esmakordselt on Lemi teos värviliselt illustreeritud, aga see pole veel kõik: 16 loost 8 on illustreerinud poola (Katarzyna Bogucka, Rita Kaczmarska, Edgar Bąk, Katarzyna Walentynowicz, Gosia Herba, Anne Pikkov, Zosia Dzierżawska, Dawid Ryski, Paweł Mindler) ja 8 eesti kunstnikud (Viive Noor, Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Katrin Ehrlich, Marja-Liisa Plats, Anne Pikkov, Priit Pärn, Urmas Viik).

„Lemi muinasjutud on sellised, mida võiksid vesta robotivanaemad väikestele robotipõnnidele. Nendes tegutsevad kasvult gigantsed, tegudelt müüdi mõõtu kangelased, loojad, võitlejad, lõhkujad, aga ka robotikuningad ja -printsessid, kuninglikud nõuandjad, triksterid, rüütlid (elektrüütlid), lohed ja sõdalased. Samas on need jutud olemuslikult inimestest ja inimestele, ergutades meie kujutlusvõimet ja pannes mõtlema inimloomuse keerukuse üle, meie suhete üle ümbritsevaga – kosmosesse välja,“ ütleb laste- ja noortekirjanduse uurija Krista Kumberg raamatu järelsõnas. Kindlasti pakub raamat põnevaid leide ka täiskasvanud teadusliku fantastika austajatele.

Raamatust inspireeritud näitus on mitmemõõtmeline ja kutsub avastama. «Me näitame illustratsioone teisiti, ebaharilikult. Me paljastame nende killud, peidame need ruumi, loome uusi tähendusi. Pakume näituse külastajale võimaluse avardada oma maailma piire ja avastada uusi tähendusi,» selgitab näituse kuraator Magdalena Kłos-Podsiadło. Näituse Poola osa kujundasid Marta ja Lech Rowiński. Eesti väljapaistvate illustraatorite tööd vormis näitusele Viive Noor.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on näitus «Robotite muinasjutud» avatud kuni 13. märtsini ning rändab seejärel Haapsallu ja teistesse Eesti linnadesse. Eestis on näitus augusti keskpaigani, suundudes seejärel Leetu ja Rootsi.

 

Erik Johansson foto "Full Moon Service"

Konkursi “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” võitjad selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Fotokunsti keskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad välja loovkirjutamise konkursi „Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?“ võitjad.  

Konkursi korraldamiseks andis tõuke rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni fantaasiaküllane näitus „Ääretagused paigad“, mis avati Fotografiskas 25. septembril 2020. Osalejad ammutasid inspiratsiooni Johanssoni sürrealistlikest fotodest ning panid kirja kuni 1000 sõnalise jutu, luuletuse või essee. Kirjutada võis nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursi vastu oli rõõmustavalt suur huvi ning kokku laekus lugemiseks üle 440 töö. Loovkirjutajate esikolmik selgitati välja kolmes vanuseastmes ja lisaks anti välja mitmeid eriauhindu. Iga vanuseastme töid hindas kolmeliikmeline žürii.

  • Kõigi võitjatega võtame personaalselt ühendust!
  • Fotokunstikeskus Fotografiska ootab kõiki konkursil osalejaid perega koos tasuta külastusele. Erik Johanssoni näitus on avatud 14. veebruarini.
  • Kõigile osalejatele on ka üllatus – nimeline tänukiri, millele võib järele minna Fotografiska kassase kasvõi kohe, sest kohviku- ja poeala I korrusel on avatud iga päev 10-18.

4.–6. klass

I koht

Rahel Värton „Elu maa peal ja maa all“ (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). „Elu maa peal ja maa all“ on nutikas lugu sellest, kuidas harjumuspärane maailm võib tunduda hiigla põnev, kui vaadata seda kellegi teise pilguga. Autor ei tee liigseid sõnu ja hoiab loo juhtmõtet kogu aeg silme ees. Tulemuseks on kenasti koospüsiv jutustus – leidlik ja läbimõeldud, aga samal ajal ka hoogne ja vaimukas. Autor sai inspiratsiooni Erik Johanssoni fotost „Up the Past“.

II koht

Astrid Kaelepi „Johnny ja kuu“ (Jakob Westholmi Gümnaasium, 4. kl). Tegemist on põneva ja leidliku looga ühest ulakast poisist, kes avastab, et kui kuu peal jalgu kõlgutades tukastama jääda, siis võib sealt hoopistükkis alla kukkuda. Autor avaldas muljet oma laia sõnavara, eeskujuliku lausestuse ning oskuslikult loodud karakteriga. Töö sai inspiratsiooni fotost „Täiskuuteenindus“.

III koht

Martha Johanna Garcia “Päevakulutaja” (Miina Härma Gümnaasium, 4. kl). Lustakas ja hoogsalt jutustatud lugu, mille autor kasutab oskuslikult kirjanduslikke vahendeid. Lugedes võime nautida autori kujutlusvõime lendu, mis annab tunnistust suurest kirjutamisrõõmust. Autor demonstreerib vanuse kohta hämmastavat sõnavaldamisoskust ning jääb loota, et saame tema tekste nautida tulevikuski. Lugu kirjutati foto „Päevakulutaja“ põhjal.

Eripreemiad:

Käsitsi kirjutatud töö eriauhinna sai Pärli Peäske (Vanalinna Hariduskolleegium, 4. kl) loo „Ühte või teist pidi?“ eest. Lugu kirjutati foto “Nurga all” põhjal.

Efektse luulekujundi eriauhinna sai Yoko Lisette Pirtk (Märjamaa Gümnaasiumi, 4. kl) luuletuse „Merelugu“ eest. Luuletus sai inspiratsiooni fotost “Laske nad vabaks”.

Kollektiivse luuletuhina eriauhinna sai Paide Hammerbecki Põhikooli 4.c klassi lapsed, kes tegid eesti keele tunnis haikusid.

Anti Saare eriauhind eriti loomingulisele koolile sai J.V.Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikool

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Anti Saar, Kadri Naanu (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Aleksander Metsamärt (Fotografiska).

7.–9. klass

I koht 

Triinu Kree “Tähetarkus” (Viljandi Kesklinna Kool, 9. kl) on ilus ja mõtlemapanev lugu tähtedest ja oskusest leida rõõmu enda ümber. Loo autor alustab toreda paralleeliga ajatute tähtede ja n-ö tänapäevaste tähtede vahel ning seejärel jutustab loo poisist, kes unustas elus kõige olulisema. Töö on kirjutatud pildi “Otsides tähti” järgi.

II koht

Paula Küti “Reaalsus?” (Pärnu Vabakool, 8. kl) on haarav lugu emast ja tütrest ning teineteise taasleidmisest. Autor kirjutab unistustest ja jõuab tõelise edukuse saladuseni. Ilmekate kirjeldustega manatakse lugeja ette imeline paik, kuhu igaüks pääseda sooviks. Töö on kirjutatud pildi “Ärka üles” järgi.

III koht

Eva Kreem “Liini lõpp” (Kadrioru Saksa Gümnaasium, 7. kl) on hästi ja haaravalt kirjutatud lühijutt (elu)teel olemisest ja pidevast kulgemisest. Töö on kirjutatud pildi “Liini lõpp” järgi

Eripreemiad:

Luuletuse eripreemia sai Liidia Baranyai sügava, liigutava ja tabava luuletusega  “Stuck Inside” (Tartu Waldorfgümnaasium 7.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni samanimelise pildi järgi.

Kõlava sõna eripreemia teenis välja Emma Gogoleva erinäolise ja leidliku luuletusega “Mööda taevanõmme võid näha”(Tartu Waldorfgümnaasium 8.kl), mis on kirjutatud Erik Johanssoni pildi „Follow the Rain“ järgi.

Vanuserühma žüriisse kuulusid kirjanik Andrus Kivirähk, Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskus) ja Elo Aun (Fotografiska).

10.–12. klass

I–III koht 

Liisi Brett „Kaljukera“ (Miina Härma Gümnaasiumi, 10. kl). Tegemist on nutika ilukirjandusliku tekstiga, mis annab Erik Johanssoni fotole veenva lisaloo. Jutustusest kumab läbi mure keskkonna pärast, mida vallutab tööstuslik tühjus. Lugu esitab küsimuse, kas eelistada idüllilist elu ähvardava katastroofi ootuses või turvatunnet hallis ja ilmetus korstnasuitsus. Inspiratsiooni sai autor Erik Johansson fotost „Imminent“.

Kenele Pärnaste „Uneskõndija“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 10. kl)

Selle võistlustöö puhul on tegu ühe mehe mõtisklusega. Lugu viib mõtted selleni, kuidas inimhing ihkab ühtaegu elada nii minevikus kui tulevikus. Tekst on kirjutatud Erik Johanssoni foto „Dreamwalking“ põhjal.

Laura Elizabeth Gemst „Olla täiskasvanu, olla laps“ (Läänemaa Ühisgümnaasium, 11. kl)
Üllatav, et lihtsas sõnastuses luules on võimalik nii palju öelda. Saadab sõnumi: täiskasvanud, hoidkem last enda sees! Autor on saanud innustust Erik Johanssoni tööst „Lost in the Rain“.

Vanuserühma žüriisse kuulusid jutuvestja Polina Tšerkassova, toimetaja ja tõlkija Mari Klein ja Anneli Kengsepp (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Eripreemiad:

Parim venekeelse loo eripreemia sai Kristiina Dunajeva(Jõhvi Gümnaasium, 10. kl)  põnevust tekitav ja fantaasiarikas lugu „Моя Звезда“, mis valmis foto „Looking for Stars“ põhjal.

Unistuste raamatukogu eriauhinna pälvis Reili Saukas „The Forest Library“ (Tamsalu Gümnaasium, 12. kl). Loo inspiratsiooniks on Erik Johanssoni foto „The Forest Library“.

Eeposliku luule eriauhind teenis välja Laura Aljas „Stellantis“ (Jüri Gümnaasium, 11. kl)
Luuletus valmis Erik Johansson foto „Stellantis“ põhjal.

 

Algab lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat”

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse “MINU ESIMENE RAAMAT”. Konkursil toimub tänavu juba kümnendat korda.

1. Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.
2. Jutustuse pikkus on 100 000–150 000 tähemärki koos tühikutega.
3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
4. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.
6. Võistlustöid oodatakse 1. juuliks 2021.
7. Võitjad kuulutatakse välja 2021 sügisel, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 6177 234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Kertu Sillaste illustratsioon

Selgusid Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduste konkursi võitjad

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Harry Potteri kaanekujunduste konkursi esikolmik on selgunud. Žürii valis esitatud tööde seast välja kolm erinäolist kujundust, milles kõigis on näha Harry Potteri võlumaailma. Võidutööde autoriteks on Eili Lepik-Kannelmäe, Aili Allas ja Hanna Särekanno. Esikoht ehk kujundus, mis hakkab kaunistama raamatusarja, selgub koostöös J.K. Rowlingu agentuuriga.

Rahva Raamatu eripreemia võitis Aili Allas, kelle kujundus paistis silma oma põnevate ja lennukate ideedega. Kokku esitati võistlustulle 50 tööd.

Esitatud töid hindas žürii, mis koosnes kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjandus Keskuse ja Rahva Raamatu esindajatest. Esikolmikule on ette nähtud rahalised preemiad ning võitjal on võimalus sõlmida kirjastusega leping kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks.

Kirjastus Varrak peatoimetaja ja Harry Potteri raamatute tõlkija Krista Kaera sõnul oli esitatud tööde seas päris mitu huvitavat kujundust. „Potteri raamatute juures on kindlasti oluline fantaasiarikkus. Muidugi loob iga laps raamatut lugedes oma maailma, kuid hea kaanekujundus on kui põnev uks sinna maailma.“

Tänavu möödub 20 aastat raamatu „Harry Potter ja tarkade kivi“ eestikeelse tõlke ilmumisest. Kirjastus Varraku, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahva Raamatu koostöös loodud Harry Potteri kaanekujunduste konkursi eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Kirjastus Varrak võtab võitjatega preemiate osas ühendust.

Lisainfo:
Krista Vilippus, kirjastus Varrak, krista.vilippus@varrak.ee, 616 1031

Aasta kõige omanäolisem lasteraamat kõneleb lastekirjanduses harva käsitletud teemast

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutas välja Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige silmapaistvamale eesti lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Juhani Püttsepa raamatu „On kuu kui kuldne laev“, mille on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid.

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“ valiti Muuseumiroti nominendiks

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Muuseminõukogu komisjonid valisid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös valminud tegelusnäituse „Pikk-pikk teekond“ muuseumide aastaauhindade nominentide hulka muuseumihariduse edendaja kategoorias. Näituse kujundas kunstnik Kaie Kal. 

Näituse kaasnominentideks on Eesti Rahva Muuseumi Eesti kultuuri kursus “Ela eestlaste elusid” ja Eesti Maanteemuuseumi V laste liikluskonverents. Võitjad kuulutatakse välja 2021. aasta juunis toimuval Eesti muuseumide aastaauhindade galal Kuressaares.

Kohvritesse pakitud näitus „Pikk-pikk teekond“ valmis illustraator Ilon Wiklandi 90. juubeliks. See jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest, pakkudes raamatute tutvustamise kõrvale mängulist lisategevust. Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Hetkel rändavad kolm kohvrikomplekti mööda Eestimaa raamatukogusid.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss tunnustab parimaid muuseumispetsialiste ning toob esile muuseumitöö erinevaid tahke. Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Muinsuskaitseametiga.

Eesti muuseumide auhindade konverents ja gala toimuvad 4. juunil 2021 Kuressaares.

Lisainfo konkursi kohta Muinsuskaitseameti kodulehel