Tartu Lapsepõlve auhinna logo 2020

Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid on selgunud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Tartu Lapsepõlve auhinna logo 2020

Tartu linn annab kuuendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2019. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Auhinna võitja kuulutatakse välja rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval 23. aprillil.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Eva Roos, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja raamatud: Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid”, Tuul Sepp “Allikahaldjas”, Jaanus Vaiksoo “King nr 39”, Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” ning Els Heinsalu “Haldja saladus”.

Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale.

Tuul Sepp “Allikahaldjas” (Varrak) on kaunite illustratsioonidega eesti mütoloogia-aineline raamat õe ja venna suvevaheajast vanaema-vanaisa juures. Suvi, mis vanaema käe all pidi tulema õpetlik ja igav, osutub oodatust hoopis erinevaks, sest lapsed avavad Unustustemaailma värava ning peavad aitama Allikahaldjal kinni püüda unustuse hõlmast pärismaailma põgenenud müütilisi elukaid. Meeldejäävate tegelaste kaudu on raamatusse lisatud hulgaliselt huvitavaid fakte, mis annavad loole tummi ja tihedust.

Jaanus Vaiksoo “King nr 39” (Ärkel) algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesugusid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekateriina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.

Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev) koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere.  Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.

Els Heinsalu “Haldja saladus” (Argo) annab lihtsalt ja selgelt baasteadmised seedimisest, jutustades loo väikesest Haldjast, kes on kogemata õe klaaskuuli alla neelanud ning tunneb selle pärast muret. Raamatus on palju ilusaid ja asjalikke illustratsioone ning kõrvalpõikena selgub üht-teist ka inglite, mõisapreilide, vaimude, hingede ja kummituste seedimisest.

Žürii koosseisu kuulusid kirjanik Eva Roos, Anu Amor-Narits ja Kirsti Läänesaar Tartu Linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumist ja Miina Härma Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Helgi Rootslane. Sarnaselt varasematele aastatele lähtuti valiku tegemisel põhimõttest, et teos pakuks midagi nii ettelugejale kui ka ise lugejale,  lugu oleks kaasakiskuv, fantaasiaküllane ning mingil moel arendav, keel oleks ladus ja mitmekülgne ning tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse üksteist toetava terviku.

Varem on Lapsepõlve auhinna pälvinud Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus ja Jana Maasik.

Täiendav info: žürii esimees Eva Roos, tel 56631629
laste- ja noorteosakonna juhataja Adu Neemre tel 736 1389, 55551884

Allikas: Tartu linnaraamatukogu pressiteade

Täna on rahvusvaheline lasteraamatupäev

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas IBBY uudised, Keskuse uudised, Uudised

Täna, 2. aprillil on muinasjutumeister Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, mil üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Lastele korraldatakse täna kõikjal mitmesuguseid raamatute ja lugemisega seotud üritusi.

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kõiki huvilisi sel puhul oma lastekirjanduse alaseid teadmisi proovile panema ning lahendama lühikese ja lõbusa testi.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva traditsioonile pani alguse Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967 ning igal aasta läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati. 2020. aastal on selleks Sloveenia IBBY, kelle tervituse pealkirjaga “Sõnanälg” seadis ritta lastekirjanik Peter Svetina. Sõnumiga käsikäes käiva plakati autoriks on tuntud sloveeni lasteraamatuillustraator Damijan Stepančič.

IBBY Eesti kuulutab tänase tähtsa päeva puhul välja jutuvõistluse “Sõnanälg”. Oodatud on ühe lehekülje pikkused lood lastelt vanuses 7–12. Lugu võib olla naljakas, fantastiline, õudne, realistlik, muinasjutuline – just selline, nagu kirjutajal välja tuleb. Tööd palutakse saata 1. maiks aadressil ibby.estonia@gmail.com. Parimatele on auhinnaks loovkirjutamise töötuba lastekirjanik Kairi Loogiga.

Loe sõnumit ja uuri lisaks siit: https://www.elk.ee/?page_id=38564

Järje Hoidja auhinna saab Mika Keränen

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil tunnustab Tallinna Keskraamatukogu Järje Hoidja auhinnaga lastekirjanik Mika Keräneni teose „Soome pitsa“ eest. Järje Hoidja auhinnaga tunnustatakse Mika Keräneni, kui järjepidevuse hoidjat lastele väärt lugemisvara pakkumisel. Kirjanikku tänatakse sügisel Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu „Soome pitsa“ ainetel joonistatud pildiga.

„Soome pitsa“ on üks tõeliselt üllatusterohke põnevuslugu, kus Rampsu salaselts jätkab, vaatamata liikmete mõningatele erimeelsustele, saladuse lahendamist. Millise uue ameti leiab omale konstaabel Kuul ja kellest saab Mati uus sõber – vastused saab salaselts Rampsu kümnendas juhtumis „Soome pitsa“.

Järje Hoidja antakse 2019. aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Tallinna Keskraamatukogu tänab laste ja noorte hulgas populaarset kirjanikku juba viieteistkümnendat korda. Auhinna on saanud Andrus Kivirähk lasteraamatu „Tilda ja tolmuingel“ eest (2019), Anti Saar „Pärt ei oska saltot“ eest (2018), Reeli Reinaus „Verikambi“ eest (2017), Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” eest (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ eest (2015). Kõik Järje Hoidja pälvinud kirjanikud leiab Tallinna Keskraamatukogu lastelehelt.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2020. aastal on selleks Sloveenia ja sõnumiks „Sõnanälg”.

Raamatute laenutamine eriolukorra ajal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Et tulla meie lugejatele vastu ning tagada turvaline raamatukoguteenus ka eriolukorra ajal, laenutab Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu raamatuid eritingimustel.

 Raamatu laenutamiseks:

  • Kojulaenutuse eksemplari olemasolu korral andke raamatu laenamissoovist eelnevalt teada aadressil laenutus@elk.ee
  • Raamatukogutöötaja otsib soovitud raamatu teile välja ja võtab teiega ühendust ning ütleb, millisel kellaajal saate raamatule järele tulla.
  • Palun ärge tulge keskusesse, enne kui raamatukoguhoidja on teiega ühendust võtnud. Konkreetse aja kokkuleppimine võimaldab meil kindel olla, et lugejad ei külasta keskust ühel ja samal ajal ega puutu üksteisega kokku.

NB! Raamatuid saab tagastada alates maikuust.

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded on jõudnud ajalehe Sirp veergudele ning on kõikidele huvilistele veebis lugemiseks kättesaadavad.

Krista Kumbergi kokkuvõte Eesti algupärasest lastekirjandusest kannab pealkirja „Ilus sarvedega loom ehk Lastekirjanduse peavoolu sees ja kõrval“ ning Jaanika Palm uurib, „Kas laste tõlkekirjandus vajab päästmist?“

Samuti on suur rõõm, et Jaanika Palmil ilmus illustraator Ilon Wiklandi tutvustav artikkel „Tuntud ja tundmatu Ilon Wikland“ Leedu lastekirjanduse ajakirjas Rubinaitis.

Möödunud aastate lastekirjanduse aastakoosolekute ettekanded on loetavad siit: https://www.elk.ee/?page_id=608

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia pälvis Jaanus Vaiksoo

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest. Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias. Laste- ja noorsookirjanduse kategoorias valiti laureaadiks Jaanus Vaiksoo raamatu „King nr 39“ eest. 

Žürii lausu teose iseloomustamiseks: “See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.–6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustikku sekka salapära, mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid. Unistuste maailmast tuleb alati midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore!”   

Laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Lastekirjanduse žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Teiste nominentide hulka kuulusid Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“, Hasso Krulli „Kurja kala kohvik“, Aidi Valliku “Seebu maailm”, Kairi Loogi „Piia Präänik ja bandiidid“ ja Ilmar Tomuski „Kõrvalised isikud“ .

Lisaks pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kirjanik Helga Nõu, kes on kirjutanud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele alates 1965. aastast.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

14. märtsil toimuma pidanud preemiate üleandmine lükati edasi.

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Bologna raamatumess jääb ära

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Maailma suurim lastekirjandusele pühendatud kirjandussündmus Bologna lasteraamatu mess jäeti koroonaviiruse tõttu ära.

Koroonaviiruse leviku tõkestamisesks kasutusele võetud ettevaatusmeetmete tõttu lükkus mess esialgu märtsi lõpust mai algusesse. Uueks toimumisajaks sai 4.–7. mai 2020. Viiruse leviku tõttu otsustasid korraldajad aga messi sootuks ära jätta.

Euroopas on koroonaviiruse tõttu ära jäetud mitmeid teisigi raamatumesse: Londoni raamatumess, Leipzigi raamatumess ja Pariisi raamatumess.

Bologna lasteraamatumess on toimunud juba 57 korda ning see toob kokku üle 1400 osaleja ning 30 000 professionaalset külastajat, keda huvitavad lasteraamatud ja illustratsioonikunst.

Indrek Koff Brüsseli raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Pühapäeval, 8. märtsil 2020 viis Indrek Koff Brüsseli raamatumessil läbi töötoa „Helist pildini, pildist looni”.

Kirjanik tutvustas töötoas oma lasteraamatut „Kirju koer”, mis on sündinud pisut äraspidisel viisil, kus raamatu pildid eelnesid selles olevatele lugudele. Koff kirjutas oma teksti Marion Unduski piltide põhjal, mistõttu võiks öelda, et lood raamatus illustreerivad pilte mitte vastupidi.

Töötubades katsetati koos lastega, mismoodi on helid, pildid ja lood üksteisega seotud. Lapsed kuulasid erinevaid helisid, lõid nende põhjal pilte ning kirjutasid piltide juurde lugusid.

Brüsseli raamatumess toimus 5.-8. märtsini 2020. Valdavalt prantsusekeelsele eneseväljendusele keskenduval messil kohtusid kirjastajad Prantsusmaalt, Šveitsist, Luksemburgist, Quebecist ja Belgiast. Kuid korraldajad hindavad ka rahvusvahelisi külalisi, kes kõikjalt maailmast messile tulevad.

Foto: Dimitri Kotjuh