Raamatute laenutamine eriolukorra ajal

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Et tulla meie lugejatele vastu ning tagada turvaline raamatukoguteenus ka eriolukorra ajal, laenutab Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu raamatuid eritingimustel.

 Raamatu laenutamiseks:

  • Kojulaenutuse eksemplari olemasolu korral andke raamatu laenamissoovist eelnevalt teada aadressil laenutus@elk.ee
  • Raamatukogutöötaja otsib soovitud raamatu teile välja ja võtab teiega ühendust ning ütleb, millisel kellaajal saate raamatule järele tulla.
  • Palun ärge tulge keskusesse, enne kui raamatukoguhoidja on teiega ühendust võtnud. Konkreetse aja kokkuleppimine võimaldab meil kindel olla, et lugejad ei külasta keskust ühel ja samal ajal ega puutu üksteisega kokku.

NB! Raamatuid saab tagastada alates maikuust.

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse aastakoosoleku ettekanded on jõudnud ajalehe Sirp veergudele ning on kõikidele huvilistele veebis lugemiseks kättesaadavad.

Krista Kumbergi kokkuvõte Eesti algupärasest lastekirjandusest kannab pealkirja „Ilus sarvedega loom ehk Lastekirjanduse peavoolu sees ja kõrval“ ning Jaanika Palm uurib, „Kas laste tõlkekirjandus vajab päästmist?“

Samuti on suur rõõm, et Jaanika Palmil ilmus illustraator Ilon Wiklandi tutvustav artikkel „Tuntud ja tundmatu Ilon Wikland“ Leedu lastekirjanduse ajakirjas Rubinaitis.

Möödunud aastate lastekirjanduse aastakoosolekute ettekanded on loetavad siit: https://www.elk.ee/?page_id=608

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia pälvis Jaanus Vaiksoo

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest. Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias. Laste- ja noorsookirjanduse kategoorias valiti laureaadiks Jaanus Vaiksoo raamatu „King nr 39“ eest. 

Žürii lausu teose iseloomustamiseks: “See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.–6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustikku sekka salapära, mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid. Unistuste maailmast tuleb alati midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore!”   

Laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Lastekirjanduse žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Teiste nominentide hulka kuulusid Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“, Hasso Krulli „Kurja kala kohvik“, Aidi Valliku “Seebu maailm”, Kairi Loogi „Piia Präänik ja bandiidid“ ja Ilmar Tomuski „Kõrvalised isikud“ .

Lisaks pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kirjanik Helga Nõu, kes on kirjutanud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele alates 1965. aastast.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

14. märtsil toimuma pidanud preemiate üleandmine lükati edasi.

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Bologna raamatumess jääb ära

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Maailma suurim lastekirjandusele pühendatud kirjandussündmus Bologna lasteraamatu mess jäeti koroonaviiruse tõttu ära.

Koroonaviiruse leviku tõkestamisesks kasutusele võetud ettevaatusmeetmete tõttu lükkus mess esialgu märtsi lõpust mai algusesse. Uueks toimumisajaks sai 4.–7. mai 2020. Viiruse leviku tõttu otsustasid korraldajad aga messi sootuks ära jätta.

Euroopas on koroonaviiruse tõttu ära jäetud mitmeid teisigi raamatumesse: Londoni raamatumess, Leipzigi raamatumess ja Pariisi raamatumess.

Bologna lasteraamatumess on toimunud juba 57 korda ning see toob kokku üle 1400 osaleja ning 30 000 professionaalset külastajat, keda huvitavad lasteraamatud ja illustratsioonikunst.

Indrek Koff Brüsseli raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Pühapäeval, 8. märtsil 2020 viis Indrek Koff Brüsseli raamatumessil läbi töötoa „Helist pildini, pildist looni”.

Kirjanik tutvustas töötoas oma lasteraamatut „Kirju koer”, mis on sündinud pisut äraspidisel viisil, kus raamatu pildid eelnesid selles olevatele lugudele. Koff kirjutas oma teksti Marion Unduski piltide põhjal, mistõttu võiks öelda, et lood raamatus illustreerivad pilte mitte vastupidi.

Töötubades katsetati koos lastega, mismoodi on helid, pildid ja lood üksteisega seotud. Lapsed kuulasid erinevaid helisid, lõid nende põhjal pilte ning kirjutasid piltide juurde lugusid.

Brüsseli raamatumess toimus 5.-8. märtsini 2020. Valdavalt prantsusekeelsele eneseväljendusele keskenduval messil kohtusid kirjastajad Prantsusmaalt, Šveitsist, Luksemburgist, Quebecist ja Belgiast. Kuid korraldajad hindavad ka rahvusvahelisi külalisi, kes kõikjalt maailmast messile tulevad.

Foto: Dimitri Kotjuh

Hea lasteraamat ja hea noorteraamat 2019

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 5. märtsil 2020 antakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle tänukirjad heade laste- ja noorteraamatute autoritele, illustraatoritele ja kirjastustele. Seekordsesse valikusse mahtus 15 laste- ja 8 noorteraamatut, mis valiti möödunud aastal ilmunud 824 teose hulgast, millest 185 on algupärandid ning 639 tõlkeraamatud.

„Tuleme ka sel aastal lugemissõpradele appi ja aitame raamatukülluses üles leida need parimatest parimad,” kirjeldas lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. Žürii eesmärgiks oli koostada võimalikult avar ja edasistele lugemisnaudingutele juhtiv nimekiri, mis kirjanduslikus kvaliteedis järeleandmisi tegemata pakuks rõõmu ja mõtlemisainet võimalikult suurele hulgale lastele.

Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid raamatute juurde plakatid: plakatid printimiseks A4 ja plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat 2019

Väiksematele lastele

  • Jon Agee “Elu Marsil”. Kirjastus Egmont Estonia
  • Piret Jaaks “Emme draakon”. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Ulrika Kestere “Siilike, kes kuulas kõiki”. Kirjastus Koolibri
  • Andrus Kivirähk “Tont ja Facebook”. Kirjastus Varrak
  • Hasso Krull “Kurja kala kohvik”. Kirjastus Kaksikhammas
  • Piret Raud “Kõrv”. Kirjastus Tänapäev
  • Liis Sein “Saskia otsib värve”. Kirjastus Tammerraamat
  • Leelo Tungal “Jänes Juliuse arvuti”. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele lastele

  • Kate DiCamillo “Edward Tulane´i imetabane teekond”. Kirjastus Ersen
  • Maja Lunde “Lumeõde”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Sara Pennypacker “Pax”. Kirjastus Pegasus
  • Valija Zinck “Draakoni ärkamine”. Kirjastus Karrup
  • Ilmar Tomusk “Kõrvalised isikud”. Kirjastus Tammerraamat
  • Jaanus Vaiksoo “King nr 39”. Kirjastus Ärkel
  • Catherynne M. Valente “Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud
    laevaga”. Kirjastus Draakon & Kuu

Hea noorteraamat 2019

  • Julie Buxbaum “Kui sõnadest jääb puudu”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Jenny Jägerfeld “Superkoomik”. Kirjastus Varrak
  • Rachael Lippincott “Kolm sammu sinuni”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Karen M. McManus “Üks meist valetab”. Kirjastus Eesti Raamat
  • Reeli Reinaus “Roosi märgi all”. Kirjastus Varrak
  • Courtney Summers “Sadie”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Krystal Sutherland “Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri”. Kirjastus Rahva Raamat
  • Johan Theorin “Salajaki lahing”. Kirjastus Eesti Raamat

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tunnustavad häid lasteraamatuid alates 2009. aastast. 2018 lisandus ka Hea Noorteraamatu kategooria.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleebistega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde vastavad plakatid.

Vaata ka möödunud aastate hea laste- ja noorteraamatu nimekirju.
Loe lisaks siit: https://www.elk.ee/?p=38304

Kuulutatakse välja 2019. aasta head laste- ja noorteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Lastekirjanduse eksperdid kuulutavad sel neljapäeval Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval aastakoosolekul välja parimad lastele ja noortele mõeldud raamatud. Seekordsesse nimekirja jõudis 15 laste- ja 8 noorteraamatut, mis valiti möödunud aastal ilmunud 824 teose hulgast, millest 185 on algupärandid ning 639 tõlkeraamatud.

„Heade laste- ja noorteraamatute valik tuleb ka sel aastal lugemissõpradele appi ja aitab raamatukülluses üles leida need parimatest parimad,” kirjeldas lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. Ühtlasi tõi ta välja, et žürii eesmärgiks oli koostada võimalikult avar ja edasistele lugemisnaudingutele juhtiv nimekiri, mis kirjanduslikus kvaliteedis järeleandmisi tegemata pakuks rõõmu ja mõtlemisainet võimalikult suurele hulgale lastele.

Sedasama, rõõmu ja mõtlemisainet, seekordsed raamatud tõesti ka pakuvad. Ühte valikusse jõudnud raamatut iseloomustas Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse raamatukoguhoidja Mirjam Kaun sõnadega: “Raamat suudab lõbusal moel rääkida rasketest ja tõsistest teemadest. See on mõnus ajaviide, kuid pakub samal ajal ka vahendeid keeruliste olukordadega toimetulekuks ja ärevusega võitlemiseks.”

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus tunnustavad häid lasteraamatuid alates 2009. aastast. “On tore näha, et see enam kui kümne aasta pikkune traditsioon endiselt jätkub,” ütles Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. “Tänan kõiki koostööpartnereid, kes sel määral pühenduvad ning tänu kellele on see konkurss niivõrd laiapõhjaline ja sisuline, nagu see tänaseks on,” lisas ta.

Tunnustus aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse eakohaste illustratsioonidega sisukad raamatud. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist käänulisel, ent põneval eneseleidmise teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleebistega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde vastavad plakatid.

 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Selgusid kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil selgub kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia laureaat. Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas valikut žürii esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital