Selgusid kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Emakeelepäeval, 14. märtsil selgub kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia laureaat. Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas valikut žürii esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Eesti illustraatorite näitus Varssavi Nukuteatris

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. veebruaril 2020 avati Varssavi Nukuteatris (Teatr Lalka) eesti illustraatorite grupinäitus „Salajased elud“. Näitus on avatud märtsi lõpuni. 

Näitusel on väljas eesti kunstnike Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Viive Noore ja Urmas Viigi tööd. Ühendavaks lüliks see, et nad kõik on nimekad illustraatorid, keda tuntakse ka väljaspool Eestit. Samuti tegelevad kõik neli lisaks raamatuillustratsioonile teistegi kunstiliikidega. Seejuures on igaühel neist oma väljakujunenud käekiri ja väike salajane maailm – väga muinasjutuline ja väga isiklik. Näituse annabki võimaluse heita pilk sellesse salaellu.

Näitus on varem olnud avatud Pariisis, Strasbourgis ja Tel Avivis. Näituse avamisega tähistab Eesti Suursaatkond Varssavis Eesti Vabariigi aastapäeva.

Korraldajad: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Varssavis.

Urmas Viigi illustratsioon

Kohtumine Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentidega

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

KOHTUMINE JÄÄB ÄRA!

11. märtsil 2020 kell 12.00 toimub lastekirjanduse keskuses kohtumine kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentidega. Preemia laureaat kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima viis raamatut. Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“, Hasso Krull „Kurja kala kohvik“, Aidi Vallik “Seebu maailm”, Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“, Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“ ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“.

„Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas žürii valikut esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Rampsud näitavad, et Eesti koolilapsed loevad meelsasti Kivirähki, Keräneni ja Tomuskit

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Rampsu lugemiskeskuste kasutuse põhjal loetakse kõige meelsamini Andrus Kivirähki, Mika Keräneni ja Ilmar Tomuski teoseid. Lugemiskeskused valmisid heategevusfond Aitan Lapsi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Plaat Detail OÜ koostöös ning need on 26 Eesti raamatukogus.

Samuti on noorte lugejate hulgas populaarsed Anti Saare, Kadri Hinrikuse ja Piret Raua teosed. Tõlgetest loetakse enim Timo Parvela «Ella» ning Martin Widmarki ja Helena Willise «LasseMaia detektiivibüroo» sarjade raamatuid. Rampsule valivad soovitusnimekirja alusel raamatud raamatukoguhoidjad ise.

«Unikaalse ning pilkupüüdva disainiga Rampsud on aastaga raamatukogudes kenasti tööle hakanud ning oleme tänaseks saanud palju positiivseid kommentaare uudse ja vahva lähenemise eest, mis on paljude laste lugemishuvi märgatavalt kasvatanud,» kommenteeris Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Lisaks sai riiulite jõudmisega raamatukogudesse alguse uus programm «Lugemisisu», mis innustab 5-10 aasta vanuseid lapsi lugema. Ka lugemisprogramm käivitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse hinnangul edukalt – 26 raamatukogus alguse saanud programmiga liitus avahooajal 779 last, kellest innukamaid tunnustati lugemisdiplomiga. Kokku valisid väikesed diplomeeritud lugejad Rampsu riiulitelt rohkem kui 1690 raamatut. Uuel hooajal on programm laienenud 108 raamatukogusse, et viia lugemisrõõmu veel rohkemate lasteni.

«Taaraautomaatide annetustest sündinud Rampsude eesmärk on lasteni tuua positiivseid emotsioone ja teadmisi kandev kirjandus ning meil on ääretult hea meel, et huvi Rampsude vastu on suur ja neid oodatakse ka teistesse raamatukogudesse,» ütles Heategevusfond Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik.

Heategevusfond Aitan Lapsi, Plaat Detaili, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös sündinud Rampsud jõudsid on osutunud noorte seas nii populaarseteks, et paljud teisedki raamatukogud on Rampsude vastu elavat huvi üles näidanud.

«Kuna saime raamatukogudelt palju päringud uute Rampsude osas, avasime «Lugemisisu» programmi neile, kellel lugemiskeskuseid veel pole. Vahendite olemasolul oleks huvi veel umbes 70 Rampsu tellimiseks,» selgitas Triin Soone.

«Rampsu riiulile oleme kogunud uuemat väärtkirjandust ning kindlasti peab seal olema õhemaid raamatuid, sest eelkõige alustatakse õhemast raamatust,» rääkis Vinni-Pajusti raamatukoguhoidja Maie Männiste. «Oleme suurendanud seiklusjuttude valikut, sest tänu suveprogrammidele on tekkinud rohkem püsilugejaid, kes näiteks juba 5. klassis, aga ometi soovivad osa võtta Lugemisisu programmist, mis algselt oli mõeldud 5-10aastastele lastele.»

«Enimloetud raamatud Rampsult on mitteametlikel andmetel «Teedu ja Peedu lood» ning «LasseMaia detektiivibüroo juhtumid», Eesti autoritest on laste lemmik Ilmar Tomusk,» ütles Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja.

«Seoses Rampsuga käis meil kevadel külas lastekirjanik Mika Keränen, kelle osavõtul korraldasime omapärase raamatute duelli, mille käigus püüdsime välja selgitada lastele enim meeldinud Keräneni raamatu,» rääkis Tsirguliina raamatukogu juhataja Tiia Pernik. «Lisaks Keräneni raamatutele meeldivad veel «LasseMaia detektiivilood» ja sari «Laste loomalood».

2018. aastal raamatukogudele kingitud Rampsud valmisid Heategevusfond Aitan Lapsi eestvedamisel ja taaraautomaatidel olevate Kultuurinuppude annetuste abil. Rampsude esimese soovitusliku raamatuvaliku pani kokku Eesti Lastekirjanduse Keskus, Valikus on nii eesti kui tõlkekirjandust, Soome lasteraamatute eest hoolitses Soome Instituut. Unikaalsete liikuvate raamatukappide disain valmis Eesti Kunstiakadeemia tudengite Ellen Rannametsa ja Liina Kurvitsa kursusetööna.

Ilmus eesti lastekirjanduse 2020. aasta messikataloog

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Ingliskeelset kataloogi „Children’s Books From Estonia“ kasutatakse eesti laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel rahvusvahelistel raamatumessidel. Sellest leiab infot uute eesti lasteraamatute kohta, mis on tunnustatud ja populaarsed.

Raamatud on kataloogi liigitatud vanusegruppide järgi ja valikus on teosed, millel on potentsiaali välisturul. Lisaks lühikesele sisututvustusele leiab huviline kataloogist informatiivsed nupukesed teoste autorite ja illustraatorite kohta. Kataloogi lehti kaunistavad sinna valitud raamatute illustratsioonid ning mahukamad teosed on varustatud tõlkekatkenditega.

Kataloogi on koostanud Helena Koch, Jaanika Palm, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Tekstid on tõlkinud inglise keelde Adam Cullen ja Susan Wilson. Kaanepildi autor on Marja-Liisa Plats, kujundaja Katrin Kaev, trükitud trükikojas Printon.

Lehitse 2020. aasta kataloogi.

3+
Tiiu Kitsik. „Krokodilli saba“. Illustreerinud autor.
Aidi Vallik. Minu keha sari. Illustreerinud Elina Sildre.
Hasso Krull. „Kurja kala kohvik“. Illustreerinud Marja-Liisa Plats.

4+
Piret Jaaks. „Emme draakon“. Illustreerinud Marju Tammik.
Ülo Pikkov. „Kop-kop!“ Illustreerinud Anne Pikkov.
Piret Veigel. „Piparkoogilugu“. Illustreerinud Catherine Zarip.

5+
Kadri Kiho. „Auklik päev“. Illustreerinud Mirjam Siim.
Liis Sein. „Saskia otsib värve“. Illustreerinud Catherine Zarip.

6+
Andrus Kivirähk. „Tont ja Facebook“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Leelo Tungal. „Jänes Juliuse arvuti“. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere.
Margit Saluste. „Kõik tööd on head“. Illustreerinud autor.

7+
Kadri Hinrikus. „Millest sa unistad?“ Illustreerinud Anu Kalm.
Aidi Vallik. „Seebu maailm“. Illustreerinud Lumimari.
Kadri Hinrikus. „Tohuvabohu“. Illustreerinud Anne Pikkov.

8+
Kristi Piiper. „Meie uues kodus kummitab“ Illustreerinud Sirly Oder.
Ilmar Tomusk. „Porgandipirukas“. Illustreerinud Heiki Ernits.
Kairi Look. „Piia Präänik ja bandiidid“. Illustreerinud Ulla Saar.
Tiina Laanem. „Mina, Meg ja meie klass“. Illustreerinud Andres Varustin.

10+
Hugo Vaher. „Vääna jäljekütid“. Illustreerinud Joonas Sildre.
Paul-Eerik Rummo. „Kui hunt veel inimene oli“. Illustreerinud Kaido Ole.

12+
Jaanus Vaiksoo. „King nr 39“. Illustreerinud Katrin Kaev.

16+
Reeli Reinaus. „Roosi märgi all“.

Selgusid 2019. aasta kauneimad lasteraamatud

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

4. veebruaril 2020 kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2019. aasta kauneimad lasteraamatud. 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati 43 raamatut 21 kirjastajalt.

Konkursile esitatud raamatute hulgast tegi valiku žürii koosseisus Anneli Kengsepp, Liis Karu, Tiina Mariam Reinsalu, Anu Kalm, Piret Niinepuu, Anne Linnamägi, Priit Rea, Maarja Vannas ja Viktor Gurov.

Kauneimate lasteraamatutega saab tutvuda 5.–29. veebruarini rahvusraamatukogu trepigaleriis, kus on väljas ka konkursi 25 kaunimat raamatut võidutööd. Lisaks žürii valitud kauneimatele raamatutele on näitusel ka Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta menuraamatud.

2019. aasta 5 kaunimat lasteraamatut on:

  • Ernst Peterson-Särgava «Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest», kujundaja ja illustraator Katrin Ehrlich
  • Liis Sein «Saskia otsib värve», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Tarmo Vaarmets «Võileib võimleb», kujundaja Tuuli Aule, illustraator Lucija Mrzljak
  • Hilli Rand «Hajameelse haldja sünnipäevapidu», kujundaja Piret Niinepuu-Kiik, illustraator Viive Noor
  • Ilmar Tomusk «Väike Vunts», kujundaja ja illustraator Catherine Zarip
  • Žürii eripreemia pälvisid Piret Raua kujundatud ja illustreeritud raamat «Kõrv» ning Kadri Kiho «Auklik päev», mille kujundas Signe Kanarbik ja illustreeris Mirjam Siim.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia said Kristi Piiperi «Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised» (kujundaja Angelika Schneider, illustraator Ulla Saar) ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemiaga pärjati Hasso Krulli «Kurja kala kohvik» (kujundaja ja illustraator Marja-Liisa Plats).

Ka lugejad saavad valida kauneimate raamatute seast oma lemmiku. Hääletus toimub 5.–29. veebruarini Apollo ja Rahva Raamatu suuremates raamatupoodides ning rahvusraamatukogus. Osalejate vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Auhinnasaajad avalikustatakse 12. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võetakse ühendust.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima lasteraamatu ja 25 kauneima raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Kohvernäitus “Pikk-pikk teekond” tähistab Ilon Wiklandi 90. juubelit

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Täna, 5. veebruaril 2020 on armastatud illustraatori Ilon Wiklandi 90. juubel. Et sünnipäevale hoogu juurde anda, läheb mööda Eesti raamatukogusid rändama ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“, mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest.

Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites ei ole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu „Pikk-pikk teekond“ esikaanel kujutab illustraator end väikese tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos oma truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerist kohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui ka süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.

„Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista,“ lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.

Näituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.

Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn.

6. veebruaril 2020 kell 11-14 esitletakse kohvernäitust „Pikk-pikk teekond“ Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja tutvustatakse sellega kaasnevat teematundi. Anne Suislep ja Maarja Kõuts räägivad Iloni Imedemaast ja armastatud illustraatorile pühendatud juubeliaastast ning Tiina Tammer kirjastusest Tammerraamat oma kokkupuudetest Ilon Wiklandiga. Peale esitlust saadetakse Eesti raamatukogudesse teele kolm kohvrikomplekti ja ühes maakonnas peatub näitus 5–6 nädalat.

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
anneli@elk.ee

Kairi Look Läti raamatumessil

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

29. veebruaril 2020 esitleb lastekirjanik Kairi Look oma lasteraamatu „Lennujaama lutikad ei anna alla“ lätikeelset tõlget Läti raamatumessil Riias.

Autoril on festivalil kaks esinemist. Kell 14 rõõmusab ta täiskasvanud festivali publikut koos raamatu tõlkija Guntars Godiņšiga. Koos nendega astuvad üles luuletaja ja tõlkija Contra ning Soome luuletaja Heli Laaksonen. Kell 16 on Kairi Looki võimalik näha juba festivali lastelaval.

Raamatu andis lõunanaabrite juures välja kirjastus Petergailis, mis plaanib sel aastal läti keeles välja anda ka Loogi lasteraamatu „Piia Präänik ja bandiidid“.

Foto: Dimitri Kotjuh

Avame Ungari illustraatori Jacqueline Molnári isikunäituse

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

5. veebruaril 2020 kell 17.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Ungari ühe andekaima illustraatori Jacqueline Molnári isikunäitus “Muinasjutt ja tegelikkus”. Avamisest võtab osa ka kunstnik. Näitust on võimalik keskuses külastada kuni 6. märtsini.

Jacqueline Molnári käekirja iseloomustavad kirkad ja elavad värvid ning peensusteni viimistletud detailid. Tehnikatest kasutab ta nii kollaaži, akvarelli, temperat, akrüüli kui ka fotograafiat. Tallinna näitusel näeb illustraatori viimaste aastate töid, mis võimaldavad piiluda erinevate tehnikate, värvide ja lugude kirevasse maailma. Vaatajani on toodud näiteks merekoletiste sari, mis püüab pöörata tähelepanu keskkonnareostuse ettearvamatutele tagajärgedele, innustades meid muutma oma tarbimisharjumusi.

Illustraator loodab, et tema pildid kõnetavad nii vanemaid kui nooremaid näitusekülastajaid ning sütitab lastes loomingulisust: „Püüan oma loomerõõmu ja loomingut jagada laste ning täiskasvanutega – see vabastab ja annab tiivad. Loodan, et näitus neile meeldib ning tekitab soovi ka ise maalida, joonistada ja muinasjutte kokku põimida.“

Illustraator Jacqueline Molnár on sündinud 1973. aastal Budapestis. Ta on lõpetanud Budapesti Kunsti- ja Disainiülikooli ning täiendanud end Gröningenis, Amsterdamis ning Barcelonas. Molnár on illustreerinud üle 40 raamatu ning teinud mitmeid joonisfilme.

Näitus on sündinud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Ungari Instituudi koostöös.

Lisainfo:
Viive Noor
viivenoor@gmail.com
634 0080, 5557 9930

Ilmunud on raamatu “Pisike puu” uus trükk

Postitatud Kadri Naanu poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kultuuriministeerium jätkavad toredat traditsiooni kinkida kõikidele Eestis sündivatele lastele raamat. Kinkeraamatu “Pisike puu” eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust.

Raamat pakub vastsündinule võimaluse teha esimene samm raamatumaailma ja tekitada igas lapses lugemishuvi. Sinna on nopitud luuletusi ja jutte eesti armastatud lastekirjanike loomingust ning tuntud muinasjutte ja liisusalme. 2019. aasta lõpus ilmus raamatust kolmas, täiendatud trükk, mille on illustreerinud Anne Linnamägi.

Kultuuriminister Tõnis Lukas avaldab raamatu saatesõnas soovi, et see tooks lugemisrõõmu paljudele lastele: “Loodan, et see tore raamat, mille nüüd kätte võtsid ja millest tunned, kui hästi ta lõhnab ja kui hea teda käes on hoida, toob rohkelt rõõmu väikestele ja suurtele raamatusõpradele lähedal ja kaugemal – kõigile Eesti lastele kogu maailmas!”

Peredeni jõuavad raamatud kõikjal Eestis kohalike raamatukogude kaudu. Paljudes kohtades antakse kingitus üle omavalitsuste poolt korraldavatel pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, saavad raamatud kätte raamatukogudest. Välisriigis tuleb raamatu saamiseks pöörduda Eesti välisesindusse. Raamatute laialijagamist aitab korraldada Välisministeerium.

Beebidele mõeldud kinkeraamatu traditsiooni algatas 2007. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskus raamatuga „Minu esimene raamat“. Aastatel 2008, 2009 ja 2012 kandis beebiraamat pealkirja „Las laps loeb“, raamatu koostas Heiki Vilep, väljaandja oli SA Kultuurileht. Alates 2015. aastast on kinkeraamatu koostaja ja väljaandja taas Eesti Lastekirjanduse Keskus. Projekti rahastab Kultuuriministeerium. Raamatu “Pisike puu” on koostanud Jaanika Palm, Triin Soone ja Ülle Väljataga.

Täiendavat infot saab Eesti Lastekirjanduse Keskusest või kohalikust rahvaraamatukogust.

Loe kinkeraamatust lähemalt siit.