Märts 2012. Aino Pervik. „Kirjatähtede keerukas elu”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Illustreerinud Olga PärnAino Pervik. „Kirjatähtede keerukas elu”. Tänapäev, 2012, illustreerinud Piret Raud
Tänapäev, 2012
115 lk

Aprillis 80. sünnipäeva tähistav Aino Pervik on jätkuvalt heas vormis. Igal aastal teose või paar kirjastusse viivat Pervikut võib kindlasti nimetada meie lastekirjanduse vanema põlvkonna esiautoriks. Perviku jätkuv menukus ja populaarsus põhineb tõsiasjal, et ta pole teatud ajaperioodi kinni jäänud ja nüüdiseluga sidet kaotanud. Lisaks tunneb ta hästi laste käitumismustreid ja mõtlemismalle, luues nõnda tegelasi, kes elusad ja värvikad.

Aino Pervik on ikka olnud kirjanik, kes valdab suurepäraselt keelt ja on tundlik väljenduse suhtes. Tema värskeim teos „Kirjatähtede keerukas elu“ kannab alapealkirja „Teateid kirjasõnamaailmast“ ja ongi pühendatud meie keelele. Raamat koosneb sissejuhatusest, milles analüüsitakse kirjatähtede raske elu põhjusi, ja 30 lühiloost. Iga peatükk on pühendatud ühele tähele.

Veebruar 2012. Brian Selznick. „Hugo Cabret’ leiutis”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Tõlkinud Timo Dienerhugo-cabret-leiutis
Skymarket, 2011
533 lk

Brian Selznicki romaan „Hugo Cabret’ leiutis“ on eriline juba esmavaatel. Teose kaanepildiks valitud mehhaanilise masinavärgi kujutis linna kohal täiskuuvalguses viib meid kohe lugemiseks sobivasse müstilisse meeleollu.

Tegemist on graafilise romaaniga, milles osa tegevustikust jutustatakse teksti asemel pliiatsijoonistuste abil. Paeluvad mustvalged illustratsioonid, mis kannavad teemat edasi stseen stseeni haaval, fokuseerivad filmile omaselt tähelepanu vajalikele detailidele. Ka raamatu sõnaline osa on kantud sarnasest stiilist. Kujunduse abil, musti raame kasutades ja teksti vahele hingamisõhku jättes muudetakse tekst ja pilt ühtseks, köitvaks tervikuks.

Jaanuar 2012. Anne Plichota ja Cendrine Wolf. „Oksa Pollock. Viimane lootus”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

oksa-pollock-viimane-lootusTõlkinud Ott Ojamets
TEA Kirjastus
432 lk

Selle, originaalis 2010. aastal Prantsusmaal ilmunud mahuka teose on kirjutanud raamatukoguhoidjad Anne Plichota ja Cendrine Wolf. Loomulikult ei ole raamat mõeldavgi üksikuna, vaid ikka sarjana. Oksa Pollocki seiklused jätkuvad peagi ka eesti keeles ilmuvates järgedes „Oksa Pollock. Kadunute mets“ ja „Oksa Pollock. Kahe maailma süda“. Kokku on autoritel plaanis on kirjutada kuus osa

Raamat klassifitseerub fantaasiaromaaniks, sisaldades nii fantastilisi olendeid kui ka maagilisi võimeid. Otsesõnu on nimetatud ka paralleelmaailma, millesse üleminek toimub kindlal viisil ja ajal. Tegemist on nn õnnemaaga, kus ammustel aegadel elasid kõik rahus ja külluses. Selle varjatud paralleeluniversumi Edefia ja sealt pärit tegelaste kujutamisel on tugevaid seoseid Venemaaga, mis tunduvad meile, kes me naabermaad tunneme, kohati tehislikud ja kummastavad.

Detsember 2011. „Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Koostanud Ilona Martson
Autorid Ellen Niit, Eno Raud, Aino Pervik, Holger Pukk, Ira Lember, Heljo Mänd, Jaan Rannap, Tiia Toomet, Leelo Tungal, Ilmar Trull, Heli Illipe-Sootak, Piret Raud, Kristiina Kass, Kätlin Vainola, Contra, Wimberg, Epp Petrone, Jaanus Vaiksoo

Illustreerinud Maarja Undusk, Anu Kalm, Kadi Kurema, Piret Mildeberg, Ülle Meister,Juss Piho, Kirke Kangro, Kadri Ilves, Piret Raud, Kristiina Kass, Anne Linnamägi, Jüri Mildeberg, Kertu Sillaste

Petrone Print, 2011
109 lk

Juba mõned aastad tagasi täiskasvanuile mõeldud kirjandusest alguse saanud elulooraamatute ja memuaaride buum ei näi raugevat. Skandaalimaigulisi ja kättemaksuhimuliste teoste taustal on „Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest“ tõeline maiuspala, isegi rosin, kui soovite. „Tähekese“ peatoimetaja Ilona Martsoni koostatud memuaarikogumik ei otsi skandaali ega paiska õhku süüdistusi. Tegemist on 18 tuntud ja armastatud lastekirjaniku mälestustega lapsepõlvest. Kõik lastekirjanike lood on ilmunud (alates aastast 1972) või veel ilmumas (2012) lasteajakirjas „Täheke“.

November 2011. Heli Illipe-Sootak. „Kiisu reisib”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Illustreerinud Katrin EhrlichKiisu-reisib
Tallinn: Dolce Press, 2011
55 lk

2010. aastal trükivalgust näinud „Kiisu raamatut“ tunnustati tänavu kevadel „Hea lasteraamatu“ märgiga. Tegemist on eelkooliealistele mõeldud lihtsas ja ladusas keeles lühilugudega kodukass Kiisu igapäevatoimetustest. Kuigi täiskasvanud lugeja tajub kohati vanuselist ebaühtlust nii Kiisu tegelaskuju loomisel kui ka teose adresseeringus, ei näi need pisiasjad väikseid lugejaid häirivat. Oma parimates juttudes on autor tabanud väikelapse loogikat. Ta kirjeldab köitvalt mudilasele lähedast, turvalist maailma, olgu selleks siis pesu pesemine („Kiisu peseb pesu“) või riietumisprobleemid („Mida selga panna?“).

Oktoober 2011. Ketlin Priilinn. „Evelini lood”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Illustreerinud Reet Helisabeth KarmEvelini-lood
Tänapäev, 2011
262 lk

Ketlin Priilinn on meie lastekirjandusmaastikul tuntud ja lugejate poolt armastatud autor. 2005. aastal debüteerinuna on ta tänaseks välja andnud koguni üksteist lastele ja noortele suunatud kirjandusteost, lisaks romaane täiskasvanuile. Kirjaniku esikteos on lastejutuvõistlusel ära märgitud jutustus „Koeralaps Berta seiklused“ (Tänapäev, 2005).

Pisut vanematele, just algkooli läbinud lastele, peamiselt tüdrukutele on mõeldud jutustused “Peaaegu Tuhkatriinu“ (Kentaur, 2007), „Tüdruk nimega Maricruz“ (Kentaur, 2007), „Hirm pole tähtis“ (Kentaur, 2008) ning „Ei iialgi ilma Murita“ (Kentaur, 2010). Tuntud on ka K. Priilinna noorteraamatud „Maarjamäe kägu“ (Tänapäev, 2007), „Mustlasplikad“ (Tänapäev, 2009) ja „Sefiirist loss“ (Tänapäev 2010).

Nagu mitmedki varasemad raamatud, sihib ka kirjaniku värskeim jutustus „Evelini lood“ eelteismeliste keerukat vanusegruppi. 10-12-aastaste tüdrukute lugemislaua eest ei kipu Eestis keegi hoolitsema. Nii ongi ühel hetkel lasteraamatute „titekaks“ muutunud maailmast edasi siirduda vaid liiga täiskasvanulike noorteraamatute lugemisele. K. Priilinna raamatud on tänuväärsed selle ülemineku pehmendamiseks, kuna tema teostes leidub tänapäeva Eesti realistlikku elu pisut lapselikumas võtmes kui noortekates.

September 2011. Epp Petrone. „Muinasjutud armastusest”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muinasjutud-armastusestIllustreerinud Katrin Ehrlich, Kamille Saabre, Regina Lukk-Toompere, Piia Maiste, Helina Toater, Priit Rea, Ilona Sula, Kadi Kurema, Kalli Kalde, Olivia Osik, Caterine Zarip, Maara Vint, Marja-Liisa Plats, Kristel Jürgenson, Elina Sildre, Anne Linnamägi

Petrone Print, 2011
96 lk

Raamatupoodide lasteosakondades kihab muinasjuttudest. Enamasti on tegemist küll väikeste tüdrukute tarbeks tehtud mõnekümnelauseliste ümberjutustustega, millel on kirjandusega väga vähe tegemist. Tavaliselt Tuhkatriinust, Pöial-Liisist, inetust pardipojast ja Punamütsikesest pajatavad lood jätavad mulje, et rohkem muinasjutte maailmas ei olegi. Enamasti kasutatakse taoliste raamatute illustreerimiseks roosavahuseid kitšpilte, mis arvatakse lapsele muljet avaldavat. Taoliste muinasjuttude pidev produtseerimine devalveerib muinasjuttude maailma millekski lihtsaks ja labaseks.

August 2011. Robert Muchamore. „Agent. Missioon nr 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muchamore-agentTõlkinud Kristina Uluots, Joonas Orav
Tiritamm, 2011
318 lk

Inglise kirjaniku Robert Muchamore (1972) CHERUBi-seeria esimene osa „Agent. Missioon nr. 1” („CHERUB. The Recruit”) ilmus kodumaal 2004. aastal. Teose esmatrükki saatis vaikselt, kuid pidevalt kasvav edu. Peagi nägid trükivalgust ka sama sarja üksteist ülejäänud osa. Nüüdseks on lugusid CHERUB-ist tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja trükitud üle 3 miljoni eksemplari .

CHERUB on spioonikool 10-17-aastastele lastele, kes valmistatakse ette ja saadetakse rahvusvahelistele missioonidele avastamaks suurekaliibrilisi kurjategijaid. Sarja esimese kaheteistkümne osa peategelaseks on James Choke, 12-aastane Londoni poiss, keda huvitavad vaid arvutimängud. Koolitöödes on James laisk, ka suhted kaasõpilastega pole head. Kui Jamesi ema sureb, satub poiss lastekodusse, kust ta peagi salaorganisatsiooni ridadesse värvatakse. Kuigi poisil tuleb teha läbi rasked katsed, et agendiks saada, ei kurda ta, vaid mõistab, et see aitab teda hoida eemal pahandustest politseiga ja vanglasse sattumisest.

Juuli 2011. Jaanika Oks. „Õue mängima!”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Oks-Oue-mangimaKujundanud Angelika Schneider
Tammerraamat, 2011
120 lk

Päikeselised suveilmad meelitavad umbsetest ruumidest õue. Väiksematel lastel pole seal tegevuse leidmisega mingit muret – liivakastist ja veekausist piisab kauaks ajaks. Pisut suurematel, kes palju aega arvuti ja telekaga veedavad, on aga raske õue-eluga kohaneda. Jaanika Oksa „Õue mängima!” soovib olla abiks just nendele lastele, kel napib teiste lastega koos väljas mängimise kogemust.

„Õue mängima!” sisaldab ligi 120 klassikalise mängu juhendeid ja õpetusi. Raamat on oskuslikult struktureeritud. Teos jaguneb kolmeteistkümneks alaosaks. Alustatakse pallimängudega (nt viis miinust, pallikool), millele järgnevad tagaajamis- (nt pimesikk, värvipood) ja hiilimismängud (nt luurekas, trihvaa), siis kirjeldatakse jooksu- ja osavusmänge (nt keerukuju, kapsapea), hüppamismänge (nt kalamees) ning erinevaid variante keksudest. Vaatluse alt ei jää välja ka talvised mängud, nagu lumesõda, lumekull jmt. Raamat lõpeb väikeste laste mängudega, olgu need siis lauludega (nt lapaduu) või ilma (värvimäng).

Juuni 2011. Mare Sabolotny. „Peaaegu inimene”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Zabolotny-peaaegu-inimeneTänapäev, 2011
423 lk

Taavi Aruse intervjuu Mare Sabolotnyga ilmus „Postimehes” (18. 08. 2007) õige varsti peale autori debüütteose „Kirjaklambritest vöö” avaldamist trükis. Käsikiri oli saavutanud teise koha kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorsooromaanide võistlusel. Tollal vaid 16-aastane autor identifitseeris intervjuus end tavalise noorena. Kui Arus palus tal täpsustada, mida antud väljend „Õigekeelsussõnaraamatu” järgi tähendada võiks, vastas ta: ”Peaaegu inimene”. Samasugust pealkirja kannab ka Mare Sabolotny värske teos. Raamat on välimuselt köitvalt punase kaanega, millel intrigeeriv äratuskell. Ka hästi koostatud kaanetekstid loovad ootuste fooni, mis õnneks teost lugedes ka täidetud saavad.

Romaani peategelaseks on tavaline eesti noor, 15-aastane Gretten. Tüdruk elab Tallinnas koos emaga, isa on pere juurest juba ammu lahkunud. Kui ema töötuks jääb ning säästud otsa saavad, ema aga ikka sügavast depressioonist üle ei saa, tuleb tüdrukul endal ohjad haarata ja nii iseenda kui ka ema eest hoolitsema hakata. Ettevõtlik tüdruk leiab peagi töökoha baaris, kus ta kooli kõrvalt ametisse asub. Täiskohaga töötamine hakkab aga kooliskäimist segama, nii et peagi saab tublist õpilasest Grettenist tüdruk, kes end üha sagedamini direktori ukse tagant leiab.