Mai 2011. Jonathan Stroud. „Oru kangelased”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Stroud-oru-kangelasedInglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Pegasus, 2011
400 lk

Jonathan Stroud (1970) on inglise kirjanik, kes on nii eesti lugejatele kui ka mujal maailmas tuntud ennekõike Bartimaeuse lugude autorina. Sari koosneb kolmest osast: „Samarkandi amulett” (ek 2005), „Golemi silm” (ek 2006) ja „Ptolemaiose värav” (ek 2007) ning räägib noore võluri Nathanieli ja džinn Bartimaeuse seiklustest erinevates ajastutes.

„Oru kangelased” on aga hoopis teistsugune teos. Selle kirjutamiseks valmistudes töötas Jonathan Stroud läbi rohkelt põhjamaade müüte ja legende ning joonistas hulga skeeme, kaarte ja tabeleid. Nõnda sündis sümpaatne ja köitev alternatiivmaailm, milles muistsed pärimused põimuvad kirjaniku lennuka fantaasiaga.

Aprill 2011. „Laste rõõm 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

laste_room_1Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1860-1980
Koostanud Ülle Väljataga, Anu Kehman, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Toimetanud Tiina Tammer
Tammerraamat, 2011
272 lk

Viimastel aastatel on palju erinevaid lastekirjanduse kogumikke ja antoloogiaid trükivalgust näinud. Ilmunud on koondkogud nii lasteluuletustest, muinasjuttudest kui ka muistenditest, rohketest tähtpäevadele ja aastaaegadele pühendatud kogumikest rääkimata. „Laste rõõm“ erineb kõigist eelmainituist ennekõike oma ülevaatliku loomuse ja ajastutruuduse poolest. Kogumikus on terviktekstide või katkenditena esindatud kõik olulisemad eesti lastekirjanduse tüvitekstid, seda nii proosa kui ka luule osas.

Märts 2011. Peeter Volkonski. „Karukell ja kellakaru”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Volkonski-KarukellIllustreerinud Katrin Ehrlich
Eesti Ajalehed, 2010
63 lk

Lasteluuleraamatuid ei ilmu meil kuigi tihti – vaevalt poolteist kogu kuus ei suuda poeesialembest last kuidagi rahuldada ega proosasõpra luulet armastama panna. Seda põuda on pisut leevendanud Peeter Volkonski, kes ilmutas hiljuti meheliku ja värske luulekogu nimega „Karukell ja kellakaru“. Volkonski debüteeris lasteluuletajana 2004. aastal. Tema toonane kogu „Onu Volgi värsiaabits“ teenis kriitikuilt palju kiitvaid sõnu. Autori viimatiilmunud raamat ei jää esmateosele millegi poolest alla.

„Karukell ja kellakaru“ on kaasajas eriline. Tavaliselt sisaldavad lasteluulekogud lüürilist luulet, vahel harva ka mõnda värssjuttu. Volkonski kogu koosneb aga just suures osas eepilistest luuletustest.

Veebruar 2011. Kärt Hellerma. „Õrnad kõrvad”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Hellerma-ornad_korvadIllustreerinud Reti Saks
AS Ajakirjade Kirjastus, 2010
63 lk

Kärt Hellerma nimi pole lastekirjanduse austajale tuttav ja omane. Küll on varasem ajakirjanik avaldanud päris mitu täiskasvanuile mõeldud romaani. Sedavõrd intrigeerivam on võtta kätte autori lasteraamat „Õrnad kõrvad“. Ka raamatu teema pole üleliia ekspluateeritud. Kirjanik arutleb müra ja vaikuse üle. Kui palju vaikust on vaikne ja kust algab müra. Värskemast lastekirjandusest meenub selle teema käsitlusena vaid Wimbergi luuletus „Hea on vaikus, hea on rahu“ .

Raamat on üles ehitatud vastanduse printsiibil. Kairiin ei talu üldse suuremat müra, olgu selleks siis valjem muusika, autode tuututamine tipptunni ajal või sahtli kriuksumine. Seepärast peab tüdruk õues kandma paksude kõrvaklappidega mütsi, ekstreemsematel juhtudel hakkavad tüdruku kõrvad lausa veritsema. See põhjustab kogu perekonnale rohkelt peavalu – ei saa nad muusikat kuulata ega televiisorit vaadata, ema on sunnitud koguni palgatööst loobuma, kuna Kairiin ei saa lasteaias käia.

Jaanuar 2011. Adalsteinn Asberg Sigurdsson. „Kääbusekivi”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Adalsteinn-kaabusekiviIslandi keelest tõlkinud Toomas Lapp
NyNorden, 2010
117 lk

Islandi lastekirjandust on eesti keeles napilt. 2001. aastal ilmunud Andri Snaer Magnasoni „Sinise planeedi lugu“ ja 2009. aastal lugejateni jõudnud Kristin Steinsdottiri „Kodulinna ingel“ on ainsad, mis aitavad meil islandi kaasaegsest lastekirjandusest aimu saada. Hiljuti sai islandihuviliste lugemislaud täiendust, kui Adalsteinn Asberg Sigurdsson „Kääbusekivi“ (originaalis ilmunud 1991) Eestiski trükivalgust nägi. Nii „Kodulinna ingli“ kui ka Kääbusekivi“ on tõlkinud andekas, kuid kahjuks noores eas traagiliselt hukkunud Toomas Lapp, kellele antud teos jäi viimaseks tõlketööks. Et raamat ikka eesti lasteni jõudis, tuleks tänada ka kirjastust NyNorden ja mõlema maa kultuurifonde, kes sellele tublilt kaasa aitasid. Ja kuigi antud teos pole Islandiga väga seotud, vaid pigem üldinimlik ja selle tegevust võiks vabalt ette kujutada ka eesti pankrannikul või Haapsalu kandis, on tore, et selle väikese maa lastekirjandusele on hakatud tähelepanu pöörama.

Detsember 2010. Piret Raud. „Tobias ja teine B”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Piret Raud. „Tobias ja teine B”. Mustvalge Kirjastus, 2010, illustreerinud Hillar MetsIllustreerinud Hillar Mets
Mustvalge Kirjastus, 2010
109 lk

Piret Raud pole eesti lasteraamatute austajatele sugugi tundmatu nimi. Juba esikteosest alates on tema raamatud meie kirjandusmaastikul silma paistnud. Võib üsna kindel olla, et „Tobias ja teine B“ ei kujune selles suhtes mingiks erandiks. Nüüdisaja koolilood on meie lastekirjanduses üliharv nähtus ja on lausa kahel käel tervitatav, et Piret Raud on seda puudujääki likvideerima asunud. Ka kirjaniku enda loomingu seas on Tobiase raamatul eriline roll – tegemist on Raua esimese realistliku lasteraamatuga. Tema varasemad teosed liigituvad fantaasiakirjanduse alla, milles, tõsi küll, sündmuste käivitajaks on realistlikud probleemid.

Nagu raamatu pealkirigi ütleb, räägib teos 8-aastasest poisist nimega Tobias, kes käib teises b klassis. Kuigi nii mõnestki loost kumab läbi, et tegevuspaigaks on Tallinna linn, ei ole see õnneks ülemäära suurt tähtsust omanud – 8-aastased lapsed on ühesugused igal pool. Nad on uudishimulikud, julged, abivalmid ja ettevõtlikud. Enamasti on sündmuste kirjeldamise lähtepunkt peategelane, kelle sisemonoloogidena tekst on edastatud, kuid elavdamiseks on sageli kasutatud ka dialoogi abi.

November 2010. Mika Keränen. „Vana roosa maja”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Keranen-vana-roosa-majaIllustreerinud Marja-Liisa Plats
Kirjastus Jutulind 2010
92 lk

4-6. klassi lastele ei leidu meil kuigi tihti köitvat lugemisvara. Eesti kirjanikud näikse olevat keskendunud pigem mudilastele ja algklassilastele või noortele. Mika Keränen on ses suhtes meeldiv erand. Ta pole eesti lastekirjandusmaastikul enam tundmatu tegelane. 2008. aastal debüteeris ta „Eesti laste krimka” sarja avateosega „Varastatud oranž jalgratas“, mille järjeraamatut „Peidetud hõbedane aardelaegas“ (2009) tunnustati lausa Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemiaga.

“Vana roosa maja” on salaseltsi Ramps kolmas juhtum, milles Mari, Reilika, Olavi, Antoni ja Sadu tähelepanu köidab nende naabruses asuv vana ja räämas roosa maja. Kuigi lapsed haaravad algul kinni levivast kummitusejutust, selgub peagi, et maja peidab hoopis olulisemaid saladusi.

Oktoober 2010. Grigori Oster. „Õuduste kool”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Oster-ouduste-koolTõlkinud Ilona Martson
Illustreerinud Jekaterina Silina
Varrak, 2010
188 lk

Kaasaegne vene lastekirjandus on eestlastele praktiliselt tundmatu. Ei tea, kas põhjus on siin noorte ja värskete tõlkijate puuduses, vene kirjanduse üldises ebapopulaarsuses eestlaste seas või arusaamas, et vene lasteraamat on kahvatu ja oma oludes kinni. Grigori Osteri „Õuduste kool“ on tulnud kõiki neid väärarusaamu ümber lükkama.

Grigori Osterit (sündinud 1947) peetakse üheks populaarsemaks ja mõjukamaks autoriks oma kodumaal. Ta on korduvalt saanud erinevaid auhindu. Tema teoste iseloomulikemateks joonteks on huumor ja pahupidistus, ootamatud süžeepöörded ja vaimukad puändid, mida naudivad laste kõrval ka täiskavanud. G. Oster pole eesti lugejale päris tundmatu nimi. Mõni aasta tagasi jõudis meie lasteni Leelo Tungla tõlgituna „Kahjulikud nõuanded“, mis nii mõneski poes kiiresti läbi müüdi.

September 2010. Signe Ora. „Mõista, mõista, Leenuke!”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Ora-moista-moistaJoonistas Katrin Ehrlich
Välja andnud OÜ Päike ja Pilv
34 lk

Üle mitme aja on põhjust rääkida ka kõige väiksematele mõeldud lugemisvarast. Raamatupoode ummistavate välismaiste roosade ja helesinisete jänkukeste, kiisukeste ja kutsukeste imalat plastikmaailma on saabunud raputama Signe Ora ja Katrin Ehrlichi „Mõista, mõista, Leenuke!“. Raamat on võitnud „Põlvepikuraamatu“ konkursi 2008. aastal. Signe Ora ja Katrin Ehrlich ei ole väikelastekirjanduses uued tegijad, nende koostöö on varemgi olnud edukas. Meenutagem siinkohal kasvõi “Onu Eedit”, mis 2006. aastal eelmainitud konkursi võidutööna nägi trükivalgust 2008. aastal.

August 2010. Aidi Vallik. „Mina, kana, lehm ja kratt”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Vallik-mina-kanaIllustreerinud Ott Vallik
MTÜ Lugu-Loo, 2010
86 lk

Lastele mõeldud luuleraamatuid ilmub tänapäeval haruharva, nii et igaüht neist tuleks lausa kahel käel tervitada. Kuigi ainult hõreda laste luuleriiuli täitmine pole kindlasti mitte Aidi Valliku kogu peamine väärtus. Luuletaja kirjutab raamatu tagakaanel, et talle meeldivad lasteluuletused, kuna neis on rütmi, riimi ja mängu. Need omadused iseloomustavad hästi ka Valliku enda loodut. Luuletusi on tema arvates tore ette lugeda, kuulata ja vaikselt lugeda, neid saab ümiseda ja laulda. A. Valliku looming sobib suurepäraselt kõigiks nendeks tegevusteks. Kuigi luulekogu on suunatud 5-10-aastastele lastele, kõlbavad nii mõnedki neist ka noorematele ette lugemiseks.

Luulekogu koosneb neljast tsüklist: „Putukas kõrvas“, „Kui kana läheb üle tee“, „Purakas murakas“ ja „Pikad pühad“. Tsüklitesse koondumine on siin nõrgem kui Valliku eelmises kogus „Tirtsti ja turtsti“, kuna tekste pole liigitatud ainult temaatiliselt aluselt lähtudes.