Aprill 2015. Kätlin Vainola „Sonja ja kass”

Postitatud anukehman poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Vainola-Sonja-ja-kassKätlin Vainola on lasteraamatusõpradele tuttav nimi. Ta on kirjutanud peamiselt mudilastele ja algklassilastele ning iga tema teos on omamoodi ja eriline. Lustakas „Lift” (2013) ja mõtlik „Kus on armastus?” (2014) on kütkestavad ja leidlikud mudilaste pildiraamatud. Argielu võlusid ja valusid vaevad Kellist („Kelli – peaaegu haldjas” 2008; „Kelli hakkab piraadiks” 2014) ja Villest („Ville” 2006) pajatavad lood. „Mia, Konrad ja avanevad uksed” (2008) on aga hoopis põnevusjutt. Lisaks valdab kirjanik suurepäraselt asist, kuid siiski elavat, aimekirjandusele sobivat kirjutusviisi („Metsaelu aabits” 2009, „Tiigielu aabits” 2011, „Karuelu aabits” 2012). Viimati ilmunud „Sonja ja kass”, mida tinglikult võiks nimetada ka loomalooks, ühendab kirjaniku senise loomingu köitvamad jooned.

Raamatu peategelaseks on väike Sonja, kellele isa kingib kassipoja. Kuna tšellomängijast isa on hiljuti pere juurest ära kolinud, arvab ta, et loom võiks last lohutada. Kassike saab nimeks Oskar ja õige pea saab temast Sonja kõige suurem sõber. Ta on nõus tüdrukuga nii titat ja ema kui ka printsessi ja printsi või hoopis lohesid mängima. Loomulikult ei kulge aga kõik päevast päeva sugugi nii idülliliselt. Muu hulgas disainib Oskar Sonja ja ta ema korteri ning isa esinemispintsaku. Kõige pöördelisemad sündmused leiavad aset maal vanaema sünnipäeval, kui instinktid Oskari pulma viivad. Õnneks tuleb ta siiski paari päeva pärast tagasi ja Sonja saab oma lemmiku taas mängudesse kaasata.

Köitvalt kirjeldab autor lapse ja kassi suhteid. On tunda kirjaniku suurt kiindumust ja austust nende isepäiste loomade vastu. Antakse ülevaade, kuidas ja kus kass magab, mil viisil ta end peseb ning mida täiskuu temaga teeb. Iseloomu ja käitumismustreid selgitatakse südamlikult ja poolehoiuga erinevate tegevuste kaudu, olgu selleks siis kassi vannitamine või autosõit.

Asjalik ja kontsentreeritud, kuid samas elav jutustamisviis sobib hästi adressaadiga ning passib kokku ka looga. Sündmustik on puhas ja selge, ilma eksitavate lisaliinide ja kõrvalepõigeteta.

Illustraator Ulla Saarele ja Kätlin Vainolale pole „Sonja ja kass” esimene koostööna ilmunud teos. Tunamullune „Lift” pääses koguni mainekasse „White Raveni” nimekirja. „Sonja ja kass” erineb eelmisest teosest värvikasutuse, formaadi jm poolest ning mõjub mitte kordamise, vaid uue ja senitundmatuna. Noor kunstnik kasutab kauneid pastelseid toone ja värsket perspektiivi. Nii loob ta raamatusse köitvaid pilte, mis lummavad nii lapsi kui nende vanemaid. Kassi ja tüdruku sõpruse kujunemise lugu on jälgitav ka vaid pilte vaadates.

Illustreerinud Ulla Saar
Välja andnud kirjastus „Pegasus”
48 lk

Jaanika Palm. lastekirjanduse uurija