Tõlkinud Ott Ojamets
TEA Kirjastus
432 lk
Selle, originaalis 2010. aastal Prantsusmaal ilmunud mahuka teose on kirjutanud raamatukoguhoidjad Anne Plichota ja Cendrine Wolf. Loomulikult ei ole raamat mõeldavgi üksikuna, vaid ikka sarjana. Oksa Pollocki seiklused jätkuvad peagi ka eesti keeles ilmuvates järgedes „Oksa Pollock. Kadunute mets“ ja „Oksa Pollock. Kahe maailma süda“. Kokku on autoritel plaanis on kirjutada kuus osa
Raamat klassifitseerub fantaasiaromaaniks, sisaldades nii fantastilisi olendeid kui ka maagilisi võimeid. Otsesõnu on nimetatud ka paralleelmaailma, millesse üleminek toimub kindlal viisil ja ajal. Tegemist on nn õnnemaaga, kus ammustel aegadel elasid kõik rahus ja külluses. Selle varjatud paralleeluniversumi Edefia ja sealt pärit tegelaste kujutamisel on tugevaid seoseid Venemaaga, mis tunduvad meile, kes me naabermaad tunneme, kohati tehislikud ja kummastavad.
Raamatu peategelaseks on Oksa Pollock, 13-aastane tüdruk, kes kolib Inglismaale; kus tema vanemad tahavad avada restorani. Nendega liitub tema parim sõber Gus, kelle vanemad on ühtlasi Oksa vanemate sõbrad ja äripartnerid. Pingelises uutesse oludesse sisseelamise situatsioonis avalduvad tüdrukul võluvõimed, millest tal aimugi ei olnud. Oma isapoolse liini kaudu Edefiaga seotud Oksa osutub sealsetele elanikele viimaseks võimaluseks oma kodumaale tagasi pöörduda.
Raamat kannab tugevalt feministlikku mõttelaadi. Kõik olulisemad tegelased on aktiivsed, tegusad, iseseisvad tüdrukud ja naised, kelle ülesanne on elu koos hoida ja maailma päästa. Meestegelaste roll näikse olevat naisi selles toetada. Nii kasutatakse ka peategelase paariliseks toodud Gusi enamasti kui Oksa siseilma avajat, mitte kui iseseisvat, omaette väärtuslikku tegelast.
Kas maksab enam imestada, et ühel fantaasiaraamatul on tugevaid paralleele Harry Potteri saagaga. Tahetakse seda sihilikult või kujuneb see välja iseenesest, aga iga värske fantaasiaromaan eriliste võimetega noorest asetub paratamatult skaalale, mille ühes otsas asub J. K. Rowlingi menuteos. Oksa Pollocki lugudes on püütud peavoolu vältida, pigem vastandutakse Harry Potterile, kui minnakse sellega kaasa. Selline tugev opositsioon, hoolas eeskujude varjamine, loob aga ometi hulga paralleele. Vaatamata nendele on Oksa Pollockist lugemine köitev tegevus kõigile neile, kes fantaasiakirjanduse vastu jätkuvalt huvi tunnevad.
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
