Aprill 2010. Piret Veigel ja Alar Pikkorainen. „Riks ja Säde, aiasõbrad”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Veigel-riks-ja-sadeValgus, 2010
64 lk

Taas on ilmunud algupärane ja sisukas aimeraamat lastele. Raamatu autor Piret Veigel on ajakirja Kodu & Aed tegevtoimetaja. Mõtte putukate tegemised paberile panna sai ta juba Räpina Aianduskoolist ja nüüd see tore aiaraamat viimaks sündis.

Piret Veigeli humoorika seiklusjutu on rikkalikult illustreerinud Alar Pikkorainen, kelle pildid aitavad noorel lugejal aiamaailma asukaid tundma õppida. Teose tekst ja pilt on tihedalt seotud ning täiendavad teineteist.

Raamat algab väikese lepatriinu Säde ja kõrvahargipoisi Riksi kohtumisega. Neist saavad suured sõbrad, kes koos aias ringi rändavad ja nii mitmessegi seiklusesse satuvad. Piret Veigeli kirjutatu ei ole lihtsalt üks putukalugu, vaid tõeline avastusretk, mille vältel jagatakse lugejatele hulgaliselt teadmisi nendest pisikestest lülijalgsetest aiaelanikest. Siin pole midagi väljamõeldut, vaid just nii koduaias rohukõrte varjus elu käibki. Minge ja vaadake ise!

Piret Veigeli raamatust õhkub lugejale vastu mõistmist ja headust. Lausa hämmastav on, millise sümpaatiaga suhtub autor kõrvaharki. Putukasse, keda inimesed enamasti teenimatult põlgavad, uskudes folkloori, et kõrvahark püüab magavale inimesele kõrva ronida. Oh ei! Riks on hoopis aiapidaja abiline, kes koos oma sõbra Sädega aiakahjureid hävitab. Kus on seiklused, seal on möödapääsmatult ka ohud. Nii juhtubki sõprade Säde ja Riksiga nende teekonnal mitmeid äpardusi. Säde kukub selili, jalad taeva poole, aga lepatriinu teatavasti ilma kõrvalise abita enam jalule ei saa. Õnneks on läheduses sõber Riks. Tõeline ehmatus tabab meie vapraid teelisi, kui magav Riks satub pääsukese noka vahele, aga Säde ei jäta oma sõpra ja koos pääsetakse sellestki täbarast olukorrast.

Putukate seiklused vahelduvad lehekülgedega, kus tutvustatakse aiatööriistu, maheaiandust, ravijõuga taimi jm. Sekka leiab asjalikke aiatarkusi, näpunäiteid herbaariumi tegemiseks ning juhatusi, kuidas linnalapski saaks idutada herneid, kasvatada aknalaual lilli, sibulaid või isegi rõdul kartulit. See osa teosest on lausa väikese aiapidaja käsiraamat.

Tore, et Riks ja Säde jõudsid lugejateni kevadel, mil näpud lausa sügelevad, et mullaseks saada. Nüüd pole muud kui hankida endale Piret Veigeli raamat „Riks ja Säde, aiasõbrad“ ning seada sammud aianduspoodi. Vaja tuua seemneid ja mulda ning kevadtöödega pihta hakata. Siin pole enam vahet, kas toimetatakse aias või aknalaual. Käes on kevad ja aeg on tunda rõõmu esimesest rohelisest taimetõusmest.

Tiia Suls