August 2008. Siiri Laidla. „Armas hunt”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Laidla-armas-huntPildid joonistanud Kertu Sillaste
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2008
80 lk

Siiri Laidla pole eesti lastekirjandusilmas enam uus tegija. Lastele on lugemisrõõmu pakkunud muinasjutusugemetega seiklusjutt „Apteegitont Aavi“ (Tänapäev 2006), noortele jutustus “Sandra kevad ja suvi” (Tormikiri 2006) ning kaheosaline romaan/jutustus „Pärnaõietee“ (Canopus 2006, 2007).

Autori trükivärske raamatu „Armas hunt“ näol on tegemist on samuti reaalse taustaga muinasjuturaamatuga – tundub, et jututüüp, milles reaalelu on fantaasiailmaga õrnalt segatud, on autorile südamelähedane. Varasema loominguga seovad uut teost ka südamlikkus ja hingesoojus, mis eelkõige näikse antud raamatu laadi iseloomustavat.

„Armas hunt“ on klassikaline suveraamat, milles lapsed vanaema-vanaisa juurde maale puhkust/ koolivaheaega veetma saadetakse. Antud juhul on tegemist küll klassikalise süžee variatsiooniga – vanaema veedab oma puhkuse Tenerifel, samal ajal kui rahvaluuleprofessorist vanaisa ja lapselaps peavad metsatalus omapäi hakkama saama. Just igapäevane ega tavaline pole aga edasiste sündmuste sõlmitus. Nimelt leiab poiss metsast kurva pensionärhundi, kel kindel plaan elu inimeste juures jätkata. Nii satubki hallivatimees esialgu metsatallu, hiljem aga päris suurde linna, käib seal kõrtsis, laulupeol ja kaubanduskeskuses.

Mõistagi ei lähe hundil inimühiskonnaga kohanemine libedalt, vaatamata sellele, et inimene on inimesele hunt. Ikka juhtub raskes integratsiooniprotsessis ka miskit viltu minema. Nii eksib hunt ka ära ja satutakse lausa politseisse. Õnneks lahenevad kõik äpardused siiski hästi ning hunti ootab ees rahulik pensionäripõli hunditubakat, hundiuba, hundihammast jm taimi kasvatades. Lisaks rohketele koomilistele situatsioonidele tekitab palju nalja ka autori osav sõnamäng.

Lugu on kirjutatud huvitavas ja rikkas eesti keeles. Oma roll on hundiga seotud vanasõnadel ja kõnekäändudel, aga ka taimenimetustel ning hundi rahvapärastel nimetustel. Kõik rahvalikud väljendid pole lastele puust ette ja punaseks stiilis ära selgitatud, ühtteist jääb noorele lugejale ka endale mõistatada või vanemate ja kogenenumatega arutada. Tihti leidub rahvalikule väljendile tekstis ka otsesõnaline realisatsioon. Vürtsi ja värvikust lisavad raamatule hundi suust aeg-ajalt kostvad rahvaluuleainelised laulud.

Jaanika Palm