Tõlkinud Kristi Eberhart
Hea Lugu, 2012
240 lk

Stephen Chbosky (1970) on Ameerika kirjanik, kelle soontes voolab slovaki, poola, iiri ja šoti verd. Nagu paljud kaasaja autorid, peab temagi igapäevaselt stsenaristi ametit. 1999. aastal esmatrükina ilmunud „Müürililleks olemise iseärasused“ (The Perks of Being a Wallflower) on seni kirjaniku ainus raamat.

„Müürililleks olemise iseärasused“ on romaan kirjades. See annab autorile võimaluse pääseda peategelasele võimalikult lähedale, kirjeldada ehedalt tema mõtteid, hingeseisundeid ja tundeid. Kirjade adressaat jääb teose lõpuni anonüümseks.

Raamatu peategelane on 15-aastane Charlie, kes alustab õpinguid keskkoolis. Põhikooli lõpuklassis on sooritanud enesetapu tema parim sõber Michael, nii et poiss tunneb end üksiku ja eemalejäetuna. Peagi tutvub Charlie aga abiturientide Sami ja Patrickuga, kes tutvustavad talle hoopis teistsugust maailma, kui ta senini tundnud on. Kes ma olen, miks ma olen just selline, kuidas ma olen kujunenud, mis mind on mõjutanud, kes saab minust täiskasvanuna – neile iga noort vaevavaile küsimustele otsib vastust ka Charlie.

Tõlkinud Ilona Martson
Illustreerinud Rein Lauks
Varrak, 2012
109 lk

Vene kirjandus on kui laps, kes koos poliitilise pesuveega sai välja visatud. Ilona Martson, keda võiks uhkelt tituleerida ka vene lastekirjanduse maaletoojaks Eestis, teeb igati tänuväärset tööd, tutvustades meile sealse lastekirjanduse superstaari Grigori Osteri köitvat loomingut. Et eesti lastel selle vastu lausa uskumatult suur huvi on, tõestasid Prima Vista raames toimunud rahvarohked kohtumised kirjanikuga ja pikaleveninud autogrammitunnid. Varasemast ajast on Osterilt eestikeelsena ilmunud „Kahjulikud nõuanded“ (2006, tõlkinud Leelo Tungal) ja „Õuduste kool“ (2010, tõlkinud Ilona Martson) – raamatud, mis kiiresti võitsid nii suurte kui väikeste lugejate poolehoiu.

Soome keelest tõlkinud Kätlin Kaldmaa
Ajakirjade Kirjastus, 2012
222 lk

Röövlitemaatika on ikka lastele meelt mööda olnud, sellega seostuv romantika ning salapära lummab täiskasvanuidki. Eesti lastekirjanduses pole köitvaid röövliraamatuid kuigi palju. Meenuvad vaid Aino Perviku filosoofiline „Arabella, mereröövli tütar“ ja Andrus Kivirähki humoorikas „Limpa ja mereröövlid“.

Hiljuti tulid meie laste röövlilugude varasalve täiendama Soome kirjaniku ja dramaturgi Siri Kolu 2010. aastal esmatrükis ilmunud Rööbelite-lood. Tegemist on praegusele moele vastavalt sariteosega, mille järjeosad plaani järgi ka eestikeelsena lugejateni jõuavad. Sarja raamatud on Soomes võitnud täiskasvanute antavaid auhindu ning ühtaegu saavutanud populaarsuse ka laste seas. Peagi on ekraanile oodata teose esimese osa põhjal valminud filmi.

Neljapäeval, 24. mail avab IBBY Eesti osakond Kadrioru pargis Miia-Milla-Manda Lastemuuseumi Lastemuuseumi terrassil taas Pargiraamatukogu. Raamatukogu riiulil ootab lugejaid valik laste- ja noorteraamatuid silmapaistvatelt kirjanikelt, illustraatoritelt ja tõlkijatelt, kes on pälvinud Paabeli Torni auhinna või kellel on au kuuluda IBBY aunimekirja. Samas saab sirvida Eesti vanimat lasteajakirja Täheke.

14. juunil astuvad muuseumi terrassil üles IBBY aunimekirja kuuluvad kirjanikud ja illustraatorid. Aino Pervik ja Piret Raud vestavad lõbusaid lugusid; Piret Mildeberg ja Jüri Mildeberg maalivad ja meisterdavad koos lastega hampelmanne.

Pargiraamatukogu on avatud Miia-Milla-Manda muuseumi lahtiolekuaegadel teisipäevast pühapäevani kell 12-18 ning jääb avatuks kuni sügise külmade tulekuni. Raamatukogu kasutamine on tasuta. Kõik raamatud ja ajakirjad on raamatukogule kinkinud kirjastused. Oleme neile selle eest väga tänulikud.

Ootame lapsi end sisse seadma terrassil õõtsuvates võrkkiikedes või pargimurul ja väärt raamatutest rõõmu tundma!

Tõlkinud Elise Nikonov
Illustreerinud Yoko Tanaka
Draakon & Kuu
192 lk

Ameerika lastekirjanikult Kate DiCamillolt on seni eesti keeles ilmunud kolm müstilist raamatut: „Lugu hiirest nimega Desperaux“ (2006), „Kõik Winn-Dixie pärast“ (2008) ning „Tiiger virgub“ (2008). Nüüd rõõmustab ta meid oma värskelt ilmunud teosega „Mustkunstniku elevant“.

Raamatu peategelaseks on 10-aastane Peter Augustus Duchende, üle-eelmise sajandi lõpul Euroopa väikelinnas Balteses elav poiss. Ta on orb, kelle isa hukkus sõjas, ema aga Peteri õde sünnitades. Poiss on andnud emale lubaduse õe eest hoolitseda, kuid ta ei tea, kus õde on. Poiss kasvab isa lahingukaaslase Vilna Lutzi juures, kes kehva toidu ja rividrilli abil püüab temast vaprat ja ustavat sõdurit teha. Poiss on oma eluga justkui rahul, kuni märkab laadaplatsil ennustaja telki ega suuda jätta sinna sisse astumata ning ennustajale olulisimat küsimust esitamata.

Autori illustratsioonid
Tänapäev, 2012
92 lk

Alates Piret Raua üllatavast debüüdist jutustusega „Ernesto küülikud“, mis võitis 2004. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat“ esimese auhinna, on iga tema uudisteos vägagi oodatud olnud. Lugejad pole pidanud tema raamatutes kunagi pettuma, olgu siis käsitletud linnu eneseotsingud, jänesetüdruku armastust roosa värvi vastu või 2. klassi Tobiase igapäevaelu sündmusi. Ikka on autor suutnud oma teostes luua köitva maailma, mis pakub lugejaile lusti ja rõõmu või kaasaelamisvõimalust. Teisiti ei ole lugu ka seekord.

Kiirelt eesti nüüdislastekirjanduse üheks juhtivaks autoriks tõusnud Piret Raua värske teos „Natuke napakad lood“ on jutukogu, mis sisaldab 30 lühilugu. Raamat pakub kuulamis- või lugemisrõõmu nii eelkooliealistele kui ka juba koolilastele. Samuti saavad teosest lugemiselamuse absurdi- ja fantaasiasõbrad nende vanusest hoolimata.

Illustreerinud Olga Pärn
Tänapäev, 2012
115 lk

Aprillis 80. sünnipäeva tähistav Aino Pervik on jätkuvalt heas vormis. Igal aastal teose või paar kirjastusse viivat Pervikut võib kindlasti nimetada meie lastekirjanduse vanema põlvkonna esiautoriks. Perviku jätkuv menukus ja populaarsus põhineb tõsiasjal, et ta pole teatud ajaperioodi kinni jäänud ja nüüdiseluga sidet kaotanud. Lisaks tunneb ta hästi laste käitumismustreid ja mõtlemismalle, luues nõnda tegelasi, kes elusad ja värvikad.

Aino Pervik on ikka olnud kirjanik, kes valdab suurepäraselt keelt ja on tundlik väljenduse suhtes. Tema värskeim teos „Kirjatähtede keerukas elu“ kannab alapealkirja „Teateid kirjasõnamaailmast“ ja ongi pühendatud meie keelele. Raamat koosneb sissejuhatusest, milles analüüsitakse kirjatähtede raske elu põhjusi, ja 30 lühiloost. Iga peatükk on pühendatud ühele tähele.

Tõlkinud Timo Diener
Skymarket, 2011
533 lk

Brian Selznicki romaan „Hugo Cabret’ leiutis“ on eriline juba esmavaatel. Teose kaanepildiks valitud mehhaanilise masinavärgi kujutis linna kohal täiskuuvalguses viib meid kohe lugemiseks sobivasse müstilisse meeleollu.

Tegemist on graafilise romaaniga, milles osa tegevustikust jutustatakse teksti asemel pliiatsijoonistuste abil. Paeluvad mustvalged illustratsioonid, mis kannavad teemat edasi stseen stseeni haaval, fokuseerivad filmile omaselt tähelepanu vajalikele detailidele. Ka raamatu sõnaline osa on kantud sarnasest stiilist. Kujunduse abil, musti raame kasutades ja teksti vahele hingamisõhku jättes muudetakse tekst ja pilt ühtseks, köitvaks tervikuks.

Tõlkinud Ott Ojamets
TEA Kirjastus
432 lk

Selle, originaalis 2010. aastal Prantsusmaal ilmunud mahuka teose on kirjutanud raamatukoguhoidjad Anne Plichota ja Cendrine Wolf. Loomulikult ei ole raamat mõeldavgi üksikuna, vaid ikka sarjana. Oksa Pollocki seiklused jätkuvad peagi ka eesti keeles ilmuvates järgedes „Oksa Pollock. Kadunute mets“ ja „Oksa Pollock. Kahe maailma süda“. Kokku on autoritel plaanis on kirjutada kuus osa

Raamat klassifitseerub fantaasiaromaaniks, sisaldades nii fantastilisi olendeid kui ka maagilisi võimeid. Otsesõnu on nimetatud ka paralleelmaailma, millesse üleminek toimub kindlal viisil ja ajal. Tegemist on nn õnnemaaga, kus ammustel aegadel elasid kõik rahus ja külluses. Selle varjatud paralleeluniversumi Edefia ja sealt pärit tegelaste kujutamisel on tugevaid seoseid Venemaaga, mis tunduvad meile, kes me naabermaad tunneme, kohati tehislikud ja kummastavad.

Koostanud Ilona Martson
Autorid Ellen Niit, Eno Raud, Aino Pervik, Holger Pukk, Ira Lember, Heljo Mänd, Jaan Rannap, Tiia Toomet, Leelo Tungal, Ilmar Trull, Heli Illipe-Sootak, Piret Raud, Kristiina Kass, Kätlin Vainola, Contra, Wimberg, Epp Petrone, Jaanus Vaiksoo

Illustreerinud Maarja Undusk, Anu Kalm, Kadi Kurema, Piret Mildeberg, Ülle Meister,Juss Piho, Kirke Kangro, Kadri Ilves, Piret Raud, Kristiina Kass, Anne Linnamägi, Jüri Mildeberg, Kertu Sillaste

Petrone Print, 2011
109 lk

Juba mõned aastad tagasi täiskasvanuile mõeldud kirjandusest alguse saanud elulooraamatute ja memuaaride buum ei näi raugevat. Skandaalimaigulisi ja kättemaksuhimuliste teoste taustal on „Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest“ tõeline maiuspala, isegi rosin, kui soovite. „Tähekese“ peatoimetaja Ilona Martsoni koostatud memuaarikogumik ei otsi skandaali ega paiska õhku süüdistusi. Tegemist on 18 tuntud ja armastatud lastekirjaniku mälestustega lapsepõlvest. Kõik lastekirjanike lood on ilmunud (alates aastast 1972) või veel ilmumas (2012) lasteajakirjas „Täheke“.