Author Archive

Paabeli Torni auhind 2011

Postitatud marialaur poolt, , teemas IBBY uudised, Uudised

Oster-ouduste-koolPRESSITEADE

15.11.2011
IBBY Eesti osakond
Pikk 73, Tallinn
51 42 359 Kätlin Kaldmaa (žürii esimees)

Selleaastase, järjekorras juba kaheksanda Paabeli Torni auhinna parimale tõlgitud lasteraamatule pälvis tõlkija ja lastekirjanduse edendaja Ilona Martson Grigori Osteri raamatu „Õuduste kool“ (Varrak, 2010) tõlke eest. Raamatu autor ja kirjastaja said audiplomi, tõlkija Ilona Martson lisaks audiplomile ka rahalise preemia, milleks Kultuurkapital eraldas 640 eurot.

Ehkki tõlgitud laste- ja noortekirjandust on möödunud aasta jooksul ilmunud märkimisväärselt vähem kui eelmistel aastatel, toimus nominentide vahel viimase hetkeni tihe rebimine. Võistlus oli äärmiselt võrdväärne ja „Õuduste kool“ võitis ühe punktiga.

Hea meel on tõdeda, et tõlketase on kaheksa aasta jooksul kindlalt ülespoole liikunud ning valikuvõimalus seeläbi aina suurem ja sõel tihedam. Nominentide nimekirja jõudis raamatuid igale vanuseklassile, eelkooliealistest keskkoolilõpetajateni: lisaks „Õuduste koolile“ ka Walter Moersi „Kapten Sinikaru 13 ja ½ elu“ (Pegasus, 2011), saksa keelest tõlkinud Eva-Liisa Fillbrandt; Janoschi „Oo, kui kaunis on Panama“ (Kakaduu, 2010), saksa keelest tõlkinud Merlin Laansoo; Suzanne Collinsi „Pilapasknäär“ (Tänapäev, 2011), inglise keelest tõlkinud Evelin Schapel ja J. Asheri „13 põhjust“(Tänapäev, 2010), inglise keelest tõlkinud Liisa Raudsepp. Kõigi nende raamatute tõlkijad on teinud suurepärast tööd ja kõiki neid võib lastele rahumeeli lugemiseks soovitada, olgu raamatukogus või kodus.

Jutukogu „Õuduste kool“ pakub lastele õõva ja naeru ühekorraga. Õudsed lood juhtuvad sessamas koolikeskkonnas, kus lapsed iga päev liiguvad, tuues seeläbi igapäevaellu hinge väristavat ärevust. Ükskõik millise jutu alusel võiks kas või omaette lühinäidendi maha mängida.

Kõik nominendid – nii tõlkijad, autorid kui ka kirjastajad – pälvisid kiituskirja. Auhinnad anti üle 15. novembril Eesti lastekirjanduse keskuses toimunud IBBY Eesti osakonna sügisõhtul.

Žüriisse kuulusid Ülle Väljataga, Mare Müürsepp, Leelo Märjamaa, Jaanika Palm, Kätlin Kaldmaa.

November 2011. Heli Illipe-Sootak. „Kiisu reisib”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Illustreerinud Katrin EhrlichKiisu-reisib
Tallinn: Dolce Press, 2011
55 lk

2010. aastal trükivalgust näinud „Kiisu raamatut“ tunnustati tänavu kevadel „Hea lasteraamatu“ märgiga. Tegemist on eelkooliealistele mõeldud lihtsas ja ladusas keeles lühilugudega kodukass Kiisu igapäevatoimetustest. Kuigi täiskasvanud lugeja tajub kohati vanuselist ebaühtlust nii Kiisu tegelaskuju loomisel kui ka teose adresseeringus, ei näi need pisiasjad väikseid lugejaid häirivat. Oma parimates juttudes on autor tabanud väikelapse loogikat. Ta kirjeldab köitvalt mudilasele lähedast, turvalist maailma, olgu selleks siis pesu pesemine („Kiisu peseb pesu“) või riietumisprobleemid („Mida selga panna?“).

18. ettelugemise päev “Tallinn – legendide linn”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Keskuse uudised, Uudised

20. oktoobril on ettelugemise päev

Tänavune, juba 18. ettelugemise päev on pühendatud Tallinnale kui Euroopa kultuuripealinnale. Seetõttu on ettelugemise päeva üldiseks deviisiks “Tallinn – legendide linn”. Pealinlastele on see teema muidugi südamelähedane ning legende, muistendeid ja muid lugusid Tallinna kohta kirjasõnas peaks jaguma. Mujal Eestis võib ettelugemise kaudu elustada ka kohalikku pärimust.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimub sel päeval Tallinna koolide 4. klasside õpilaste ettelugemise võistluse finaal, milles osalevad 20 kooli esindajad. Ürituse korraldavad Õpetajate Maja algõpetuse sektsioon, Oska Koolitused OÜ ja Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võitjad kuulutatakse välja keskuse kodulehel.

Ettelugemine on eriti oluline väikelapseeas, nagu taas kord tõestas Eesti Lastekirjanduse Keskuse küsitlus Tallinna lasteaedades 2010. a. 4-7-aastastele lastele meeldib väga, kui neile ette loetakse ning õnneks seda enamikus (94%) kodudes ka tehakse. Küsitluse tulemused on avaldatud keskuse väljaandes Nukits 2010.

Lugegem ette kodus, koolis, raamatukogus ja igal pool mujal! Mitte ainult legende ja mitte ainult 20. oktoobril

Oktoober 2011. Ketlin Priilinn. „Evelini lood”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Illustreerinud Reet Helisabeth KarmEvelini-lood
Tänapäev, 2011
262 lk

Ketlin Priilinn on meie lastekirjandusmaastikul tuntud ja lugejate poolt armastatud autor. 2005. aastal debüteerinuna on ta tänaseks välja andnud koguni üksteist lastele ja noortele suunatud kirjandusteost, lisaks romaane täiskasvanuile. Kirjaniku esikteos on lastejutuvõistlusel ära märgitud jutustus „Koeralaps Berta seiklused“ (Tänapäev, 2005).

Pisut vanematele, just algkooli läbinud lastele, peamiselt tüdrukutele on mõeldud jutustused “Peaaegu Tuhkatriinu“ (Kentaur, 2007), „Tüdruk nimega Maricruz“ (Kentaur, 2007), „Hirm pole tähtis“ (Kentaur, 2008) ning „Ei iialgi ilma Murita“ (Kentaur, 2010). Tuntud on ka K. Priilinna noorteraamatud „Maarjamäe kägu“ (Tänapäev, 2007), „Mustlasplikad“ (Tänapäev, 2009) ja „Sefiirist loss“ (Tänapäev 2010).

Nagu mitmedki varasemad raamatud, sihib ka kirjaniku värskeim jutustus „Evelini lood“ eelteismeliste keerukat vanusegruppi. 10-12-aastaste tüdrukute lugemislaua eest ei kipu Eestis keegi hoolitsema. Nii ongi ühel hetkel lasteraamatute „titekaks“ muutunud maailmast edasi siirduda vaid liiga täiskasvanulike noorteraamatute lugemisele. K. Priilinna raamatud on tänuväärsed selle ülemineku pehmendamiseks, kuna tema teostes leidub tänapäeva Eesti realistlikku elu pisut lapselikumas võtmes kui noortekates.

September 2011. Epp Petrone. „Muinasjutud armastusest”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muinasjutud-armastusestIllustreerinud Katrin Ehrlich, Kamille Saabre, Regina Lukk-Toompere, Piia Maiste, Helina Toater, Priit Rea, Ilona Sula, Kadi Kurema, Kalli Kalde, Olivia Osik, Caterine Zarip, Maara Vint, Marja-Liisa Plats, Kristel Jürgenson, Elina Sildre, Anne Linnamägi

Petrone Print, 2011
96 lk

Raamatupoodide lasteosakondades kihab muinasjuttudest. Enamasti on tegemist küll väikeste tüdrukute tarbeks tehtud mõnekümnelauseliste ümberjutustustega, millel on kirjandusega väga vähe tegemist. Tavaliselt Tuhkatriinust, Pöial-Liisist, inetust pardipojast ja Punamütsikesest pajatavad lood jätavad mulje, et rohkem muinasjutte maailmas ei olegi. Enamasti kasutatakse taoliste raamatute illustreerimiseks roosavahuseid kitšpilte, mis arvatakse lapsele muljet avaldavat. Taoliste muinasjuttude pidev produtseerimine devalveerib muinasjuttude maailma millekski lihtsaks ja labaseks.

August 2011. Robert Muchamore. „Agent. Missioon nr 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Muchamore-agentTõlkinud Kristina Uluots, Joonas Orav
Tiritamm, 2011
318 lk

Inglise kirjaniku Robert Muchamore (1972) CHERUBi-seeria esimene osa „Agent. Missioon nr. 1” („CHERUB. The Recruit”) ilmus kodumaal 2004. aastal. Teose esmatrükki saatis vaikselt, kuid pidevalt kasvav edu. Peagi nägid trükivalgust ka sama sarja üksteist ülejäänud osa. Nüüdseks on lugusid CHERUB-ist tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja trükitud üle 3 miljoni eksemplari .

CHERUB on spioonikool 10-17-aastastele lastele, kes valmistatakse ette ja saadetakse rahvusvahelistele missioonidele avastamaks suurekaliibrilisi kurjategijaid. Sarja esimese kaheteistkümne osa peategelaseks on James Choke, 12-aastane Londoni poiss, keda huvitavad vaid arvutimängud. Koolitöödes on James laisk, ka suhted kaasõpilastega pole head. Kui Jamesi ema sureb, satub poiss lastekodusse, kust ta peagi salaorganisatsiooni ridadesse värvatakse. Kuigi poisil tuleb teha läbi rasked katsed, et agendiks saada, ei kurda ta, vaid mõistab, et see aitab teda hoida eemal pahandustest politseiga ja vanglasse sattumisest.

Juuli 2011. Jaanika Oks. „Õue mängima!”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Oks-Oue-mangimaKujundanud Angelika Schneider
Tammerraamat, 2011
120 lk

Päikeselised suveilmad meelitavad umbsetest ruumidest õue. Väiksematel lastel pole seal tegevuse leidmisega mingit muret – liivakastist ja veekausist piisab kauaks ajaks. Pisut suurematel, kes palju aega arvuti ja telekaga veedavad, on aga raske õue-eluga kohaneda. Jaanika Oksa „Õue mängima!” soovib olla abiks just nendele lastele, kel napib teiste lastega koos väljas mängimise kogemust.

„Õue mängima!” sisaldab ligi 120 klassikalise mängu juhendeid ja õpetusi. Raamat on oskuslikult struktureeritud. Teos jaguneb kolmeteistkümneks alaosaks. Alustatakse pallimängudega (nt viis miinust, pallikool), millele järgnevad tagaajamis- (nt pimesikk, värvipood) ja hiilimismängud (nt luurekas, trihvaa), siis kirjeldatakse jooksu- ja osavusmänge (nt keerukuju, kapsapea), hüppamismänge (nt kalamees) ning erinevaid variante keksudest. Vaatluse alt ei jää välja ka talvised mängud, nagu lumesõda, lumekull jmt. Raamat lõpeb väikeste laste mängudega, olgu need siis lauludega (nt lapaduu) või ilma (värvimäng).

Juuni 2011. Mare Sabolotny. „Peaaegu inimene”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Zabolotny-peaaegu-inimeneTänapäev, 2011
423 lk

Taavi Aruse intervjuu Mare Sabolotnyga ilmus „Postimehes” (18. 08. 2007) õige varsti peale autori debüütteose „Kirjaklambritest vöö” avaldamist trükis. Käsikiri oli saavutanud teise koha kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorsooromaanide võistlusel. Tollal vaid 16-aastane autor identifitseeris intervjuus end tavalise noorena. Kui Arus palus tal täpsustada, mida antud väljend „Õigekeelsussõnaraamatu” järgi tähendada võiks, vastas ta: ”Peaaegu inimene”. Samasugust pealkirja kannab ka Mare Sabolotny värske teos. Raamat on välimuselt köitvalt punase kaanega, millel intrigeeriv äratuskell. Ka hästi koostatud kaanetekstid loovad ootuste fooni, mis õnneks teost lugedes ka täidetud saavad.

Romaani peategelaseks on tavaline eesti noor, 15-aastane Gretten. Tüdruk elab Tallinnas koos emaga, isa on pere juurest juba ammu lahkunud. Kui ema töötuks jääb ning säästud otsa saavad, ema aga ikka sügavast depressioonist üle ei saa, tuleb tüdrukul endal ohjad haarata ja nii iseenda kui ka ema eest hoolitsema hakata. Ettevõtlik tüdruk leiab peagi töökoha baaris, kus ta kooli kõrvalt ametisse asub. Täiskohaga töötamine hakkab aga kooliskäimist segama, nii et peagi saab tublist õpilasest Grettenist tüdruk, kes end üha sagedamini direktori ukse tagant leiab.

Mai 2011. Jonathan Stroud. „Oru kangelased”

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

Stroud-oru-kangelasedInglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Pegasus, 2011
400 lk

Jonathan Stroud (1970) on inglise kirjanik, kes on nii eesti lugejatele kui ka mujal maailmas tuntud ennekõike Bartimaeuse lugude autorina. Sari koosneb kolmest osast: „Samarkandi amulett” (ek 2005), „Golemi silm” (ek 2006) ja „Ptolemaiose värav” (ek 2007) ning räägib noore võluri Nathanieli ja džinn Bartimaeuse seiklustest erinevates ajastutes.

„Oru kangelased” on aga hoopis teistsugune teos. Selle kirjutamiseks valmistudes töötas Jonathan Stroud läbi rohkelt põhjamaade müüte ja legende ning joonistas hulga skeeme, kaarte ja tabeleid. Nõnda sündis sümpaatne ja köitev alternatiivmaailm, milles muistsed pärimused põimuvad kirjaniku lennuka fantaasiaga.

Aprill 2011. „Laste rõõm 1″

Postitatud marialaur poolt, , teemas Kuu raamat, Uudised

laste_room_1Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1860-1980
Koostanud Ülle Väljataga, Anu Kehman, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Toimetanud Tiina Tammer
Tammerraamat, 2011
272 lk

Viimastel aastatel on palju erinevaid lastekirjanduse kogumikke ja antoloogiaid trükivalgust näinud. Ilmunud on koondkogud nii lasteluuletustest, muinasjuttudest kui ka muistenditest, rohketest tähtpäevadele ja aastaaegadele pühendatud kogumikest rääkimata. „Laste rõõm“ erineb kõigist eelmainituist ennekõike oma ülevaatliku loomuse ja ajastutruuduse poolest. Kogumikus on terviktekstide või katkenditena esindatud kõik olulisemad eesti lastekirjanduse tüvitekstid, seda nii proosa kui ka luule osas.